Ulme.ee

Laupäeval, 6. mail jagati välja selleaastased Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) Nebula auhinnad. Õhtujuhiks oli Connie Willis.

Romaan:
Joe Haldeman «Camouflage» ( «Analog Science Fiction and Fact» 2004; märts – mai ja Ace)

Lühiromaan:
Kelly Link «Magic for Beginners» (Kelly Link «Magic for Beginners» ( Small Beer Press) ja «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2005; september)

Jutustus:
Kelly Link «The Faery Handbag» (Ellen Datlow – Terri Windling ( koost.) «The Faery Reel: Tales from the Twilight Realm» ( Viking))

Lühijutt:
Carol Emshwiller «I Live With You» ( «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2005; märts)

Stsenaarium:
Joss Whedon «Serenity» ( Universal Pictures ja «Serenity: The Official Visual Companion» ( Titan))

*

Nebula statuut lubab kandideerida mitme aasta teostel ning seetõttu ongi romaani ja jutustuse esmatrüki aastaks 2004 ning lühiromaani ja -jutu esmatrüki aastaks 2005.

Joe Haldemani romaan on varem juba võitnud James Tiptree, Jr. mälestusauhinna (õigemini jagas seda Johanna Sinisalo esikromaani tõlkega) ja kaguosariikide autorite ulmesaavutuste auhinna.

Kelly Linki jutustus võitis ka Hugo ja jagas ajakirja «Locus» küsitlusel esikohta ning on olnud veel vähemasti kolme auhinna finalist. Kelly Link on juba üheksas autor, kes on ühel aastal võitnud kaks Nebula auhinda.

Lingid:
2006 Nebula Awards Weekend
2005 Final Nebula Ballot
Lühiromaani «Magic for Beginners» arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Jutustuse «The Faery Handbag» arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Lühijutu «I Live With You» arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Filmi «Serenity» ametlik sait
Filmi «Serenity» ametlik austraalia sait
Filmi «Serenity» Wikipedia kirje

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

12-05-2006

Lisas: Jüri Kallas, Pronto

Täna suri Stanisław Lem (12. september 1921 – 27. märts 2006).

Stanisław Lem debüteeris ulmes 1946. aastal lühiromaaniga «Człowiek z Marsa». Hiljem ta seda ning mitmeid teisigi varasemaid tekste häbenes. Esimene raamat, mida autor ka hiljem täielikult kordaläinuks tunnistas oli jutukogu «Dzienniki gwiazdowe» (1957). Järgnesid romaanid «Eden» (1959), «Śledztwo» (1959), «Powrót z gwiazd» (1961), «Solaris» (1961), «Pamiętnik znaleziony w wannie» (1961), «Głos Pana» (1968), «Wizja lokalna» (1982), «Pokój na Ziemi» (1985) ja «Fiasko» (1986). Arvukatest kogumikest peaks nimetama «Inwazja z Aldebarana» (1959), «Księga robotów» (1961), «Noc księżycowa» (1963), «Niezwyciężony i inne opowiadania» (1964), «Bajki robotów» (1964), «Polowanie» (1965), «Cyberiada» (1965), «Opowieści o pilocie Pirxie» (1968), «Bezsenność» (1971), «Doskonała próżnia» (1971), «Wielkość urojona» (1973), «Maska» (1976), «Powtórka» (1979), «Prowokacja» (1984) ja «Biblioteka XXI wieku» (1986). Väärib mainimist, et Stanisław Lemi autorikogu sisaldas lisaks juttudele sageli ka kuuldemängude tekste, telestsenaariumite käsikirju ning arvustusi ja saatesõnu fiktiivsetele raamatutele.

