Ulme.ee

Maailmas on nurjunud rohepöörde tagajärjel praegusest umbes neli korda vähem inimesi ja nende arv pigem kahaneb, veetase on meetrite kaupa tõusnud ning infrastruktuurid, millega tänapäeval ollakse nii harjunud, enam ei tööta. Aga vanaisa ütleb, et kui diislit jätkub ja gatlingid korras, siis pole elul häda midagi. Eks selles peab muidugi ise veenduma.
Peategelane on oma senise elu metsavahelises eraldatud külas veetnud teismeline poiss, kes hakkab vähehaaval laiemat maailma avastama. Ta puutub kokku sõbralikumate ja vaenulikumate inimestega, kasvamise juurde kuulub esimene tapmine ja esimene armastus. Mõnede meelest on ta pärinud mingid üleloomulikud võimed, kuid millised just ja kuidas neid arendada, ei tea ta veel ise ka.
Kauaoodatud postapokalüptiline ulmeromaan tuntud eesti ulmekirjanikult ja tõlkijalt.

Kirjastus Fantaasia, 206 lk

Neli metsikute kasside klanni on aastaid jaganud metsa oma esivanemate määratud seaduste järgi. Nendevaheline habras tasakaal püsib suurte raskustega. Kõueklanni kuuluvast Tulesüdamest on nüüd saanud sõdalane, kuid sellega pole tema mured läbi. Teda ootab ees möödapääsmatu lahing ning ka reetmine …

„Sõdalased“ on kogu maailmas populaarne raamatusari, mis on praeguseks ilmunud enam kui 30 keeles ja müünud üle 40 miljoni eksemplari. Varem on eesti keeles ilmunud sarja esimene osa „Metsikusse ellu“. Raamatutel on mitu autorit, kes kasutavad kollektiivset kirjanikunime Erin Hunter.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Kristina Uluots, 284 lk

Ulme fantaasia, mis jaguneb kolmeks osaks. Alustasin esimeste sõnade trükkimisega 2017. aastal. Kõik sai alguse ärevushäirest ja sundmõtetest.
Tegevused toimuvad kolmes erinevas paralleel universumis nii Maal kui ka tulnukalaevas. Koloniseeritud inimeste juures eksisteerivad kaks pooleldi tulnukad, pooleldi inimesed, keda kutsutakse Mõistuse vendadeks. Nad on õnnistatud teiste mõistuste juhtimisega, hüpnotiseerimisega, mõtete lugemise ja teistele pähe panemisega. Tekib konflikt kuna inimesed saavad kannatada nende tegude tõttu, teadmata, kes seda võis teha.
Tulnukad muudavad vabatahtlike inimeste geneetikat, mida halvad kuritarvitavad. Eliksiir võib anda imelisi andeid ja samahästi teha jubedaks koletiseks, kes kaotab täieliku mõistuse.
Teos puudutab selliseid teemasid nagu: depressioon, unenäod, petmine, tapmine ja zombistumine.

Väljaandja: Ravil Khalilov, 240 lk

Romaani tegevus toimub eelmise sajandi 90. aastatel väljamõeldud riigis, kuid viib meid ka ajas kaugemale tagasi. Mõjuvõimas ja sõjakas seltskond siniverelisi eesotsas rüütel Hamilgtoniga harrastab tänapäevases maailmas oma iganenud keskaegset elustiili, pidades lugu vanamoodsast aust ja väärikusest. Sellesse unenäolisse keskkonda satub pooljuhuslikult teenistusse hädapätakas Artur Steinberg, kes on vastu tahtmist sunnitud osalema murrangulises konfliktis, mille põhjuseks on rüütlite eneseteadvus ja müstilised võimed ning millega nüüdismaailma vägevad ei saa mõistagi leppida. Inimlikult igipõlises draamas põrkuvad võim, kadedus, kõrkus ja ahnus ning tuleb valida pooli, loo keskmeks on üksikisiku mugav enesepettus-äraolemine ning hall argipäev oma tühjuses. Raamat, mille lähtepunktiks on autori varajane üritus kirjutada eneseirooniline proosateos enda tulevikust, on valminud etapiti 31 aasta jooksul. Tekst on nooruslikult hoogne, põimitud musta huumoriga ning autorile omaste sarkastiliste otseütlemistega. Kaanepildil fragment Olga Tobrelutsu maalist „Harmagedoon“.

