Ulme.ee

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Frank Schätzing’u romaani “Parv” 1. osa.

Põnevusromaani tegevus saab alguse Peruu lähistel, kus üks kalamees jäljetult kadunuks jääb. Samal ajal satuvad Norra naftaeksperdid veidrate organismide otsa, mis on haaranud enda valdusesse sadu ruutkilomeetreid merepõhjast, ning Briti Columbia rannikul leiavad aset õudsed muutused vaalade käitumises. Näib, nagu ei oleks need sündmused üksteisega seotud. Kuid bioloog Sigur Johanson ei usu juhustesse. Ka indiaani päritolu vaalauurija Leon Anawak jõuab rahutuks tegevate järeldusteni: lähenemas on suur katastroof. Selle ärahoidmiseks luuakse ekspertgrupp oma ala parimatest asjatundjatest, kes peavad aru saama, miks maailmameri inimesi ebameeldivalt üllatab.

Autorist Wikipedias

Teosest Wikipedias

14-07-2008

Lisas: Iris Jeletski

“Mustad haarmed“ on ulmepõnevik kolmest teismelisest, kes asuvad päästma universumi.

Raamatu autor Sam Enthoven (1975) elab Põhja-Londonis. Ta on õppinud inglise kirjandust Manchesteri ülikoolis ning enne “Mustade haarmete” (The Black Tattoo) ilmumist töötas ta kümme aastat raamatukaupmehena. Sam Enthoveni esikraamat “Mustad haarmed” sai talle endalegi üllatuseks hea vastuvõtu ja oli Inglismaal nädalaid edetabelites.

Jack ja Charlie on sõbrad olnud esimesest klassist alates, kui nad kõrvuti istuma pandi. Koolist vabal ajal vaatavad nad koos filme või jõlguvad Londoni tänavatel. Ühel päeval satuvad nad kokku mehega, kes teeb neile kummalise ettepaneku – et nad osaleksid ühes katses. Jackile tundub asi ülimalt kahtlane, kuid Charlie on ootamatult selle hullumeelsusega nõus.
Algab seiklus, mille sarnast nad pole osanud uneski näha. Neid tutvustataks salajase vennaskonna liikmetega, kes on aastatuhandeid valvanud vangistatud deemonit – Rooska. Ent umbes viisteist aastat tagasi pääses Roosk vabadusse. Ja vennaskonna peamine ülesanne on Roosk leida ja taas vangistada.

Vennaskonna noorim liige on Esme, kes on ehk ise peamine põhjus, miks poisid selle hullusega kaasa lähevad. Kuid ühel ööl juhtub midagi, mis lööb nende senise elu segamini. Poiste sõprus pannakse proovile ja nad peavad leidma vastuse, mis on õige ja mis vale.

09-07-2008

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Pegasus on ilmunud Stephen Kingi raamat “Mobla” (Cell). Tõlkinud Karin Suursalu.

Tsivilisatsioon ei lõppe suure paugu või niutsatusega. See lõpeb helinaga sinu mobiilis.

Mis juhtub ühel 1. oktoobri pärastlõunal, mis saab hiljem tuntuks Impulsi nime all? Läbi kõigi mobiilioperaatorite võrkude saadetud signaal muudab selle saajad… ebainimlikeks, metsikuteks, mõrvarlikeks ja mõtlematuteks. On see terroriakt? Liiale läinud kübertemp?

“MOBLA” on üks Stephen Kingi vapustavamaid teoseid, kus õudusjuttude kuningas suudab tekitada lugejas äärmiselt reaalsena tunduvat ja lummavalt endasse haaravat põnevust. Ainuüksi Ameerikas on praegu kasutusel enam kui 193 miljonit mobiiltelefoni – kellel seda poleks?