Mitteilukirjanduslikest teostest väärivad esiletõstmist filosoofilised «Dialogi» (1957), «Summa technologiae» (1964), «Filozofia przypadku» (1968), «Rozprawy i szkice» (1975), «Tajemnica chińskiego pokoju» (1996), «Bomba megabitowa» (1999) ja «Okamgnienie» (2000). Samas tuleb tunnistada, et filosoofilise traktaadi ja ilukirjanduse vaheline piir on Stanisław Lemi loomingus alati hämar olnud. Märkimist väärivad veel ka kirjanduskriitika kogu «Wejście na orbitę» (1962), autobiograafiline romaan «Wysoki zamek» (1966) ja kaheköiteline lääne ulmet enam kui kliiniliselt lahkav «Fantastyka i futurologia» (1970). Kirjaniku katsetusi tavaproosa vallas peetakse üldiselt ebaõnnestunuks.

Stanisław Lemi tekste on palju ekraniseeritud, kuid tahaks nimetada Andrei Tarkovski lavastatud filmi «Солярис» (1972) ja eesti-poola ühisfilmi «Navigaator Pirx» (1979).

Stanisław Lemi teoseid on tõlgitud enamikesse kultuurkeeltesse, ka eesti keelde. Esimesteks raamatuteks said kaks ««Loomingu» Raamatukogu» vihikut: «Ijon Tichy kosmoserändude päevikud» (1962; nr. 22) ja «Ijon Tichy mälestused» (1967; nr. 49). Sarjas «Mirabilia» ilmus 1976. aastal romaan «Tagasitulek tähtede juurest» ( Powrót z gwiazd) ja sarjas «Põnevik» romaanidekogu «Solaris. Eeden» (1989). Üksikuid jutte on ilmunud ka ajakirjades «Horisont», «Noorus», «Nõukogude Naine» ja «Põhjanael». Eesti Raadios on ette loetud Stanisław Lemi jutte ning lavastatud ka vähemasti üks kuuldemäng. Kahjuks lõppes koos nõukogude võimuga ka Stanisław Lemi avaldamine Eestis, sest uuemal ajal on ilmunud vaid kaks kordustrükki: ilmselgete haltuura tunnustega valik «Ijon Tichy kosmoserändude päevikud. Ijon Tichy mälestused» (2003) ning hõlptulu teeniv «Solaris» (2005).

Kuigi Stanisław Lem on tuntuim poola ulmekirjanik, olid tema suhted poola fändomiga pingelised. Stanisław Lem oli ulme suhtes enam kui kriitiline ning seostas oma tegevust vägagi vastumeelselt ulmega. Ühes intervjuus, kus toodi ulme kaitseks argument, et Lemi enda teosed on ju vähemasti head… siis Lem kommenteeris seda argumenti sapise märkusega, et ei ole ju meeldiv olla ühesilmne juht karja pimedate eesotsas.

Lingid:
Autori koduleht
Autori filmograafia
Stanisław Lem (Wikipedia)
Lehekülg Stanisław Lemi sünnilinna saidil
Autor Ulmekirjanduse BAASis
Autor wõrgupoes Raamatukoi

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

27-03-2006

Lisas: Jüri Kallas

Kujutle, et tunned maailma oma jalge all liikumas…

Kujutle, et kukud oma linnast välja ja leiad end võhivõõrast maailmast…

Just nii juhtus Tomiga. Ja nüüd on ta kitsikuses – mahajäetud inimtühjale kõnnumaale koos sõjaka, moonutatud näoga tüdrukuga, eemale kistud oma armastatud tütarlapsest ja reedetud oma iidoli poolt.

Eesti keeles ilmus Philip Reeve’i romaan «Surelikud masinad» ( Mortal Engines; 2001). Raamat on sarja «The Hungry City Chronicles» avaköide, millele järgnevad «Predator’s Gold» (2003), «Infernal Devices» (2005) ja «A Darkling Plain» (2006). Lähikuudel peaks eesti keeles ilmuma ka sarja teine köide.

Romaani tõlkis Kristina Uluots ja avaldas kirjastus «Tiritamm».

