Olulist

Õhtud eesti ulmega tuleb taas!

Reedel 14.08.2020 Tartus kirjanduse majas kultuuriklubi Salong välialal (vihma korral Salongis sees) kell 19.00 Ray Bradbury 100. Raul Sulbi räägib Ray Bradbury tähtsusest ulmes. Aadress on ikka Vanemuise 19, aga minna tuleb ümber müüri ja õue poolt.

Õhtud eesti ulmega jätkuvad ka augustis.

Rubriigid: Uudised | Olulist kommenteerimine on välja lülitatud

Triinu Meres: Südamelugu

Vikerkaare juuli-augusti numbrist leiame Triinu Merese üleloomuliku sisuga jutu “Südamevalu”, kus “südame röövimise” nime all tuntud kujundlik väljend saab sõnasõnalise sisu.

Samas numbris on arvustatud ka Kaur Riismaa romaani “Väike Ferdinand”.

Rubriigid: Uudised | Triinu Meres: Südamelugu kommenteerimine on välja lülitatud

Ben Okri: Vabadusekunstnik

Maailmas, mis on kõhedust tekitavalt meie omaga sarnane, arreteeritakse noor naine Amalantis selle eest, et ta julges esitada küsimuse: kes on see vang?
Kui Amalantis kaob, asub tema armsam Karnak naist otsima. Mees otsib algul meeleheitlikult, hiljem kasvava enesekindlusega. Et armastatu leida, peab ta esmalt mõistma naise esitatud küsimust. Otsingud viivad Karnaki hirmuäratavasse maailma, mis on tulvil valesid ja rõhumist, maailma, mille südames asub Vangla. Ühtäkki mõistab Karnak, et ta ei ole ainus, kes tõde taga ajab.

See romaan on ühtaegu kirglik üleskutse õiglusele ja teravapilguline uurimus sellest, mis ohustab vabadust tõejärgses ühiskonnas.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Triin Tael

312 lk, 26 eurot

Rubriigid: Uudised | Ben Okri: Vabadusekunstnik kommenteerimine on välja lülitatud

Margaret Atwood: Testamendid

Margaret Atwoodi düstoopiline meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni.

Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi saatust.
Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise tõttu.

Testamentides” näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb.
Atwoodi enda sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Riina Jesmin, 464 lk, 27 eurot

Rubriigid: Uudised | Margaret Atwood: Testamendid kommenteerimine on välja lülitatud

Aleksei Tolstoi: Vereimejas

Noor rittmeister heitis Runevskile uhke pilgu.
„Homme kell viis ootan teid Vladimiri tee ääres, kakskümmend versta Moskvast,“ teatas ta kuivalt. Runevski kummardus nõusoleku märgiks. 
Üksi jäädes hakkas ta tulevaks hommikuks ettevalmistusi tegema. Tal oli Moskvas vähe tuttavaid; liiatigi viibisid peaaegu kõik suvemajades; niisiis polnud üllatav, et tema valik langes Rõbarenkole.
Järgmisel päeval, kell kolm hommikul, olid tema ja Rõbarenko juba Vladimiri linna viival maanteel ja leidsid kokkulepitud paigast Zorini ühes tema sekundandiga. Rõbarenko astus Zorini juurde ja võttis sel käest kinni.
„Vladimir,“ ütles ta seda kõvasti pigistades, „sa oled selles asjas valel poolel: lepi Runevskiga ära!“ Zorin keeras talle selja. „Vladimir,“ jätkas Rõbarenko, „ära pilka saatust, tuleta meelde d’Urgina villat!“ „Küllalt, vennas,“ ütles Vladimir oma kätt Rõbarenko haardest vabastades, „nüüd pole aega tühiasjadest rääkida!“
Nad liikusid sügavamale põõsastikku. Zorini sekundant oli väike ohvitser, ees pikad vuntsid, mida ta kogu aeg keerutas. Tema nägu tundus Runevskile algusest peale tuttav; kuid kui ohvitser barjääri jaoks samme mõõtes erilisel viisil hüplema hakkas, tundis Runevski temas kohe ära sellesama Frõškini, kelle üle Sofja Karpovna oli nii kõvasti naernud ballil, kus Runevski temaga tuttavaks sai. „Sõbrad,“ sõnas Rõbarenko Vladimiri ja Runevski poole pöördudes, „leppige ära, kuni see veel võimalik; ma aiman ette, et üks teist siit koju tagasi ei lähe!“
Kuid vihase näoga Frõškin kargas Rõbarenkole ligi. „Lubage selgitada,“ sõnas ta, põrnitsedes teda oma suurte punetavate silmadega, „see solvang on talumatu… leppimine võimatu… siin on liiga tehtud auväärsele perekonnale, vägagi auväärsele… mina ei lase äraleppimisel sündida… ja kui minu sõber Zorin ära lepib, siis astun mina, Jegor Frõškin, ise tema asemel kahevõitlusse!“ Mõlemad duellandid seisid juba teineteise vastas. Ümberringi valitses kohutav vaikus, mida katkestasid sekundiks püstolikukkede klõpsatused.