“MOBLA” annab vastuse küsimusele “Kas sa kuuled?” – ja see vastus on hirmuäratav…

Stephen King on sündinud 1947. aastal Portlandis Maine’is. Ta võitis Maine’i ülikooli stipendiumi ja õpetas seal inglise keelt, sellal kui tema abikaasa Tabitha kraadi omandas. Juba esimene romaan «Carrie» ja selle põhjal lavastatud film tegid Stephen Kingist maailma vist küll müügimenukaima autori. «Carriele» järgnes terve hulk menuromaane, nende hulgas «See», «Misery», «Kotitäis konte», «Tumeda torni» sari ja «Kirjutamisest» («Kirjakunsti memuaarid»). 2003. aastal aastal sai Stephen King Rahvusliku Raamatufondi medali väärika panuse eest Ameerika kirjandusse. Ta elab koos romaanikirjanikust abikaasa Tabitha Kingiga Bangoris Maine’is.

02-07-2008

Lisas: Iris Jeletski

Ulmeantoloogia. Angloameeriklased Paolo Bacigalupi ja Jegg VanderMeer, kodumaised tipptegijad Indrek Hargla ja Veiko Belials, Kristjan Sander ja Dani Adler jt. Koostaja Raul Sulbi. 23-06-2008

Lisas: Iris Jeletski

Ameerika ulmekirjanduse suurmeistri Poul Andersoni romaane on ilmunud eesti keeles juba viis, kuid Anderson on eelkõige just lühiproosa meister. Seepärast on “Taevarahvasse” koondatud parimad Poul Andersoni lühiromaanid, jutustused ja novellid, kokku kolmteist eriilmelist meistriteost. Kogumiku koostajateks on Andri Riid ja Raul Sulbi.

Kogumikus leiduvad järgmised lood: “Duell Syrtisel”, “Sam Hall”, “Operatsioon Ifriit”, “Külm võit”, “Minu nimi on Joe”, “Taevarahvas”, “Kuningatega vaherahu ei sõlmita”, “Mu kõrgeim siht”, “Ajasarve hüüd”, “Õhu Ja Öö Kuninganna”, “Eutoopia”, “Täideläinud saatus”, “Mees, kes tuli liiga vara”.

23-06-2008

Lisas: Iris Jeletski

Jaanipäeva paiku ilmub müügile Skarabeusi uus raamat, 336 leheküljeline antoloogia «Soome ulme». Selles on kümme juttu kuuelt autorilt. Täpsemat infot saab Sarabeusi kodulehelt http://koti.welho.com/lnikkare/skarabeus/

Tagakaanelt

Kui raamat meeldib, on põhjuseks soome ulme kõrge tase, kui ei, siis võib selles süüdistada üksnes koostaja maitset. Olen võtnud kogumikku tekste, mis mulle meeldivad ja on avaldatud pärast 2000. aastat. Enamiku juttudest olen leidnud ulmeajakirja Portti novellivõistluste paremikust. Objektiivsuse nimel peab märkima, et enamik soome ulmenovellidest ilmub mujal kui Porttis, sest ulmeajakirju on üksjagu palju. Samuti ei kattu lugejate arvamus alati Portti novellivõistluste žürii omaga. Atorox-auhind antakse lugejate hääletusel läinud aasta soome parimale lühiteosele. (Arvi Nikkarev)

08-06-2008

Lisas: Administrator User

Eesti keeles ilmus J. R. R. Tolkieni “Húrini lapsed”.

Eesti Päevalehest:

J. R. Tolkieni viimane teos, mille lõpetas tema poeg Christopher Tolkien, ilmus mõne päeva eest raamatulettidele ka eestikeelsena. Mullu aprillis ingliskeelse originaalina ilmunud 300-leheküljelise raamatu on välja andnud kirjastus Tiritamm ning tõlkijaid on koguni kolm: K. Uluots, S. Uusjärv ja O. Hillep.

Raamatututvustus

Kaunis, nukker ja hingepugev lugu Húrini laste Turini ja Niënori saatusest, kelle elusid varjutas Morgothi ürgne vihavaen. Esmakordselt tervikliku romaanina J.R.R. Tolkieni järelejäänud materjalidest tema poja Christopheri poolt kokku pandud, on raamat ühtaegu nii kangelaslugu kui mõtlemapanev ja eluline lugu inimestest, kes võitlevad terve elu, et pääseda ettemääratuse kammitsaist.
Turini tegelaskuju ja tema lugu on Tolkieni loomingus üks vanimaid. See on suures osas inspireeritud meilegi tuttavast Kullervo kurvast loost, ning tulvil seiklusi, milletaolisi vähestel Keskmaa kangelastel on ette näidata.

