Ulme.ee

“Võõramaalase” sarja Vi osa 1. raamat.

Me kohtume ajarändurist kirurgi Claire Fraseri ja tema vapra punapäise abikaasa Jamiega taas aastal 1773 Põhja-Carolina südamaal – tsivilisatsiooni äärealal, sõja künnisel ja poliitiliste keeristormide tõmbetuultes.

Ajaränduritena teavad Claire, tema tütar Brianna ja väimees Roger MacKenzie iseseisvussõja tulemust, aga astuda võitjate poolele liiga vara oleks surmavalt ohtlik. Fraseritel ja MacKenziedel tuleb karta relvastatud indiaanlasi, isehakanud rahvakaitsekomiteesid, kuninga sõjaväge, vaenulikult meelestatud presbüterlasi, reetlikke tuttavaid ja … mõrtsuklikku emist.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Suits

726 lk, 30 eurot

Gümnaasiumineiu Mirtelile määratakse diagnoosiks vaimuhaigus ja ta saadetakse ravile avalikkuse eest varjatud Veriora kliinikusse. Alles seal saab Mirtel aru, et meie maailm ei olegi päris selline, kui ta on alati arvanud, ja et tuntud loodusseaduste kõrval on olemas veel salajased loodusjõud, mis samuti meie elu mõjutavad. Mirtel, kellele pannakse uueks nimeks Säde, avastab, et tema saatus võib olla ette määratud juba muinasajast saadik. Igal Veriora noorel on oma saladus, kuid vaenlane on neil üks ja seesama.

„Viimane hingelind“ on fantasy-romaan, mis põhineb eesti rahvapärimusel. See on lugu sellest, kuidas üks pealtnäha tavaline tüdruk avastab, et meile kõigile tuntud maailma sees on peidus üks teine ja ebatavaline, ja et elu võib kesta edasi ka pärast surma. Isegi hauad räägivad, kui keegi neid vaid kuulab.

Kirjastus Raudhammas

292 lk, 17 eurot

„Kuidas sa oskasid seda ehitada?“
„Unenägude kaudu.“
Sorts oigas.
„Seega ma pole enam üksi. Neetud, nad on mu üles leidnud!“

Elva gümnaasiumi lõpuklassides käiv Rajar tahab ainult kahte asja – et ta rahule jäetaks ning et ta lõpuks ometi saaks ennast välja magada.
Öösiti kimbutavad poissi erakordselt selged ja reaalsustväänavad õudusunenäod, hommikuti sunnitakse ta aga julmalt koolipinki. Siis ristuvad Rajari teed kooli tulnud väga roosa tüdrukuga Tartust, salapärase joodiku ning varjudes luurava kummitusliku kujuga ning rahulikust unest võib poiss ainult unistada. Algab ebavõrdne võitlus nähtamatu vaenlasega tundmatust, ohtlikust maailmast, kaalul Rajari tulevik ja terve planeedi saatus.

Tondilatern on Joel Jansi (s. 1982) neljas romaan, mis saavutas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha.

Väljaandja Lummur OÜ

262 lk, 17 eurot

“Tähesadu Apelsinipuul” viib lugeja universumi kaugetesse kohtadesse ja paljastab selle kohta kogu halastamatu tõe – mis juhtub siis, kui meis endis ja meid ümbritsevas pole piisavalt armastust. See on fantaasialugu sillerdavatest metsadest ja maagilisest muusikast, mis hakkab lugedes kõrvus helisema. 

“Tähesadu Apelsinipuul” on mõeldud nii suurtele kui väikestele. See hingeline ja salapärase kumaga teos on neile, kes on ammu leitu kaotanud ja otsivad teed tagasi enda mina juurde, ning väikestele, kes alles õpivad maailma tundma. Teos üritab anda edasi väärtusi, mis peaksid looma maailma paremaks kohaks.

Väljaandja: R&A Varad

112 lk, 17 eurot

Fantaasiaraamat “Allikahaldjas” põhineb eesti mütoloogial ning on mõeldud nooremale ja keskmisele koolieale.
Peategelasteks on 12-aastane tüdruk Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren. Lapsed veedavad suve maal rangevõitu vanaema ja leebe loomuga vanaisa seltsis ning külastavad läbi tiigipõhjas asuva värava Unustusemaailma, kus elavad kõikvõimalikud meie maailmast tänaseks kadunud ja unustatud tegelased.

Teadlase ja teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepa lasteraamat tutvustab väikestele lugejatele Eesti kultuuripärandit ning teeb seda põnevas ja õpetlikus vormis.

Kirjastus Varrak

232 lk, 17 eurot

H. G. Wellsi mahukas teos “Tulevase maailma pale” (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.

Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi ja Robert A. Heinleini sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.

