Õhtud Eesti ulmega

14. oktoobril kell 19.00 räägivad Raul Sulbi ja Reidar Andreson Tartu Kirjanduse maja saalis (Vanemuise 19) Alastair Reynoldsi rollist ulmes. Toimub Reynoldsi romaani “Pahupidi pööratud” esitlus.

Estcon 2023

Järgmisel aastal kohtume Estconil 21.-23. juulil.

Rubriigid: Uudised | Õhtud Eesti ulmega kommenteerimine on välja lülitatud

C. K. McDonnell: See võluv mees

Hannah naaseb pärast lahutust tööle Kummaliste Sõnumite toimetusse. Võiks ju arvata, et pärast hiljutisi sekeldusi surematute salaliidu, hiigelsuurte libahuntide ja nuhkimishimuliste silmamunadega lastakse toimetuserahval lõpuks teha rahulikult oma tööd – kajastada iseäralikku ja imelist kõikjalt maailmast –, kuid jälle on üleloomulikud jõud valinud välja just Manchesteri linna, kus seekord hakkab tulema teateid vampiiridest. See on seda ärritavam, et kõik teavad – vampiire pole olemas. Toimuv on mõistatuseks isegi vampiiridele endile, ja nii ei jäägi Hannah’l ja tema kolleegidel üle muud kui käärida käised üles, laadida vanaaegne püss küüslaugukastmes leotatud vaiaga ja asuda olukorda selgust tooma … „See võluv mees“ on teine osa paljukiidetud „Kummaliste Sõnumite“ raamatusarjast.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum, 432 lk, 33 eurot

Rubriigid: Uudised | C. K. McDonnell: See võluv mees kommenteerimine on välja lülitatud

Mircea Cărtărescu: Ruletimängija

Rumeenia ulmalise kirjanduse meistri Mircea Cărtărescu (sünd 1956) kolm novelli tema debüütteosest „Nostalgia“ juhatavad lugeja Bukaresti saladuslikesse tagahoovidesse ja maa-alustesse labürintidesse, kus kolm tegelast, kes on justkui elus mõistujutud, miksivad universumi rütme argise maagiaga: hulkur, kes viib Vene ruleti mängimise täiuseni ja paneb saatuse proovile, justkui eikuskilt välja ilmunud poiss, kes toob oma lugudega täiesti uued värvid kraavides mängivate laste ellu, ja arhitekt, kes avastab Dacia roolis istudes autopasuna tõelise jõu ja asub sellel komponeerima sfääride muusikat.

Väljandja: Kultuurileht. Tõlkinud Riina Jesmin. 88 lk, hind 4,70.

Rubriigid: Uudised | Mircea Cărtărescu: Ruletimängija kommenteerimine on välja lülitatud

Gert Kiiler: Eranuhke ei armasta keegi

On 1961. aasta lämbe augustikuu. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson Viljandis oma eradetektiivibüroo avab, on platsis esimene klient. Saadud ülesanne viib värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus on kerge kaotada pea… Ja veidigi hooletu olles ka elu.
Põnevusjudinaid tekitav lugu oleks väga hästi võinud juhtuda Californias, ent see toimub siinsamas Eestis – peaaegu. Klassikalise Ameerika krimižanri reeglite järgi kirja pandud põnevusjutt kirjeldab Viljandit nii, nagu see ajaloos tegelikult kunagi ei eksisteerinud. Tegevus toimub paralleelminevikus, kus põimuvad meisterlikult tegelikkus ja fiktsioon, päriselt toimunud ning väljamõeldud sündmused. Eestit ei annekteeritud Nõukogude Liidu poolt ning sõjaeelse linnapea August Maramaa idee Viljandist kui sisemaa kuurordist oli teoks saanud: hasartmängude ainumonopoliga linnast oli saanud Las Vegase miniversioon. Autor viib lugeja suure naudinguga seiklema 1960ndate aastate Eestisse, kus lokkab kapitalism, kõlab džäss ja voolab šampanja, ent inimesed jäävad ikka inimesteks kõigi oma saladuste, pahede ja ihadega.

Postimehe kirjastus, 272 lk.

Rubriigid: Uudised | Gert Kiiler: Eranuhke ei armasta keegi kommenteerimine on välja lülitatud

Terry Pratchett: Ürgsorts

Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega, et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, kuid ürgsortsidele peaaegu kohustuslik. Ta on kanal, mille kaudu võlukunst universumisse voolab, ning valge augu inimvaste. Et ürgsortsid on väga tülikad, siis viidi just nende vältimiseks Nähtamatus Ülikoolis sisse tsölibaadinõue. Selgus aga, et kuigi teoreetiliselt võib ürgsortsist jagu saada ainult teine ürgsorts, ajab praktikas asja kenasti ära ka vana soki sisse pandud poolik telliskivi. Ja mis seal imestada, tegemist on ju Kettamaailmaga.

