Olulist

Õhtud eesti ulmega

Eesti Ulmeühingu ürituste sari “Õhtud eesti ulmega”, mis leiab aset iga kuu teisel reedel algusega kell 19.00 Tartu kirjanduse majas (Vanemuise 19), jätkub veebruari teisel reedel, 14. veebruaril. Tähistame koos võrguajakirja “Reaktor” sajandat numbrit. Tutvustamisele tuleb taas ka üks Pühaste õlu. Kestus umbes tund aega.
Ürituse lõppedes jätkub seltskondlik osa “Õlleministeeriumis”, kuhu, nagu alati,  on oodatud kõik ulmesõbrad.

Kogu ürituste sarja kava (täieneb pisitasa asja edenedes).

Rubriigid: Uudised | Olulist kommenteerimine on välja lülitatud

Villiam Neeme: hingeväädid

Tobias elab Kopenhaagenis rahulikku ja turvalist elu, mida häirivad vaid seletamatud öised luupainajad. Ühel varasuvel toovad töökohustused taanlase Eestisse, kust tema vanaisa kunagi sõja eest põgenes. Uutest kohtumistest saavad alguse sündmused, mis panevad tagasihoidliku noormehe astuma välja endale tuttavast maailmast.

Raamat viib lugeja müstilisele rännakule nii Eesti ajaloo troostitumatesse päevadesse kui ka sügavale Amazonase džunglisse, sidudes lummavalt ühte mineviku ja oleviku, maagilise ja argise, südamliku ja karmi ning eksootilise ja põhjamaise.

Villiam Neeme debüütromaan „Hingeväädid” on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel esile tõstetud töö. Argirealistlikult algava romaani lõpuks on jõutud peaaegu müütilise mõõtmeni.

Kirjastus Eesti Raamat

234 lk, 20 eurot

Rubriigid: Uudised | Villiam Neeme: hingeväädid kommenteerimine on välja lülitatud

Asumi sõbrad

Asumi sõbrad“ on kogumik, mis koondab endas Isaac Asimovi jutte, tuntud kirjanike kirjutatud lugusid Asimovi loomingu ainetel ja Isaac Asimoviga seotud tagasivaateid ja mälestusi.
Kogumikku kirjutanud autorite nimekiri on pikk ja muljetavaldav. Näiteks: Ray Bradbury, Robert Silverberg, Harry Turtledove, Connie Willis, Frederik Pohl, Poul Anderson, Mike Resnick, Robert Sheckley, Harry Harrison, Orson Scott Card, Harlan Ellison, Norman Spinrad, Carl Sagan, Barry N. Malzberg, Sheila Finch…

Kogumikus leidub näiteks järgmisi lugusid: Orson Scott Cardi lühiromaan „Põlvkonnateadlane“ kujutab Teise Asumi loomist, Harry Turtledove’i novellis „Trantori langus“ näeme Galaktikaimpeeriumi keskuse rüüstamist sõjapealik Gilmeri vägede poolt ning imperaator Dagobert VIII põgenemist, George Zebrowski loos „Asumi südametunnistus“ uurib üks ajaloolane Teise Galaktikaimpeeriumi algusaegadel Hari Seldoni ajakapsleid ümbritsevat müsteeriumit. Lisaks on siin lugusid robotitest, Susan Calvinist jmt tuttavatest tegelastest.

Kirjastus Fantaasia

511 lk, 27 eurot

Rubriigid: Uudised | Asumi sõbrad kommenteerimine on välja lülitatud

Henri Zeigo: Hurda graal

Hommik bussipeatuses. Kooliminejad, tööleminejad, niisama ootajad…Sofia saab tundmatult naiselt kingituse – hõbedase uuri. Mõistagi pole see tavaline kell. Varsti selgub, et see pole ka tavaline hommik – Sofia klassile tundi andma ilmub noor asendusõpetaja Andres. Kaks mõttekaaslast. Üks võluvõimetega uur. Seiklus algab. Kell viib Andrese ja Sofia tänasest Tartust ühte teise sama nimega linna, kus toimetavad Jakob Hurt, ahjualused, koerakoonlased, näkid, korporandid ja mõisnikud, imekaunis Lilla Daam, üks pöörane kunstnik ning palju muud rahvast. Peagi tärkab seal ka armastus. “Hurda graal” on haarav ja seikluslik romaan – ühelt poolt mudelisse mittesobituva tüdruku eneseotsingu lugu ning teisalt rännak mütoloogilistest olenditest tulvil ettearvamatus suunas kihutavas fantaasiamaailmas.

