Ulme.ee

“Tartu Jaani ürik ja elu mõtte räpane saladus” on Juhan Voolaidi Tartu raamatute tsükli kolmas teos. Sarja, mille põnevikes kohtuvad minevik ja tänapäev, avas 2014. a linna varast ajalugu tutvustav “Hokimängija Tartu linnamüüril”, millele järgnes 2016. a “Tartu õuduskaupmees”.
Käesolev raamat sisaldab kaht lugu. “Rahalehm” käsitleb omapärasel moel küsimust, kas Tartut läbis kunagi Peipsi järvelt Pärnu lahele viiv veetee või ei. Teise jutu tegevustik hargneb öises Jaani kirikus, kus selgub, et kõigi inimkonna hädade põhjus peitub just siin, Tartus.

200 lk, 15 eurot

Spekulatiivse modernismi klassiku J. G. Ballardi kultusromaan “Koleduste väljapanek” viib lugeja rännule läbi lootusetuse ja ilu kummalise sulami, milles reaalsus võtab jätkuvalt uusi vorme. Apokalüptilised maastikud vahelduvad veidra erootikaga, poliitilised atentaadid lähevad üle seriaalseteks auto- ja lennukiõnnetusteks, sürrealistlik poeetika seguneb ulmeliste kujutlustega ja kõike seda vahendab meile pidevalt kuju ja nime muutev peategelane, kelle sihiks näib olevat alustada kolmandat maailmasõda meie peades.

Kirjastus Salv, tõlkinud Jan Kaus, 192 lk, 17 eurot.

Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud «Nemesist» peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Samal eesmärgil lahkub kosmosejaam Rootor Päikesesüsteemist ja jõuab kääbustähe Nemesiseni, mille ühel planeedil on üsna Maa-sarnane kaaslane Erythro. Kosmosejaam asub selle ümber orbiidile, siis aga avastatakse, et Erythrot asustab kummaline eluvorm, kollektiivne telepaatiline teadvus, millega suudab kosmosejaamas kontakti astuda vaid üks teismeline tütarlaps. Lisaks hakkab Rootori asukaile muret valmistama Nemesise enda liikumistrajektoor, mis võib tervele inimkonnale saatuslikuks saada.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo

440 lk, 24 eurot

16-aastane Saskia on sunnitud vägivaldse isa eest põgenedes koos ema ja väikevennaga vanaema juurde kolima. Kuid vanaema näägutamise ja õelutsemise peale pageb Saskia lähedalasuvasse soometsa ja kohtab seal salapärast tüdrukut. Too väidab end olevat Saskia tädi Liina, kes uppus just sellesse turbaauku, mille pervel Saskia kükitab… Liina tutvustab Saskiale soometsa ning meelitab ta võlumaailma, kus seiklevad kuningatütred, haldjaprintsid ja kahe peaga lohed ning kus reeturlikkust kohtab sama sagedasti kui üllust ja südameheadust.

Häli Kivisild sündis ja kasvas Eestis, kus ta sai ka magistrikraadi inglise keele ja kirjanduse alal. Viimased aastad on ta elanud Mehhikos koos abikaasa ja kahe eelteismelise tütrega. Ta kirjutab peamiselt fantaasiat ja ulmet, mis on vürtsitatud kröömikese õudusega. „Saskia läheb metsa“ on tema debüütromaan.

Kirjastus Fantaasia 222 lk, 24 eurot

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 8: Surnud meeste viimane võitlus“ on kaheksas lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.

Möllab kaks sõda. Üks on sõda Pelgupaikade vahel – ustavuse ja reetmise ja viimaste, meeleheitlike vastupanude sõda. Teine on sõda Valküüria Kaini hinges. Kui ta kaotab, kerkib esile Darquesse.

Ja siis põleb kogu maailm.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

752 lk, 32 eurot

„Hinged Mõõgateral“ on Rait Piiri neljast lühiromaanist koosnev debüütantoloogia. Kaks neist kujutavad keskaegsest Jaapanist ja selle mütoloogiast inspireeritud fantaasiamaailma, millest ei puudu ka samuraid, lahingud ja võimumängud. Kahes teises teoses viiakse lugeja aga Ceresele ja Veenusele – küberpungist, neuroliidestest ning transhumanismist läbipõimunud tulevikku.