Kirjastus Varrak. Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. 296 lk, 26 eurot

Rubriigid: Uudised | Terry Pratchett: Ürgsorts kommenteerimine on välja lülitatud

Jessie Greengrass: Kindlus õhus

Kindlus on isesugune. Selle juurde kuulub loodebassein, köögiviljaaed, veski ja küün, mis on pilgeni täis varusid. Kindlus on vankumatu pelgupaik veetõusu eest, mis ähvardab hävitada linna ja on võib-olla juba hävitanud kõik muu. Aga … kui kaua see oma asukaid kaitsta suudab? Caro isa ja kasuema hukkuvad keskkonnakatastroofis, kuid enne on nad lastel käskinud linnast lahkuda. Caro ja tema väike poolvend saabuvad kindlusse, mille eest hoolitsevad vana ja tema lapselaps Sally. Kaks paari õpivad koos elama. Ometi on piirid kõigel: turvalisusel, varustusel ja sellel, mida teistele saab õpetada vana – omamoodi külavalvur, kes teab, kuidas kõike teha –, enne kui ta tervis üles ütleb. Muudkui arvad, et aega on. Ja siis äkitselt enam ei ole. „Kindlus“ on võimas ja emotsionaalselt täpne romaan, mis võtab kokku lapsevanemaks olemise, ohverdamise, armastuse ja ellujäämise ajal, kui inimkonda ähvardab väljasuremisoht.

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Hiie Tamman. 248 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Jessie Greengrass: Kindlus õhus kommenteerimine on välja lülitatud

Looming nr 7 ja Vikerkaar nr 7-8

Ajakirja Looming juulinumbrist leiame 2 üleloomuliku sisuga juttu: Ari Lanto “Ebajasmiinid” ja Neeme Näripä “Likvidaatori päevik”. Lisaks on ajakirjas ulmehuvilisest kirjandusteadlase Andrus Oru pikem artikkel “Algupärase noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri”, kus märkimisväärne tekstimaht kuulub ulmetoodangule.

Ajakirja Vikerkaar nr-s 7-8 on avaldaud samuti 2 ulmejuttu: Gerda Märtensi “Rooma hällilaul” ja Matt Barkeri “Kummitus”,

Rubriigid: Uudised | Looming nr 7 ja Vikerkaar nr 7-8 kommenteerimine on välja lülitatud

Orson Scott Card: Laulumeister

Ameerika ulme suurkuju Orson Scott Cardi «Laulumeister» (Songmaster; 1980) räägib täiusliku lauluandega erakordselt kaunist poisist Anssetist, kelle laul suudab võimendada inimeste positiivseid ja negatiivseid emotsioone, muutes ta nõnda potentsiaalseks ravitsejaks või hävitajaks. Kaugtuleviku galaktikaimpeeriumis arendatakse saladuslikus Laulumajas silmatorkavate lauluannetega laste lauluvõimeid, üksikuid erilise talendiga lapsi – Laululinde müüakse suure raha eest galaktika rikkurite kodadesse, aga vaid sellistele, kes neid tõeliselt hinnata ja väärtustada oskavad. Kui Ansset saab 9-aastaseks, saadetakse ta tema erakordse ande tõttu Maale imperaator Mikali õukonda keisri Laululinnuks.
Romaani aluseks olnud kaks ajakirjas Analog ilmunud pikemat pala – jutustus «Mikali laululind» (Mikal’s Songbird; 1978) ja lühiromaan«Laulumaja»(Songhouse; 1979) nomineeriti mõlemad Hugo ja Nebula auhindadele. Romaan ise võitis Hamilton-Bracketti mälestusauhinna, mida anti välja seiklusulme suurkujude ning abikaasade Edmond Hamiltoni ja Leigh Bracketti auks. Viis aastat hiljem sai Card sama preemia «Enderi mängu» eest, mis võitis ka Hugo ja Nebula auhinnad.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Liis Roden, 346 lk

Rubriigid: Uudised | Orson Scott Card: Laulumeister kommenteerimine on välja lülitatud