06-06-2008

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Fantaasia ilmus Siim Veskimehe lühiromaan “Keskpäevapimedus”

Tagakaane tutvustav tekst kõlab nii: “Sa ärkad ja sul pole aimu, kus sa oled, lisaks raputab sind suur valgekarvalne tegelane. Sa saad kuidagimoodi jalad alla, kuid iga mööduva hetkega läheb lugu aina hullemaks. Sa oled kodust kirjeldamatult kaugel, lisaks aetakse sind teadmata põhjusel taga…”

Mahu järgi lühiromaaniks kvalifitseeruv lugu kuulub samasse maailma 2001 aastal ilmunud romaaniga “Operatsioon “Ogaline Päike””, kuid neid ühendab vaid sama maailm ja anonüümne ülestähendaja, kes nagu peaks olema mingi Galaktilise Fõderatsiooni Julgeolekujõudude kohalik resident. Raamatu sündmused toimuvad peamiselt Ereriki-nimelisel planeedil, kus elavad erinevad veidrad inimmutandid ja neid loonud jumalasarnane olend, ning põgusalt on puudutatud ka Maa unikaalse isolatsiooni tagamaid.

Raamatu ilmumisaastaks on märgitud 2007 ja kohe peaks see ka müügile jõudma.

08-01-2008

Lisas: Ats

Kirjastuselt Varrak ilmus Siim Veskimehe 2006 aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos.

Raamatu tagakaanetekst ütleb peaaegu kõik vajaliku ära:

2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teose peategelane on pealtnäha üsnagi tavaline eesti mees, 40-aastane Ott Karu. Kaugeltki tavaline pole aga tema kummaline minevik ühes Afganistani kloostris ega ka olevik, kus võõrandunud naise, kahe lapse, armukeste ja tüütute töökaaslaste kõrval eksisteerib üks hoopis teistsugune maailm.

Pikkust 280 lk.

30-12-2007

Lisas: Ats

Sel aastal toimus Worldcon Jaapanis, Yokohamas. 30. augustist kuni 3. septembrini toimunu oli 65. Worldcon ja kandis nimetust Nippon 2007.

1. septembri õhtul kuulutati välja Hugo, maailma kaalukaima ulmeauhinna võitjad.

Sel aastal oli saanud ühest kutselise toimetaja kategooriast kaks: suur- ja lühivormide toimetaja. Teistes kategooriates muudatusi ei olnud.

Romaan:
Vernor Vinge «Rainbows End» ( Tor)

Lühiromaan:
Robert Reed «A Billion Eves» ( «Asimov’s Science Fiction» 2006; oktoober/november)

Jutustus:
Ian McDonald «The Djinn’s Wife» ( «Asimov’s Science Fiction» 2006; juuli)

Lühijutt:
Tim Pratt «Impossible Dreams» ( «Asimov’s Science Fiction» 2006; juuli)

Raamat ulmest:
Julie Phillips «James Tiptree, Jr.: The Double Life of Alice B Sheldon» ( St. Martin’s Press)

Draama suurvorm:
«Pan’s Labyrinth» ( Picturehouse, stsenarist ja lavastaja: Guillermo del Toro)

Draama lühivorm:
«Girl in the Fireplace», telesari «Doctor Who» ( BBC Wales / BBC1, stsenarist: Steven Moffat, lavastaja: Euros Lyn)

Suurvormide toimetaja:
Patrick Nielsen Hayden

Lühivormide toimetaja:
Gordon Van Gelder

Kutseline kunstnik:
Donato Giancola

Semiprozine:
«Locus» (toimetajad: Charles N. Brown, Kirsten Gong-Wong ja Liza Groen Trombi)

Fanzine:
«Science-Fiction Five-Yearly» (toimetajad: Lee Hoffman, Geri Sullivan, Randy Byers)

Fännautor:
Dave Langford

Fännkunstnik:
Frank Wu

Vernor Vinge sai juba oma viienda Hugo. Kõigil lühivormide kategooriates võitnutel oli see elu esimene Hugo.

