On aasta 2020. Funktsionaalse surematuse instituudist, kus arendatakse välja preparaati, mis peaks loodetavasti pikendama Putini eluiga, põgeneb nakatatud laborihiir. Endaga inimesele üliohtlikku viirust kandev hiir satub Moskva kõige rahvarohkemasse metroojaama, vallandades hävingut ja hukatust külvava apokalüpsise. Miljonid moskvalased muutuvad zombideks, kelle nägemine on oluliselt kahjustatud, kuid kes kuulevad ja haistavad suurepäraselt. Ja nad jooksevad. Kiiresti. Ja peavad jahti. Ellujäänutele…, kes üritavad põgeneda verdtarretavast apokalüpsisest.

Venemaal on Moskvas sündinud ja praegu Gruusias elava Ivan Philippovi romaan tekitanud paksu pahameelt. Peaprokuratuur on nõudnud raamatu müügilt eemaldamist, kuna selles sisus on kohti, mis võivad ohustada inimeste elu ning viia avaliku korra ja julgeoleku rikkumisteni. Roskomnadzor on leidnud, et „Hiir“ sisaldab materjale, mille eesmärk on „Venemaa sotsiaalpoliitilise olukorra destabiliseerimine.“

Kirjastus Sinisukk, tõlkinud Matti Piirimaa, 352 lk

Paranormaalse noortepõneviku „Tiuhkamäe“ teine osa. Pärast eelmisel suvel toimunud sündmusi ei taha Sara Tiuhkamäest midagi kuulda. Siiski kasvab tema sisimas tunne, et Tiuhkamäe ei lase teda enam kunagi päriselt vabaks. Kui Sara, Alar ja Indrek avastavad, et keegi neid varjatult jälgib, peavad nad igal juhul Tiuhkamäe saladusi edasi uurima.

Väljaandja: Sooroheline OÜ, 240 lk

Marje Ernitsa fantaasiaromaan „Kaheksas maailm“ on autori nägemus elust Maal tulevikus. Südamlik ja põnev lugu jutustab Urvelist ja Hannesest, noortest inimestest, kes sõidavad polaarjoone taha oma mesinädalaid veetma. Samal ajal Maad tabanud katastroofi tõttu jäävad nad Arktikas kogu ülejäänud eluks. Polaarjoone taga sünnivad ka nende kaksikud lapsed Ines ja Üllar. See on lugu elust teistsugustes tingimustes, inimeste kohanemisvõimest, julgusest ja nutikusest ning maailmast, mida enam pole ja maailmast, mis tuleb …

Kirjastus Eesti Raamat, 168 lk

Kui nooruke Nelli saab unelmate töökoha nooblis moežurnaalis, varjutab lootusrikkalt alanud karjääri verine saladus tema ema Amanda minevikust. Mõistatuse võtit otsides avastab Nelli, et ei tohi ühtki mälestust usaldada. Ta taipab, et ema on talle kogu elu valetanud, aga mis motiividel? Ning miks uinunud kurjus äkki ärkas?
Viirastuslikus väikelinnas põimub kolme põlvkonna naiste saatus. Kui kogu tõde lõpuks päevavalgele ilmub, ei usu enam keegi oma silmi.


Katrin Pauts (snd 1977) on menukate põnevike autor, kes on tegutsenud nii ajakirjaniku kui ka teletoimetajana. Oma suurimaks eeskujuks peab ta Rootsi krimikirjanduse superstaari Camilla Läckbergi, aga ka igihaljast Agatha Christiet. Üle kõige armastab Pauts folkloori ja kummitusi, kellest ei tule puudust käesolevaski loos.