Arthur C. Clarke: Maavalgus

Ulmekirjanduse 7. suurmeistri (1986) Arthur C. Clarke’i «Maavalgus» (Earthlight; 1955) algab spiooniloona 22. sajandi Kuul ning kulmineerub kosmosesõjaga Maa ja päikesesüsteemi kolooniate föderatsiooni vahel raskmetallide ja teiste süsteemi loodusvarade kasutusõiguse üle.
Apollo 15 meeskond andis 1971. aastal ühele kraatrile Kuul Clarke’i romaani auks nimeks ‘Earthlight’. Käesolev romaan on kokku 11. Clarke’i eestikeelne raamat.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Martin Kirotar, 176 lk

Rubriigid: Uudised | Arthur C. Clarke: Maavalgus kommenteerimine on välja lülitatud

Kurt Vonnegut: Titaani sireenid

„Titaani sireenid“ on pöörane seiklus aja, ruumi ja moraalinormide piirimail. Maailma rikkaimal ja rikutuimal mehel Malachi Constantil avaneb võimalus minna koos imekauni naisega ruumiretkele kaugetesse maailmadesse. Mõistagi kujuneb retk üsna tormiliseks ja selle käigus selgub vonnegutlikult prohvetlik visioon inimkonna olemise sügavamast mõttest.

Kurt Vonnegut (s 1922) on üks kaasaegse Ameerika kirjanduse suurkujusid, kelle teravmeelsetel teostel on üldteada omadus varem või hiljem kultusraamatuteks saada. Kirjutanud neliteist romaani, mõned näidendid, kaks kogu lühiproosat ja arvukalt esseid ning artikleid.”

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Tiina Randus, 264 lk

Rubriigid: Uudised | Kurt Vonnegut: Titaani sireenid kommenteerimine on välja lülitatud

Sylvain Neuvel: Kõigest inimesed

Hiilgav teadlane Rose Franklin on pühendanud kogu oma täiskasvanuelu mõistatusele, mille otsa ta lapsena komistas: hiiglasuurele metallkäele, mis oli Lõuna-Dakotas Deadwoodi lähedal maasse maetud. Avastus päästis valla kataklüsmiliste sündmuste jada, millel olid geopoliitilised tagajärjed. Rose ja Maa Kaitsekorpus jooksid ajaga võidu, et õppida kasutama mõistatuslikku tehnikat, samal ajal kui hiidrobotid ootamatult Maa suurima elanikkonnaga linnadesse maandusid ja seal sada miljonit inimest tapsid. Kuigi Rose’il ja tema meeskonnal õnnestus rünnak tõrjuda, jäi nende võidurõõm üürikeseks. Salapärased sissetungijad taandusid, kadusid purustatud planeedilt… kuid võtsid teadlase ja tema meeskonna endaga kaasa.

Viibinud peaaegu kümme aastat teises maailmas, tuleb Rose tagasi ja leiab, et Maal käib uus hävitav sõda – seekord inimeste vahel. Ameerika ja Venemaa kisklevad, et täita tulnukate sissetungist jäänud võimuvaakumit. Pered rebitakse lahku, sõpradest saavad surmavaenlased, terved riigid varisevad superjõudude lahingus. Paistab, nagu oleksid tulnukad jätnud oma hiiglaslikud surmamasinad siia selleks, et inimkond ise endale lõpu teeks. Rose hakkab otsima väljapääsu, maksku mis maksab. Aga kas temast saab ettur viimsepäevamängus, mida kellelgi pole võimalik võita?

Sylvain Neuvel langes viieteistaastasena keskkoolist välja. Elu jooksul on ta olnud ajakirjanik, töötanud mullasaasteärastajana, müünud Californias jäätist ja Kanadas ukselt uksele mööblit. Tal on Chicago ülikoolist lingvistikadoktori kraad. Ta on õpetanud Indias lingvistikat ja töötanud Montréalis tarkvarainsenerina. Ühtlasi on ta sertifitseeritud tõlkija, ehkki parema meelega oleks ta astronaut.

Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Eve Laur, 404 lk.

Rubriigid: Uudised | Sylvain Neuvel: Kõigest inimesed kommenteerimine on välja lülitatud

Lyyli Suuk: Veri mäletab

Lianna loodab, et ta saab lõpuks ise oma elu üle otsustada, kuid üks saatuslik valik viib ta taas olukorda, kus kontroll hakkab käest libisema. Maagia on hääbumas, elementide tasakaal on segi paisatud ja inimesed kannatavad. Vigastatuna Elukonda jõudes ei tea ta veel, kui palju tal enda kohta on avastada ja mida kõike tal selle käigus tuleb kogeda. Jan seevastu teab väga hästi, kes ta on ja milline on tema ülesanne. Teda on selleks terve nooruspõlve ette valmistatud, kuid kas ta ka tegelikult on valmis selleks, millega tal tuleb silmitsi seista? Vastutus ootamatult leitud laste ees liidab nad kokku, kuid side nende vahel on habras ja iga langetatud otsus võib tuua kaasa selle katkemise. Seal, kus on valgust, leidub alati ka pimedust. Varjud, mis meie järel kõnnivad, tuletavad seda meile meelde. Ilma üheta ei eksisteeriks teist. Nii toimib see ka inimeste hingesoppides, keegi meist ei ole üdini hea või halb.

