Ulme.ee

Päikesesüsteemi hämarale äärealale kolinud heidikud, kosmosepiraadid ja vaenulikud tulnukad seavad ohtu sõjad ja sõdimise unustanud inimeste õitsva tulevikuühiskonna.

Noor arvutimängur Paul Möldri, kes on end elukarusselli servale keerutanud, astub vabatahtlikult vastloodud Laevakaitseteenistusse. Relvaga, kuid ilma suurema väljaõppeta astub Paul kosmosepimeduses ja Pluuto hämaral pinnal vastu kõigile, kes inimkonna rahu ähvardavad.

Tegemist on Eesti ühe juhtiva ulmeautori Maniakkide Tänava üheksanda romaaniga.

Kirjastus Lummur, 336 lk

Juhuslikult leitud foto väikesest poisist koos enesekindla hoiakuga mehe ja kauni naisega paneb Tarmo sageli mõtlema selle üle, kes küll on see õnnelik perekond pildil ja ka selle üle, miks talle lapsepõlves vanemate armastust ei jagunud. Alles kolmekümne kahe aastasena, pärast pereisa surma, saab ta kinnitust aimusele, et on tegelikult kasulaps. Koltunud fotost saavad alguse sündmused, mis viivad mehe salapärasele Rästikuvälule – kohta, mis on püsinud muutumatuna paljude aastate jooksul ja kus juhtub ebaharilikke asju. Kohalikud hoiavad lagendikust rästikute tõttu eemale, kuid üks naine, keda kutsutakse Rästikuvälu nõiaks, viibib seal kevadest sügiseni juba mitu aastat. Ootamatult hakkab aga Tarmo elu järjest enam põimuma Rästikuvälu maadel toimuvate sündmustega …

Ulmepõnevik „Rästikuvälu“ on Eet Tuule kuueteistkümnes raamat.

Kirjastus Eesti Raamat, 240 lk

„Põhja Nõid“ on järg raamatule „Neetud taevakivi“ (2019).

Kuigi neetud taevakivi on hävitatud ja haldjad pole enam inimestele ohtlikud, on Maaema veel ärkvel, valmis kättemaksuhimuliselt vastaseid hävitama. Neli noorukit, Aulemb, Säde, Raho ja Vagur, võtavad ette seiklusrikka teekonna kuulsa Põhja Nõia juurde, et leida viis, kuidas Maaemast jagu saada. Aulembi suureks rõõmuks ühineb nendega ka Raho õde Heljä, kaunis ja elukogenud ravitsejanaine. Kuid retk osutub oodatust keerulisemaks ning pole üldsegi kindel, et nad kõik õigeks ajaks Põhja Nõia juurde jõuavad… Kas maailma annab veel Maaema käest päästa? Või on muutus juba pöördumatu?

Kirjastus Fantaasia, 324 lk

Fritz Leiberi «Mõõgad ja nõidus» (Swords and Deviltry; 1970) on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse mõõga-ja-maagia alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks suurimaid mõjutajaid. Fafhrd on jõmmist palgasõdur ja Hall Hiirepüüdja sulihingega varas, läbi nende silmade uurib kirjanik inimhinge tühisemat ja räpasemat külge, need kangelased on anti-tolkienilikud tähenduses, et satuvad tihti pummeldama, müüdavat armastust otsima ja tühistesse kaklustesse ning tülidesse. Leiberi Lankhmari linna puhul tunneb lugeja kõigi keharakkudega isiklikult selle räpaste agulite ja tagahoovide solgihaisu ning värskelt valatud vere lõhna. Leiberi kangelasfantaasiate sarja kuulub kokku kuus köidet auhinnatud jutte ja lühiromaane ning üks romaan.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Triin Loide, 192 lk

„Mind varitseti. Kas Keeruk selle kohta ei maininud midagi? Igat sorti salakuulajad, arulagedad idioodid!“
„Keda sa täpselt mõtled?“ päris Ronk tüdinult. „Iga kord kui kohtume, sarjad sa kedagi. Räägi midagi uut!“
Ta oli koondanud oma pilgu Krati tühjale klaasile ning selles endiselt kihisevale puhtale hapnikule. Kratt limpsas keelega mitmeid kordi üle huulte ning klõbistas oma maniküüritud sõrmedega vastu lauda.
„Sedapuhku olid need päris vaenlased. Aga las ma räägin sulle, kuidas kõik täpselt toimus. Saad ise otsustada, kui…“ ta heitis kahtlustava pilgu üle ruumi „ohtlikuks olukord kujuneda võib.“

Kaidi Kangur on tuntust kogunud luuletusi ja laulusõnu kirjutades. Tal on ainulaadne oskus maalida kirjanikusulega värvikaid ruumilisi pilte. Kaidi meeliköitev jutustamislaad ja kujutlusvõimet tiivustavad kirjeldused põimuvad käesolevas raamatus kaasahaarava süžeeliiniga, mis viib lugeja müstilisse võlumaailma. Sarnaselt eelmistele raamatutele jääb ka „Tumedam poolus“ pärast läbilugemist veel kauaks meeltesse helisema nagu kauni kõlaga haldjakeel.

