Ulme.ee

Triinu Merese uus raamat koondab kaante vahele kolm ulmelugu, mis kõik räägivad Kuuevalla kuningriigist, kus leidub küll meie maailma sarnaseid elemente, kuid päris ühist on võrdlemisi vähe. Peamiselt tuleb siin juttu inimeste rasketest valikutest, võitlust ja mõõgaga vehkimist on napilt, põnevust aga piisavalt.

Nagu Merese varasemaski loomingus, tõusevad juttudes üles küsimused heast ja kurjast. Kuidas mõrva heaks teha? Kas pereliiget isegi teiste pereliikmete heaks ohverdada on võimalik? Või hea? Kas vajadus võidab tunded? Kas asju on ikka kõige mõistlikum lahendada mõõgaga?

Autor on kasutanud ilusat, ehk vanamoodsatki keelt ning kõik lood õhkavad karmi põhjamaist romantikat.

Kirjastus Varrak

248 lk, 20 eurot

Meie esiisade unistused ja armastus kodumulla vastu on kadumas ja Eesti talu katused varisevad. Kunagise peremehe pojapoeg elab nüüd välismaal ega tea enam sedagi, kes oli Tammsaare. Kummaliste sündmustega seoses sünnib peremehe pojapojapoeg liiga väikese peaga. Kaitseingli lohakuse tõttu kukub poiss kõrgelt ja saab lisaks peavigastuse. Operatsiooniga loksuvad aga vanaisade geenid paika ja ta saab kontakti oma vaarisaga. Originaaltekstist midagi teadmata kirjutab ta romaani „Õigus ja tõde”.

Eesti Keele Sihtasutus

238 lk, 18 eurot

See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale.

Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionile läinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida põlgavad kõik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest Maa inimesed julgevad väita, et see on inimkonna päriskodu. Ja Maa on vaene, suurte radioaktiivsete piirkondadega – nii vaene, et kõik Maa elanikud peavad kuuekümneselt surema.
Joseph Schwartz on kuuskümmend kaks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Jaana Talja

200 lk, 25 eurot

Harry Dresdeni sarja neljandas romaanis kurvastab Harry Susani lahkumise pärast, mida ta peab enda süüks, ei maga ega söö ja teda ähvardab korterist välja tõstmine. Kuid ta vaenlased ei lase tal masenduses endasse tõmbuda – ta on sunnitud vastu astuma Võlurite Nõukogule, milles arutatakse Punaste Vampiiride ultimaatumit: saata neile Harry Dresden või läheb sõjaks. Lisaks saabub tema juurde klient, kes teeb talle pakkumise, millest ta ei saa keelduda – välja uurida, kes mõrvas kohaliku kunstniku Ronald Reueli.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski

302 lk, 25 eurot

Mart Sanderi uus kogumik „Kõhedad muinaslood“ on põnev uudis kõigile õudus- ja fantaasiasõpradele. Sellesse autori enda poolt illustreeritud novellikogusse on koondatud seitse lühemat või pikemat lugu – novellidest lühiromaanideni – mis pakuvad lugejale terve nädala jagu kõhedust. Osa lugudest on ilmavalgust näinud inglise keeles, osa ilmunud erinevates kogumikes, osa aga kirjutatud spetsiaalselt kogumiku tarbeks (seitsmest loost viis ilmuvad eesti keeles esmakordselt). Allegoorilised muinasjutud taaselustavad meie ürgsed hirmud pimeduse, üksinduse, teispoolsuse, nõiduse ja needuse, deemonite ja rahutute hingede ning kõige selle ees, mille kohta me tavatseme öelda: „seda pole olemas“. Siin raamatus on.

