Ulme.ee

“Hingede aeg” on kolmas ja viimane raamat seikluslikust etnofantaasia sarjast “Neetud taevakivi”, esimene raamat oli “Neetud taevakivi”, teine “Põhja Nõid”. Sari algab Taevakivi kukkumise ja Kaali kraatri tekkimisega, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel on ootamatud tagajärjed – hakkab levima tappev haigus ja haldjad muutuvad inimeste vastu vaenulikeks. Põhja Nõia katse olukorda parandada annab tagasilöögi, sest oma teadmatuses on ta käristanud lõhki loori elavate ja surnute maailma vahel. Kas maailma annab veel päästa? Või on muutus juba pöördumatu?

Kirjastus Fantaasia, 298 lk

Kas needus on olemas: Minuga juhtunud ebatavalised lood, millele ei oska leida teadulikku ja faktidele tuginevat selgitust.
Tondilood on minu fantaasia. Muistendid ja rahvajutud on andnud inspiratsiooni ja fantaasia lend andis käele kasu panna kõik paberile.

63 lk, 10 eurot

Üliõpilane Devin Jones läheb suveks tööle Joylandi, lootes seal unustada tüdruku, kes murdis ta südame. Aga selles lõbustuspargis satub ta vastakuti millegi hoopis kohutavamaga: julma mõrva järelkaja ja elu – ning elujärgsete – süngete tõdedega, mis muudavad ta maailma igaveseks.
Aastaid tagasi tapeti kummitusmajas üks tüdruk ja tema vaim käib raja kõrval seismas, seljas samad riided mis siis, kui ta leiti. Kui Devin sellest traagilisest loost kuuleb, soovib ta tapetud tüdruku vaimu ise näha …
Lummav lugu armastusest ja kaotusest, täiskasvanuks saamisest ja vananemisest ning nendest, kes ei kasva kunagi suureks, sest surm tuleb neile enne õiget aega järele.

Kirjastus Hea Lugu, tõlkinud Silver Sära, 288 lk

See romaan on ulmeklassiku ja Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni esimese suurmeistri (1975) Robert A. Heinleini kaheteistkümnest noorteulmekast viimane ja paljude arvates ka parim. See jutustab tavalisest ameerika keskkoolipoisist Kip Russellist, kelle unistuseks on reisida Kuu peale. Ühes reklaamikampaanias osalemise eest saab ta auhinnaks kasutatud kosmoseülikonna ning eneselegi ootamatult leiab ta end järsku kesk peadpööritavaid sündmusi: lendava taldriku hädamaandumist, röövimist kosmosepiraatide poolt ja seiklusi Kuul ning Pluutol koos ninatargast 11-aastase tüdrukuga, keda kutsutakse Pisikeseks, ja veidra hiigelsuurt kassi või leemurit meenutava kosmosetulnukaga, keda kutsutakse Emalikkuseks. Kip peaks selles omalaadses kosmosesse viidud rüütliromaanis täitma vapra rändrüütli rolli ja Pisike olema päästmist vajav hädaohus tütarlaps, kuid nende rollid pöörduvad sageli pea peale. Teose finaalis peab Kip ülegalaktilise nõukogu ees kaitsma inimliigi õigust eksistentsile.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 270 lk

„Götterdämmerung“ on viiekordse Stalkeri-laureaadi Manfred Kalmsteni neljas raamat tunnustust ja auhindu kogunud kogumike „Raske vihm“ ja „Kaarnalaul“ ning Stalkeri pälvinud lühiromaani „Täheraua saaga“ järel. Siia on koondatud viimaste aastate looming ja sisaldab see aurupunki, postapokalüptikat kui ka lihtsalt võõrikmaailmades toimuvaid lugusid.

Kirjastus Fantaasia. Sari: Sündmuste horisont. Toimetanud Kati Metsaots. 272 lk.

Raamat koosneb neljateistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood teoses “Tulgu öö” kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. Õhkõrn piir reaalsuse ja unenägude vahel on mõnikord hägune ja arusaamatu. See on kollektsioon, mis huvitab lugejat ning kus ootamatud ja kummalised olukorrad, on omavahel põimunud. Mida ühist on maletajal, kes on kaotanud mälu, Eesti-Venemaa piirilt pärit rebase, klaasist südamega mehe, vaimude väljaajaja, aegade lõpu, mõne armunud kummituse, hunniku seletamatute mõrvade ja Mehhiko džunglis elava krokodilli vahel? Eelnevad on vaid mõned elemendid sellest raamatust, mis pakub ideaalset retsepti panna kujutlusvõime lendama neil, kes seda loevad. Stephanie Rendón on mehhiklanna, kes on nüüdseks juba peaaegu 10 aastat Eestis elanud. Ta tunneb, et Eesti on tema tõeline kodu. Tema teekond kirjanikuna on omamoodi lõimumisprotsess Mehhikost Eestisse.

