Ulme.ee

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.

Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm, kui olendid hakkavad inimesti ründama ja sööma ning inimestel tuleb lahinguks valmistuda. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.

Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse värske saagiga. Samal ajal moodustatakse riigis viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.

Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.

Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku küsimuste ja probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Heidi Saar

320 lk, 22 eurot

Jätkuvad palgamõrvar Vlad Taltose seiklused maailmas, kus inimesed on allasurutud rahvas ja maailma valitsevad Dragaera võlurid.

Vlad Taltose seikluste romaan „Draakon“ järgneb ajaliselt kohe romaanile „Taltos“ – Vlad on koos dragaeralaste Morrolani ja Alieraga naasnud Surnute Radadelt ja leiab oma hämmastuseks, et ta uued tuttavad pakuvad talle tööd ja raha ja seetõttu ka uusi huvitavaid vaenlasi. Ja oma veelgi suuremaks hämmastuseks leiab ta end äkki sõjaväljalt, viimasest paigast, kus üks endast lugupidav palgamõrvar olla tahaks. Vladil jääb üle loota vaid oma taibukusele ja oma teravakeelsele lohesarnasele kaaslasele – Loioshile.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

224 lk, 24 eurot

Sarja “PAX” 10. raamat

Oraakli kaardid ennustasid kaarnavennastele katastroofi. Ennustus hakkab tasapisi täide minema. Õige varsti peavad Viggo ja Alrik ära kolima. Nad saadetakse Mariefredist kasuvanemate Andersi ja Laylah’ juurest minema. Viggo meelest on see kõik Irise süü. Aga kui ta järsku taipab, kus võiks olla neile vajalik kood, süttib pimeduses väike lootusekiir. Kas vennad suudavad Mariefredi ja maailma päästa, enne kui must nõid salaraamatukogusse sisse pääseb ja tondi äratab? Aeg tiksub, pimedus murrab sisse – viimast korda!

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kadri Papp

256 lk, 18 eurot

„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.
Satelliidile vangistatud, tipptasemel häkker ja valmis maailma päästma – Cress ei ole tavaline hättasattunud preili.

Cress kasvas üles vangina. Kaaslaseks vaid võrguekraanid, on ta sunnitud täitma kurja kuninganna Levana käske. Seekordseks ülesandeks on leida Cinder ja jälgida ta nägusat kaasosalist keiser Kaid. Kuid kuninganna Levanal ei ole aimugi, et tagaotsitavad ja kihlatu plaanivad ta kukutada… Kui teed ristuvad ja vabaduse hind tõuseb, ei ole õnnelik lõpp Cressi, Scarleti ja Cinderi jaoks kunagi kättesaamatum tundunud.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Karin Kull

626 lk, 29 eurot

„Kolmas unenägude raamat“ on Saksamaa menukaima noorteautori „Silberi“ triloogia vinge lõppvaatus.

On märtsikuu ja Londonis on kevad ukse ees. Liv Silber seisab aga silmitsi kolme muret tekitava probleemiga.

Esiteks: ta valetas Henryle.Teiseks: see unenägude värk muutub üha ohtlikumaks. Arthur on unenägude maailmas saanud jälile saladustele, mille abil on võimalik korda saata uskumatuid sigadusi. Ta tuleb iga hinna eest peatada. Kolmandaks: Livi ema Ann ning Graysoni ja Florence’i isa Ernest plaanivad juunis abielluda.

Ernesti kurjal emal Kookeril on oma poja pulmadeks suured plaanid, mis paraku ei kattu vähimalgi määral pruudi omadega. Nüüd peab Liv tööle panema kogu oma nutikuse ja tahtejõu, et ähvardavat katastroofi ära hoida. Hea õnne ja usaldusväärsete sõprade olemasolul pole aga ükski olukord päris lootusetu.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Katri Soe-Surén.