Kirjastus Literarity, 298 lk, 13 eurot

Esmakordselt eesti keeles ilmuv «India printsessi pärandus» ei ole eksootilises keskkonnas toimuv romantiline seiklusjutt, nagu võiks arvata romaani pealkirjast, vaid sünge ja düstoopiline ulmevisioon kahest drastiliselt erineva ühiskonnamudeli valinud linnast. Nendeks on ühe ja sama India päranduse eest Ameerikasse rajatud saksa teadlase juhtimisel toimiv Stahlstadt – Teraselinn – ning prantsuse teadlase ideaale järgiv France-Ville. Selles superrelvadega peetava sõja ohtu käsitlevas romaanis rõhutas Jules Verne esmakordselt nii nähtavalt teaduse ja tehnoloogilise progressi ohtusid. Romaan on omaaegsete gravüürjoonistustega rikkalikult illustreeritud.

Kirjastus Viiking, tõlkinud Martin Kirotar

208 lk, 23 eurot

Hugo auhinnaga pärjatud romaan «Topeltstaar» on ameerika ulme suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) kaheksas maakeelde jõudnud raamat. Töötu näitleja Lorenzo Smythe palgatakse kehastama populaarset poliitikut John Joseph Bonfortet. Oponendid on Bonforte röövinud ning Smythe peab eelolevaid valimisi silmas pidades hakkama tema teisiku rollis kaitsma poliitiku vaateid, mis on tema enda jaoks vastumeelsed.

«Topeltstaar» räägib loo sellest, kuidas vastanduvad näitleja ja poliitik, kuidas staarnäitlejast saab tähtpoliitik.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo

184 lk, 24 eurot

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.

Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm, kui olendid hakkavad inimesti ründama ja sööma ning inimestel tuleb lahinguks valmistuda. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.

Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse värske saagiga. Samal ajal moodustatakse riigis viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.

Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.

Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku küsimuste ja probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Heidi Saar

320 lk, 22 eurot

Jätkuvad palgamõrvar Vlad Taltose seiklused maailmas, kus inimesed on allasurutud rahvas ja maailma valitsevad Dragaera võlurid.

Vlad Taltose seikluste romaan „Draakon“ järgneb ajaliselt kohe romaanile „Taltos“ – Vlad on koos dragaeralaste Morrolani ja Alieraga naasnud Surnute Radadelt ja leiab oma hämmastuseks, et ta uued tuttavad pakuvad talle tööd ja raha ja seetõttu ka uusi huvitavaid vaenlasi. Ja oma veelgi suuremaks hämmastuseks leiab ta end äkki sõjaväljalt, viimasest paigast, kus üks endast lugupidav palgamõrvar olla tahaks. Vladil jääb üle loota vaid oma taibukusele ja oma teravakeelsele lohesarnasele kaaslasele – Loioshile.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

224 lk, 24 eurot

Sarja “PAX” 10. raamat

Oraakli kaardid ennustasid kaarnavennastele katastroofi. Ennustus hakkab tasapisi täide minema. Õige varsti peavad Viggo ja Alrik ära kolima. Nad saadetakse Mariefredist kasuvanemate Andersi ja Laylah’ juurest minema. Viggo meelest on see kõik Irise süü. Aga kui ta järsku taipab, kus võiks olla neile vajalik kood, süttib pimeduses väike lootusekiir. Kas vennad suudavad Mariefredi ja maailma päästa, enne kui must nõid salaraamatukogusse sisse pääseb ja tondi äratab? Aeg tiksub, pimedus murrab sisse – viimast korda!

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kadri Papp

256 lk, 18 eurot

„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.
Satelliidile vangistatud, tipptasemel häkker ja valmis maailma päästma – Cress ei ole tavaline hättasattunud preili.

Cress kasvas üles vangina. Kaaslaseks vaid võrguekraanid, on ta sunnitud täitma kurja kuninganna Levana käske. Seekordseks ülesandeks on leida Cinder ja jälgida ta nägusat kaasosalist keiser Kaid. Kuid kuninganna Levanal ei ole aimugi, et tagaotsitavad ja kihlatu plaanivad ta kukutada… Kui teed ristuvad ja vabaduse hind tõuseb, ei ole õnnelik lõpp Cressi, Scarleti ja Cinderi jaoks kunagi kättesaamatum tundunud.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Karin Kull

626 lk, 29 eurot

„Kolmas unenägude raamat“ on Saksamaa menukaima noorteautori „Silberi“ triloogia vinge lõppvaatus.

