Olulist

Jutuvõistlus tuleb taas!
Tähtaeg 31.03.2021
Täpsem info siin.

Õhtud eesti ulmega
11.12.2020 toimub Tartu kirjanduse majas kell 19.00 järjekordne ulmekirjanduse õhtu. Esitleme Veiko Tammjärve graafilist romaani „Hukkunud alpinisti hotell“.

Kõik on oodatud (välja arvatud haiged, kes peaksid kodus püsima). Kuna tegu on avaliku üritusega, siis on maski kandmine kohustuslik.

Rubriigid: Uudised | Olulist kommenteerimine on välja lülitatud

Meelis Kraft: Saared

Jutukogu “Saared” koondab seitset ulmelist jutustust, mis kõik on enamal või vähemal määral saarte teemast kantud. Igal saarel rullub lahti ebatavaline lugu, mis muudab sündmustesse sattunute maailma igaveseks.

Kirjastus: Sooroheline

224 lk, 19 eurot

Rubriigid: Uudised | Meelis Kraft: Saared kommenteerimine on välja lülitatud

Berit Sootak: Ilmalinnu laul

Ilmalinnu laul“ on fantasy-romaani „Viimane hingelind“ järg, milles jätkub hingelind Säde võitlus ellujäämise ja õigluse nimel.
Sarja tegevus toimub pealtnäha tavalises tänapäeva Eestis, kuid tegelikult käib siin varjatud võitlus eriliste võimetega inimeste vahel. Säde on viimane hingelindude dünastiast, erakordsete võimetega tütarlaps, kes võib muuta maailma. Tema ümber on aga ainult rivaalitsemine ja salavaen ning Säde peab valima, kes on tema liitlased ja vaenlased. Pealtnäha lihtsad valikud teevad haiget neile, kellest Säde kõige rohkem hoolib.
Kui Säde selles ohtlikus mängus alla jääb, kaovad hingelinnud päriselt, ja koos nendega ka midagi väärtuslikku, mis hoiab maailma tasakaalus.

Kirjastus Raudhammas, 287 lk, 17 eurot

Rubriigid: Uudised | Berit Sootak: Ilmalinnu laul kommenteerimine on välja lülitatud

Marek Tihhonov: Maailmalõpu päevik

Marek Tihhonovi (1975) «Maailmalõpu päevik» on Cormac McCarthy «Tee» ja Emily St. John Mandeli romaani «Jaam Üksteist» parimaid traditsioone järgiv lugu apokalüpsisest ja sellest, mis saab pärast ülemaailmset katastroofi üksikute ellujäänutega. Tundliku sule ja nõtke stiiliga kirja pandud lühiromaan kujutab meie tänast Eestit ja näitab meile, kuidas minajutustaja tuleb toime maailmas, kus koroonapandeemia on hävitanud pea kogu inimkonna, kust on kadunud linnu- ja loomariik ning kus tsivilisatsiooni viimased tunnismärgid tasapisi eluta looduse poolt üle võetakse ja varemeiks muutuvad. Varem Marek Simpsoni nime all ulmet avaldanud Tihhonov oli 1990ndatel üks ajakirja Mardus kaudu kirjandusse tulnud autorite ringi – Veiko Belials, Lew R. Berg, Veikko Vangonen jt – olulisemaid esindajaid. Tema loomingut on avaldanud lisaks Mardusele veel Põhjanael, Liivimaa Kuller, Vikerkaar ja Algernon, kirjastus Varrak.

Kirjastus Fantaasia, 124 lk

Rubriigid: Uudised | Marek Tihhonov: Maailmalõpu päevik kommenteerimine on välja lülitatud

Raul Sulbi: Terra Fantastica kartograafid

“Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini.

Kirjastus Fantaasia, 448 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Raul Sulbi: Terra Fantastica kartograafid kommenteerimine on välja lülitatud

Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest

Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Just seetõttu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka mõtestatud ja mõttetud eneseohverdused. Ja jääb igaühe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu ütleb ajakirjanik Enguerrand „Lõõmavas juunis”, või „kõrgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi mõistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, tõrvikuleek pimeduses”, nagu väljendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane määratlus on tõsine või iroonilis-sarkastiline.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Veiko Belials, 256 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest kommenteerimine on välja lülitatud

Tuli, jää ja füüsika: “Troonide mängu” teadus

Talv on tulekul, see on selge. Aga kuidas? Miks? Ja mis põhiline – millal? Teadus annab võtme fantastilise tule ja jää maailma klimatoloogia, astronoomia, metallurgia, keemia ja bioloogia saladuste juurde. George R. R. Martini teoste andunud fänn, füüsik Rebecca C. Thompson on võtnud süveneda „Jää ja tule laulu“ ja „Troonide mängu“ imede ja saladuste olemusse.