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad, 232 lk

„Sõjarelv“ on ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku noorteromaanide sarja kolmas raamat, mille eelmised raamatud olid „Laevalammutaja“ ja „Uppunud Linnad“. Sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud rannikupiirkonnad on üle ujutatud ning neil randadel elanud inimesed on pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Eelmisest kahest osast tuntud geneetiliselt muundatud inimkoletis Relv on tõusnud lapssõdurite armee etteotsa, kuid tema peamiseks vastaseks kujuneb rivaalitsevate sõjapealike asemel hoopis ta loonud suurkorporatsioon. Kohtume ka „Laevalammutajast“ tuttavate Naileri ja Nita ja „Uppunud Linnadest“ pärit Mahliaga, kelle teed uuesti Relva omadega ristuvad.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Triin Loide, 268 lk

Inimesed peavad sõdu. See tundub nii olevat igal ajal ja igasugustes maailmades. Ka neis, kus leidub võlureid ja greife, lohesid ja loitsusid. Militaarne fantaasiaromaan «Omasid ei jäeta maha» jälgib ühe väeüksuse tegemisi pingetest särisevas sõjaolukorras. Igaüks neist on inimene, igaüks oma omapäradega. On ravitsejaid, on seersante, on ohvitsere, isegi kokk. On ka võlukunsti ja kummalisi olevusi. On üllatusi. On tavapärast metsasõja rutiini. Muidugi võitlusi, omajagu huumorit, verd ja valu, segadust ja selgust. Nagu ikka sõjas, nagu ikka elus.
«Omasid ei jäeta maha» on Prima Vista raames toimunud Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulmejutuvõistluse võitja, kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominendi ning Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadi Triinu Merese viies ulmeraamat. Sel aastal on tal kahasse Kristo Jansoniga ilmunud romaan «Devolutsioon».

Kirjastus Fantaasia, 208 lk

Minu elu on täiuslik! Olen ilus, noor ja piisavalt jõukas, et võiksin juba praegu jalad seinale visata, et elada printsessi kombel kogu ülejäänud elu. Aga seda ei kavatse ma küll mitte mingil juhul teha. Ja teate, miks? Sest ma armastan oma tööd!

Ma reisin mööda maailma RVS-i lennukiga, käin ööklubides, baarides või diskoteekites, ning peibutan vampiire. Ja uskuge mind, vampiirid märkavad mind alati. Miks, võite nüüd küsida? Sest minu mürgine veri kutsub neid! Vampiir vajab vaid väikest sõõmu ja… pauhh, lendabki tuhaks. Kas pole äge?

Ühel õhtul aga märkas mind ülimalt seksikas vampiiriprints ja mu tööpäev ei lõppenud just täpselt nii, nagu oleks pidanud. RVS-i juhid hakkasid minu pärast muretsema ning need lollakad otsustasid, et mulle kulub ära kuu aega puhkust. No mida ideed!

Kuid mis seal ikka! Kutsusin puhkusereisile kaasa oma parima sõbranna Ella ja meil oli mega lõbus, kuni… Hmm. Ma parem ei räägi, kuhu me lõpuks jõudsime ja lasen teil seda ise avastada. Ütlen vaid, et puhkused pole ikka minu jaoks, sest kipun siis langetama veidraid otsuseid. Ja nagu arvata võite, puudutasid kõik mu puhkuseseiklused vampiire – eriti just seksikaid vampiiriprintse.

Väljaandja: Koitev OÜ

392 lk

Fantaasiakirjandus – see on napis riides ja ebamugavalt hõõruvas metallturvises lihaselised mõõgavõitlejad, vaprad rändrüütlid, majesteetlikud lohed, limased merekoletised, ükskõiksed haldjad, hullumeelsete maailmavallutusplaanidega õelad võlurid, ülikõrgete tornidega lossid, iidsed džunglid, deemonlikud piraadilaevad, arusaamatu majandusmudeli alusel toimivad impeeriumid ning kadunud kuningriigid, mille üle võimutsevad surematud jumalad ning valitseb nõiduslik maagia. Kui tänapäeva inimese teadvuses tähendab fantaasiakirjandus barbar Conanit, «Sõrmuste isandat», Harry Potterit ja «Troonide mängu», siis eesti fantaasiakirjandus on arenenud pisut teisstsugust teed. Käesolev antoloogia annabki ülevaate meie oma fantaasiatraditsiooni sünnist ja arengust alates Kreutzwaldist, Tuglasest, Tammsaarest ja Ristikivist kuni žanri tänaste meistrite Veiko Belialsi, Indrek Hargla, Andrus Kivirähki ja Meelis Friedenthali loominguni. Kuigi naiskirjanikke pole eesti ulmes kunagi väga palju olnud, leiab raamatust ometi Herta Laipaiga, Liisi Ojamaa, Karen Orlau, Triinu Merese, Mann Loperi jt õrnema soo esindajate loodud fantaasiamaailmu.