Kirjastus Lummur, 368 lk, 21 eurot

Kogumikus on kuus Leonid Kaganovi lühiteost aastatest 2011-2020. Eesti lugeja mäletab autorit antoloogiatest „Munk maailma äärel“ (2009, Enne koitu ja Hamsik) ning „Maagia“ (2019, Mul veab ja Maagia).

Annateadvusse tungib võõrolend, kes teeb ettepaneku elada naise eest ära tema ebameeldivad hetked, ebameeldivad päevad. (Võõrtööline)

Lähitulevikus pannakse lapsed distantsjuhtimisega robotite abil islamimaades sõdima. Patrullteenistuse ajal tutvub kümneaastane Artur niisama vana islamitüdruku Farhaga… (Tankett)

Marty on maffiale võlgu mitu miljonit naela ja seda võlga nõutakse karmil käel tagasi. Ta on oma multimiljonärist vanaonu ainus pärija, aga vanaonul on raudne tervis. Siinkohal tulebki mängu doktor Harvey oma depressantidega. (Depressant)

See on põrgu täis hiigeltarakane. Enamik baasi töötajatest on sattunud sellesse põrgusse minevikus tehtud eksimuste tõttu. Kõik peale Nigeli, kes on siin sündinud.

Näeme erineval arengutasemel olevate tsivilisatsioonide kokkupõrget, kooselu võimatust. (Sidrunkollane planeet)

Kirjastus Skarabeus, koostanud ja tõlkinud Arvi Nikkarev, 268 lk

Päikesesüsteemi hämarale äärealale kolinud heidikud, kosmosepiraadid ja vaenulikud tulnukad seavad ohtu sõjad ja sõdimise unustanud inimeste õitsva tulevikuühiskonna.

Noor arvutimängur Paul Möldri, kes on end elukarusselli servale keerutanud, astub vabatahtlikult vastloodud Laevakaitseteenistusse. Relvaga, kuid ilma suurema väljaõppeta astub Paul kosmosepimeduses ja Pluuto hämaral pinnal vastu kõigile, kes inimkonna rahu ähvardavad.

Tegemist on Eesti ühe juhtiva ulmeautori Maniakkide Tänava üheksanda romaaniga.

Kirjastus Lummur, 336 lk

Juhuslikult leitud foto väikesest poisist koos enesekindla hoiakuga mehe ja kauni naisega paneb Tarmo sageli mõtlema selle üle, kes küll on see õnnelik perekond pildil ja ka selle üle, miks talle lapsepõlves vanemate armastust ei jagunud. Alles kolmekümne kahe aastasena, pärast pereisa surma, saab ta kinnitust aimusele, et on tegelikult kasulaps. Koltunud fotost saavad alguse sündmused, mis viivad mehe salapärasele Rästikuvälule – kohta, mis on püsinud muutumatuna paljude aastate jooksul ja kus juhtub ebaharilikke asju. Kohalikud hoiavad lagendikust rästikute tõttu eemale, kuid üks naine, keda kutsutakse Rästikuvälu nõiaks, viibib seal kevadest sügiseni juba mitu aastat. Ootamatult hakkab aga Tarmo elu järjest enam põimuma Rästikuvälu maadel toimuvate sündmustega …

Ulmepõnevik „Rästikuvälu“ on Eet Tuule kuueteistkümnes raamat.

Kirjastus Eesti Raamat, 240 lk

„Põhja Nõid“ on järg raamatule „Neetud taevakivi“ (2019).

Kuigi neetud taevakivi on hävitatud ja haldjad pole enam inimestele ohtlikud, on Maaema veel ärkvel, valmis kättemaksuhimuliselt vastaseid hävitama. Neli noorukit, Aulemb, Säde, Raho ja Vagur, võtavad ette seiklusrikka teekonna kuulsa Põhja Nõia juurde, et leida viis, kuidas Maaemast jagu saada. Aulembi suureks rõõmuks ühineb nendega ka Raho õde Heljä, kaunis ja elukogenud ravitsejanaine. Kuid retk osutub oodatust keerulisemaks ning pole üldsegi kindel, et nad kõik õigeks ajaks Põhja Nõia juurde jõuavad… Kas maailma annab veel Maaema käest päästa? Või on muutus juba pöördumatu?