Milline maagia hoiab püsti Müüri ja millistes oludes võib jää käituda nagu ketšup? Kuidas lohed („nahkhiired, ainult tulega“) oma kõri ära ei kõrveta? Millest koosneb turmatuli? Kuidas toimis kuningas Joffrey tapnud mürk ja miks Joffrey üleüldse oli ehtne tõbras – kas süüdi võisid olla tema geenid?

Füüsik ja kirjanik Sean Carroll ütleb raamatu eessõnas: „Kui loo maailm on hästi konstrueeritud, peab see reeglitest kinni, olenemata sellest, kas need reeglid on selgelt sõnastatud. Kui kõik käib kah kuidagiviisi, pole lugu huvitav. Et tegelaste elu oleks keeruline ja vaatajate elu põnev, peavad tegelased tegutsema loogilises olustikus. Ilma füüsikata pole ka haaravat lugu.“

Kui oskate ehitada vastupidavat jäämüüri, tappa Ebalast, jääda ellu külma käes ja pikal meresõidul, sepistada Valüüria terast ning hoiduda teibasse ajamisest, siis olete talve tulekuks juba pisut paremini valmis.

Rebecca C. Thompson on doktorikraadiga füüsik, osakestefüüsika uurimiskeskuse Fermilab haridussuhete juht ja populaarse füüsikakoomiksite sarja autor.

Argo Kirjastus, tõlkinud Vahur Lokk, 296 lk.

Rubriigid: Uudised | Tuli, jää ja füüsika: “Troonide mängu” teadus kommenteerimine on välja lülitatud

Stephenie Meyer: Keskööpäike

“Videviku” saaga 5. raamat.

Nägin, kui kerge oleks Bellat armastama hakata. See käiks täpselt sama lihtsalt kui kukkumine: ainsagi pingutuseta. Mitte lubada endal teda armastada oli kukkumise vastand – sama mis vinnata end mööda kaljuseina üles, tõstes üht kätt teise ette, ülesanne nii vaevaline, nagu poleks mul enamat kui vaid sureliku ramm.

Kui Edward Cullen ja Bella Swan “Videvikus” kohtusid, sündis märgiline armastuslugu. Siiamaani on fännid kuulnud lugu ainult Bella vaatenurgast. Lõpuks on lugejatel võimalus tutvuda ka Edwardi versiooniga kauaoodatud paralleelromaanis “Keskööpäike”. Edwardi vaatenurgast jutustatuna omandab see unustamatu lugu uue ja kahtlemata süngema alatooni. Bellaga tutvumine on kõige ärevusttekitavam ja põnevam sündmus, mida Edward on kõigi oma vampiiriaastate jooksul kogenud. Edwardi mineviku haaravate üksikasjade ja tema keeruka mõttemaailmaga tutvudes mõistame, miks saab just see siseheitlus tema elus määravaks. Kuidas saab ta õigustada oma südame kuulamist, kui see tähendab Bella ohtu seadmist?

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Marge Paal, 774 lk, 27 eurot.

Rubriigid: Uudised | Stephenie Meyer: Keskööpäike kommenteerimine on välja lülitatud

Megan Whale Turner: Varaste liit

Sarja “Kuninganna varas” 5. raamat.

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks on kolm väikest kuningriiki sõlminud liidu – kuigi ka see ei pruugi neid võimsa vastase vastu aidata. Suure Mede impeeriumi tähtsa poliitiku ori ja sekretär Kamet unistab saada üheks kõige mõjuvõimsamaks tegelaseks terves riigis – kuid ta plaanid pööratakse pea peale ning ta on sunnitud piinamise ja surma ähvardusel põgenema. Seejuures aitavad teda mõningad isikud väikesest Attolia kuningriigist – kelle hulka kuulub ootuspäraselt Eugenides, varas, kellest on saanud kuningas.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 292 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Megan Whale Turner: Varaste liit kommenteerimine on välja lülitatud

Choo Yangsze: Vainumõrsja

Ehkki Malaisia oli 18. ja 20. sajandi vahel Briti koloniaalvõimude kontrolli all, pidas sealne hiinlaste kogukond endiselt kinni oma folkloori iidsetest tavadest.

