Ulme.ee

Väikese tüdruku ema jääb taevast kukkuva jääkamaka alla. Naine võidab lotoga kaks korda peavõidu. Mees saab viis korda välgutabamuse. Nad kõik otsivad juhtunule põhjendust. Soome dramaturgi ja kirjaniku Selja Ahava romaan räägib lugusid aja kulust  ja igatsusest, kurbusest ja kasvamisest. Nende ajendiks on päriselt juhtuvad saatuslikud sündmused, mis pööravad elu segi ega nõustu mingi hinna eest minevikku kaduma.

Kirjastus Post Factum, tõlkinud Jan Kaus.

224 lk, 23 eurot.

Koolitüdruk Eliisa ärkab ühel hommikul selle peale, et teda nimetatakse Klaarikaks. Ta avab silmad, ja avastab, et ta polegi enam oma kodus, vaid hoopis vanaema juures … aga mitte päris. Kõik on ühtaegu tuttav ja võõras. Pikapeale jõuab talle kohale, et mingil moel on Eliisa sattunud minevikku ja oma ema kehasse, kui ema oli temavanune. Ta paisatakse ema noorusaja probleemide keerisesse, millega pole sugugi lihtne toime tulla. Lisaks otsib tüdruk meeleheitlikult võimalust oma aega ja kehasse tagasi pääseda, mis näib veel keerulisem.

Kirjastus Tänapäev, 195 lk, 18-19 eurot

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.

Kirjastus Fantaasia

382 lk, 25 eurot

„Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise Deemonite sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.

Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise läbi. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Lauri Saaber

424 lk, 24 eurot

Mihkel ja Sofia on täiesti harilikud noored inimesed, kes armastavad teineteist väga, neil on hubane kodu rahulikus ülikoolilinnas, huvipakkuv töö ja unistused ühisest tulevikust. Siis aga kohtub Mihkel Viivega ja kõik paisatakse segamini.

Heasüdamlik ja tuulepäine Mihkel leiab end uskumatute sündmuste keerisest, kuhu tõmbab kaasa ka targa ja tasakaaluka Sofia. Ametivõimude sekkumine teeb asja ainult hullemaks, noored peavad põgenema, teadmata, kuhu ja kelle eest. Kes või mis on tsinangua, graviton, paraversum, peegeldi, pöördekuu? Kas armastajad, keda lahutavad aeg ja ruum, veel kunagi kohtuvad ja kus? Ja kas nad on siis veel nemad ise? Kas väike püsiv õnn on üldse võimalik?

Johannes Kivipõllu „Põrge“ on põnev, naljakas, õudne ja tundeline teekond, kus iga põrge viib tundmatusse.

172 lk, 13 eurot

Celaena Sardothien võlgneb oma maine Arobynn Hamelile. Just tema andis Celaenale kodu Palgamõrvarite Gildis ja õpetas ellujäämiseks vajalikke oskusi.

Arobynnil on vaenlasi siin ja seal – Adarlani katustest ja räpaurgastest kaugete saarte ja vaenulike kõrbeteni. Celaena kohuseks on neid jahtida. Aga tema lähetuste taga peitub sünge tõde, mis määrab ta saatuse – ja lõikab ta südame igaveseks kaheks tükiks…

Raamat sisaldab:

Palgamõrvar ja piraadipealik
Palgamõrvar ja ravitseja
Palgamõrvar ja kõrb
Palgamõrvar ja allilm
Palgamõrvar ja impeerium.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

446 lk, 22 eurot

Oli pime ja tormine öö.

Meg Murry, tema väikevend Charles Wallace ja nende ema olid tulnud keset ööd allkorruse kööki suupistet otsima, kui neid jahmatas kõige eriskummalisema võõra saabumine. „Maruööd on mu hiilgeaeg,“ teatas see ebamaine võõras. „Ma lihtsalt sattusin allapoole suunduvasse õhuvoolu, mis mu kursilt kõrvale kandis. Asun nüüd teele. Muide, kui tee juba jutuks tuli, siis selline asi nagu tesserakt on täiesti olemas.“

Enne oma salapärast kadumist oli Meg Murry isa teinud tesserakti ehk viienda mõõtme ajarännakuga katseid. Nüüd on Megil, tema sõbral Calvinil ja Charles Wallace’il aeg härra Murryt päästma minna, kuid kas nad suudavad kavaldada üle kurjuse jõud, millega nad oma vapustaval teekonnal läbi maailmaruumi kokku puutuvad?