Loomingu Raamatukogu nr 20, 72 lk.

Tõlkinud Ilona Martson, järelsõna Irina Skulskaja (järelsõna ilmunud aastate eest KesKus’is).

Rubriigid: Uudised | Aleksei Tolstoi: Vereimejas kommenteerimine on välja lülitatud

Benoit Peeters: Segadus Urbicande’is

Graafilises romaanis kujutatud Urbicande’i linna raputab seletamatu nähtus: väljakaevamistel avastatakse salapärane konstruktsioon, mis tuuakse urbatekt Eugen Robicku lauale. Tundmatust ja hävimatust materjalist kuubik hakkab kasvama ja moodustab sõrestiku, mis tungib isegi tahketesse ainetesse. Linnaelanikud, kes on harjunud totalitaarsele režiimile omase korra ja rangusega, avastavad end ühtäkki keset suurt segadust ning reaktsioonid toimuvale kõiguvad religioosse eufooria, teadusliku skeptitsismi ja sõjalise vägivalla vahel. 

Modernistlik Urbicande asub küll väljamõeldud maailmas, aga selle ideed pärinevad 20. sajandi linnaehituslikest visioonidest. Tegu on omamoodi paralleelmaailmaga, mis võinuks olla olemas, kui retrofuturistlikud plaanid viiduks tervikuna ellu. Selles teoses on sünteesitud Itaalia noore arhitekti Antonio Sant’Elia futuristlikke linnaplaneerimisideid totalitaarsete režiimide arhitektuuriga. Tulemuseks on teatraalne, kõrgustesse püüdlev ja jõulise sõnumiga monumentaalne arhitektuur. Selle metropoli ruumi kasutajal tuleb alluda range planeeringu loogikale ja ta on võimetu oma elukeskkonda muutma.

Väljaandja: Eesti Arhitektuurimuuseum

Illustreerinud Francois Schuiten, tõlkinud Anu Lutsepp

112 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Benoit Peeters: Segadus Urbicande’is kommenteerimine on välja lülitatud

Vennad Strugatskid: Muinasjutt troikast

«Muinasjutt Troikast» (Сказка о Тройке) on 1968. aastal ilmunud satiiriline ulmeromaan. Kuna ilmumise ajal arvati, et see kritiseerib nõukogude bürokraatiat, valitsust ja teaduskeskkonda, sattus teos tol ajal «mittesoovitatud raamatute» nimekirja. Venemaal kultusteose staatust nautiv «Esmaspäev algab laupäeval» ja selle järg “Muinasjutt Troikast» on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlikud teosed, nende ainsa fantasysarjana on need teravalt satiirilised, kohati absurdsed, kohati hüsteeriliselt naljakad.
Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele erinevad mütoloogilised ja fantastilised tegelased. Romaanist eksisteerib kaks varianti, mis erinevad tegelaste ja mõningate süžeeliinide poolest. Esimest versiooni peetakse romaani «Esmaspäev algab laupäeval» otseseks järjeks. Teise versiooni sündmustik toimub Võlukunsti Instituudi seni avastamata korrusel. Tavaliselt avaldatakse kaks versiooni «Muinasjutust Troika» üheskoos, üks Arkadi ja teine Borissi lemmikuna, nagu oleme ka siin teinud.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo

324 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Vennad Strugatskid: Muinasjutt troikast kommenteerimine on välja lülitatud

Brandon Sanderson: Taevasselend

Brandon Sandersoni romaanis „Taevasselend“ („Skyward“) on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele planeedile. Seal peituvad nad koobastesse, kuhu jäävad lõksu terveteks inimpõlvedeks, samal ajal kui planeeti ründavad salapärased võõrad tähelaevad. Koobastes kasvab ka piloodi tütar Spensa, kelle isa kohta räägitakse, et ta on kunagi lahingust põgenenud ja oma pere häbisse jätnud. Hoolimata kaaskodanike põlastusest püüab Spensa samuti piloodiks saada, et tulnukatega võidelda, teada saada, mis isaga juhtus, ja aidata inimkonnal püsima jääda.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

400 lk, 22 eurot

Rubriigid: Uudised | Brandon Sanderson: Taevasselend kommenteerimine on välja lülitatud

Sarah J. Maas: Koidutorn

„Koidutorn“ on Klaastorni-sarja kuues raamat.

Chaol Westfall ja Nesryn Faliq on jõudnud hiilgavasse Antica linna, et luua liit Lõunamandri kagaaniga, kelle otsatud armeed on Erilea viimaseks lootuseks. Ent nad on tulnud Anticasse ka teisel põhjusel: ehk suudetakse legendaarses Torre Cesmes ravida Riftholdi lahingu järel halvatuks jäänud Chaoli.

Pärast lugematute õuduste talumist lapsepõlves pole Yrene Towersil mingit isu aidata üht noort Adarlani isandat, tema ravimisest rääkimata. Kuid ta on andnud tõotuse aidata abivajajaid – ja kavatseb seda austada. Aga isand Westfall kannab kaasas omaenda mineviku pimedust ja varsti taipab Yrene, et see võib neid mõlemaid endasse neelata.

Ja sügaval kaugete mägede varjudes, kus sõdalased kihutavad vägevatel rukkidel, tukuvad ammu oodatud vastused. Vastused, mis võivad pakkuda nende maailmale ellujäämisvõimalust – või hukutada neid kõiki.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

738 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Sarah J. Maas: Koidutorn kommenteerimine on välja lülitatud

Johannes Kivipõld: Väike Viperus

Tulnukate Jareki ja Bleaki plaan oli õigupoolest imelihtne:

1) varastada hinnaline Skooni kivi – tehtud!
2) põgeneda – tehtud!
3) tagaajajad maha raputada – peaaegu!
4) elada mõnel teisel planeedil natuke aega kellegi teise kehas, ehitada uus õhusõiduk, naasta koju, Skooni kivi maha müüa ja ratsa rikkaks saada – ee … kuskil läks vist midagi nihu …

Pärast koduplaneedil sooritatud kuritegu on Jarek ja Bleak plindris, kuna neid asuvad jälitama korrakaitsjad. Tagaajajate maharaputamiseks otsustatakse varjuda ühel tagasihoidliku arenguga planeedil – Maal.

Oodatud rikkakssaamine osutub aga oodatust keerulisemaks, kuna tulnukate uus kehastus pole teps mitte see, mida nad ootasid. Kuidas naasta koduplaneedile ja viia lõpule oma kuritegu, kui sind kammitseb boheemlastest vanemate beebitüdruku keha? Ja kuidas edendada (olgu-olgu: mitte tuksi keerata) maailmakuulsa laulja karjääri, kui koduplaneedil tuntakse sind kobakäpast mehaanikuna?