Lingid:
The Hungry City Chronicles (Wikipedia)
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

23-03-2006

Lisas: Jüri Kallas

Sedapuhku tegutseb Rincewind mandril, mis sarnaneb kahtlaselt Austraaliaga, on väga palav ja kuiv ning enamik taimi ja loomi on seal mürgised. Tema saabumine on rikkunud aegruumi pidevust ning tal tuleb see viga ära parandada, enne kui kogu manner ära kuivab ja olematusse kaob. Asja teeb pisut raskemaks seegi, et tegelik probleem paikneb 30 000 aasta taguses minevikus. Samal ajal aga on Rincewind pääsenud terve nahaga hullematestki olukordadest ning tema ja Pagas teevad, mida suudavad, et eelkõige Rincewindi nahka päästa.

Romaani «Viimane manner» ( The Last Continent; 1998) tõlkis Allan Eichenbaum ja avaldas «F-sarjas» kirjastus «Varrak». Kaanepildi autoriks on taas Hillar Mets.

Romaan «Viimane manner» kuulub Kettamaailma-sarja nn. Rincewindi alamsarja.

Lingid:
Autori koduleht
Autori ja Kettamaailma koduleht
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

21-03-2006

Lisas: Jüri Kallas

Suri Olimar Kallas (19. detsember 1929 – 13. märts 2006), mees, keda võib pidada (nõukogude) Eesti koomiksi sünonüümiks.

«Ta proovis kõike vingest satiirist musta huumorini. Kuni ükskord ütles: kõik, karikatuur nõuab linnamehe elu ja noore mehe head närvi,» on kunstniku vend Teet Kallas meenutanud.

Kuigi Olimar Kallas on teinud pilapilte, raamatuillustratsioone ja isegi akvarelle, mäletab suur hulk inimesi teda eelkõige omamaise koomiksi ühe viljakama praktikuna. Olimar Kallas on avaldanud koomiksikogu «3 lugu» (1979) ja eraldi vihikutena koomiksid «Proovisõit» (1981), «Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel» (1986), «Parem käsi tegutseb» (1995). Kui olude lahedamaks muutudes püüti käima panna ka omamaist koomiksiajakirja «Pildivihik», siis oli üsna loogiline, et esimese vihiku hõlmas Olimar Kallase «Kevadtriller» (1990). Enamikku Olimar Kallase koomiksitest seovad üheks maailmaks ikka ja jälle korduma kippuvad tegelased: Krahv, Ulmik, Tundel, Kraaps, Beebilõug jt.

Lingid:
Wimberg «Olimar ja Kiviküla kangelased» (Eesti Päevaleht)
Mari Laaniste «Lahkus Olimar Kallas – mees Kivikülast» (Postimees)
Koomiksikogu «3 lugu» (1979) wõrgus (Monteneta)
Koomiks «Proovisõit» (1981) wõrgus (Monteneta)
Koomiks «Proovisõit» (1981) wõrgus (Koomuskileht)
Koomiks «Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel» (1986) wõrgus
Koomiks «Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel» (1986) wõrgus (Koomuskileht)
Koomiks «Kevadtriller» (1990) wõrgus (Koomuskileht)
Koomiks «Parem käsi tegutseb» (1995) wõrgus (Koomuskileht)
Autor wõrgupoes Raamatukoi

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

21-03-2006

Lisas: Jüri Kallas

Arheoloogide peres kasvavad kaks võsukest. Hooldavad usbekitarist ema kassikarja ning jagelevad omavahel vana-egiptuse keeles. Kohalik pereisa on kerge kiiksuga – otsib oma väljakaevamistelt iidsetel aegadel maandunud tulnukate säilmeid ja kosmoselaevu. Lõpuks leiabki ühe sellise. Kosmoselaeva nimelt. Vanast Egiptusest pärit kivirahnu seest.

Nõnda kirjutas Ulmekirjanduse BAASis Avo Nappo oma arvustuses Juli Burkini ja Sergei Lukjanenko romaanile «Сегодня, мама!» (1997). Romaan on esimene osa humoristlikust lasteulme triloogiast «Остров Русь».