On märtsikuu ja Londonis on kevad ukse ees. Liv Silber seisab aga silmitsi kolme muret tekitava probleemiga.

Esiteks: ta valetas Henryle.Teiseks: see unenägude värk muutub üha ohtlikumaks. Arthur on unenägude maailmas saanud jälile saladustele, mille abil on võimalik korda saata uskumatuid sigadusi. Ta tuleb iga hinna eest peatada. Kolmandaks: Livi ema Ann ning Graysoni ja Florence’i isa Ernest plaanivad juunis abielluda.

Ernesti kurjal emal Kookeril on oma poja pulmadeks suured plaanid, mis paraku ei kattu vähimalgi määral pruudi omadega. Nüüd peab Liv tööle panema kogu oma nutikuse ja tahtejõu, et ähvardavat katastroofi ära hoida. Hea õnne ja usaldusväärsete sõprade olemasolul pole aga ükski olukord päris lootusetu.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Katri Soe-Surén.

352 lk, 22 eurot

Veebruar 1862. Ameerika kodusõda on kestnud vähem kui aasta ja president Abraham Lincolni üheteistkümneaastane poeg Willie on raskesti haige. Surm saabub mõne päeva jooksul ning Willie sängitatakse puhkama Georgetowni kalmistule. Kaasaegsete kirjelduste järgi käib leinast murtud president korduvalt üksinda krüptis poja surnukeha juures istumas. Niisugusele ajalootõele rajab autor ebatavalise, üleloomuliku sündmustiku: Willie Lincoln avastab end järsku kummalisest vaheilmast, kus surnud, keeldudes oma surma tunnistamast, kõnelevad, nägelevad, sekeldavad, kahetsevad ja kurdavad elusaatust.

Autori sõnul sisaldab teos üleloomulikke elemente, kuid on siiski eelkõige ajalooline romaan. Teoses, mis vormistatud teatraalse „mänguna häältele”, saavad lisaks elavatele ja kadunukestele tsitaatide kujul sõna ehtsad ning ka väljamõeldud minevikuallikad, esitades kokkuvõttes ajatu küsimuse: kuidas elada ja armastada teadmises, et kõik, mida me armastame, on määratud lõppema?

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Lauri Saaber

400 lk, 25 eurot

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli lühiromaanide kogumiku «Takerdunud maa» (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida. Iga kord, kui keegi midagi nõiub, paneb see kasvama väga ebameeldiva taime, okasväädi, mille torge võib inimese magama panna nii, et ta sellest enam ei ärka. See taim on juba vallutanud suure osa maailmast, mida nad tunnevad, põhjustades suurt põgenike voolu Khaimi linna, mida siiani on õnnestunud okasväädi eest kaitsta. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste ja eriti tervendamise jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda, aga kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega.
Kogumiku lood: Paolo Bacigalupi, «Alkeemik»; Tobias S. Buckell, «Hukkajanna»; Paolo Bacigalupi, «Khaimi lapsed»; Tobias S. Buckell, «Sepa tütar».

Kirjastus Fantaasia

296 lk, 25 eurot

William peab üles leidma maailmalõpugeneraatori, enne kui on hilja!

William ja Iscia saadetakse Saharasse, et aidata võimatu arheoloogia osakonda väljakaevamistel. Keset kõrbe on maandunud suur salapärane kuul ja vaid William suudab lahendada koodi, mis selle avaks. Mis juhtub aga siis, kui ta sellega hakkama saab? Kas see käivitab katastroofi?

Iidse perepärimuse ja koodide abil ilmaruumist saab William jälile viimsepäevamasinale, mis ähvardab hävitada maailma.

Kirjastus Helios, tõlkinud Annika Kupits

192 lk, 19 eurot