149 lk, 17 eurot

Rubriigid: Uudised | Henri Zeigo: Hurda graal kommenteerimine on välja lülitatud

Mehis Heinsaar: Kusagil miljonite valgusaastate kaugusel

Ajakirja “Looming” jaanuarinumbrist leiame Mehis Heinsaare ulmelise jutu “Kusagil miljonite valgusaastate kaugusel”. Kusagil kaugel-kaugel “pilve piiril” elavad lapse moodi olevused, kellest üks räägib teistele ärgates nähtud unenäo: nagu oleks ta elanud ja surnud kummalises kohas, mis kirjelduste järgi sarnaneb planeedile Maa.

“Looming” on müügis suuremates raamatupoodides ja valitud R-Kioskites hinnaga 3.50.

Rubriigid: Uudised | Mehis Heinsaar: Kusagil miljonite valgusaastate kaugusel kommenteerimine on välja lülitatud

Arthur C. Clarke: Kuutolmu varing

Kuutolmu varing“ on briti ulmeklassiku Sir Arthur C. Clarke’i kümnes eestikeelne raamat. Tegu on klassikalise katastroofiromaaniga, mille tegevus toimub lähituleviku koloniseeritud Kuul. Lõbusõidulaev Selene vajub kuuvärina tagajärjel 15 meetri sügavusele kuutolmu kihi sisse ning jääb sinna koos reisijatega lõksu. Ja hapnikku jätkub neil vaid piiratud ajaks.

Algab keerukas päästeoperatsioon, samal ajal peab meeskond toime tulema reisijate psühholoogiliste probleemidega. Tegu on pingelise ja hoogsa teaduslik-fantastilise põnevusromaaniga, mida asjatundjad loevad Clarke’i parimate romaanide hulka kuuluvaks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Martin Kirotar

224 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Arthur C. Clarke: Kuutolmu varing kommenteerimine on välja lülitatud

Terry Pratchett, Neil Gaiman: Head ended

Pratchettlikult vaimukas ja gaimanlikult koomikslik, täiesti pöörane ja naljakas lugu Viimastest Aegadest, nagu Johannese ilmutusraamat neid näeb. Viimnepäev on lähedal ja kurjuse väed lasevad sündida antikristusel, kes aga inimliku (või õigemini taevavõi põrguliku) eksituse tõttu täiesti tavalise poisslapsega vahetusse läheb ja seetõttu põrguvägede vaateväljast kaob. Eksitust ei märgata enne, kui päris viimased päevad käes, ja sellest sündiv segadus on muidugi piiritu. Asja muudavad keerulisemaks veel headuse ja kurjuse vägede „esindajate” sümpaatia maailma, selle asukate ja elu vastu ning lugematu hulk muid ettenägematuid tegureid.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Tiina Randus

360 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Terry Pratchett, Neil Gaiman: Head ended kommenteerimine on välja lülitatud

Orioni vöö

Orioni vöö 1“ on esimene köide kirjastuse Fantaasia uues lühiromaanide kogumike sarjas, mis keskendub moodsa ja auhinnatud angloameerika lühiproosa vahendamisele eesti keelde. Igas köites ilmub kolm lühiromaani erinevatelt autoritelt.

Sarja esimeses osas on esindatud tänase ameerika ulme lühiproosa vaieldamatu meister Robert Reed ja ta lühiromaan „Mees kuldse õhupalliga“ (2008), mis kuulub kirjaniku peamisse ulmesarja „The Great Ship“, mis keskendub planeedisuuruse võõra kosmoselaeva reisile läbi maailmaruumi.

Briti ulmet esindab Neal Asher, üks populaarsemaid tänapäeva inglise kosmoseulme autoreid, ja tema galaktilisse tulevikuajaloo tsüklisse kuuluv lühiromaan „Tulnukarheoloogia“ (2007).
New Yorgis sündinud ning Pariisis üles kasvanud ja seal elav prantsuse-vietnami verd Aliette de Bodard on tänaseks võitnud juba muljetavaldavad kolm Nebula auhinda, kandideerinud seitse korda Hugo auhinnale, võitnud neli Briti ulmeühingu auhinda, Briti fantaasiaauhinna, Locuse preemia jmt auhindu. Tema kosmosevisioonid kujutavad Hiina ja Vietnami kultuuridele tuginevat galaktilist tsivilisatsiooni, seda maailma tutvustab ka „Pisarais Pärlite Tsitadell“.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Piret Frey, Maria Reile, Jaana Talja

240 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Orioni vöö kommenteerimine on välja lülitatud

Arne Kivistik: Markusepäev

Selle päeva hommik on nagu iga tavaline jürikuu lõpu hommik. Annet aga ootavad senikogemata elamused. Tal seisab ees kohtumine kellegagi, kes nende suguvõsa saatuse kujunemises olulist rolli on mänginud. Talu juurde viiv tee kulgeb nõlvakust üles, aga väike rajakene pöördub jõe poole tagasi. Siin asub Ohvriallikas. Anne peatub allikakaldal. Aeg on parasjagu pärastlõunas, aga korraldus oli oodata ja Anne ootab. Siis näeb tüdruk kedagi tee peal liikumas. Neli keskmisest kopsakamat rästikut on kaelad püsti ajanud ja noogutavad innukalt Kalmudepealse suunas. See on märguanne. Mõõdukat vahemaad hoides järgneb Anne saatemadudele. Siis läbib tüdruku teadvust ootamatu võpatus. Äkitselt on päike taevas nagu laiali valgunud ega moodusta kindlapiirilist ketast. Vaikinud on tuulesahin kulus ja lindude laul puuokstes. Hirmu ei ole. Mõtteid ei ole. “Ole tervitatud tulemast!” kostab kivikalmelaelt Ussikuninga sõbralik hääl.

