Ulme.ee

Tulevikus võib kuritegu kavatsev isik karistuse juba ette ära kanda. Eelkurjategijad saadetakse sunnitööplaneetidele, kus võimalused ellu jääda on ääretult väikesed. Kuid siis saabuvad Maale tagasi kaks karistuse avansina ära kandnud meest … (William Tenn, Karistus avansiks)

Kõrgel mäenõlval elab eraklanna. Tema ellu on jätnud jälje mitmed mehed, kes vananesid ja surid, kuid naine jäi endiselt nooreks … (Sakyô Komatsu, Bikuni surm)

Autor on üks militaarulme korüfeedest, kelle tuntuim sari räägib kosmoseadmiral Honor Harringtonist ja tema puukassist Nimitzist. Kogumikku võetud loost selgub, kuidas algas inimeste tutvus puukassidega. (David Weber, Imeilus sõprus)

Punktown on Maa kauge koloonia, mille karmis ja ängistavas maailmas elab kõrvuti sadu mõistusega rasse. Seal arenevadki kahe valitud loo põnevad sündmused. (Jeffrey Thomas, Ohver ja Valusate mälestuste arhiiv)

Tema pea eest on välja pandud kolossaalne summa, mille taotlejatest pole puudust. Kunagi ammu oli ta olnud kohtunik, kuid keegi ei mäleta enam, millise eksimuse ta oma ametis oli teinud. Aga inimjaht käib … (Marina ja Sergei Djatšenko, Kohtunik)

Kaliif al-Mahdi (valitses aastatel 775 kuni 785) kahe poja võimuvõitluse ulmeline lahendus. (Tapani Tolonen, Siharzad)

Iga ulmekogumik üksnes võidab, kui selles on lugusid libahuntidest, vampiiridest või zombidest. Seda suunda esindab siin Reetta Vuokko-Syrjänen’i jutt Punane kui lumi, valge kui patt, must kui mu süda.

Kirjastus Skarabeus, 328 lk

Neli teismelist sõpra, neli erinevat puuet. Elisa on pimedana sündinud, Anabel on ratastoolis, kaksikud Mirco ja Matheo on kurttummad. Kõik neli kannatavad koolis kaasõpilaste narrimist ja kohtuvad peale kooli, et omavahel aega veeta. Öösiti rändavad sõbrad unes paralleelmaailma Sierfi, kus nad on oma puuetest vabad – näevad, kuulevad, räägivad ja suudavad joosta. Sierf on imeline paik, mida asustavad fantastilised olendid: haldjad, tulelinnud, ükssarvikud ja fööniksid. Pegasused lendavad seal tagurpidi, haldjad ja hiiglased peavad vibuvõistlusi ning raamatuid ei tohi seal kirjutada. Mere Õie Kalle kirjutas selle romaani 12-aastasena Itaalias elades ja itaalia keeles. „Sierf” on Mere Õie teine raamat, mis pälvis aastal 2021 kaks noorte kirjanike preemiat: Firenze Giovani ja Milano Giovani.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Cathy Laanela, 248 lk.

Holger Kaintsi jutustus on omamoodi kirjanduslik eksperiment, sest ta alustas selle kirjutamist juba 1976. aastal. Autor oli siis 19-aastane. Tookord pooleli jäänud jutustus on nüüd saanud uue vormi, aga säilitanud vanast nii palju kui võimalik. Seepärast toimub ka tegevus kauges minevikus: kevadel ja suvel 1976.
Kaks teineteist välistavat tõde korraga – see ei saa ju olla võimalik! Jutustuse tegelased, noor abielupaar, kogeb just midagi seesugust. Nad satuvad situatsiooni, mille võimalikkust nad ei usu ka tükk aega selle sees olles. Isegi ulmekirjanduse jaoks veidravõitu olukord kestab küllaltki kaua, ja nõnda ei jää Tännol ja Leenil lõpuks muud üle, kui tunnistada, et nendega sündiv on reaalsus. Tavalisse ellu tagasi pöördudes on neil tahtmine kellelegi toimunust jutustada. Siis kogevad nad aga enda ümber mõistmatust, üsna sarnast sellega, mida nad ise loo esimestel lehekülgedel tundsid.