Kirjastus Viiking, tõlkinud Karl-Kristjan Koit ja Jay Skaidrins

432 lk, 24 eurot

Romaan “Kongo tango” on maagilise realismi võtmes kirjutatud teos – moodne lugu, mis võib just praegu kuskil õmblustest ragisevas Euroopas aset leida. Romaani keskmes on ronkinimesed, kes põgenevad Londoni Toweri kindlusest viies lugeja Brüsseli mustanahaliste kvartalitesse ja Inglismaa raudteepubidesse, Praha juutidega kohvikusse istuma ja Budapesti kohale koos varestega lendama, aga ka Kairo araablaste slummidesse ja Kongo jõeparvedele. Romaanil on mitu müstilist allhoovust: raamatus ärkavad üles üleloomulikud olendid ja vanad legendid, mis on eurooplaste kollektiivsest alateadvusest ikka ja jälle esile kerkinud.

Kirjastus Lepp ja Nagel

232 lk, 20 eurot

„Saar” on Huxley utoopiline vaste tema düstoopilisele menuteosele „Hea uus ilm”. Teoses kirjeldatakse Pala saart, kus püütakse sulatada omavahel kokku loodusteaduslik-tehnilise tsivilisatsiooni teadmised ja idamaine tarkus, et jõuda uue ühtse kultuurini, mis ühendab viljakal moel mõistuse ja müstika. Pala asukate elus mängib olulist rolli seenest saadav võludroog, mokša-rohi. Selle tarvitamine on lubatud vaid olulistel eluetappidel. Pala noored saavad seda pühitsusriituse käigus; romaani peategelasele manustatakse seda ühes elukriisis psühhoteraapilise vestluse raames; ning ühel surijal kergendab see maise ihu mahajätmist ja üleminekut teispoolsusesse. Kuid selline ideaalne ühiskond meelitab ligi ümbritseva maailma kadedust, vaenulikkust ja omakasupüüdlikkust.

Väljaandja: Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, tõlkinud Ragne Kepler

318 lk, 35 eurot

Võitluseks valmistudes, lendavad Cordevia ja Clay kahte sugulaskarja otsima pooldajaid. Inimtüdruk Liana teade Keithi salasepitsustest sunnib koguma hulga suuremat abiväge, kui algul kavatseti. Viimases hädas ei jää üle muud, kui paluda abi Larrylt. Mida aga noorele alfaisasele vastutasuks pakkuda ja miks ta peaks neid aitama, kui Clay surm oleks Larry ainuke võimalus võita varem kaotatud mäng?

Olukord muutub järjest keerulisemaks, sest mida rohkem otsib Cordevia lahendusi, seda enam tekib juurde probleeme. Clay ja Alricku elud satuvad ohtu ning kogu inimkonda ähvardab häving.

Larry pakub Cordeviale kompromissi päästa inimesed ja kõik, keda ta armastab. Aga kui kõrge saab olema kokkuleppe hind ja millised võivad olla tagajärjed? Kas Larry peab antud lubadusi, kui tema käes on nii Cordevia kui kogu võim?

„Domineeriv värv. Kastanpruun“ on kolmas osa neljaosalisest noortesarjast, mis räägib inimkonna probleemidest kauges tulevikus. Esimene osa „Domineeriv värv. Tumepunane“ avaldati kirjastuses Varrak 2017. aasta märtsis ja valiti 2018. aastal Tartus Lapsepõlve kirjandusauhinna nominendiks. Teise osa „Domineeriv värv. Must“ avaldas Koitev OÜ 2019. aasta veebruaris.

Romaani autor Koidu V. G. Ferreira on sündinud Eestis 1975. aastal ja elab koos portugallasest abikaasa ja tütrega Prantsusmaal.

Väljaandja: Koitev OÜ

447 lk, 23 eurot

Aastaaeg muutub aina süngemaks, tsivilisatsioon ähvardab hääbuda külma öhe. Alabaster Kümnesõrmuseline − maailma hävitaja, hullumeelne, päästja, geenius – on leidnud Essuni maaalusest linnast. Essun – kunagi Damaya, kunagi Süeniit, linnade tapja – on nüüd päästja, kes peab vaatama kaugemale isiklikust valust. Tema mentor on suremas ja jätab talle hiiglasliku ülesande. Kaugel neist eemal avastab Nassun oma kasvava väe piire ja isaarmastuse piiratust. Ka Schaff a on tagasi ja seisab ootamatute valikute ees. Kas armastus võib lunastada vanad vead?

Obeliskid hakkavad koonduma. Iidne sanzi rass tõstab uuesti pead. Kivisööjad näivad olevat kõikjal. Sõda tundub vältimatu, vajalik. Ja ometi on veel lootust, väike säde paksu tuha ja pilvise taeva all.