Ilmselt ei üllata kedagi tõsiasi, et lühivormide kategooriates kandideerivad tekstid on enne hääletust vabalt wõrgus kättesaadavad. Pisut ootamatu on hoopis see, et sel aastal oli juba ka kolm romaani (vt. kolmas link) vabalt ja ametlikult wõrgus.

Lingid:
Hugo 2007 finalistid
2007 Hugo Awards
Nippon 2007 Hugo Nominees
Film «Pan’s Labyrinth» Wikipedias
Sari «Doctor Who» Wikipedias
Patrick & Teresa Nielsen Hayden
Gordon Van Gelder
Donato Arts
Locus Online: Science Fiction News, Reviews, Resources, Perspectives
Science-Fiction Five-Yearly
Langford Home Page (Pardon?)
Science Fiction & Fantasy Art by Frank Wu

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

05-09-2007

Lisas: Jüri Kallas

Tuleviku läänemaailma vapustab rahaahne Al-Mahdi sepitsetud pantvangidraama Vahemere luksuskuurordis. Röövitud noort ja rikast pärijannat ning tema sõbratari lähevad vabastama oma ala tipud, kellest üks, Casual Friday, laseb end heita kõledasse keldritürmi satikatest söödud näitsikutele seltsiks. See on tema viimane operatsioon enne puhkust, misjärel kavatseb ta külastada Soome linna Turut, et seal oma silmaga üle vaadata kuulu järgi tuttav Jussi Valtteri Vares.

Eesti keeles nägi trükivalgust Reijo Mäki «Hard Luck Café» (2006).

Raamat kuulub kriminaalromaanide sarja, mida seob keskse tegelasena Jussi Valtteri Vares. Sarjasiseses kronoloogias peaks romaan «Hard Luck Café» paigutuma viimaseks. Erinevalt teistest sarja romaanidest on selles ka omajagu ulmet: tegevusaeg on lähitulevik, Sosnovõi Bori tuumajaamas on toimunud katastroof ja Soomet on tabanud meteoriit.

Romaani on eesti keelde tõlkinud Katrin Ringeveld ning ilmus see kirjastuse «Eesti Raamat» sarjas «Mirabilia».

Varasemalt on sarjas «Mirabilia», Katrin Ringeveldi tõlkes ilmunud kaks Jussi Varese juhtumusi kirjeldavat romaani: «Kolmeteistkümnes öö» ( Kolmastoista yö; 2003, ek. 2005) ja «Kollane lesk» ( Keltainen leski; 1999, ek. 2006).

Lingid:
Reijo Mäki (Wikipedia, Vapaa tietosanakirja)
Aleks Lange «Baarikärbse ulmeline lend sünges eurotulevikus» (Eesti Päevaleht Online)
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

02-09-2007

Lisas: Jüri Kallas

Pärast ema surma USA-sse kolinud Damien Louvel, eduka teleseriaali stsenarist, peab naasma Prantsusmaale oma isa traagilise autoõnnetuse tõttu. Ta avastab, et isa oli asunud uurima müstilist Jordani kivi, mille eest ilmselt maksiski eluga. Koos energilise ajakirjaniku Sophie’ga otsustab Damien jätkata isa kummalisi otsinguid, et jõuda inimkonna suure saladuseni, mille võtmeks ongi Jordani kivi. See osutub aga üle ootuste keeruliseks ja ohtlikuks.

Kirjastuse «Kunst» vahendusel ilmus eesti keeles kaasaegse prantsuse kirjaniku Henri Lœvenbrucki romaan «Sajandite testament» ( Le testament des siècles; 2003).

Henri Lœvenbruck on kirjutanud kaks fantasytriloogiat, koostanud kahasse fantasyantoloogia ning avaldanud pseudonüümi all SF-romaani. Ka peetakse Lœvenbrucki üheks asisemaks prantsuse tolkinistiks.

Laiemalt sai autor tuntuks siiski romaaniga «Sajandite testament»… eks ole põhjuseks ka žanrivahetus, sest müstiline põnevusromaan meeldib laiematele lugejahulkadele, kui eepiline fantasytriloogia.