Kirjastus Fantaasia, 324 lk

Fritz Leiberi «Mõõgad ja nõidus» (Swords and Deviltry; 1970) on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse mõõga-ja-maagia alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks suurimaid mõjutajaid. Fafhrd on jõmmist palgasõdur ja Hall Hiirepüüdja sulihingega varas, läbi nende silmade uurib kirjanik inimhinge tühisemat ja räpasemat külge, need kangelased on anti-tolkienilikud tähenduses, et satuvad tihti pummeldama, müüdavat armastust otsima ja tühistesse kaklustesse ning tülidesse. Leiberi Lankhmari linna puhul tunneb lugeja kõigi keharakkudega isiklikult selle räpaste agulite ja tagahoovide solgihaisu ning värskelt valatud vere lõhna. Leiberi kangelasfantaasiate sarja kuulub kokku kuus köidet auhinnatud jutte ja lühiromaane ning üks romaan.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Triin Loide, 192 lk

„Mind varitseti. Kas Keeruk selle kohta ei maininud midagi? Igat sorti salakuulajad, arulagedad idioodid!“
„Keda sa täpselt mõtled?“ päris Ronk tüdinult. „Iga kord kui kohtume, sarjad sa kedagi. Räägi midagi uut!“
Ta oli koondanud oma pilgu Krati tühjale klaasile ning selles endiselt kihisevale puhtale hapnikule. Kratt limpsas keelega mitmeid kordi üle huulte ning klõbistas oma maniküüritud sõrmedega vastu lauda.
„Sedapuhku olid need päris vaenlased. Aga las ma räägin sulle, kuidas kõik täpselt toimus. Saad ise otsustada, kui…“ ta heitis kahtlustava pilgu üle ruumi „ohtlikuks olukord kujuneda võib.“

Kaidi Kangur on tuntust kogunud luuletusi ja laulusõnu kirjutades. Tal on ainulaadne oskus maalida kirjanikusulega värvikaid ruumilisi pilte. Kaidi meeliköitev jutustamislaad ja kujutlusvõimet tiivustavad kirjeldused põimuvad käesolevas raamatus kaasahaarava süžeeliiniga, mis viib lugeja müstilisse võlumaailma. Sarnaselt eelmistele raamatutele jääb ka „Tumedam poolus“ pärast läbilugemist veel kauaks meeltesse helisema nagu kauni kõlaga haldjakeel.

Kirjastus Hea Tegu, 292 lk

Kunagine kuninglik narr Tasku jõuab merehädalisena Kreeka kallastele, kus loodab leida tööd Ateena hertsogi juures. Kuid teda ootavad ees keerulised olud ja kirev seltskond: haldjad, tondid, amatsoonide kuninganna, Ateena noored armastajad, üliagar vahtkond ja kentsakas punt isehakanud näitlejaid. Kui varjude kuninga Oberoni narr Puck traagiliselt hukka saab, satub Tasku intriigide keskmesse, mis ähvardavad nii teda kui tema sõpru. Tal tuleb tõde välja selgitada, päästa oma nahk ja luua loole õnnelik lõpp, vältides sealjuures vägevate salasepitsusi ja oravate vingerpusse.

„Shakespeare oravatele“ on ootamatu ja humoorikas lähenemine kuulsa kirjaniku tuntuimale näidendile, jutustus armastusest, võluväest, hullusest ja roimadest.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkinud Martin Kirotar, 304 lk, 25 eurot

“Klaastrooni” seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.

„Tuha kuningriik” on sarja seitsmes ja viimane osa. Raamat on suure mahu tõttu jagatud kaheks osaks. 

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver,

654 lk, 29 eurot.

Mehis Heinsaar armastab rännata paar-kolm kuud aastas läbi Eesti- ja Lätimaa metsade, alevite ja külade, lõpetades oma retked enamasti mere ääres. Ka tema juttude tegelased seiklevad tihti samu radu pidi. Autor ise on öelnud, et kirjutab muinasjutte täiskasvanuile, kelles elab ikka veel edasi unistav ja mässumeelne, imedesse uskuv laps.
Käesolev on Mehis Heinsaare kuues novellikogu, kuhu kirjanik on koondanud oma loomingu paremiku, teiste seas ka kolm Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lugu. Viis juttu ilmuvad raamatukaante vahel esmakordselt.

Kirjastus Paradiis, 304 lk