Kirjastus Hea Lugu, 208 lk

Marcel Schwob (1867–1905) oli prantsuse kirjamees, kelle elu jäi lühikeseks, kuid kelle mõju tema kaasaegsetele ja ka järeltulevatele põlvedele on olnud suur. Oma loominguliseks eeskujuks on teda nimetanud Jorge Luis Borges, Italo Calvino, Alfonso Reyes, Roberto Bolaño, Pascal Quignard, Pierre Michon ja mitmed teised.
„Kujuteldavad elud“ sisaldab kakskümmend kolm miniatuurset elulugu, milles segunevad fantaasia ja eruditsioon, unenäolisus ja detailitäpsus. Lugeja ette astuvad rohkem või vähem tuntud antiikajategelased, mereröövlid, luuletajad ja mõrtsukad, ka maalikunstnik, näitleja, ketser, kohtumõistja, sõdur, aardepüüdja, kuningatütar, armuneid, geomant ja demiurg – üldise ja üldistava asemel jäädvustab Schwob igaühe juures seda, mis on temas ainukordset ja eristuvat. „Biograafi kunst seisneb just nimelt valikutes. Ta ei pea muretsema tõe pärast; ta peab looma kaosest inimese jooned,“ leiab ta ise.
Raamatut täiendavad tõlkija kommentaarid ja Tiit Aleksejevi saatesõna, mis portreteerib autorit ja tema loomingut.

Väljaandja: Kultuurileht

„Karta pole vaja“ on artiklikogumik, mis koondab oma kaante vahele Kalver Tamme poolt kirjutatud ja eri aegadel ulmeajakirjas Reaktor ilmunud tekstid žanrifilmidega erineval moel seotud inimestest. David Cronenberg, Paul Verhoeven, Jamie Lee Curtis, Dan O´Bannon, Jean-Pierre Jaunet ja paljud teised.
Maod ja ämblikud ei hirmuta meid kõiki samavõrd. Mitte kõik meist ei jäta kapikesel ööseks lampi põlema. Hirmud on erinevad. See, mis ühe paneb külma hirmuhigiga kattuma, ei mõju teisele sugugi samamoodi.
Sinu käes on teejuht maailma, kus voodi alt võib leida muudki peale tolmurullide, kus kord maha maetud probleemid kipuvad mulla alt uuesti välja ronima, kus laialt naeratav kloun ei pane üldsegi rõõmsalt kaasa kihistama. Aegade jooksul on paljud vaprad mehed ja naised oma hirmudele silma vaadanud ja need filmi sisse pannud.

Kirjastus Lummur, 208 lk, 27 eurot

«Laevalammutaja» on tänapäeva Ameerika ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku Paolo Bacigalupi noorteromaanide seeria esimene raamat. Selle sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud mandrite rannikupiirkonnad on ookeanide poolt üle ujutatud ning neil randadel elavad inimesed pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Käesolev romaan kujutab maailma, kus USA lõunaosariikide rannik on vee alla jäänud ning «Uppunud Linnade» kuritegelike bandede heaks töötavad noorukid korjavad Mehhiko lahe rannikul vanarauaks muutunud naftatankeritelt vaske, juhtmeid, traati ja muud taolist. Üks selline nooruk on Nailer, kelle teele saatus lennutab Õnneliku Tüdruku hüüdnime kandva Nita, kes on pärit tolle maailma bosside klassist… «Laevalammutaja» võitis ulmeajakirja Locus preemia parima noorteromaani kategoorias ning Ameerika Raamatukogude Ühingu prestiižika Michael L. Printzi auhinna. Bacigalupi on võitnud veel ka Hugo, Nebula, Campbelli, Sturgeoni, Maailma Fantaasiaauhinna ja mitmeid teisi preemiaid üle maailma, nende seas ka kolm Eesti ulmeauhinda Stalker.
ORPHEUSE KULDRAAMAT on kirjastuse Fantaasia uus, rohkem noortele suunatud ulmesari, milles ilmuvad auhinnatud noorteulmekad ja noorteulme klassika, aga ka moodsamad ja mahukamad ulmemenukid.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Jaana Talja, 218 lk, 25 eurot