Kirjastus Hea Tegu, 292 lk

Kunagine kuninglik narr Tasku jõuab merehädalisena Kreeka kallastele, kus loodab leida tööd Ateena hertsogi juures. Kuid teda ootavad ees keerulised olud ja kirev seltskond: haldjad, tondid, amatsoonide kuninganna, Ateena noored armastajad, üliagar vahtkond ja kentsakas punt isehakanud näitlejaid. Kui varjude kuninga Oberoni narr Puck traagiliselt hukka saab, satub Tasku intriigide keskmesse, mis ähvardavad nii teda kui tema sõpru. Tal tuleb tõde välja selgitada, päästa oma nahk ja luua loole õnnelik lõpp, vältides sealjuures vägevate salasepitsusi ja oravate vingerpusse.

„Shakespeare oravatele“ on ootamatu ja humoorikas lähenemine kuulsa kirjaniku tuntuimale näidendile, jutustus armastusest, võluväest, hullusest ja roimadest.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkinud Martin Kirotar, 304 lk, 25 eurot

“Klaastrooni” seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.

„Tuha kuningriik” on sarja seitsmes ja viimane osa. Raamat on suure mahu tõttu jagatud kaheks osaks. 

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver,

654 lk, 29 eurot.

Mehis Heinsaar armastab rännata paar-kolm kuud aastas läbi Eesti- ja Lätimaa metsade, alevite ja külade, lõpetades oma retked enamasti mere ääres. Ka tema juttude tegelased seiklevad tihti samu radu pidi. Autor ise on öelnud, et kirjutab muinasjutte täiskasvanuile, kelles elab ikka veel edasi unistav ja mässumeelne, imedesse uskuv laps.
Käesolev on Mehis Heinsaare kuues novellikogu, kuhu kirjanik on koondanud oma loomingu paremiku, teiste seas ka kolm Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lugu. Viis juttu ilmuvad raamatukaante vahel esmakordselt.

Kirjastus Paradiis, 304 lk

Romaanist „Mina olen Surm“ tuttav Roomet on nüüd vanem ja võiks öelda, et harjunud oma „eripäraga“ näha inimeste peade kohal nende elukellasid ning sellest tuleneva kohustusega öelda neile, kelle elukell on purunenud või tühjaks jooksnud, hinge teelesaatmissõnad. Nüüd sõidab Roomet Tallinnasse, et Erik – ka üks Surmadest – talle seda veidrat maailma seletaks ja paigast ära asjad aitaks paika seada. Kuid selgub, et maailm on veel veidram ja veel rohkem paigast ära. Oma tõelistest võimetest veel õieti aru saamata peab Roomet vastu astuma palju suuremale kurjusele, kui ta on osanud ette kujutadagi.

Kirjastus Tänapäev, 168 lk

Esmakordselt ilmub eesti keeles tervikuna Asimovi kuulsaim jutukogu, tema ülemaailmsele kuulsusele aluse pannud raamat, mis jõudis juba 1950ndail saksa, rootsi, hispaania ja paljudesse teistesse võõrkeeltesse. See on vahetekstidega omavahel sisuliseks tervikuks seotud positroonilistest robotitest rääkiv legendaarne teos, millest on omal ajal eesti keeles Ain Raitviiru tõlkes ilmunud ilma vahetekstideta kuuest jutust koosnev valik «Kadunud robot» (Loomingu Raamatukogu 1965), samuti on kogumiku avalugu «Robbie» (Robbie; 1940) ilmunud varem Raitviiru antoloogias «Lilled Algernonile» (1976). Esmakordselt ilmuvad eesti keeles kaks lugu („Küülikut püüdes“ ja „Välditav konflikt“) ja jutukogu raamlugu, milleks on robopsühholoog Susan Calvini vestlus ajalehereporteriga, kogumiku lood on esitatud ta väidete illustreerimiseks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Ain Raitviir ja Martin Kirotar.