Väljaandja: OÜ Puiestee, 288 lk

Antoloogia «Minu isa luulud» koondab 17 eesti ulmejuttu aastatest 1953–1989. Autoriteks Friedebert Tuglas, Vladimir Beekman, Henn-Kaarel Hellat, Andres Ehin, Helju Rebane, Urmas Alas ja paljud teised.
Raamatu juttude tegevusajaks on minevik, olevik ja tulevik. Tegevuskohaks Eesti, lai maailm ja ka kosmos. Tuntud ja mitte nii tuntud autorid ning nende tõsised, suisa sünged või siis hoopiski lõbusad lood. On seiklusi ja põnevust, aga on ka satiirilisi ja mõtlikumaid tekste.
Antoloogia «Minu isa luulud» üks eesmärke on näidata, et ulmet on Eestis igal ajal kirjutatud. Lausa nii head, et need lood on loetavad ja väärivad taastrükki ka aastakümneid hiljem. Seetõttu sai ka üks valik neist lugudest kaante vahele pandud ja nõnda on need jutud tänasele lugejale kättesaadavad. Olgem ausad – vähe on neid, kel on aega ja tahtmist neid tekste vanadest ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest üles otsida.
Kindlasti ei ole raamatu näol tegemist kõikehõlmava või lausa akadeemilise ülevaatega teatava ajaperioodi Eesti ulmest. Lihtsalt kronoloogiline ja ladusalt loetav valik eesti autorite ulmest.
Koostajate arvates on antoloogia «Minu isa luulud» sellisel kujul nagu ta on üks hädavajalik köide kaardistamaks teatavaid valgeid laike Eesti kirjandusmaastikul ja toomaks vanu, pisut unustatud, aga siiski häid jutte tänase lugeja lauale.

Kirjastus Gururaamat, 360 lk

See vapustav illustreeritud väljaanne ühendab Kate Greenaway medali võitja Jim Kay ja BolognaRagazzi 2021. aasta auhinna võitja Neil Packeri anded vaimustavas visuaalses naudingus, kus on võimalik näha kuulsaid stseene ja armastatud tegelasi – Tonksi, Luna Lovegoodi ja paljusid teisi – kui Fööniksi ordu valvab Harry Potteri viienda Sigatüükas viibitud aasta üle. „Mulle meeldib Jim Kay tõlgendus Harry Potteri maailmast ning see on mulle suureks auks ja ma olen selle eest tänulik, et ta jätkuvasti oma annet sellele pühendab.” J.K. ROWLING

Kirjastus Varrak, illustreerinud Jim Kay ja Neil Packer, 576 lk.

Auroriasse jõudes näevad Pete ja Sara, kui karm on jõulude tegelikkus. Varem nii üksmeelsed hõimud: päkapikud, maa-alused, trollid ja hiiehallid on nüüd omavahel vaenujalal. Keda võivad inimlastest sõbrad usaldada maal, kus kõik kõiki kahtlustavad? Milliseid saladusi peidab endas jõuluvana igivana päevaraamat? Ja mida saab Uudit teada oma vanemate kohta?

Populaarse autorite tandemi Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni seiklusliku sarja teine osa viib lugejad üha sügavamale jõulumaale, mida nüüd on valitsemas varjudest toituv Varjuvürst. „Varjude“ triloogia on saanud maailmas sooja vastuvõtu osaliseks ja selle väljaandmise õigused on müüdud paljudesse riikidesse.

Timo Parvela on üks läbi aegade auhinnatumaid ja tõlgitumaid Soome autoreid. Parvela teoseid on avaldatud enam kui kolmekümnes keeles ja neid on Soomes ja
maailmas kokku müüdud juba üle kuue miljoni eksemplari.

Pasi Pitkänen on andekas ja mitmekülgne illustraator, kes on ka rahvus-
vaheliselt menukas. Koostöö Parvelaga algas Pate raamatusarjaga ja jätkus „Kepler62“ kosmoseseikluses. Nüüd on leidnud see jätku „Varjude“ triloogias.