Väike viperus” pakub muheda nägemuse intelligentsete liikide vahelisest suhtlusest ning esitab lugeja fantaasiale lõbusa väljakutse.

Kirjastus Eesti Raamat, 204 lk

Rubriigid: Uudised | Johannes Kivipõld: Väike Viperus kommenteerimine on välja lülitatud

Peter May: Lukus linn

London. Linn on pandeemia tõttu karantiinis. Haiglad ja hädaabiteenused ei pea koormusele vastu. Võimust on võtnud vägivald ja rahvarahutused. „Nad väitsid, et see gripp nakatab kahtekümmet viit protsenti tervest elanikkonnast. Seitsekümmend kuni kaheksakümmend protsenti nakatunutest sureb. Tema oli nakkuskoldega vahetus kokkupuutes olnud, olukord polnud niisiis tema kasuks.“

May kirjutas raamatu „Lukus linn“ 15 aastat tagasi, kuid käsikiri jäi seisma, kuna toona ei soovinud keegi seda avaldada. Tema 2005. aastal maalitud pilt mõjus tookord otsekui düstoopia; tänaseks on ent kätte jõudnud aeg, mil kirjeldatud olukord on tõeks saanud.

Hirmutavalt realistlik ja enneolematu põnevik keskendub inimkogemustele tapva viiruse tõttu lukku pandud maailmalinnas.

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Piret Lemetti

287 lk, 22 eurot

Rubriigid: Uudised | Peter May: Lukus linn kommenteerimine on välja lülitatud

Svjatoslav Loginov: Eikeegi ja ilma nimeta

Svjatoslav Loginovi (s.1951) teadusulme kallakuga kogumikku kuulub kümme lühiteost.

Ligi sajaleheküljelises nimiloos Eikeegi ja ilma nimeta käsitletaks lähitulevikku, küberpungihõngulist maailma, kus ühte kehasse on pandud elama kaks või enam isikut/teadvust. Sel kombel on püütud lahendada ülerahvastuse ja ressursside piisavuse probleemid. Loo keskmes on väike tüdruk Sonja, kelle kehas ei suuda ka kõige tundlikumad aparaadid avastada mingit märki teadvusest, EI KEDAGI. Ometi tüdruk kasvab, areneb, õpib, kuid selles ühiskonnas on ta monstrum, põhimõtteliselt võimatu nähtus.

Loojang planeedil Maa on alternatiivne lugu sellest, kuidas surid välja Maa viimased arukad dinosaurused. Ehk olid nad meie mõistuslikud eelkäijad Maal. Kui ei elata kooskõlas loodusega, seisab paratamatult ees tsivilisatsiooni kurb ja hale lõpp…

Kirjastus Skarabeus, tõlkinud Arvi Nikkarev

304 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Svjatoslav Loginov: Eikeegi ja ilma nimeta kommenteerimine on välja lülitatud

Tuumahiid 5: Fusioon.

Reaktori jutukogu „Tuumahiid“ viies number koondab võrguväljaandes ilmunud ulmelugude valikut aastatest 2018-2019. Autorite hulgas leidub mitmeid varem tunnustust leidnud ulmekirjalikke: Maniakkide Tänav (6 Ulmeühingu auhinda Stalker), Heinrich Weinberg (3 Ulmeühingu auhinda Stalker), Joel Jans (6 Ulmeühingu auhinda Stalker, II koht Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019), Miikael Jekimov (esikoht Ulmeühingu 2019 jutuvõistlusel) ja Mairi Laurik (I koht kirjastuse Tänapäev noorteromaanivõistlusel, II koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel). Samal ajal tutvustame lugejale mitmeid uusi autoreid nagu Ander Skarp, Marika Piip, Helina Ravasoo, Laura Loolaid ning Kadri Umbleja.