Kirjastus Gallus, tõlkinud Marge Heinala ja Ingrid Hinojosa, 246 lk

14. sajandi Baieri Alpid. Klooster. Hull munk kuuleb hääli. On need kurjad vaimud, deemonid või inglid? Või tarbib ta salaja meelemürke, nagu arvab mõni, teistest ratsionaalsem vend? Aga siis hakkavad ülejäänudki vend Kaspari viirastusi kuulma ja lõpuks ka nägema.

Üks viirastus on narr – edev lobamokk ja hurmur, kes loob ühe koomilise olukorra teise järel. Ta naljad pole päris süütud ja toovad naeru kõrvale ka meeleheidet. Kuid narr ei soovi halba. Ta tahab vaid, et vend Kaspar oleks õnnelik. Aga kuidas teha õnnelikuks inimest, kes seda ise ei taha, kes arvab, et ei vääri õnne, sest tema süü on liiga ränk?

Eve Laur on üks huvitavamaid hääli uuemas eesti kirjanduses. „Vend Kaspar” on tema kolmas romaan, haaravalt kirjutatud, põnev ja ahhetama panev. Märkamatult keerad lehti, kuni raamat läbi saab. Ja siis mõtled selle üle veel kaua.

Eve Laur on kirjanik ja tõlkija. Ta on tõlkinud inglise keelest üle 60 raamatu. Kahel korral on ta pälvinud Paabeli Torni tõlkeauhinna (2004, 2017). Tema esimene romaan „Aloise” (2010) märgiti ära Tänapäeva romaanivõistlusel. Teine romaan „Õmblejanna” sai Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel Tallinna linna auhinna.

Kirjastus Rahva Raamat, 144 lk

Emmi on 9-aastane tüdruk, kes elab koos oma ema ja vanaemaga Vaherlaanes Valges Vahermajas. Lahke, kuid hajevil ema ning range vanaema seltsis on üksildase lapse ainsateks sõpradeks tema esivanemate maalid nende koduhäärberi seintel. Lugu saab aga alguse hetkest, mil Emmi kohtub Martiniga, endast veidi vanema poisiga, kes on oma perega lähedalasuvasse Hemi linnakesse kolinud. Martinist saab tüdruku esimene tõeline sõber. Kirjeldades Manilundilas toimuvaid pööraseid sündmusi ja Emmi ja tema kaaslaste raskeid katsumusi, võtab tegevustik fantastilise pöörde. Kombatud saavad ka võimalikud vastused küsimusele, mis saab meist kõigist „teisel pool jõge“… Kogu loo vältel aga jääb läbivaks küsimuseks, mis on saanud Emmi isast ja miks ei ole keegi nõus tüdrukule temast rääkima.

Kirjastus Varrak, 408 lk

Viimaste aastakümnete ühe olulisima ja auhinnatuima angloameerika ulmekirjaniku Jack McDevitti (snd 1935) romaani «Ajarändurid ei sure iial» (Time Travelers Never Die; 2009) aluseks on kirjaniku 1996. aasta samanimeline auhinnatud lühiromaan ja seda peetakse üheks kõige täiuslikumaks ajareisi-teema käsitluseks moodsas ulmes, mis võtab kokku kogu varasema ajarännutekstide korpuse ja selekteerib sellest välja olulisima. McDevitt jätkab tänases ulmes tõepoolest kõige stiilipuhtamalt Asimovi-Clarke’i teadusfantastilist liini.
Kui füüsik Michael Shelborne salapäraselt kaob, avastab ta poeg Shel, et ta isa oli valmistanud ajarännuvahendi. Kartes, et ta isa võib olla aega lõksu jäänud, palub Shel oma sõbral lingvist Dave’il teda päästemissioonil saata. Nende reis läbi ajaloo viib nad erinevatesse ajalooperioodidesse ja nad kohtuvad mitmete ajalooliste suurmeestega, alates Churchillist ja Galileist kuni Shakespeare’ini, Leonidaseni ja Sokrateseni. Seejärel aga rikub Shel oma kokkulepet Dave’iga ja külastab tulevikku…

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Heinrich Weinberg, 433 lk

Selles raamatus räägitakse igatsusest ja armastusest, üksijäämisest ja surnuvestlustest, kodumaalt lahkumisest ja katastroofidest, moodsast kunstist, maagiast ja okultismist 20. sajandi alguses. Tegevus algab 1903. aastal Odessas ja loo edasi hargnedes avaneb lugeja ees omapärases stiilis kirja pandud sissevaade eelmise sajandi maailma.
Taustal käib I maailmasõda, revolutsioon, inimesed loodavad uue maailma saabumist, mida mõned näevad kommunismis, mõned natsismis, mõned füüsikas, mõned spiritismis, aga teatud mõttes on need kõik üks ja seesama. Süžee põhineb väga kaudselt eesti päritolu Friedrich Jürgensoni elul. Jürgenson oli laulja, kunstnik ja filmirežissöör, kes hakkas ühel hetkel tegelema surnute häälte lindistamisega.