Suursuguse, kuid pankrotistunud perekonna ainsal järeltulijal, kaunil Li Lanil on vähe lootust sobiliku kosilasega naituda. Ühel päeval aga tuleb tüdruku isa koju ootamatu ettepanekuga: jõukas ja mõjukas Limi pere soovib, et Li Lan abielluks nende pojaga. Ainus mure on, et perepoeg on hiljuti kummalistel asjaoludel surnud. Harva aset leidvat vaimuabielu on vanadest aegadest peale kasutatud rahutu vaimu lepitamiseks. Selline liit tagaks Li Lanile kodu tema ülejäänud elupäevadeks, kuid millise hinnaga!

Pärast saatuslikku külaskäiku Limide häärberisse ei saa Li Lan enam lahti nii teda jälitavast kummituslikust kosilasest ega ka oma kirglikust soovist kohtuda taas Limide perekonna uue nägusa pärija Tian Baiga. Iga ööga vajub ta üha sügavamale hiina hämarasse surmajärgsesse paralleelmaailma ühes selle tontlike linnade, paberist matusepanuste, kättemaksuhimuliste vaimude ja hirmuäratava bürokraatiaga. Li Lan peab päevavalguse kätte tooma Limide pere sünged saladused, aga ka tõe tema enda perekonna kohta, ja seda enne, kui ta sellesse õõvastavasse maailma igaveseks lõksu jääb…

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad, tõlkinud Martin Kirotar, 360 lk

Rubriigid: Uudised | Choo Yangsze: Vainumõrsja kommenteerimine on välja lülitatud

Caspar Vega: Roosa ritsikas

Eraldunud kogukond. Poiss, keda ähvardab suur hädaoht. Salapärase taustaga detektiiv.

Düstoopilise lühiromaani tegelaste teed ristuvad suure vandenõu paljastamise käigus.

Roosa Ritsikas“ on eestlasest näitleja ja lavastaja Caspar Vega (snd 1991) debüütromaan; raamat on varem ilmunud inglise keeles. Autori suurimad inspireerijad on Bret Easton Ellis, Kurt Vonnegut, Elmore Leonard ja Chuck Palahniuk.

Kirjastus Hea Lugu, 104 lk, 14 eurot

Rubriigid: Uudised | Caspar Vega: Roosa ritsikas kommenteerimine on välja lülitatud

Ursula K. Le Guin: Meremaa lühijutud

Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke kooli kohta.

Algsele „Meremaa juttude” köitele on lisatud ka hiljem ilmunud lühijutud, autori ülevaade saarestiku ajaloost, etnoloogiast, müütidest, kultuurist ja keelest ning Le Guini loeng „Parandatud Meremaa”.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Eva Luts ja Krista Kaer.

368 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Ursula K. Le Guin: Meremaa lühijutud kommenteerimine on välja lülitatud

Indrek Hargla: Süvahavva. Viimane suvi

„Süvahavva. Viimane suvi“ on sarja kolmas osa, milles on kasutatud folkloorset ainest, ja seda võib iseloomustada kui ulmelist kriminulli ja etnopõnevikku.
Süvahavva talus elab 20-aastane Arnika Ambros, kes on viimane arbujate suguvõsast, üleloomulike võimetega inimene, kes viib kokku elavaid ja surnuid ja suudab käia surmataguses maailmas. Aga Arnika on veel noor arbuja, ja võib-olla on ta teinud vigu, millel võivad olla kohutavad tagajärjed. Kui Arnika hakkab kahtlustama, et tema vanatädi on tapetud, avastab ta, et selle saladuse lahendust peab ta otsima oma suguvõsa tumedast minevikust. Arbujate suguvõsas on alati leidunud musta südamega inimesi, kes soovivad üleloomulikke võimeid kasutada kurjadel eesmärkidel. Süvahavva valitsemise pärast on kestnud salajane sõda juba aastasadasid.
Minevikus toimuvas tegevusliinis rändame me koos kõige esimese ja surematu arbujaga läbi Lõuna-Eesti ajaloo erinevate perioodide – muinasajast kuni Rootsi võimu alguseni välja.