Kirjastus Helios, tõlkinud Triin Aimla-Laid, 160 lk

«Täheaeg 22. Kalifaadi viirastused» sisaldab Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia traditsioonilise ulmejutuvõistluse paremikku – Prima Vista kirjandusfestivali egiidi all alates 2004. aastast toimuva võistluse esikümnesse jõudnud tekste. Käesolev number sisaldab jutte tehisintellektist, selle erinevatest avaldumisvormidest, kasutamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, lisaks inimeste lävimist võõraste ja võimsamate olenditega, usuheitlusi, salajasi rituaale ja alternatiivajalugu. On kummardus Jules Verne’ile, millest saab selgeks, kuidas kapten Nemo oma rännakutele sattus, kirjeldatakse gurmeekokaks saamise rasket ja ohtlikku teed, kogumikust leiab Surma enda nukrameelse armastusloo, ajarände tegeva koorilaulja lõksusattumise, ruune ning põhjamaised, nõiataolisi kangelannasid ja palju muud põnevat.

Kirjastus Fantaasia, 256 lk

Romantiline ulmepõnevik „Hõberebane“ on „Hingelinnu saaga“ triloogia viimane osa, milles jõuab lõpule noore tütarlapse Säde Oja kangelaslik teekond tavalisest inimesest Viimase Hingelinnuni. Säde on lõpuks pühitsetud Eesti Eriliste Eriüksuse agendiks ja koos oma partneri, hundimoonduja Susiga, peab ta taga ajama müstiliste ja eluohtlike helendavate kapslite jälgi, mis annavad nende tarbijale hetkeks erilised võimed ja mis ohustavad tervet riiki.

Samal ajal hakkab Marimetsa kliinikust vargsi levima uus mõistatuslik haigusepuhang, mis röövib erilistelt nende võime ja ähvardab paisata kaosesse hapra tasakaalu, mille nimel Säde on kolm aastat võidelnud. Kui saatuseniidid lõpuks kokku põimuvad, peab ta mängu panema kogu oma jõu ja meelekindluse, et päästa need, keda ta armastab, pidades samal ajal meeles, mille nimel tema vaarisa Evald Oja oma elu ohverdas. Vanad suhted purunevad ja uued tekivad ning usaldada ei saa mitte kedagi.

Kirjastus Raudhammas, 480 lk

Felisberto Hernández (1902–1964) oli Montevideost pärit klaverimängija ja kirjanik, ekstsentrik nii elus kui ka loomingus. „Üleujutatud maja ja teisi jutte“ koondab valiku tema tuntumaid lühilugusid, mis on tähelepanuväärselt veidrad, kohati pöörased ja isegi kõhedust tekitavad. Argistes ruumides toimuvad metamorfoosid ja muundumised hakkavad looma uusi tegelikkusi ja nihutama paigast tajusid.
„Tundub, justkui korraldaks kirjanik häppeninge, aga sõnades. Või siis improviseeriks kergelt groteskse ja ebaloomulike rõhutustega tummfilmi saateks katkendlikke ja lõpetamata meloodiaid,“ ütleb autorit ja tema loomingut tutvustavas saatesõnas tõlkija Mari Laan.
Hernándezt peetakse Jorge Luis Borgese kõrval Ladina-Ameerika fantastilise lühijutu žanri üheks alussambaks. Tema mõju oma loomingule on tunnistanud ka Julio Cortázar, Italo Calvino ja Gabriel García Márquez.

Kirjastus Kultuurileht, tõlkinud Mari Laan, 160 lk

Ulmealmanahh «Täheaeg 21. Tuhapilve sajandil» keskendub kliimamuutuse teemale ja pakub lugejaile 12 eriilmelist lugu neil teemadel, autoreiks tunnustatud eesti ulmekirjanikud nagu Indrek Hargla, Veiko Belials, Meelis Kraft, Jaagup Mahkra, Miikael Jekimov ja Häli Kivisild ning välismaised klassikud nagu J.-H. Rosny-vanem ja Edgar Pangborn. Alates 21. köitest on Täheaja almanahhid saanud nii seest kui väljast täiesti uue kuue.
Kogumiku lood viivad lugeja lähemasse ja kaugemasse tulevikku, kus planeedi üle on võimust võtnud üüratud veemassid ja vulkaanilised tuhapilved. Rannajoon on tundmatuseni muutunud, samuti ühiskondlikud ja inimsuhted. Meile tuttav maailm on igaveseks kadunud ning inimene püüab kuidagi oma eluga toime tulla tolles uues ja esmapilgul üsna vaenulikus maailmas.

