Ulme.ee

Cassile tundub, et see kummituste püüdmine on tal nüüd juba täitsa käpas. Ta on koos oma parima sõbra, kummitus Jacobiga suutnud elada üle kaks vaimudest kubisevat linna, kuhu Cassi vanemate telesaade neid on viinud.

Kuid miski ei suuda valmistada teda ette New Orleansi jaoks, linna jaoks, mis pulbitseb vanast maagiast, salaseltsidest ja hirmutavatest seanssidest. Ja kõige suurem üllatus selle kõige juures on vaenlane, keda Cass poleks osanud oodata: surma enda emissar.

Kas Cass on selleks väljakutseks valmis — ja kui palju peab ta kaotama, et võita?

Keskmisele koolieale ja vanematelegi sobiva fantaasiatriloogia viimane raamat. Sarja esimene osa “Kummituste linn” valiti 2020. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt parimate noorteraamatute nimekirja.

Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Marge Paal, 336 lk

„Kõik saab korda, kui sa võtme üles leiad. Ja keera kaks tiiru, mitte üks. Kas jääb meelde?“
Enne jõule kolib Danja ja tema perekond alati vanaema juurde, kes elab vanas jaamahoones. See on traditsioon. Kuid sel korral on kõik teisiti. Vanaema pole enam üldse enda moodi, ta on hajameelne ja räägib alatasa mingist võtmest. Kui vanaema detsembripeol ühtäkki kadunuks jääb, on Danja väga mures. Kuhu vanaema läks? Miks ta kadus?
Samal ööl kuuleb Danja kolksumist ja rongivilet, kuid ometi pole rongijaamast juba aastaid ühtegi rongi mööda sõitnud …
Ööekspress viib Danja põnevale seiklusele, kus aeg ja ruum järgivad oma reegleid. Danja saab oma vanavanemate kohta teada nii mõndagi uut, ent kas tal õnnestub ka vanaema üles leida?
„Ööekspress“ on kaasahaarav jutustus 24 peatükis. Teose autor on Karin Erlandsson, kellel on eesti keeles ilmunud auhinnatud raamatud „Pärlipüüdja“ ja „Linnutaltsutaja“. Omanäolised illustratsioonid on teinud Peter Bergting.

Kirjastus Sinisukk, tõlkinud Kadri Okas, 224 lk

Veiko Belials on nimi, keda eesti ulmelugejatele tutvustama ei pea. Ühe staažikama ja paljude Stalkeri auhindadega pärjatud ulmeautori uus jutukogu tegeleb autori viimase aja loomingule iseloomulikult küsimustega, kes me oleme, mis valikuid me teeme ja milliseks kujuneb meie tulevik.

Raamat on eriline oma ohtrate illustratsioonide poolest – seda illustreerivad 31 Liis Rodeni joonistatud pilti.

Kirjastus Lummur, 264 lk

„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist. Delaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts, 408 lk

Tõrkuma hakanud virtuaalse reaalsuse keskkonnast väljumiseks peavad sinna lõksu jäänud noored panema mängu kõik oma oskused, kui nad ei taha riskida raske ajukahjustusega. Martin ja Heleri peavad esitlema Euroopa Liidu haridusfondi komisjonile kooli ajaloosimulatsiooni Viivuranna Online, kuid ei suuda salapärase tehnilise tõrke tõttu end enam virtuaalmaailmast välja logida.Programmeerija on aga salaja lisanud ajalooprogrammi alla kihi, kus öösiti asuvad tegutsema nii kommunistid, kes püüavad virtuaalses esimeses Eesti vabariigis võimu haarata, kui ka veelgi verehimulisemad ööolendid. Leidmaks tagaust, mille kaudu simulatsioonist lahkuda, peavad õde ja vend panema mängu kõik oma ellujäämisoskused. Sellega ei kannata viivitada, sest kui nad ei saa kaheksa tunni jooksul virtuaalmaailmast väljuda, ei suuda nende aju enam kunagi täielikult reaalsusega kohaneda. Käesolev raamat on noorteromaanide sarja “Viivuranna gümnaasium” teine osa. Sari sai alguse Eesti Noortekirjanduse Ühingu ideerünnakul, et rikastada noortekirjanduse teemadevalikut ning tuua meelelahutuslikumat lugemist noortekirjanduse raskevõitu teemade hulka. Sarja hakkavad kirjutama eri autorid.