352 lk, 22 eurot

Veebruar 1862. Ameerika kodusõda on kestnud vähem kui aasta ja president Abraham Lincolni üheteistkümneaastane poeg Willie on raskesti haige. Surm saabub mõne päeva jooksul ning Willie sängitatakse puhkama Georgetowni kalmistule. Kaasaegsete kirjelduste järgi käib leinast murtud president korduvalt üksinda krüptis poja surnukeha juures istumas. Niisugusele ajalootõele rajab autor ebatavalise, üleloomuliku sündmustiku: Willie Lincoln avastab end järsku kummalisest vaheilmast, kus surnud, keeldudes oma surma tunnistamast, kõnelevad, nägelevad, sekeldavad, kahetsevad ja kurdavad elusaatust.

Autori sõnul sisaldab teos üleloomulikke elemente, kuid on siiski eelkõige ajalooline romaan. Teoses, mis vormistatud teatraalse „mänguna häältele”, saavad lisaks elavatele ja kadunukestele tsitaatide kujul sõna ehtsad ning ka väljamõeldud minevikuallikad, esitades kokkuvõttes ajatu küsimuse: kuidas elada ja armastada teadmises, et kõik, mida me armastame, on määratud lõppema?

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Lauri Saaber

400 lk, 25 eurot

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli lühiromaanide kogumiku «Takerdunud maa» (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida. Iga kord, kui keegi midagi nõiub, paneb see kasvama väga ebameeldiva taime, okasväädi, mille torge võib inimese magama panna nii, et ta sellest enam ei ärka. See taim on juba vallutanud suure osa maailmast, mida nad tunnevad, põhjustades suurt põgenike voolu Khaimi linna, mida siiani on õnnestunud okasväädi eest kaitsta. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste ja eriti tervendamise jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda, aga kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega.
Kogumiku lood: Paolo Bacigalupi, «Alkeemik»; Tobias S. Buckell, «Hukkajanna»; Paolo Bacigalupi, «Khaimi lapsed»; Tobias S. Buckell, «Sepa tütar».

Kirjastus Fantaasia

296 lk, 25 eurot

William peab üles leidma maailmalõpugeneraatori, enne kui on hilja!

William ja Iscia saadetakse Saharasse, et aidata võimatu arheoloogia osakonda väljakaevamistel. Keset kõrbe on maandunud suur salapärane kuul ja vaid William suudab lahendada koodi, mis selle avaks. Mis juhtub aga siis, kui ta sellega hakkama saab? Kas see käivitab katastroofi?

Iidse perepärimuse ja koodide abil ilmaruumist saab William jälile viimsepäevamasinale, mis ähvardab hävitada maailma.

Kirjastus Helios, tõlkinud Annika Kupits

192 lk, 19 eurot

Philip Reeve’i „Pimenev tasandik” on auhindadega pärjatud „Surelike masinate” sarja neljas, viimane raamat.

Kui leedi Naga lennuk kahtlastel asjaoludel alla kukub ja tema ning teda saatnud Theo orjakauplejate küüsi langevad, satub kuus kuud kestnud vaherahu ohtu ning Rohelise Tormi ja Traktionstadtsgesellschafti vahel võib taas puhkeda sõda. Tänu õnnelikule juhusele päästab poisi Hester ning algab võidujooks ajaga, et leida leedi Naga ja viia ta intriigidest vaevatud pealinna. Samal ajal asuvad Tom ja Wren teele Londoni poole, mis kunagi ammu, „Surelike masinate” aegu, oli kardetuim linn Vahemere rannikust põhjala tundrateni. Nüüd on see mahajäetud elutu ahervare, kus võib aga peidul olla saladus, mis kurnavale sõjale lõpu toob. Ka stalker Fang on tegutsema asunud. Teda ei huvita, kumb pool võidab. Temal on hoopis suurem eesmärk.

Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Kristina Uluots

480 lk, 25 eurot

Maagia on esimene eestikeelne 21. sajandi vene ulme antoloogia.

Oleg Divovi lühiromaanis Reetur (2000) kandub elfide ja örkide vaheline sõda Irreinilt üle paralleelmaailma, Maale.

Leonid Kaganovi jutus Mul veab (2006) on inimesed saanud võimaluse ajas rännata, kuid üksnes „hüpates“ tulevikku.

Maria Galina lühiromaanis Pööripäev (2011) on hülged inimeste kõrval teine arukas liik planeedil. Peategelasel, vaesel tütarlapsel, pole kolkalinnakeses mingit tulevikku… Aga kui ta polegi see, kelleks kõik teda peavad?

Svjatoslav Loginovi jutustuse Roheline kuppel (2013) tegevus toimub Cultownil. Sel planeedil pole politseid, kuritegevust ega ka valitsust, sest sellel on peremees. Planeet kuulub Joseph Culti gangsterisündikaadile ja seal elavad vanad, pensionile jäänud kurjategijad.

Kirjastus Skarabeus, koostanud ja tõlkinud Arvi Nikkarev

344 lk, 23 eurot

“Võõramaalase” sarja V osa 2. raamat.

Ajal, kui iseseisvussõjani jääb veel kõigest paar aastat, tabavad Põhja-Ameerika kolooniaid selle ajaloolise vapustuse esimesed eeltõuked, mistõttu Jamie Fraser kutsutakse rahvaväesalga eesotsas suruma maha Põhja-Carolinas puhkenud ülestõusu ja seega seadma oma elu ohtu, kaitstes kuningat, kelle peab hiljem – nagu ta teab – reetma.
Diana Gabaldoni „Leegitseva risti” teises raamatus sõlmitakse kokku mitu varasemat süžeeliini ning arutletakse, mil määral on üksikisikul võimalik ajaloo kulgu muuta. Otsekui selle väljaselgitamiseks lasevad loodusjõud ja vaenlased Fraserimäe asukatele osaks saada rohkeid ohte ja ränki katsumusi. Lugeja jälgib hinge kinni pidades, kuidas kujunevad peategelaste saatused.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Suits

592 lk, 30 eurot

“Hirmu ja õuduse jutud II” pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, “Redonda kuninga” M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik “Usheri maja”-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Kirjastus Fantaasia, 374 lk, 25 eurot

New York Timesi ja USA Today müüduima kirjaniku Sarah J. Maasi köitev ja hingemattev uus seeria sulandab romantika, seikluse ja haldjatarkuse tema seni kõige unustamatumaks looks.
FEYRE ON SUREMATU.

Olles päästnud armastatud Tamlini nurjatu Haldjakuninganna käest, läheb ta tagasi Kevadkotta, nüüd juba suurhaldja väega. Ent Feyre ei suuda unustada hirmsaid tegusid, mida pani toime Tamlini rahva päästmiseks – ega kokkulepet, mille sõlmis Rhysandiga, kardetud Öökoja vürstiga.

Kui Feyret tõmmatakse üha sügavamale Rhysandi tumedasse poliitika ja kire võrku, kerkib pea kohale sõda. Ja kurjus, mis on märksa suurem kui iga kuninganna, ähvardab hävitada kõike, mille nimel Feyre on võidelnud. Ta peab astuma vastamisi oma minevikuga, leppima oma annetega ja otsustama oma saatuse.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

637 lk, 30 eurot

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule mäng“, „Ingli vari“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid).

Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Eva Kolli

400 lk, 25 eurot

Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigamaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused. Kuidas on see kõik seotud Maavalla poliitika ja kuningakoja intriigidega? Kas ainult suurtel ja võimsatel on maarahva saatuse osas midagi öelda? Kas maailm, mille ajalugu on läinud teisiti, on määratud meie vigu kordama?

Väljaandja Lummur OÜ

296 lk, 17 eurot