Pealtnäha räägib Ameerika kirjaniku Madeleine L’Engle’i „Ajalõhe“ kolmest lapsest, kes võitlevad planeeti ähvardava õela jõuga, ent tegelikult jutustab L’Engle loo hoopis ürgsemast võitlusest, millega seisavad silmitsi kõik inimesed. Seega on tegu palju enama kui pelgalt noortele mõeldud köitva fantaasiaraamatuga.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Marge Paal

240 lk, 18 eurot

Põrgulised pole inimesed. Põrgulised on armutud. Põrgulised on ustavad ainult ühele inimesele. Neil on vaid üks eesmärk: tappa selle nimel, kelle jaoks nad on loodud.

Nemesis on põrguline, humanoidist teismeline, kes loodi kaitsma galaktika senaatori tütart Sidoniat. Nad kasvasid külg külje kõrval nagu õed. On ütlematagi selge, et Sidonia nimel on Nemesis valmis oma elu ohverdama ega kohku teda kaitstes tagasi mitte millegi ees.

Kui võimujanune keiser saab teada, et Sidonia isa kuulub mässuliste sekka, käsib ta Sidonial pantvangina õukonda ilmuda. Õukonda reisib aga hoopis Nemesis – tapjamasin, kes peab korrumpeerunud õukonnas ja senaatorite kahepalgeliste järeltulijate seas esinema Sidoniana. Selle saladuse ilmsikstulek määraks surma kõik senaatori pereliikmed.

Kui keisrivastane mäss jõudu kogub, avastab Nemesis, et temas on peale halastamatu tapaiha veel midagi. Ta saab aru, et on inimlikum kui paljud teda ümbritsevad inimesed. Kõigi ohtude, seikluste ja intriigide kiuste võib just inimlikkus päästa tema ja kogu impeeriumi.

Päikese Kirjastus, tõlkinud Marge Paal

400 lk, 22 eurot

Diana Wynne Jonesi romaan “Paljude radadega maja” (2008) on järg romaanile “Howli liikuv kindlus”, mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm, ja romaanile „Kindlus õhus“. Selles kohtume uuesti Howli, Sophie ja Calciferiga, kes on High Norlandisse oma sõbrale printsess Hildale appi läinud. High Norland on suures hädas – kuningriigi raha kaob müstilisel viisil, lisaks tundub nii kuningat kui tema tütart ähvardavat hädaoht.

Raamatu peategelaseks ja Howli ning Sophie abiliseks on kuninga raamatukoguhoidja Charmain, kes on saadetud oma võlurist vanaonu äraolekul tolle maja järele vaatama. Maja osutub keeruliseks ja mõnevõrra ohtlikuks, sest selles on painutatud nii aega kui ruumi. Majas olevast ainsast seesmisest uksest võib pääseda kuningalossi, koboldite koopasse, vannituppa, minevikku või kuhu iganes.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

280 lk, 24 eurot

Nüüd, kui nende süngeimad vaenlased on löödud, on Damenil ja Everil võimalus asuda viimasele otsirännakule, et vabastada Damen tema kehas olevast mürgist. Kui neil õnnestub vastumürk leida, on neil lõpuks ometi võimalik teineteise puudutust tunda ja kogeda igatsetud kirglikku ööd.

Kuid võitlus koosolemise nimel juhatab nad siiani kõige kohutavamale maastikule, Suvemaa tumedasse südamesse. Sellel põlenud pinnase ja lõputu vihma maal avastavad Ever ja Damen oma suhte varjatud päritolu, paljastavad saladusliku mineviku, mida nad poleks iial ettegi kujutanud, ja saavad teada tõelise põhjuse, miks saatus neid lahutab. Nad peavad lahendama viimase mõistatuse ning tooma päevavalgele viimase saladuse, ent ka siis veel oleneb Everi ja Dameni tulevik ühest lõplikust otsusest, mis paneb kaalule kõik … isegi igaviku.

Alyson Noël on tänapäeva üks edukamaid ja hinnatumaid noortekirjanikke, kelle sulest on ilmunud ligi 30 raamatut. Tema „Surematute“ sari on rahvusvaheline bestseller. „Igavik“ on sarja kuues ja ühtlasi viimane raamat.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Helina Koldek

328 lk, 22 eurot

Viisteist talve vana Hirka saab teada, et on odinilaps – sabatu mädanik teisest maailmast. Põlatud. Kardetud. Taga aetud. Tal pole enam aimugi, kes ta on, ja keegi püüab teda tappa, et see saladuseks jääkski. Kuid leidub hullematki kui odinilaps ja Hirka pole ainus olend, kes on väravatest läbi murdnud.