Nüüdseks on lõppenud just sellel romaanil põhineva filmi «Азирис Нуна» võtted.

16. märtsil esilinastuvat filmi reklaamitakse kui kogupere kassatükki, kus rohkelt vaatemängu ja arvutiga loodud eriefekte. Sisuks kahe poisikluti seiklused ajas ja ruumis. Filmiti põhiliselt öises Moskvas ja Mosfilmi paviljonides, loodusvõtteid tehti ka Egiptuses. Filmi eelarve on 3,5 miljonit dollarit.

Lingid:
Romaani arvustused BAASis
Filmi ametlik koduleht
Uudisnupp filmi valmimise kohta (ajakiri «KinoKadr»)
Kaadrid filmist (ajakiri «KinoKadr»)
Treiler (ajakiri «KinoKadr»)
Juli Burkini ametlik koduleht
Sergei Lukjanenko vana koduleht (Russkaja Fantastika)
Sergei Lukjanenko uus koduleht
Sergei Lukjanenko rahvusvaheline koduleht
Sergei Lukjanenko loomingu austajate klubi

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

02-02-2006

Lisas: Jüri Kallas

Haldjaprints Pyrguse elu satub hädaohtu, kui tal tekib vastasseis deemonite ja mässuliste haldjatega. Lisaks sepitsetakse intriige tema isa, Haldjakuninga, tapmiseks ja kogu riik on kaose äärel. Tundub, et printsi on võimalik päästa ainult teda igivana portaali kasutades inimeste maailma saates. Paraku ei satu prints sinna, kuhu vaja. Õnneks tulevad talle appi endine pangaröövel ja iga töö peale meister, umbes tema enda vanune Henry, kes aitavad tal koju tagasi pöörduda, et ta saaks koos õega nende elu ümbritsevad mõistatused lahendada.

Eesti keeles ilmus Herbie Brennani romaan «Haldjasõjad» ( Faerie Wars; 2003), mis on esimene romaan samanimelisest sarjast.

Herbie Brennan debüteeris ulmes 1973. aastal, mil ajakirja «Analog Science Fiction—Science Fact» märtsinumbris ilmus kirjaniku lühijutt «Death of God». Seitsme aastaga avaldas Herbie Brennan juhtivates ulmeajakirjades «Analog Science Fiction—Science Fact», «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» ja «Galaxy Science Fiction» viisteist ulmejuttu. Tunnustus tuli siiski esoteerika- ja lasteraamatutega. Ka haldjasõdade romaanid on mõeldud eelkõige lastest lugejatele… samas võib öelda, et nendega saavutas ta enam kuulsust, kui kogu varasema loominguga kokku.

Romaani tõlkis Liisi Ojamaa ning avaldas pehmekaanelisena kirjastus «Varrak».

Lingid:
Herbie Brennan’s Bookself
Herbie Brennan (Bloomsbury author information)
Herbie Brennan`s Faerie Wars
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

01-02-2006

Lisas: Jüri Kallas

Dan Simmonsi saaga viimane raamat algab Paavst Julius XV surma ja ülestõusmisega ning uue messia Aenea täisikka jõudmisega. Koos oma kaitsja Endymioniga alustab Aenea oma viimast missiooni, mille eesmärgiks on leida universumi aluseks olev kude ja seda mõista.

Eesti keeles ilmus Dan Simmonsi romaani «Endymioni tõus» ( The Rise of Endymion; 1997) kauaoodatud tõlge.

Romaani tõlkis Mario Kivistik ning avaldas kirjastus «Varrak» oma «F-sarjas».