Väljaandja: Fotoait OÜ. 192 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Lyyli Suuk: Veri mäletab kommenteerimine on välja lülitatud

Siim Veskimees: Vanavanamees

Tuntud eesti ulmekirjaniku romaan „Vanavanamees” algab veidra ja igas tähenduses kummalise tegelase ärkamisega. Mitte miski ei temas ega situatsioonis, milles ta end leiab, ei ole kirjeldatav sõnaga “tavaline” ja selles mõttes on raamat tolle tegelase – kes alguses on suuremas osas nii sisemiselt kui väliselt suhteliselt tavaline 70-le lähenev Eesti vanamees – enesega taas kokkusaamise lugu. Ja see lugu ei piirdu ainult Eestiga; see ei piirdu isegi meie maailma ja ajastuga.

Kirjastus Fantaasia. 272 lk

Rubriigid: Uudised | Siim Veskimees: Vanavanamees kommenteerimine on välja lülitatud

Ida Tufte Michelsen: alma Freng ja päikesepüüdjad

Nad liikusid aina kõrgemale – Alma, Elionora ja päikesekiir –, nagu jalutaksid rahulikult, ainult nad ei kõndinud, vaid lendasid. Lendasid! Algul puulatvade, seejärel taeva poole.

Alma Freng on tavaline tüdruk. Kuni ilmub välja vanaema, kellest ta varem midagi ei teadnud. Vanaema sõnul on Alma päikesepüüdja ja tal tuleb õppida lendama.

„Alma Freng ja päikesepüüdjad“ on maagiline lugu vaprusest, kättemaksust, ebatavalisest sõprusest ja võluväest. Ideaalne raamat Harry Potteri austajatele.

Ida Tufte Michelsen (snd 1987) on ajakirjanik ja produtsent. “Alma Freng ja päikesepüüdjad” on tema esimene raamat, mis valiti kohe ilmudes parimate Norra lasteraamatute hulka.

Väljaandja: Rahva Raamat. Tõlkinud Sigrid Tooming. 300 lk, 20 eurot

Rubriigid: Uudised | Ida Tufte Michelsen: alma Freng ja päikesepüüdjad kommenteerimine on välja lülitatud

Ursula K. Le Guin: Pajatus

Ursula K. Le Guini romaan „Pajatus“ (The Telling, 2000) kuulub tema legendaarsesse Haini-tsüklisse. See jutustab loo maalasest vaatlejast Suttyst, kes saadetakse planeedile Aka, mida lõhestavad poliitilised ja religioossed konfliktid ning mille põliselanike vastasseis korporatiivsele valitsusele väljendub omapärases loojutustamise traditsioonis. Teos võitis aasta parima teadusfantastilise romaanina 2001. aastal Locuse preemia.

Kirjastus Fantaasia, 200 lk, tõlkinud Jaana Talja.

Rubriigid: Uudised | Ursula K. Le Guin: Pajatus kommenteerimine on välja lülitatud

Maarit Leijon: Musträstas

Pärast egüptoloogi surma leiab tütar isa salajasest töötoast muumia, väga iseäraliku muumia. Ka vampiiridel on loos oma osa. (Südametu)

Alternatiivses Venemaa ajaloos on varjaagid väga pikaealine rass. Vanim neist on suurvürstinna Olga. Loo peategelane, tänapäeva arst, elab ja töötab varjaagide suletud külas. (Must vürst)

Soome välisministeeriumi uurija Katariina Brask selgitab telepaatilisi võimeid kasutades Peterburis toimunud mõrvajuhtumit. (Viimane sangar)

Parun Gilles de Rais’ (Rüütel Sinihabeme prototüüp) ainsana ellu jäänud ohver hakkab sarimõrvarile kätte maksma. Mängu tulevad ka maagia ja tarkade kivi. (Musträstas)

Tuleb hoiatada, et lood on kaunis verised.

Ulme austajatele pakub see kogumik hõrke elamusi, on ju autor olnud viimase kümne aasta edukaim lühiproosat viljelev ulmekirjanik Soomes.

Kirjastus Skarabeus. Tõlkinud Arvi Nikkarev. 284 lk, 25 eurot.

Rubriigid: Uudised | Maarit Leijon: Musträstas kommenteerimine on välja lülitatud