«Uppunud Linnad» on tänapäeva ameerika ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku Paolo Bacigalupi noorteromaanide seeria teine raamat. Selle sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud mandrite rannikupiirkonnad on ookeanide poolt üle ujutatud ning neil randadel elavad inimesed pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Hiina rahuvalvaja tütar, ühekäeline Mahlia ja tema elu päästnud poiss hüüdnimega Hiir elavad piirkonnas, mis on järele jäänud USA idarannikust ja Washington DC-st. Valitseb jõhker ja vägivaldne anarhia ning Uppunud Linnades peavad vihast võitlust vaenulike sõjapealike fraktsioonid, mis toetuvad teismeliste lapssõdurite jõukudele. Kui Mahlia ja Hiire teele satub geneetiliselt muundatud koletis-poolinimene nimega Relv, laguneb nende maailm lootusetult tükkideks… Paolo Bacigalupi on võitnud Hugo, Nebula, Locuse, Campbelli, Sturgeoni, Maailma Fantaasiaauhinna ja mitmeid teisi preemiaid üle maailma, nende seas ka kolm Eesti ulmeauhinda Stalker.
ORPHEUSE KULDRAAMAT on kirjastuse Fantaasia uus, rohkem noortele suunatud ulmesari, milles ilmuvad auhinnatud noorteulmekad ja noorteulme klassika, aga ka moodsamad ja mahukamad ulmemenukid.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Triin Loide, 310 lk, 25 eurot

Ulmekirjanduse ajalugu ja areng on sama põnev kui ulme ise. «Terra Fantastica kartograafid 2. Kirjandusloolisi artikleid ja kriitikat 2000–2023» on jätkuks kolme aasta eest ilmunud Raul Sulbi esimesele ulmekirjandust käsitlevale artikli- ja kriitikakogule. Teine köide keskendub õuduskirjanduse sünnile, täpsemalt gooti romaani buumile, käsitledes põhjalikumalt nii selle žanri klassikuid kui ka tänapäevaseid meistreid nagu Carlos Ruiz Zafón ja Guillermo del Toro. Eraldi tähelepanu all on Harry Harrisoni ja Viktor Pelevini looming, Robert A. Heinleini noorteulmekad, Frank Herberti «Düüni» saaga, William Peter Blatty «Eksortsist», Stephen Kingi «Tume Torn» ja poola ulmevõluri Andrzej Sapkowski sorts Geralti maailm.
Raamatu teine pool on pühendatud eesti ulme ajaloole, alates kõige varasemast ajast kuni kuldajastuni 20./21. sajandi vahetusel ja žanri tänaste arenguteni. Eraldi käsitluse saab Vahur Afanasjevi, Matt Barkeri, Veiko Belialsi, Meelis Friedenthali, Indrek Hargla, Henn-Kaarel Hellati, Tiit Tarlapi ja Wimbergi looming, aga ka Uku Masingu ja Herta Laipaiga seosed ulmega. Eksklusiivsena leiab kogumikust verivärske ülevaateartikli «Eesti ulmest 150 aasta jooksul», mis on aprillis 2023 ilmunud ukrainakeelse eesti ulme antoloogia saatesõna esmatrükk eesti keeles. Raamat on värvitahvlitega illustreeritud ning sisaldab valikbibliograafiat ja põhjalikku isikunimede registrit.