Kirjastus Viiking, 616 lk

Ulmekirjanduse 7. suurmeister 1986. aastast Sir Arthur C. Clarke (1917–2008) ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter (1957) ühendasid 21. sajandi avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarke’i ilmakuulsast teosest «2001: kosmoseodüsseia» (2001: A Space Odyssey; 1968, ek. 1999), olles tolle originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks.
ÜRO rahuvalvaja Bisesa Dutt on pärast meeletut ajarännuseiklust Esmasündinute loodud puslemaailmas Miris tagasi Londonis aastal 2037 ja päris maailmas pole mingit ajastute segipaiskumist toimunudki. Bisesa on lihtsalt ootamatult sattunud tagasi Londonisse, samasse päeva, mil esimese raamatu seiklused algasid, ainult et bioloogiliselt on tema jaoks möödunud viis aastat. Maad tabab sel päeval esimene päikesetorm ning teadlased arvutavad välja, et järgmine päikesetorm tabab planeeti aastal 2042. Ning sedapuhku hävitaks see Maal kõik elava.
Kui nende romaanide pöörastest teadusfantastilistest ideedest aimub vanameister Clarke’i kätt, siis teoste hoogsast ja põnevast sündmustikust tunneb lugeja rohkem ära Stephen Baxteri käekirja. Orpheuse Raamatukogus ilmub peatselt ka «Ajaodüsseia»-triloogia kolmas romaan «Esmasündinud» (2007).

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Martin Kirotar, 334 lk

Odessa kirjaniku kogumikus on neli lühiromaani.

Maal elab kõrvuti kaks mõistusega liiki – inimesed ning välimuselt ingleid meenutavad grandid, kes on valitsev klass, ja mõistagi loob see pingeid … (Hüvasti, mu ingel)

Aafrika džunglid, aardeid täis kadunud linn, hulljulged seiklejad, kummalised koletised ja õelad deemonid …
Misjonärist arsti juurde tuuakse surija, kelle rinnast kasvab välja parasiit – värdjalik kääbus, dagor … (Dagor)

Kolmekümnendate aastate Nõukogude Liit. Õhustik meenutab M. Galina auhinnatud juttu „Lodusaared“ (Stalker 2014). (Punased hundid, punased haned)

See on Sapkowski Geralti-maailmas toimuv lugu. Igavesed teemad – armastus ja surm. Linna saabub katk ja keegi ei aimagi, et rahulikku elu on jäänud elada vaid mõned päevad, tunnid. (Lauto ja kõik muu)

Kirjastus Skarabeus, tõlkinud Arvi Nikkarev, 356 lk.

On vana-aasta õhtu, ehitajad annavad valmivale uusehitusele viimast lihvi ja korterite ostjad vaatavad juba oma uutes eluasemetes ringi, maja katusekorteris aga koguneb valvur Raúl Viñase suguvõsa, et üheskoos uut aastat vastu võtta. Ent juba on hoone avarustes ennast sisse seadnud ka tondid, kellel on maja asukatega omad plaanid…

Kirjastus Salv, tõlkinud Kaisa Ling, 112 lk.

2025. aastal loodud uue ÜRO agentuuri eesmärk oli lihtne: tulevaste põlvkondade eest seismine ja kõigi praeguste ja tulevaste elusolendite kaitsmine. Meedias nimetas keegi selle asutuse Tulevikuministeeriumiks ning see nimi kinnistus ja levis, mistõttu uut agentuuri hakatigi nüüd nii kutsuma. Peagi pärast agentuuri loomist tabas Indiat suur kuumalaine, kus hukkusid miljonid inimesed.
Menukas Ameerika kirjanik Kim Stanley Robinson on tuntud oma tõsiteadusliku lähenemise poolest ulmekirjandusele. Robinson toob „Tulevikuministeeriumis“ kokku teaduse, poliitika, majanduse ja eetika, et luua lugu, mis on nii sügavalt mõtlemapanev kui ka sügavalt inimlik. Kuna tegelased võitlevad oma tegude moraalsete keerukuste ja globaalse valitsemise keerukustega, kutsutakse lugejaid üles mõtisklema kollektiivse tegutsemise võimaluste ja lootuse jõu üle meeleheitele vastu astudes.
„Tulevikuministeerium” on ühtaegu kaasahaarav põnevusromaan ja prohvetlik manifest, mis annab tunnistust inimhinge vastupanuvõimest ja on üleskutse radikaalseid muutusi vajavale maailmale.