Lugudes käsitletakse mitmesuguseid inimkonna ja tehnoloogia arenguga seotud küsimusi; tegevuspaikade seast leiame polaarjoonetaguse mägihotelli, tulevikudüstoopia virtuaaltegelikkuse, vana talutare ja kauged kosmoseavarused.

Kirjastus Lummur, 270 lk, 17 eurot

Rubriigid: Uudised | Tuumahiid 5: Fusioon. kommenteerimine on välja lülitatud

Karen Hawkins: Raamatuhaldjas

Unustamatu lugu unisest USA lõunaosa väikelinnast, kahest väga iseseisvast naisest ja tõeliselt maagilisest sõprusest

Sarah Dove ei ole tavaline raamatukoi. Tema jaoks on raamatud olnud alati midagi enamat kui lihtsalt asjad: need elavad, hingavad ja aeg-ajalt isegi räägivad. Kui Sarah suureks kasvab ja saab raamatukoguhoidjaks oma veidras kodulinnas Dove Pondis Põhja-Carolinas, aitab tema anne jõuda igal raamatul sobivaima lugeja kätte. Viimasel ajal on raamatud aga hakanud sosistama millestki ebatavalisest: linnakesse kolivast suurlinnatüdrukust Grace Wheelerist.

Kui raamatutel on õigus, võib just Grace olla päästja, keda Dove Pond hädasti vajab. Probleem on aga selles, et Grace ei taha mingit tegemist teha ei linnakese ega ka selle pentsikute elanikega – nende seas ka Sarahʼga mitte. See nõuab pisut taganttorkimist ja ühe eriti targa raamatu abi, aga viimaks võtab Grace väljakutse oma uue võluva kodulinna aitamiseks siiski vastu. Selle käigus avastab Grace uue armastuse ahvatleva lubaduse, tõelise sõpruse sügavuse ja õige raamatu leidmise väe.

See on südantsoojendav lugu raamatute võluväest ja tundub ka ise pisut rohkem kui veidike maagiline.

Kirjastus Ersen, tõlkinud Sille Teiter

360 lk, 35 eurot

Rubriigid: Uudised | Karen Hawkins: Raamatuhaldjas kommenteerimine on välja lülitatud

Stephen Fry: Kreeka kangelased

Stephen Fry Kreeka müütide sarja teine raamat. Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks.
Sarja esimeses raamatus saime lähemalt tuttavaks uhkete jumalatega, nüüd aga näeme, milleks on suutelised võimas Herakles, vapper Iason, kaval Theseus ja teised, kes püüavad täita võimatuid ülesandeid ja viia ellu unistusi, pälvivad ühtede jumalate soosingu ja langevad teiste raevu alla, püüdlevad kõrgele ja langevad kõrgelt, kuid ei ole kaugeltki lihtsalt jumalate mängukannid. Kätte on jõudnud surelike kangelaste aeg.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum

456 lk, 30 eurot

Rubriigid: Uudised | Stephen Fry: Kreeka kangelased kommenteerimine on välja lülitatud

Koidu V. G. Ferreira: Domineeriv värv. Kuldne

“Baasis ärgates seisab Cordevia silmitsi kurva tõdemusega – tal ei lubata enam paralleelmaailma tagasi minna. Elada alfaemasena inimeste keskel ei ole lihtne, sest kes domineeriva isase reeglitega ei lepi, need surevad. Samas muudavad Alricku eesmärgid ja Charmiani iseloom seisu veelgi keerulisemaks.

„Domineeriv värv. Kuldne“ on viimane osa neljaosalisest noortesarjast, mis räägib inimkonna probleemidest kauges tulevikus.

Väljaandja: Koitev OÜ, 540 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Koidu V. G. Ferreira: Domineeriv värv. Kuldne kommenteerimine on välja lülitatud