230 lk

Kuues ja viimane osa sarjast „Kuninganna Varas“.
Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks on kolm väikest kuningriiki sõlminud liidu – kuigi ka see ei pruugi neid võimsa vastase vastu aidata. Liidu ülemkuningaks on kunagine varas Eugenides, kelle võim kõigi kolme väikekuningriigi üle on pehmelt öeldes ebakindel. Samas aga on vastane juba ukse ees ja tugevam kui kunagi varem.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 396 lk.

Elu ja surma vahel on raamatukogu. Sellest kesköö raamatukogust leiabki end Nora Seed: talle on antud võimalus teha oma elus muudatusi. Seni on see olnud õnnetu ja tulvil kahetsust. Nora arvab, et on kõiki alt vedanud, sealhulgas iseennast.
Siinsetel riiulitel olevad raamatud võimaldavad Noral elada nii, nagu oleks ta teinud teistsugused valikud. Ühe vana sõbra abiga asub Nora tühistama kõike, mida on kunagi kahetsenud, ja otsima täiuslikku elu. Paraku ei lähe asjad alati nõnda, nagu ta ette kujutab, ning õige pea seavad tema valikud nii raamatukogu kui tema enda suurde ohtu.

„Elu ja surma vahel on raamatukogu,“ ütles ta. „Ja selles raamatukogus kulgevad riiulid lõpmatusse. Iga raamat annab võimaluse proovida mingit teist elu, mida oleksid võinu elada. Näha, kuidas läinuksid asjad siis, kui oleksid langetanud teistsugused otsused … Kas teeksid midagi teisiti, kui jõuaksid kohani, mida oled kahetsenud?“

Matt Haig (snd 1976) on Briti kirjanik ja ajakirjanik. Ta kirjutab nii täiskasvanutele kui lastele.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Suits. 312 lk, 27 eurot

Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nad on aidanud lõpetada ebainimliku Koleturu tegevuse ja tõestanud oma ustavust 919. üksusele. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata. Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Kui tühikatku ohvrite arv aina kasvab, hakkab linnas levima paanika. Morrigan mõistab, et temal tuleb leida tühikatkule ravi, isegi kui see seab tema enda – ja kõik Nevermoori elanikud – suuremasse ohtu, kui ta on iial ette kujutanud.

Kirjastus Eesti raamat, tõlkinud Hels Kure. 464 lk, 26 eurot

Kui me astume sisse unenäo uksest, siis kuhu me satume? Reaalsusse, polüsomnograafiga kaardistatavasse tegelikkusse? Või juhuslikult tekkinud ja tahtele mitte alluvasse sfääri, mis asub tõelisusest väljaspool? Kui inimese uni ja unenäod on jälgitavad aparaatidega, siis miks väita, et need on vaid elu tähtsusetu kõrvalprodukt? Mis on päris? Meie keha hoiavad püsti luustik ja lihaskond, aga millele toetub me vaim? Kas leidub siin ilmas midagi, millele saame kindlad olla?

„Kirka une” tegelased elavad, nagu inimesed ikka, samaaegselt mitmes paigas: käegakatsutavas maailmas ja selles teises, mõtete, kujutluste ja unede omas. Kuni ühel heledal juunipäeval leiab ühes Tallinna suurettevõttes aset sündmus, mida ei oska seletada ei teadlased, lihtinimesed ega esoteerikud. Sündmus lõikub omal kombel kõigi nelja peategelase ellu, olgu siis otse või riivamisi. „Kirka une” tegelased ei piirdu füüsilise maailmaga, mulla ja kivi, liha ja luuga, nad tahavad rohkemat: miks mitte läbi hammustada mõni elu kihistus, mis seni avastamata, ja näha nähtamatut?

Kirjastus Härra Tee ja Proua Kohvi, 264 lk, 23 eurot

Neil Gaiman on inglise ulmekirjanik, Hugo, Nebula ja World Fantasy Awardi võitja.
Jutukogu „Suits ja peeglid“ sisaldab paljusid õudussugemetega jutte, poeeme, lugusid rahvajuttude ainetel. Mõjutajateks Michael Moorcock, H. P. Lovecraft, Oscar Wilde jt. Juttude sisust. Raudteesilla all kaupleb ehmunud poiss oma elu pärast ühe äärmiselt visa trolliga. Vanem lesknaine leiab komisjonipoest vana kasuka alt Püha Graali. Hulkurkass võitleb igal ööl kujuteldamatu kurjusega, et kaitsta end päästnud perekonda. Noorpaar saab pulmakingi, mis paljastab nende abielu jubeda alternatiivse variandi. Suits ja peeglid on maagiliste illusioonide klassikaline loomisvõte, mis tekitab mulje, et mingi ese hõljub tühjas ruumis.

Kirjastus Fantaasia, 301 lk, 25 eurot