Kriitik prantsuse ulmeajakirjas «Bifrost» leidis, et parem oleks, kui Henri Lœvenbruck poleks romaani «Sajandite testament» kirjutanud, veel parem kui ta oleks selle asemel kirjutanud stsenaariumi Luc Bessonile ning veel parem olnuks see stsenaarium kohe Hollywoodi viia. Seesama kriitik mainis veel, et romaan on nö. vaese mehe Arturo Pérez-Reverte… konkreetsemalt võrreldi siis hispaanlase romaaniga «La tabla de Flandes» (1990).

Selline kriitikutepoolne sapine suhtumine saatis ka Henri Lœvenbrucki fantasyromaane… inimesed aga muudkui ostsid ja lugesid ning kirjastused tegid üha uusi kordustrükke.

Pehmekaanelise taskuformaadis romaani tõlkis eesti keelde Pille Kruus, kaane kujundas Tiiu Allikvee.

Kirjastus «Kunst» plaanib avaldada ka Henri Lœvenbrucki värskeimat romaani «Le syndrome Copernic» (2007)… vähemasti väidab seda autori koduleht.

Lingid:
Kirjaniku ametlik koduleht
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

02-09-2007

Lisas: Jüri Kallas

10. juulil ilmus aga müüki romaan «Slan Hunter», mille autoriteks olid A. E. van Vogt ja Kevin J. Anderson.

Inglisekeelse maailma ulmefännidele polnud raamatu ilmumine mingi uudis, sest reklaamitrummi oli taotud omajagu ning romaan ilmus järjeloona ka wõrguajakirjas «Jim Baen’s Universe».

Kevin J. Anderson on autor kelle raamatuid on trükitud enam kui kakskümmend miljonit eksemplari. Tegu kindlasti esimese suurusjärgu autoriga ning tema loomingu puhul räägitaksegi pigem tiraažidest, kui sisust.

Inglisekeelses ulmes on Kevin J. Andersoni nimi suisa kurjakuulutav: mees kirjutab palju ning sageli kirjutab kahasse või jätkab vanemate ja kuulsamate loojate tehtut.

Eesti keeles on mehelt ilmunud vaid kaks telesarja «Salatoimikud» ( The X-Files) tegelastega romaniseeringut. Mingi ettekujutuse autori tasemest need siiski annavad.

Väidetakse, et 1984. aastal tekkis A. E. van Vogtil mõte kirjutada järg oma esikromaanile «Slan» (1946) ning ta lõi käed David G. Hartwelliga, kirjastuse Tor toimetajaga. A. E. van Vogt kirjutas sisukokkuvõtte ja jõudis teha ka sadakond lehekülge romaani, siis aga Alzheimeri tõbi ägenes ning van Vogtist enam kirjutajat polnud. Kirjanik suri aastal 2000.

Aastal 2005 võttis Kevin J. Andersoniga ühendust kirjaniku lesk Lydia van Vogt ning palus tutvuda oma mehe viimase romaani poolikuga käsikirjaga ning kaaluda selle lõpetamist. Kuna Andersonile romaan «Slan» meeldis, siis pakkus talle idee huvi ning romaan «Slan Hunter» müüdi teistkordselt David G. Hartwellile.

Uue romaani vastukajad on olnud üsna vastakad. Loomulikult on kõigil A. E. van Vogti loomingu austajatel hea meel, et kirjaniku viimane romaan on lõpetatud ja avaldatud… iseküsimus, et kas Kevin J. Anderson oli kõikse õigem autor seda lõpetama.

Üllatav on hoopis, et inglise keeles on tänaseni ilmumata van Vogti romaan «To Conquer Kiber», mille esmatrükk ilmus prantsuse keeles ja pealkirjaga «A la conquête de Kiber» (1985).

Samuti pole inglise keeles ilmunud romaan «The People of the Wide Sands», mille itaalia kirjanik Renato Pestriniero kirjutas A. E. van Vogti loal tolle lühijutu «Enchanted Village» (1950) põhjal. Romaan ilmus 1982. aastal itaalia keeles pealkirjaga «Il villaggio incantato». Renato Pestriniero tõlkis selle siis ise inglise keelde ja saatis van Vogtile. Aastaks 1986 saigi valmis A. E. van Vogti poolt täiendatud variant, mis järgmine aasta ilmus tõlgetena prantsuse ja saksa keeles… vastavalt siis pealkirjadega «Au-delà du village enchanté» ja «Metamorphosen».