Heli Kirjastus, 144 lk

Kas tahaksid oma kodus intiimselt aega veeta legendaarse filmitähe seltsis või küsida isiklikku nõu armastatud presidendilt? Sellise võimaluse pakub virtuaalkeskkond Elüüsium.com, kus külastajad saavad kohtuda oma ajalooliste iidolitega, olgu need Marlene Dietrich, Marilyn Monroe, John F. Kennedy, Miliza Korjus või Vladimir Lenin. Digitaalkarakterid on loodud tehisintellekti ja neurovõrkude abil vanade dokumentaalsalvestuste ja intervjuude põhjal ning mõjuvad autentselt. Kuid miski pole nii süütu kui tundub ja populaarse virtuaalportaali arengud võtavad ohtliku pöörde. Nii nagu end paljastavad ajaloolised iidolid, hakkavad ilmnema ka portaali taga peituvate jõudude plaanid.
Ilmar Taska uus romaan “Elüüsiumi kutse” asetab lugeja homsesse maailma, mille tunnused, trendid ja arengud on juba praegu meie keskel. Sotsiaalmeedia ja virtuaalreaalsuse vahendid suudavad tekitada sõltuvust, manipuleerida teadvust ja ajaloomälu, luua hirmu- ja paanikaõhkkonda. Staarikultus masside mõjutamiseks, geenitehnoloogia poliitiliselt kontrollitava uue inimese loomiseks – tööriistakast on rikkalik ning laieneb kiirelt.

Kirjastus Varrak, 360 lk

Käesolev kogumik esitleb ulmekirjanik Maniakkide Tänava hoolsalt valitud ja Kultuurkapitali poolt heaks kiidetud jutuparemikku aastatest 2008–2019. Mida nende kaante vahelt siis leiab?
• metsavennad ja kummitused
• reisid süvakosmoses ja kohtumised võõraste mõistustega
• geenitehnoloogia aurupungimaailmas ja vampiirid
• postapokalüptilised maastikud ja stalkerid
• veidrad koletised ja kollikütid
Iga ulmesõber leiab raamatust huvitavat ja põnevat ning tõenäoliselt ka midagi üllatavat.

Kirjastus Lummur, 288 lk

Et kummitused on päriselt olemas ka siinsamas Tallinnas ja võivad elada peaaegu et kõrvaltänavas, saab kinnitust ühel palaval suvel, kui parimad sõbrad Martin ja Karoliina koolivaheajal kodulähedasse Pirita kloostrisse avastusretkele lähevad. Nende seiklus on riskantne algusest peale, kui nad pileti ostmisest pääsemiseks üle Pirita jõe kohale ujuvad ja otsustavad minna “ekskursioonile” külastajatele tegelikult suletud maa-alustesse käikudesse ja koobastesse.
Põnev suveseiklus muutub aga suveõuduseks, kui kloostri koobastes kohatud kummitus paar päeva hiljem Karoliina kodus välja ilmub. Miks ta rahu ei saa? Mida ta lastest tahab? Kuidas seda kõike vanemate eest saladuses hoida?

Randveldt Kirjastus, 165 lk

William Peter Blatty kultuslik õudusromaan «Eksortsist» (1971) sai kaks aastat pärast ilmumist aluseks William Friedkini veelgi populaarsemaks osutunud samanimelisele kultuslikule õudusfilmile, millele on tänaseks vändatud mitmeid järgesid ja eellugusid, seda on parodeeritud, lavastatud raadios kuuldemänguna ja toodud korduvalt lavalaudadele, sellest on oma versiooni esitanud ka animaseriaal «Simpsonid».\n57 nädalat New York Timesi bestsellerite tabelis figureerinud ning neist 17 nädalat seal esikohta hoidnud menuromaan jutustab loo 12-aastasest tüdrukust Regan MacNeilist, kelle keha võtab üle deemon Pazuzu, kellega asuvad võitlusse katoliku preestrid Lankester Merrin ja Damien Karras. Üsna karm ja kirjeldatud detailides vägagi otsekohene romaan ei sobi ehk lugemiseks nõrgema närvikavaga ja nooremas eas ulmehuvilistele.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Silver Sära, 356 lk, 26 eurot

