Autoriarhiiv: Silver Sära

Manfred Kalmsteni esikromaan “Susikiuste” viib tulevikku, Viikingreiki-nimelisse kosmoseimpeeriumi, kus loo peategelaselt, lahingsõsara minevikuga Hagenhildilt röövitakse tema teismeline poeg ja järgnebki halastusevaene ning metsik jaht läbi kokkukukkuva maailmadekorra. Peagi selgub aga, et mängus ja kaalul on tunduvalt rohkem, kui esmapilgul paistab, … Jätka lugemist →

Kriminaalromaan Tartust, mille peategelane on „Heade mõrvade linnast“ (Kriminaalne raamatukogu nr.1) tuntud eradetektiiv Laura Peegel. Kui Tartu uues Südalinna kultuurikeskuses toimub mõrv ja kahtlusalusena võetakse kinni tuntud poetess, palkab advokaat Sapirstein Laura Peegeli, et tõeline süüdlane välja selgitada. Tapetud on … Jätka lugemist →

Tavalise maailma kõrval on inimsilmade eest varjatud maagiline maailm. Olendid, keda tavainimesed teavad ainult müütidest ja muinasjuttudest. Iga maailm vajab valvureid, maagilise maailma korravalvuriteks on vardjad, kes ei vali kunagi poolt, kas heledad, kes soovivad utoopiat või tumedad, kes soovivad … Jätka lugemist →

Romaanisari «Deemonliku Tee Suurmeister» ehk «Mo Dao Zu Shi» kuulub samanimelisse fantaasia- ja võitluskunstide maailma, mis on kohandatud mitmesse vormi – sealhulgas manhuaks ja animasarjaks, millest igaüks lisab jutustusele oma ainulaadse nüansi. See romaan on teine osa samanimelisest viieosalisest romaanisarjast. … Jätka lugemist →

Ulmekirjanduse 31. suurmeister Larry Niven (1938) ei ole eesti lugejatele tundmatu. 2003. aastal ilmusid meil ta romaanid «Rõngasplaneet» (Ringworld; 1970) ja «Rõngasplaneedi ehitajad» (The Ringworld Engineers; 1979). Kuid juba 1993. aastal ilmus Põhjanaelas ta tuntuim novell «Neutrontäht» (Neutron Star; 1966), … Jätka lugemist →

Ebamäärasesse tulevikku paigutatud düstoopia maalib lugejale pessimistliku kujutluspildi sellest, kuhu praegused arengusuunad võivad inimkonna viia, ning kuigi teos on kirjutatud üle kümne aasta tagasi, ei ole selles osas palju muutunud: inimkond läheneb endiselt hetkele, mil masinad ületavad inimese vaimse võimekuse, … Jätka lugemist →

Eelmise raamatu sündmustest on möödas umbes kakskümmend aastat ja seni on Maa, Kolooniate Liidu ja Konklaavi vahel püsinud rahu. Rahu, millega keegi rahul ei ole, sest endiselt kehtib koloniseerimise keeld ja see ei meeldi tegelikult mitte kellelegi. Raamatu peategelane on … Jätka lugemist →

Esimesele eestikeelsele raamatule pühendatud teema-antoloogias ilmus Meelis Friedenthali üleloomulik jutt “1525”. Samas kogumikus ilmunud Indrek Hargla “Libarebase pihtimus” ulmelist elementi ei sisalda.

Sarja kolmandas ja viimases osas tuleb Tiuhkamäega seotud seltskonnal lõpuks ikkagi ette võtta ohtlik teekond, et tuua tagasi Kallaste kolhoosi maisipõllult röövitud põlisameeriklane. Nad saavad faunusbotaanika kohta teada palju uut ja avastavad veel ühe faunoidi jäljed, mis viivad Inglismaale. Kirjastus: … Jätka lugemist →

Meisterlik jutuvestja ja rahvusvaheliselt tuntud menuautor Christopher Paolini naaseb «Eragon» maailma uue vaimustava kangelaslooga, mille tegevus toimub aasta pärast «Pärandi» sarja sündmusi. Maailm pole enam loheratsanik Murtaghi ja tema lohe Astla jaoks turvaline. Kuri kuningas on kukutatud ning neil tuleb … Jätka lugemist →

Ajakirja Looming novembrinumbris kirjutas ulmekirjanik Triinu Meres oma lugemiskogemusest: https://www.looming.ee/kirjanik-loeb-triinu-meres/

Mis juhtub, kui minna tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli – kohta, mis on kõigile tuttav Eesti ainsa kultusfilmi kaudu? Näiliselt monograafia või loovuurimuse vormis kirjutatud raamat on tegelikult metamodernistlik autofiktsionaalne romaan, performance raamatu kujul. Tegu on sisekõnega tegelaselt, kellest me muud … Jätka lugemist →

Isaac Asimovi robotilugude paremik on küllalt ülevaatlikult esindatud kaheosalises kogus, millest esimene on «Nägemused robotitest» (siin sarjas nr 86, «Robot Visions») ja teine on käesolev («Robot Dreams»). Kogumiku lood ei ole kõik robotitest, kuid neid seob toimumine millalgi tulevikus – … Jätka lugemist →

Habichti uus romaan on järg ja tükati ka eellugu 2023. aastal ilmunud ulmeromaanile «Kui tuugenid vaikisid». Seal tutvus teismeline noormees eluga katastroofijärgses Eestis. Nüüdki on keskne küsimus selles, kas Eestis oluliselt vähenenud, kuid kirev elanikkond suudab asuda tsivilisatsiooni vähehaaval üles … Jätka lugemist →

Noore noviitsi teekond mungaks Rooma lähedal asuvas kloostris 16. sajandil peidab endas saladusi, mis aga ei osutu määravaks, sest igatsus on palju sügavamal. On õpetajaid, kellele õpilase edu on peamine, sest toob au ka õpetajale. On õpetajaid, kes on valmis … Jätka lugemist →