Kirjastus Hea Tegu

206 lk, 21 eurot

Rubriigid: Uudised | Arne Kivistik: Markusepäev kommenteerimine on välja lülitatud

Lev Veršinin: Vildaka homse kroonikad

Kirjastuse Fantaasia ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu ilmub tänapäeva ühe tuntuima vene ulmekirjaniku Lev Veršinini (1957) kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Vildaka homse kroonikad». 1994. aastal võitis Veršinin Euroopa Ulmeühingu aastaauhinna parima debütandina. Kogumiku nimilugu (Хроники неправильного завтра; 1992) räägib sõjast ja patsifismist, kultuurikonfliktist ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimatusest kaugtulevikus kaugel planeedil, kus vabastusliikumine on tõusnud relvile vihatud keisri vastu, millisesse konflikti sekkub ka suur galaktiline sõprusühendus. Tekst kandideeris vene olulisematele ulmeauhindadele Pronkstigu ja Interpresscon ning autor töötas selle hiljem ümber omaette mahukaks romaaniks. 

1996. aastal ilmunud lühiromaan «Vabariigi esimene aasta» (Первый год Республики) on alternatiivajalugu, mis käsitleb dekabristide ülestõusu, nagu me seda oma ajaloost ei tea – Tšernigovi polgu ülestõus Ukraina territooriumil on lõppenud võiduga ning välja on kuulutatud Venemaa vabariik, mis peab asuma võitlusse välismaiste interventidega, taluma liitlaste reetlikkust ning hakkama saama revolutsionääride omavahelise arveteõiendamisega. Lühiromaan võitis Vene tähtsaima ulmeauhinna Strannik jutustuse kategoorias ning selle temaatilise eriauhinna Mõõk Peeglis, aasta parima alternatiivajaloo eest.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo ja Veiko Belials

222 lehekülge, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Lev Veršinin: Vildaka homse kroonikad kommenteerimine on välja lülitatud

Ursula K. Le Guin “Meremaa II: Tehanu. Teine tuul

Ursula K. Le Guini „Teine tuul” on mõeldud lõpetama tema Meremaa sarja, mille valmimine võttis autoril aega kolmekümne aasta ringis. Kui esialgne Meremaa triloogia („Meremaa võlur”, „Atuani hauad” ja „Kaugeim kallas”) on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan „Tehanu” juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka „Teine tuul”. „Tehanus” toob Le Guin väga mehelikku võlurite maailma naise vaatepunkti ja igapäevase vägivalla, millega naised peavad toime tulema, „Teine tuul” lõhub kogu senise ettekujutuse Meremaa maailmakorrast ning elu ja surma tasakaalust. See tasakaal lõi kõikuma juba „Kaugeimas kaldas”, kuid sarja peategelane Ged taastas selle oma maagiliste võimete hinnaga. „Teises tuules” ähvardab surmavald lõhkuda müüri elavate ja surnute vahel ning kõigil tuleb põhjalikult järele mõelda, kus on tehtud saatuslik viga.Ursula K. Le Guin on üks maailma vägevatest kirjanikest. Ta on saanud viis Hugo ja viis Nebula auhinda, National Book Awardi ja Kafka kirjanduspreemia. „Teine tuul” ilmub ühes köites „Tehanuga” ja tulekul on veel ka köide, milles on kõik Le Guini Meremaaga seotud lühijutud.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Kaer

403 lk, 26 eurot

Rubriigid: Uudised | Ursula K. Le Guin “Meremaa II: Tehanu. Teine tuul kommenteerimine on välja lülitatud

Josh Malerman: Linnulaegas

ÄRA AVA SILMI!

Sellele ei tohi mitte ainsatki pilku heita. Esialgu levivad ainult kuulujutud inimestest, kes millelegi pilgu heitnuna võtavad endilt elu. Äsja lapseootele jäänud Malorie ei pööra sellele suuremat tähelepanu. Aga need liiguvad järjest lähemale ja lähemale, kuni naine avastab, et on jäänud ohtlikku maailma üksinda. Ta peab leidma pelgupaiga nii endale kui ka oma veel sündimata lapsele.