„Odinilaps” on „Kaarnaringide” triloogia esimene osa, vanapõhja mütoloogiast ja olustikust mõjutatud fantaasiateos. See on raamat võõravihast, pimedast usust ning õigusest või tahtest olla juht.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kadri Rood

488 lk, 26 eurot

Viktor Pelevini romaani peategelane on krahv T, kellest algselt oleks pidanud saama Lev Tolstoi, tänapäevase ja kirikule meelepärase elulooromaani keskne kuju, kuid 21. sajandi algusesse jõudnud kirjastustegevuse mullistustes muundub ta võitluskunstide meistriks, kes kasutab osavalt mitmesuguseid, muuhulgas habemesse põimitud terariistu, pisipommidest rääkimata. Tolstoi nimest jääb alles ainult algustäht, kuid säilib krahvi tiitel ja nii mõndagi kirjaniku põhiolemusest.
Krahv T põgeneb oma kodust Jasnaja Poljanas, üritades pääseda keisririigi salapolitsei käest. Oma teekonnal kohtab ta kabalistlikku olendit Arieli, kes väidab end olevat krahv T looja, seda küll viie seriaali-stsenaristi kaasabil, kes tegutsevad aeg-ajalt üsna omapäi. Selgub ka, et tänapäeva maailmas kannab see looja Ariel Edmundovitš Brahmani nime ja liigub Venemaa äriringkondades, mida ta siis 20. sajandi algusest pärit arusaamadega krahv T-le ülevaatlikult (ja pelevinliku värvika sarkasmiga) tutvustab.

Vene kirjandusklassikat esindavad romaanis veel Fjodor Dostojevski ning filosoof ja müstik Vladimir Solovjov. „Tšapajevi ja Pustota” lugejaid ootab aga kohtumine noore Tšapajeviga.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Maiga Varik

376 lk, 22 eurot

Indrek Hargla uus raamat „Kolmevaimukivi“ koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks „Tammõküla viljakuivati“ on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt „Suvitusromaan“ on ilmunud ajakirjas „Looming“.
See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan „Mirabilia saladus“), etnoainelisi õudusjutte („Kolmevaimukivi“ ja „Jõulujõud“), klassikaline krimilugu kosmoselaevas („Per homicidium ad astra“), üllatavaid vaatlusi Eesti ajaloost („Clemens Fellinus, Rex Estonicum“) ja tulevikust („Osariigi Presidendi kohtumine“). Lugeja kohtub siin mitmete tuntud ajalooliste tegelastega, nagu näiteks Lehola Lembitu, Harald Keres, Albert Einstein, Antoine de Saint-Exupéry, Gustav Naan, Isaac Asimov ja Läti Hendrik ning üle tosina aasta astub üles ka Hargla üks kõige kuulsamaid kangelasi pan Grpowski.

Kirjastus Raudhammas

425  lk, 18 eurot

«Saladuslik tsaar» on Maniakkide Tänava ulmejuttude kirjutamise töötubadest alguse saanud legendaarne ulmesari, mis on jõudnud oma viienda köiteni. Esimese jutukogu järgi nime saanud sari on võitnud mitmeid Eesti Ulmeühingu poolt välja antavaid Stalkeri auhindu. Tsaari kogumikud on leidnud toetust Kultuurkapitalilt, kriitikud on neist kiitvaid retsensioone teinud ja järgesid ootama jäänud.

Varasemates «Saladusliku tsaari» kogumikes räägiti sellest, kuidas Maale läheneb hiigelasteroid Tooniti sellest, kuidas Maale läheneb hiigelasteroid Tooni, mis ähvardab lõpetada inimkonna eksistentsi. Otsustatakse otsida ellujäämisvõimalusi mujalt päikesesüsteemist, kuid pagemiseks ei jätku kõikidele ressursse. Mahajääjad kaevavad varjendeid, võideldakse pääsemisvahendite pärast, hiljem aga heideldakse juba Tooniga saabunud võõraste eluvormidega. «Droonide mängus» on juttu sellest, kuidas inimkond kohtub võõraste biomasinate ja tehisintellektidega kõikjal meie tähesüsteemis. Ühtlasi leitakse ka vastus inimesi kaua vaevanud küsimusele, miks tulnukad siia üldse tulid.

Kirjastus Fantaasia

288 lk, 23 eurot

Harry Blackstone Copperfield Dresden on võlur, kes aitab vahel politseid, kui neile satuvad ette juhtumid, mis võivad olla korda saadetud võlukunsti abil. Seekord toimuvad Chicagos ja selle ümbruskonnas väga kummalised ja verised mõrvad ning iga täiskuu ajal tuleb neid üha juurde. Kiiretempolises ja pingelises loos õnnestub Harryl väga paljudes tegelastes surmavaenu tekitada. Politseiülem Murphyga seob teda tüli-leppimise suhe, mille jooksul kumbki teist nagu eriti ei usaldaks, kuid teisalt – kelle peale neil siis ikka loota on.

“Beebi esimeses naerus on rohkem maagiat kui üheski tuletormis, mille võlur suudab kohale manada, ja ärge laske kellelgi endale midagi muud väita. Maagia tärkab sellest, mis on sinu sees. See on osa sinust. Pole võimalik luua loitsu, millesse sa ei usu.”

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski

256 lk, 24 eurot