Lingid:
Autori koduleht
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

31-01-2006

Lisas: Jüri Kallas

Uue ja silmapaistva Eesti noorautori esikteos, mis ületab žanripiirid ning seob endaga absurdi, groteski, ulme, draama ning komöödia tunnused läbi tosinate lühilugude. Mikk Pärnits (kes kasutab võrgus kirjutades ka pseudonüümi Adrian Shepard) on ilma kahtluseta kirjanduslikult andekas. Eriti tema vanust 19 aastat silmas pidades on paljutõotav isegi vähe öeldud. Omamoodi mõtlemine ja uudne lähenemine iseenesest pole muidugi veel trumbid, millest piisaks kirjandusliku elamuse tekitamiseks, kuid Pärnitsal on oskust neid trumpe efektselt lauale heita.

Just sellist teksti võib lugeda Mikk Pärnitsa esikkogu «Näiv on jääv» tagakaanelt. Reaalsus on aga pisut teistsugune: autori ainsaks saavutuseks kirjanduspõllul on senini 6-7. koha jagamine ajakirja «Algernon» Jaanipäeva jutuvõistlusel tekstiga «Ööbik». Ka pole end kirjanikuna tõestanud ei Adrian Shepard, ei Pink Jackal… ajakirjas «Algernon» leiab need nimed vaid kirjanurgas laamendamast.

Kõvaköitelise raamatu avaldas kirjastus «j&o Art cologne».

Lingid:
Autori inglisekeelsed tekstid (The Temple of Dagon)
Raamat wõrgupoes Raamatukoi
Raamat wõrgupoes Apollo
Raamat wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

31-01-2006

Lisas: Jüri Kallas

Lord Voldemort ja surmasööjad tegutsevad peaaegu varjamatult ning ohvreid on nii mugude kui ka võlurite seas. Harryt aga ootab uus õppeaasta ja ta soovib kannatamatult Dursleyde juurest minema saada.

26. novembril ilmus müügile eestikeelne «Harry Potter ja segavereline prints» ( Harry Potter and the Half-Blood Prince; 2005).

Uudis kui niisugune pole uus, aga kroonika mõttes saab nüüd ära mainitud, sest varem polnud mul lihtsalt käepärast eestikeelse raamatu kaanepilti.

Romaani tõlkisid Krista ja Kaisa Kaer ning avaldas kirjastus «Varrak».

Lingid:
Autori koduleht
The Harry Potter Lexicon
The ULTIMATE Harry Potter Site
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Nädalavahetusel alustas Eestis uut vallutusretke Harry Potter (Postimees)
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

06-12-2005

Lisas: Jüri Kallas

Triloogia «Tema tumedad ained» kolmandas raamatus «Vaigust kiiker» valmistuvad maailmad otsustavaks heitluseks ja ennustuste järgi on Lyral selles oluline roll.

Kirjasutuse «Tiritamm» vahendusel ilmus eesti keeles Philip Pullmani romaan-triloogia «Tema tumedad ained» ( His Dark Materials) kolmas köide «Vaigust kiiker» ( The Amber Spyglass; 2000).

Lord Asriel plaanib suurt sõjakäiku taevase Käskija ja tema asevalitseja Metatroni vastu. Inimestele appi tillukesed gallivespialased ja taevast lahkunud mässulised inglid. «Kuldse kompassi» seiklushimuline Lyra on jõudmas murdeikka ning peab üle elama suuri muutusi nii iseendas kui ümbritsevates maailmades. Kõige raskemaks kujuneb Lyra ja Willi teekond Surnute maailma, et leida Lyra lapsepõlvesõber Roger.

Romaani kolmanda köite (nagu ka kaks esimest) tõlkis Eve Laur. Värsitõlgete autoriteks on Harald Rajamets ja Linda Ruud.

Lingid:
Philip Pullman resources on the Web
Philip Pullman
His Dark Materials
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

06-12-2005

Lisas: Jüri Kallas

… sügisel ilmub Veiko Belialsi jutukogu «See, mis tuikab su veres», mis sisaldab viite Cassili jutustust – kaks juba ilmunut ja kolm uut.

Nõnda rääkis viimasel Estconil Veiko Belials ning rõõm on tõdeda, et nimetatud raamat on ilmunud.