Viis aastat hiljem istub Malorie paadis, silmad tugevasti kinni seotud, ja sõuab mööda jõge allavoolu. Pimesi aerutamine on raskem kui ta ette kujutas. Tema ja paadis istuvate väikeste laste ainsaks lootuseks on, et aastaid tagasi kuuldud telefonikõne katkendlik salvestus juhatab neid õiges suunas. Aga enne tuleb läbida pikk teekond allavoolu ja nad ei ole sellel jõel üksi.

Josh Malerman (sünd 1975) on ameerika kirjanik ja laulukirjutaja. Tema debüütromaani „Linnulaegas“ (ingl Bird Box) põhjal vändatud samanimelist filmi vaatas Netflixis avanädala jooksul 45 miljonit inimest.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkinud Martin Kirotar

248 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Josh Malerman: Linnulaegas kommenteerimine on välja lülitatud

Cressida Cowell: Olid kord võlurid. Teist korda võluvägi

Olid kord võlurid. Teist korda võluvägi” on Cressida Cowelli, ülipopulaarse sarja „Kuidas taltsutada lohet” autori uue sarja „Olid kord võlurid” teine osa.
Raamatu tegevus toimub Inglismaal kolm tuhat aastat tagasi, kui võluvägi oli veel päriselt olemas. Loo peategelased on omavahel sõjajalal olevate hõimude liikmed Soov ja Xar. Soov on sõdalastüdruk, kelle valduses on võimas võluväeline loitsuaabits, Xar aga võluripoiss, kelle käel on ohtlik sortsiplekk. Soovi ja Xari lahutab teineteisest kõrgeim müür, mida võib ette kujutada.

Sortsid möllavad ürgmetsas ja iga puutüve taga luurab oht … Oli niigi ebatõenäoline, et need kaks kangelast omavahel kohtuvad. Kas võib olla, et saatus nad veel TEISTKI korda kokku viib?

Raamatu ettearvamatuid seiklusi illustreerivad autori maagilised pildid. Sarja esimene osa „Olid kord võlurid” võitis 2018. aastal Briti ühe olulisema lastekirjandusauhinna, Blue Peteri preemia ning sarja filmiõigused on juba omandanud DreamWorks Animation.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur

392 lk, 20 eurot

Rubriigid: Uudised | Cressida Cowell: Olid kord võlurid. Teist korda võluvägi kommenteerimine on välja lülitatud

Kate DiCamillo: Edward Tulane’i imetabane teekond

Klassikaline lugu armastatud Ameerika jutuvestja ja Newbery medali laureaadi Kate DiCamillo sulest.

Ühes Egiptuse tänava majas elas kord portselanist jänes, kelle nimi oli Edward Tulane. Ta oli endaga ülimalt rahul ja põhjusega: tema omanik oli Abilene – tüdruk, kes jumaldas teda jäägitult. Ja siis, ühel päeval, läks jänes kaduma…

Kate DiCamillo viib meid erakordsele teekonnale, mis viib ookeanisügavusest kaluri võrku ja haige lapse voodi kõrvalt inimestest kihavatele Memphise tänavatele. Teekonna käigus näidatakse meile imet: et isegi kõige kergemini purunev süda võib õppida armastama, kaotama ja taas armastama.

Kirjastus Ersen, tõlkinud Hels Kure

216 lk, 19 eurot

Rubriigid: Uudised | Kate DiCamillo: Edward Tulane’i imetabane teekond kommenteerimine on välja lülitatud

Thor Peterson: Me kasvasime Maal

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.

See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.

Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb, sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.

Kirjastus Fantaasia, 224 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Thor Peterson: Me kasvasime Maal kommenteerimine on välja lülitatud

Ray Bradbury: 451° Fahrenheiti

Guy Montag on tuletõrjuja. Tema töö on põletada keelatut ─ raamatuid ja koos nendega maju, kuhu raamatud on peidetud. Petrooleumi lõhnast läbi imbunud Montag naudib leekide mängu ja ei sea kunagi kahtluse alla oma tegevusega kaasnevat hävingut. Iga valvekorra järel naaseb ta oma üksluise elu ja naise Mildredi juurde, kes veedab kõik päevad virtuaalmaailmas. Kui Montag kohtub aga kummalise noore naabritüdruku Clarisse’iga, hakkab ta kahtlema kõiges, mida seni on teadnud.

Tuleviku vaimupimeduse ajastust ja nutimaailmasõltuvusest jutustav „451° Fahrenheiti“ kuulub küll ulmekirjandusse klassikasse, kuid selle sõnum muutub ajaga aina aktuaalsemaks.

Kirjastus Hea Lugu, tõlkinud Hans Luik

192 lk, 20 eurot

Rubriigid: Uudised | Ray Bradbury: 451° Fahrenheiti kommenteerimine on välja lülitatud