Nii sooja suve ei mäleta Eldsala väikelinnas keegi. Rahulikult alanud suvi võtab aga hirmu tekitava pöörde, kui linnaelanikud hakkavad haigestuma. Nii Herbertit kui ka tema sõpra Sallyt haarab kuri eelaimus, et peagi juhtub midagi kohutavat. Üheskoos otsivad nad varjupaika mahajäetud veskis, kus nad on kõigi eest kaitstud, ka herilaste eest, kes on vallutanud väikelinna.
Kristina Ohlsson on sündinud ja üles kasvanud Kristianstadis ning elab praegu Stockholmis. Ta on muu hulgas töötanud Rootsi Kaitsepolitseis ja Välisministeeriumis, kuid alates 2012. aastast peab ta täiskohaga kirjanikuametit. Ta kuulub Rootsi krimikirjanike eliiti ja on oma raamatutega Åhusi sõpradest – „Klaaslapsed“, „Hõbedapoiss“ ning „Kiviinglid“ – ja seiklusjutuga „Hester Hilli mõistatus“ saanud Rootsis ka väga hinnatud lastekirjanikuks.
„Zombipalavik“ on tema uue triloogia esimene osa.

Kirjastus Tiritamm, tõlkinud Allar Sooneste, 220 lk, 20 eurot

“Täheaja 20. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia kuuenda jutuvõistluse võidutööd. Siin hakkavad silma maailmaloomise jutud, aga saab näha ka erinevaid tuleviku- või alternatiivajaloolisi stsenaariume. Žürii tööst annab ülevaate Mairi Laurik.

Kirjastus Fantaasia, 344 lk

Lase Jim Kayl viia end maagilisele reisile …

J.K. Rowlingu armastatud Harry Potteri romaanide väljaanded Jim Kay illustratsioonidega on võlunud tervet põlvkonda. See suurepärane pilgeni maagiat täis köide ühendab valiku tema ikoonilistest illustratsioonidest – sealhulgas ka ettevalmistavad visandid ja joonistused, mida pole varem nähtud – 366 unustamatu tsitaadiga raamatusarjast. Jälgi, kuidas vahetuvad aastaajad, tähista aastapäevi ja saa taas kokku lemmiktegelastega, kui Jim Kay võrratu võlukunst manab värvi, pliiatsi ja pikslitega esile maagilise aasta Sigatüükas.

Kirjastus Varrak. Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. 240 lk, 28 eurot

“Galaktika kodanik” on ulmekirjanduse esimese suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) üks hinnatumaid ulmeromaane. See vabadusest ja orjusest rääkiv kosmoseseiklus algab Sargoni orjaturul, kus kummaline kerjus Baslim ostab luupainajate küüsis vaevleva minevikuta poisi Thorby, kellest hakkab endale välja koolitama abilist üsna ebatavaliste ülesannete jaoks. Thorby kujunemislugu viib ta vabade kosmosekaupmeeste, tähelaevastike ja spionaaži ning korporatiivsete suurgildide maailma, kus lõpuks selgub ka ta päritolu mõistatus ja koht suuremas sündmuste mosaiigis, mis laoti paika ammu enne loo algust.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 288 lk, 25 eurot

Ajakirja Looming juulinumbris ja augustinumbris ilmus järjejutuna Juhan Voolaiu jutustus “Bobi kolmas mees”. Olümpiaõhustikku paigutuva Eesti bobisõitjast peategelasega humoristlik lugu saab üleloomuliku mõõtme alles viimases lõigus.