„Obeliskivärav“ pärjati 2017. aastal maineka Hugo auhinnaga. Tegu on „Lõhutud maa“ triloogia teise raamatuga. Hugo auhinna teenisid ära ka triloogia esimene ja kolmas osa.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Sash Uusjärv

332 lk, 30 eurot

Mida teeksid sina kui sulle antaks võimalus ühe inimese elusaatust muuta? Mida teeksid, kui sulle antaks oskused ja võim kasvõi ühe rahva saatust muuta? Või terve inimkonna? Kuidas sellist jumalikku võimu kasutada?

Diana on keskkoolis õppiv tüdruk, kes pidevalt pahandustesse satub ja vanemate elu keeruliseks teeb. Maailmas toimuv ei pälvi temalt erilist tähelepanu, tema mõtetes on pigem pidutsemine, noormehed, seiklused. Mida teeks selline tüdruk, kui talle antaks võimalus juhtida inimkonna saatust?

Esile tõstetud käsikiri Eesti Kirjanike Liidu 2019 aasta romaanivõistlusel.

Kirjastus Majaan OÜ

257 lk, 19 eurot

1980. aasta kuumal suvel, kui Moskva hingab olümpiamängude rütmis, on elu Volga-äärses pioneerilaagris Tormilind vaikne ja rahulik. Pioneerid peavad koondusi, mängivad jalgpalli ja räägivad öösiti õudusjutte. Noored kasvatajad armuvad üksteisesse, jõetramm toob sööklaplokki söögikraami, männimets õhkab suvist kuumust. Kuid suveidüllil on ka varjupool – laagris toimub midagi ebamaist ja verdtarretavat. Pioneeride seas peidavad end vampiirid.

„Sööklaplokk“ on väga mitmekülgse ja populaarse Vene kirjaniku Aleksei Ivanovi uusim teos, mille kohta ta ise ütleb: lihtne ja lõbus lugu keerulistest ja tõsistest asjadest.
Pioneerilaagri eluolu ja nõukogudeaegne lastefolkloor on selles raamatus väga tähtsal kohal, kuid see on ka lugu hääbuva impeeriumi sisutute rituaalide ja peatselt saabuva uue ajastu kohtumisest.

Kirjastus Hea Lugu, tõlkinud Tarmo Rajamets

357 lk, 23 eurot

Tanita Tasane. Ta oli piisavalt hirmuäratav juba siis, kui võitles heade poolel. Aga nüüd, kus tema hinge külge on köitnud end üks Jäänus? Nüüd on ta midagi hoopis muud. Ja ta tahab anda oma panuse maailma lõpu esilekutsumisse.

On hea päev olla paha …

„Tanita Tasane: Seitse pahalast“ on supernaljakas eraldiseisev lugu lugejale juba tuttavast „Detektiiv Luuker Leebesurma“ maailmast.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

276 lk, 21 eurot

Tere tulemast Muumiorgu, kus elu on alati täis üllatusi! Muumid ja nende sõbrad satuvad tihtipeale põnevatesse seiklustesse: kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks, kas kohtutakse lohega või hakkavad aias hoopistükkis kasvama hatifnatid. 

Kaunilt ja rikkalikult illustreeritud raamatus on 9 põnevat lugu, kus kohtud armastatud Muumioru tegelastega. Saad teada, kuidas väike My muumimajja sisse kolib, seikled koos Nuuskmõmmikuga ja kohtud salapärase Urriga. 

Tove Janssoni raamatul põhinev „Seiklused muumiorus“ viib meid muumioru imelisse maailma ja rõõmustab nii suuri kui väikeseid muumide sõpru.

Raamatu kõik lood on inspireeritud 2019. aastal valminud armastatud animasarja „Muumiorulood“ uutel osadel.

Kirjastus Sinisukk, tõlkinud Anna-Liisa Tiisma

126 lk, 14 eurot

Kalkuta, 1932: pimeduse süda. Läbi linna kihutab leekides rong. Öö varjudesse külvab hirmu tuleviirastus. Ja see on alles algus. Oma senise elu pikimal ööl tuleb Benil, Sheere’il ja nende sõpradel Chowbari salaseltsist seista silmitsi kuulsa paleede linna ühe hirmsama mõistatusega. Aastatetaguste saatuslike sündmuste jäljed viivad noored mahavaikitud needuseni, mis vajutab oma pitseri ka nende elule.

Carlos Ruiz Zafón on tuntust kogunud oma müstiliste Barcelona- romaanidega („Tuule vari”, „Ingli mäng”, „Taeva vang” ja „Vaimude labürint”). Autori noorteraamatutest on eesti keeles varem ilmunud „Marina” ja „Uduprints”.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kai Aareleid

232 lk, 20 eurot