1981. aastal ilmus saksa keeles ja pealkirjaga «Ein idealer Tag» lühijutt «The Perfect Day», mis pole samuti inglise keeles ilmunud.

Ei ole kuulda olnud, et keegi plaaniks neid tekste inglise keeles avaldada. Seevastu ilmus aga hoopis «Slan Hunter».

Lingid:
Icshi: The A. E. van Vogt Information Site
The Weird Worlds of A. E. van Vogt
A. E. van Vogt Cover Art Gallery
A. E. van Vogt (Wikipedia, the free encyclopedia)
Slan (Wikipedia, the free encyclopedia)
Tor and Forge Books: Slan Hunter
Romaan ameerika wõrgupoes Amazon
Romaan inglise wõrgupoes Amazon

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

27-07-2007

Lisas: Jüri Kallas

On saanud heaks traditsiooniks, et pisut enne ulmelaagrit Estcon ilmub igal suvel kirjastuse «Skarabeus» uus raamat.

Algselt olid need romaanid ja autorikogud… alates ülemöödunud suvest on need aga antoloogiad.

2005 ilmus anglo-ameerika ulme antoloogia «Aphra».

2006 ilmus aga «Muumia: Vene ulme antoloogia».

Jaanipäeva tuules ilmus kirjastuse «Skarabeus» 10. raamat, antoloogia «Pilet utoopiasse».

Raamatu on koostanud, tõlkinud ja toimetanud Arvi Nikkarev.

Illustratsioonide autoriks on Heiki Raudla ning kaane on kujundanud Alar Raudoja. Kaanepildiks on kasutatud Mila Balti maali «Iluhäbi».

«Pilet utoopiasse» on taas anglo-ameerika ulme antoloogia ning sisaldab 16 juttu, millest üsna mitu on juba klassika ning millest veel mitmed selleks ka kindlasti saavad.

Autoritest on eesti lugejale tuntumad vast Orson Scott Card ja Harlan Ellison, mõlemad maakeeles suisa raamatuga esindatud. Juttudega ajakirjades ja antoloogias on ilmselt tuntud ka Robert Sheckley ja Gene Wolfe.

Lingid:
Antoloogiast kirjastuse «Skarabeus» kodulehel
Pilet utoopiasse (ajakirjas «Algernon»)
Antoloogia arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Antoloogia wõrgupoes Raamatukoi
Antoloogia wõrgupoes Apollo

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

25-07-2007

Lisas: Jüri Kallas

Kaks tuhat aastat on möödunud sest ajast, kui Bartimaeus oma võimete tipul oli – võitmatu lahinguis ja võimsa võluri Ptolemaiose usaldusalune. Nüüd, maal vangis ja oma isand Nathanieli põlglikku suhtumist taluma pidades, taipab Bartimaeus, et tema jõud on otsakorral.

Samal ajal uurib varjunime all Londonis elav Kitty Jones salamahti võlukunsti ja deemoneid, lootes lõpetada džinnide ja inimeste vahelise igavese vastuseisu.

Juuni alguses ilmus eesti keeles inglise autori Jonathan Stroudi romaan «Ptolemaiose värav» ( Ptolemy’s Gate; 2005), Bartimaeuse triloogia viimane raamat.

Triloogia esimene raamat «Samarkandi amulett» ( The Amulet of Samarkand; 2003) ilmus eesti keeles 2005. aastal ja teine «Golemi silm» ( The Golem’s Eye; 2004) 2006. aastal.

Ulmeauhinna Stalker küsitlusel saavutas romaan «Samarkandi amulett» kuuenda koha ja romaan «Golemi silm» kolmeteistkümnenda koha.

Romaani (ja kogu triloogia) tõlkis eesti keelde Bibi Raid ning avaldas kirjastus «Pegasus».

Kaanekujunduse autoriks on Catherine Zarip.

Lingid:
Jonathan Stroud – The Official Site
The Bartimaeus Trilogy
Jonathan Stroud (Wikipedia, the free encyclopedia)
Romaan kirjastuse «Pegasus» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

25-07-2007

Lisas: Jüri Kallas