Kirjastus Fantaasia, 192 lk

Miski pole enam endine, kui Irise akende all kärgatavad plahvatused ja Eestile kallale kippunud vaenlase sõjateele jäävad ette tema kodulinn Tartu, tema perekond, tema kool, tema suhe Markoga ja tema tulevikuunistused. Seitsmeteistkümne aastane Iris peab koos ema ja väikevennaga hülgama tuhandete teiste sõjapõgenike kombel oma kodu, et jõuda Tallinna sadamasse, kus ootab neid ainus pääsetee vabasse maailma. Kuid seegi võib iga hetk sulguda ja jätta nad lõksu pealetungiva vaenlase haardesse. Appi tõttab sõjakolletes karastunud isa, kuid isegi vaatamata tema pingutustele ähvardab teekond, mille läbimiseks kulus rahuajal vaid mõni tund, nüüd venida päevade pikkuseks õudusunenäoks läbi piiramisrõngas Tartu, purukspommitatud autode kolonni, sügisvihmades mudamülkaks muutunud põldude ja metsateede ning ülerahvastatud sadama.

Kirjastus Tänapäev, 374 lk

Neli metsikute kasside klanni on aastaid jaganud metsa oma sõdalastest esivanemate määratud seaduste järgi. Kuid nüüd ähvardab Kõueklanni kasse surmaoht, sest õel Varjuklann muutub iga päevaga tugevamaks. Vapraid sõdalasi hukkub üksteise järel ning mõnda surma varjab saladuseloor. Kõige rahutumal ja murelikumal ajal satub sõdalaste sekka tavaline kodukõuts nimega Ruuge, kellest võib kunagi saada vapraim klannikass.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Kristina Uluots, 248 lk.

Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest, mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» – orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. Ühtlasi saame just selles raamatus vast kõige põhjalikuma kirjelduse kirjaniku Oikumeeni-maailma peaplaneedi Haini kultuurist ja elukeskkonnast.

«Neli teed andestuseni» on 15. eestikeelne Ursula K. Le Guini raamat. Orpheuse Raamatukogus on varem ilmunud tema Meremaa-tsükli lühiproosa ja sekundaarartiklite kogumik «Meremaa jutud» (OR 3/2012), kirjaniku auhinnatumaid ning tuntumaid romaane, ka Eesti ulmeauhinnaga Stalker pärjatud «Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia» (OR 4/2018) ja üks tema viimaseid romaane «Pajatus» (OR 4/2022), mis võitis 2001 aasta parima teadusfantastilise romaani Locuse preemia.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Martin Kirotar, 266 lk

Ameerika Ulmekirjanduse Assotsiatsiooni (SFWA) 8. suurmeistri (1986) Isaac Asimovi jutukogu «Mõtle nagu marslane» (The Martian Way and Other Stories; 1955) peetakse «Üheksa homse» (OR 4/2016) kõrval kirjaniku tugevaimaks lühiproosakogumikuks. Kogumiku neljas pikemas loos pakub Asimov meile erinevate inimtsivilisatsiooni lähisajandeil tabada võivate probleemide kirjeldusi ja lahendusi, alates energiakriisidest ja teiste elukeskkondade maasarnastamise eetilisusest kuni koloniaalühiskondade iseseisvumise ja uute energiaallikate otsinguteni. «Mõtle nagu marslane» osutus omal ajal nõnda edukaks, et kirjastus Doubleday võttis kohe avaldada Asimovi järgmise novellikogu.
«Mõtle nagu marslane» on 26. eestikeelne Isaac Asimovi raamat. Orpheuse Raamatukogus on viimati ilmunud tema legendaarne jutukogu «Mina, robot» (OR 3/2021) ja mahukas romaan «Nemesis» (5/2021). Robotilugude-kogumikus ilmunud lühijutt «Küülikut püüdes» pälvis 2022. aastal Eesti ulmelugejate aastaauhinna Stalker.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Triin Loide, Piret Frey ja Tatjana Peetersoo. 256 lk