Kirjastus Fantaasia, 424 lk, 25 eurot

16-aastane Anika naaseb kunagisse kodulinna, kust ta põgenes valusate lapsepõlvemälestuste ‒ pinged perekonnas, koolikiusamine, heidikuks olemine ‒ eest. Neiu kannab endas ikka veel talle kunagi osaks saanud ülekohut, kuid väliselt on ta täiesti muutunud. Keegi ei tunne teda ära. Ta pole enam Anika, vaid Ana. Peagi otsustavad Ana ja tema sõbrad võtta vastu väljakutse – veeta nädalavahetus üleujutuste piirkonnas asuvas talumajas, mis on kuulus legendide ja hirmuäratavate sündmuste poolest. Lõbus õhtu muutub aga tõeliseks õudusunenäoks, mille keskmes on salapäraselt kadunud tüdruk. Enam pole võimalik aru saada, mis on tõeline, mis unustatud, mis väljamõeldud. Mis tegelikult selle öö sündmuste taga on – seletamatud müstilised jõud, narkootikumid või kättemaks? Või äkki need kõik koos? Ignė Zarambaitė (snd 1988) on Leedu laste- ja noortekirjanik ning koolitaja. „Süngete vete vaimud“ on tema esimene teismelistele mõeldud teos. Romaan jõudis 2020. aastal White Ravensi kataloogis soovitatavate raamatute sekka ja valiti Leedu aasta parimaks noorteraamatuks.

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Tiina Kattel, 144 lk, 22 eurot

Skandar Smithi unistus täitus: temast sai ükssarvikuratsur. Kuid Skandari ja ta sõprade teisel treeninguaastal algavad uued mured. Keegi leiab viisi, kuidas surematuid metsikuid ükssarvikuid tappa, ettekuulutus hoiatab hirmsa ohu eest ja maagilised elemendid hakkavad Saart hävitama. Samal ajal igatseb Skandari õde Kenna oma venna juurde minna ja Skandar on otsustanud õde iga hinna eest aidata. Kas Skandar suudab avastada, kuidas saab takistada Saare enesehävitust, kui tormipilv on juba tõusmas? Valmistuge nägema ebatavalisi kangelasi, elemendimaagiat, õhulahinguid, muistseid saladusi ja raevukaid ükssarvikuid eepilises seiklussarjas, mis on võitnud juba miljoneid südameid. A. F. Steadman kasvas üles Kenti maapiirkonnas Inglismaal, uitas fantaasiamaailmades ja kirjutas kaustikutesse lugusid. Enne kirjanikutööle keskendumist teenis ta leiba juristina, kuni taipas, et selles töös pole piisavalt maagiat. „Skandar ja kummitusratsur” on rahvusvahelise menuki „Skandar ja ükssarvikuvaras” ülipõnev järg.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kristina Uluots, 416 lk

Armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki neljandas Orpheuse Raamatukogus ilmuvas teoses «Meie laste lapsed» (Our Children´s Children; 1974) hakkavad ühel hetkel läbi ajaväravate tulevikust meie aega saabuma põgenikud – meie järeltulijad mitmesaja aasta kaugusest tulevikust. Nende ajatunnelite kaudu tulevikust pagevate põgenikehordide haldamisest suuremaks probleemiks kujuneb aga oht, mille või kelle eest nad õieti meie aega põgenesid ja kas see oht võib neile ajatunnelite kaudu järgneda.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 212 lk