Kirjastus Raudhammas, 470 lk

Rubriigid: Uudised | Indrek Hargla: Süvahavva. Viimane suvi kommenteerimine on välja lülitatud

Dmitri Gluhhovski: Metro 2034

On aasta 2034. Pole mingit lootust, et inimkond võiks maapinnale naasta, taas üles ehitada hüljatud linnad ja valitseda Maad, nagu see kunagi oli. Nõnda kasvab ja areneb see kummaline, väärastunud tsivilisatsioon Moskva metroos, mille jaamadest on saanud linnriigid. Lakkamatu sõjaga käigus on viimaks saavutatud habras võimutasakaal, aga siis kerkib tunnelitest seninägematu uus õudus, mis ähvardab inimkonnale nüüd juba lõplikult otsa teha. Sellele astuvad vastu kolm kõige ebatõenäolisemat kangelast üldse … Ja neil pole aimugi, mis neid ees ootab.

Kauaoodatud järg kultusromaanidele „Metro 2033“ ja „Metro 2035“, mis – nagu pealkirigi ütleb ‒ paigutub ajaliselt nende kahe vahele. Lugu võitlustest ja pingutustest ellujäämise nimel sügaval maa all Moskva metroo labürindis pärast Kolmandat maailmasõda.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Ülar Lauk, 318 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Dmitri Gluhhovski: Metro 2034 kommenteerimine on välja lülitatud

Samanta Schweblin: Kentukid

Vanaproua Limas, koolipoiss Antiguas, üksikisa Itaalia väikelinnas, häkker Horvaatias – neid ja paljusid teisi maailma eri paigus seovad kentukid, omalaadsed tehnoloogilised lemmikloomad, midagi plüüslelu ja mobiilirakenduse vahepealset, armsad ja pealtnäha süütud seltsilised, kelle väikeste silmakeste kaudu vaatab keegi anonüümne võõras oma „omaniku” eraellu. „Kentukid” viib lugeja rahutukstegeva õhustikuga maailma, kus ei kehti alati samad reeglid mis päriselus. See on lugu tehnoloogia vahendatud inimsuhetest, vuajerismist ja üksindusest, mis on ühtaegu lämmatav, värske ja sügavalt inimlik. Samanta Schweblin (snd Buenos Aireses 1978) on üks omapärasemaid hääli oma põlvkonna Ladina-Ameerika kirjanike seas ja tunnustatumaid novelliste tänapäeva hispaaniakeelses kirjanduses. Ta on varem avaldanud kolm jutukogu ja lühiromaani, tema teosed on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ja neid on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Eesti keeles on tema teostest ilmunud romaan „Nähtamatu niit” (Loomingu Raamatukogu, 2020).

Kirjastus Varrak, tõlkinud Ruth Sepp

192 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Samanta Schweblin: Kentukid kommenteerimine on välja lülitatud

Suzanne Collins: Laulindude ja madude ballaad

10. Näljamängude lõikuspäeva hommik. Kapitooliumis valmistub 18-aastane Coriolanus Snow oma etteasteks mängude ühe juhendajana. Kunagi võimas Snowde perekond on langenud raskuste küüsi, ent Coriolanuse tribuudi võit mängudel võiks nende kunagise hiilguse taastada.
Juhus ei ole Coriolanuse poolt. Ta saab alandava ülesande juhendada kõige naeruväärsemat võistlejat, 12. ringkonna tüdruktribuuti. Nende saatused põimuvad. Iga Coriolanuse valik võib viia võidu või läbikukkumiseni. Areenil käib võitlus elu ja surma peale. Väljaspool areeni tunneb Coriolanus, et hakkab oma tribuuti kiinduma … ning peab otsustama, kas järgida Kapitooliumi reegleid või päästa ennast ja tüdrukut, olgu hind kui tahes kõrge.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Evelin Schapel, 480 lk, 29 eurot

Rubriigid: Uudised | Suzanne Collins: Laulindude ja madude ballaad kommenteerimine on välja lülitatud