“Punkti ümber” on Tartu Ülikooli humanitaarteadlase Meelis Friedenthali neljas romaan. 2004. aasta romaanivõistlusel auhinnatud “Kuldne aeg” rääkis inimkonna kaugest tulevikust, 2013 Euroopa kirjandusauhinna pälvinud ja paljudesse keeltesse tõlgitud “Mesilased” 17. sajandi Tartu Ülikoolist, 2017 kultuurkapitali aastaauhinnale nomineeritud “Inglite keele” tegevus käis 17. ja 20. sajandi vahet. Aastal 2000 ilmunud kogumiku “Kõik äratatakse ellu” erinevaid auhindu pälvinud juttudes väisatakse mütoloogilisi algaegu ning eri ajaperioodide alternatiivseid harusid.

Kirjastus Varrak, 312 lk

See on Hugo võitnud autori John Scalzi „Vanamehe sõja” sarja kuues ja viimane raamat. Inimkond on jõudnud kosmosesse ja leidnud, et universumi asustavad paljud võõrliigid, kes on valmis neid hävitama. Nendega toimetulekuks on loodud Kolooniate Liit, mis hakkas kasutama Maad kolonistide ja sõdurite saamiseks, kuid mille tegutsemispõhimõtted on vahel marruajavad. Lisaks tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest Kolooniate Liitu, Maad ja võõrliike omavahel tülli ajada, selle käigus hävitades, orjastades ja tappes.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Ats Miller, 284 lk

Dresdeni toimikute 7. raamat.
Jätkuvad Chicago ainsa võlur-detektiivi Harry Dresdeni fantasy-seiklused. Dresdeni suurim sõber ja ustavaim liitlane on linna Erijuurdluste osakonna juht Karren Murphy, kes temaga alati kontakteerub, kui linnas toimub midagi eriskummalist. Seekord läheb Murphy puhkusele ja Dresdeni otsib üles keegi, keda ta on surnuks pidanud, aga kes kahjuks ei ole, ja kellel on midagi, millega saaks Murphy elu ära rikkuda. Peagi tuleb Dresdenil pista rinda seltskonnaga, kellest ta mitte kuidagi üle ei käi, ja otsida abi sealt, kust ta seda üldse ei tahaks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, 400 lk

Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.

Kirjastus Paradiis, 352 lk, tõlkinud Mario Kivistik ja Linda Ariva

Pete ja Sara naasevad Auroriast inimeste maailma, kus valitseb viha ja igaüks on ainult iseenda eest väljas. Sõbrad ei kaota siiski lootust, kuna endine jõuluvana on jätnud neile ülesandeks talle järglane leida. Salapäraste kuljuste abil peavad nad lisaks oma maailmale päästma ka Auroria kuningriigi. Millise kuju on Krampus seekord võtnud ja kas Varjuvürsti on ülepea võimalik kukutada? Kui, siis kuidas?

Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni ülimalt põnev fantaasialugu jõuab kolmandas osas haripunkti, kus minevik ja tulevik kohtuvad ootamatul ja närvekõditaval moel. „Varjude“ triloogia on leidnud maailmas erakordselt hea vastuvõtu ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Timo Parvela on üks läbi aegade auhinnatumaid ja tõlgitumaid Soome autoreid. Parvela teoseid on avaldatud enam kui kolmekümnes keeles ja neid on Soomes ja maailmas kokku müüdud juba üle kuue miljoni eksemplari.

Pasi Pitkänen on andekas ja mitmekülgne illustraator, kes on ka rahvusvaheliselt menukas. Koostöö Parvelaga algas Pate raamatusarjaga ja jätkus „Kepler62“ kosmoseseikluses. Nüüd on leidnud see jätku „Varjude“ triloogias.

Kirjastus Helios, tõlkinud Triin Aimla-Laid, 168 lk

See on esimene Heinleini raamat, milles tegutseb Lazarus Long, autori paljude raamatute pea- või kõrvaltegelane, kes lõpuks peaaegu 2000 aasta vanuseks elas. Need lood said alguse sellest, et 18. sajandi lõpul asutas miljonär nimega Howard endanimelise fondi, et inimkond pikaealisemaks muutuks. Fond sponsoreeris pikaealiste vanemate ja vanavanemate lapsi ja projekti tulemusena tekkis end Howardi perekonnaks kutsuv rahvarühm, kes kõik väga vanaks elasid. Too rahvakild oli sunnitud oma eksistentsi salajas hoidma, kuna kardeti ülejäänud rahva reaktsiooni tõdemusele, et keegi neid ja nende lapselapsigi lihtsalt üle elab.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Piret Frey, 176 lk