Kir Bulõtšovi nimi ei tohiks Eestis tundmatu olla. Piisab, kui meenutada tema lasteromaani põhjal valminud kultuslikku animatsiooni «Kolmanda planeedi saladus».
Kogumik «Professor Kozarini kroon» koondab kolmteist juttu aastaist 1970–1991 ehk valiku Kir Bulõtšovi loomingulisest tipp-perioodist. Koostamisel oli peamiseks eesmärgiks anda mitmekülgne, aga samas võimalikult ülevaatlik pilt autori loomingust.
Kir Bulõtšovi loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, samuti võib täheldada tugevaid mõjutusi muinasjuttudest ja on ka satiiri. Enamjaolt on jutud optimistlikud, suisa heasüdamlikud, kuigi pinna all annab autor toimuvale ajuti päris sarkastilisi, suisa küünilisi kommentaare.
Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšovi taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes. Loomingu väärtuses-kaalukuses pole samuti põhjust kahelda, sest tegu on paljutõlgitud autoriga. Ka on tema loomingu põhjal vändatud üle neljakümne filmi.
Jutud Kuukulguri-aegsest ajanihkest kuni tulevikus toimuvate planeediuuringuteni. Südamlikud ja mitte nii südamlikud lood. Olmeulme, satiir, tunded, seiklused, katastroofid, düstoopsed ja utoopilised arengustsenaariumid. Otsekui tuleviku ajalugu, kus kõigest halvast hoolimata võidab headus. Kõik selle võiks kokku võtta Kir Bulõtšovi käsikirja alusel tehtud ulmefilmi pealkirjaga – läbi raskuste tähtede poole.
Raamat, mis peaks sobima isegi lugejale, kes seni on ulmest ringiga mööda käinud.

Kirjastus Gururaamat MTÜ. Tõlkinud Jüri Kallas ja Veiko Belials. 272 lk

Kui talvevaheajaks vanatädi juurde saadetud 16-aastasele Kutile kukub katuselt tüdruk sülle ning ta leiab puu otsast jalgu pidi poodud kaarna, ei oska ta aimatagi, et juhtunu on avalöök seiklustele, mis keeravad tema maailma pea peale. Selles on oma osa kuju muutvatel kaarnatel, aga veelgi rohkem Leel. Tüdrukul, kes varjab end mitu numbrit suurematesse poisteriietesse, püüdes hakkama saada nende peret tabanud õnnetusega, ja kel on oma saladus. „Kaarnapuu“ on tempokas, müstiline ja romantiline noortelugu sõprusest, julgusest valida oma rada ning sellest, milleks me oma kallite nimel võimelised oleme. „Kaarnapuu“ on triloogia esimene osa.

Kirjastus Varrak, 312 lk.

Tähelaeva missioon – leida ammu kadunud inimkonna häll – katkeb ootamatult, kui laev hävineb. Meeskonnal õnnestub maanduda tundmatul planeedil. Õnneks on see elukõlbulik.
Kahjuks ei ole nad seal üksi.
Kohalikud asukad jagunevad kahte leeri – osad on külaliste suhtes sõbralikud, teised varjamatult vaenulikud. Laeva meeskonnal on valikuid kaks – kas leida võimalus missiooni jätkamiseks või võidelda välja endale elamisruum võõral planeedil.
Äärmuslikus olukorras löövad välja inimeste halvimad küljed. Kas ellujäämise nimel taandume halastamatuteks kiskjateks? Või jääme inimesteks? Kas neid kahte annabki üldse lahutada?

Kirjastus Lummur, 273 lk

”Meenäppaja” on romaani ”Maria Theresia taaler“ järg.

Gianni saadetakse El Greco reaalsust väänava maaliga Vatikani, teadmata, et seda jahivad kerjused Napoli slummidest ja üleloomulikud olendid iidsest riitusest. Erinevatest katsumustest hoolimata jõuab lõuend linnriiki ja käivitab seal ootamatute jõudude kokkupõrke. Meister läheb Veneetsia konklaavile, aitamaks võimule Pius VII, kellelt palub kaitset mustriratsanike vennaskonnale. Reis üle Aadria mere muudab ta mängukanniks kõrgematele jõududele ja Quirino näeb paavstivalimise hämarat poolt.

See on raamat võimuvõitlusest ja ebausust ning nähtamatust reaalsusest meie ümber.

Kirjastus Mustratsanik, 456 lk