Aegraja Kirjastus, tõlkinud Kristjan-Jaak Rätsep, 672 lk

Kirjastusel on koduleht, kust saab raamatut soetada soodsamalt kui kaubandusvõrgust: https://aegraja.ee/raamatud/ 

Manfred Kalmsteni ja Kadri Kääramehe koostatud fantastikakogu, milles rõhutakse jonnakale ja igipüsivale lootusele ühiskondades või olukordades, kus aeg on end huvitavaks ja tulevik inimvaenulikuks kirjutanud.
Apaatiale, künismile ja üleüldisele minnalaskmisele heidavad seekord kinda: Meelis Friedenthal, Häli Kivisild, Veiko Belials, Artur Räpp, Kristi Reisel, Kristjan Sander, Maarja Kruusmets, Miikael Jekimov, Laura Loolaid, Manfred Kalmsten, Lüüli Suuk ja Triinu Meres.

Kirjastus Fantaasia, 328 lk

2002. aastal ilmunud jutukogu koondab kirjaniku nn. Oikumeeni ehk Haini tsükli pikemaid ja lühemaid jutte. Selle kogumiku palad on võitnud mitu Locuse auhinda, Nebula preemia, James Tiptree mälestusauhinna, Kurd Lasswitzi preemia ja muid rahvusvahelisi ulmeauhindu.
Lugeja kohtub neil lehekülgedel taas kirjanikule üleilmse kuulsuse toonud «Pimeduse pahema käe» tegevusmaailma, talveplaneet Getheni asukatega, eriliselt keeruka abielu- ja intiimsuhete süsteemi poolest tuntud planeedi O elanikega, aga leiab end taas kord ka raamatust «Neli teed andestuseni» tuttavate Wereli ja Yeowe kaksikplaneetide süsteemist. Ja nagu ikka lahkavad Ursula K. Le Guini kaugtuleviku ulmelood soo ja seksuaalsuse, lojaalsuse ja ellujäämise, religiooni, ajaloo ja orjuse teemasid.

Kirjastus Fantaasia, 384 lk

Geralt ravib Thaneddi saare mässus saadud haavu Brokiloni metsas drüaadide juures, ent asub niipea kui võimalik teele talle saatusest määratud Üllatuslast otsima. Lisaks tema lahutamatule sõbrale trubaduur Tulikale saadavad nõidurit teel temperamentne vibuneiu Milva, Ciri hirmuunenägudes esinenud Nilfgaardi rüütel, keda ajavad taga keisririigi parimad salakuulajad, ja kaval päkapikk Zoltan.
Fantaasiakirjanduse elav klassik, mitmete auhindadega pärjatud Andrzej Sapkowski (snd 1948. aastal Łódźis) on poola nüüdiskirjanduse rahvusvaheliselt tuntuimaid nimesid. Sapkowski on loonud omaette ajaloo ja kombestikuga maailma, mis on niisama suurejooneline ja haarav kui Tolkieni või G. R. R. Martini romaanidest tuttavad paigad ning mis on pikitud vihjetega Poola ajaloole. Põnev, muhedalt humoorikas, mahlaka keelekasutusega ja erinevate keelepruukidega mängides omanäolisi ülivärvikaid karaktereid loov seikluslugu „Tuleproov” on „Nõiduri” sarja romaan, järg jutukogudele „Ettemääratuse mõõk” ja „Viimane soov” ning romaanidele „Haldjate veri” ja „Põlguse aeg”. Netflixis on võimalik vaadata sarja järgi filmitud seriaali „The Witcher”.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Margus Alver, 336 lk