Kogumiku avaldas kirjastus «Salasõna», kaanepildi autoriks on Brian Kelsey ning raamatu kujundas Ants Jaanimägi.

Lingid:
Kogumiku ja selle juttude arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Kogumik wõrgupoes Raamatukoi
Kogumik wõrgupoes Apollo
Kogumik wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

27-11-2005

Lisas: Jüri Kallas

Tellimustööd olid ennekuulmatud asjad. Ta ei teadnud ühtegi juhtu, et Kronos oleks midagi sellist lubanud ning dotsendid oleksid selle ka ellu viinud. Tavaliselt püüdis Kronos asju ajada võimalikult vaikselt ega sekkunud eriti inimeste tegemistesse. Arvestades asjaolu, et vaid paarkümmend aastat oli möödas sellest, kui tema manipulatsioonid ilmsiks tulid. Nad kosusid ikka veel tagajärgedest.

Ilmus Meelis Friedenthali esikromaan «Kuldne aeg».

2004. aasta romaanivõistlusel III auhinna saanud romaan kuulub koos juttudega ««Üht teistsugust algust»» (2001) ja «Hullumeelsus on unustus» (2002) nn. Kronose sarja.

Raamatu avaldas kirjastus «Tuum» ning kujundas Meelis Friedenthal ise.

Lingid:
Katkend romaanist ajakirjas «Algernon»
Kristjan Sanderi tutvustav arvustus ajakirjas «Algernon»
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

27-11-2005

Lisas: Jüri Kallas

Lapsed on kindlad, et tõepoolest eksisteerib omaette haldjamaailm, kus on nii häid härjapõlvlasi kui ka kurje metsa- ja mäekolle.

Ilmus sarja «Spiderwicki kroonika» ( The Spiderwick Chronicles) neljas raamat «Rauast puu» ( The Ironwood Tree; 2004). Tegu on köitega viieosalisest sarjast, mille autoriteks on Tony DiTerlizzi ja Holly Black.

Eelmised kolm raamatut «Välimääraja», «Võlukivi», ja «Lucinda saladus» jutustavad laste seiklustest ja ohtudest, millesse nad on sattunud peidikust leitud «Välimääraja» pärast. Neljanda raamatu algul tundub, et kollid ja paharetid on laste kimbutamise järele jätnud, aga vara on rõõmustada. Asi läheb hoopis hulluks! Asi keerleb ikka “Välimääraja” ümber. Nüüd tunneb selle vastu huvi reetlik mäekoll Mulgarath, kelle jaoks välimääraja on viimane asi, mida ta vajab oma võimutäiuse jaoks…

Lühiromaani tõlkis Helju Jüssi ja avaldas kirjastus «Festart».

Lingid:
The Spiderwick Chronicles
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

27-11-2005

Lisas: Jüri Kallas

Ankh-Morporki ja Klatšia pealinna Al-Khali vahele kerkib järsku saar. Mõlemad linnad soovivad saart endale. Patriits lord Vetinaril pole õnnestunud veenda valitsusnõukogu, et jõu kasutamine pole kuigi hea mõte, eriti veel, kui sul seda jõudu ei olegi. Nii et õhus on sõda ja Vahtkonna komandör Samuel Vimes peab veel enne selle puhkemist välja selgitama, kes laskis maha Klatšia saadiku prints Khufurah’ ja pani põlema saatkonna.

Romaan «Patrioot» ( Jingo; 1997) on 2005. aasta viies romaanitõlge Terry Pratchettilt. Tõlkis Allan Eichenbaum ja avaldas «F-sarjas» kirjastus «Varrak». Kaanepildi autoriks on taas Hillar Mets.

Romaan «Patrioot» kuulub Kettamaailma-sarja nn. Linnavahtide alamsarja.

Lingid:
Autori koduleht
Autori ja Kettamaailma koduleht
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

27-11-2005

Lisas: Jüri Kallas