Ulme.ee

Orvuks jäänud kümneaastane Lewis Barnavelt läheb elama onu Jonathani juurde ja saab õige ruttu teada, et nii tema onu kui ka nende naabrinaine on võlurid, kes püüavad üles leida onu Jonathani maja seinte sees tiksuvat õudset kella. Kas nad suudavad kolmekesi maailma kindlast hävingust päästa?

John Bellairsi raamatust „Müstilise kellaga maja” valmis 2018. aastal samanimeline maagiline seiklusfilm, peaosades Jack Black ja kahekordne Oscari-võitja Cate Blanchett. Lewist kehastab Owen Vaccaro.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur

176 lk, 15-16 eurot

„Surematuse saladus“ on esimene osa raamatusarjast „Riniard. Ühe ajaränduri lugu.“

James Wishingtoni ootab ees korraldatud abielu rikka hispaanlannaga. Ta otsustab kodust põgeneda ning leiab end kipanode rünnakute järel koos armsamaga müütilisest Rimandiast. Kunagi ammu oli olemas võimas riik, kus õitses Kreeka kultuur. Aga karistuseks inimeste kõrkuse eest, või vähemalt nõnda räägitakse, saabus
suur torm. Üks osake nimega Rimandia rebiti mandri küljest lahti ja see kadus …
On aasta 1645. Kas see on vaid juhuslike sündmuste jada, valede valikute paratamatu tagajärg, või tegutseb kulisside taga osav niiditõmbaja? Algab võitlus elu ja surematuse peale. Suguvõsa saladused põimuvad läbi vihkamise, armastuse ja keerukate valikutega.

Kirjastus Hea Tegu

168 lk, 18 eurot

Romaani „Pimeduse Isand Derkholmist“ tegevus toimub kahes paralleelmaailmas, millest üks on tänapäev ja teine maailm, kus toimib maagia ja võlukunst, elavad võlurid, greifid, deemonid, haldjad, tiivulised hobused ja palju teisigi mütoloogilisi tegelasi. Tänapäeva maailma ärimehel Mr Chesneyl on õnnestunud vangistada üks väga võimas deemon, kelle abil on ta alistanud võlurite maailma. Võlureid sunnitakse igal aastal vastu võtma turiste tänapäeva maailmast, kes suurisilmi võlurite maailma uudistama tulevad – kuigi paljud neist seejuures ka hukkuvad.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

472 lk, 25 eurot

Kaido Tiigisoon, Juriidilised probleemid
Andrei Samoldin, Müür
Jaagup Mahkra, Venuse sünd
J. J. Metsavana, Das Kulturkonflikt
Rait Piir, Pilvelinna bluus
Maniakkide Tänav, Liblikad pimedusest
Reidar Andreson, Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt
Mairi Laurik, Zombid tekitavad laipu
Meelis Ivanov, Paljasjalgsed
Miikael Jekimov, Õnnepäev
Piret Saul-Gorodilov, Prinditud (l)ootused
Leila Tael-Mikešin, Mustade Inglite Armee
Heinrich Weinberg, Mitmekihilisem
Madis Seppam, Viimane lehm

Kirjastus Fantaasia, 174 lk

Darrow tahtnuks elada rahus, aga vaenlane tõukas ta sõtta. Kuldsed isandad nõudsid temalt kuulekust, hukkasid tema naise ja orjastasid tema rahva. Ent Darrow on otsustanud vastu hakata. Kõike kaalule pannes ja oma päritolu varjates on ta läbi teinud halastamatu tuleproovi, mis vormib Ühiskonna vägevaimaid sõdalasi, ta on imbunud sisse rõhujate ühiskonda ja oodanud kannatlikult võimalust revolutsiooni vallapäästmiseks ja värvidel põhineva hierarhia põrmustamiseks.
Lõpuks ometi on aeg küps.
Aga autunne ja kättemaksuiha on sügavalt juurdunud mõlemas vaenupooles ning Darrow ja tema võitluskaaslased seisavad silmitsi võimsate ja halastamatute vastastega. Võidu ja tsivilisatsiooni uuestisünni nimel peab ta tõusulainesse kaasa haarama miljonid pimedusse heidetud orjad, et nood purustaksid ahelad ja võitleksid endale välja inimväärse elu maailmas, mille oma julmadele isandatele on ehitanud.

„Koidutäht” on järg Pierce Browni raamatutele „Punase tõus” ja „Kuldne poeg”.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Jaana Peterson

512 lk, 28 eurot

Tuleb kiirustada! Raamatukogu kaitse on nõrgenenud ja must nõid sõlmib õudusunenägude kuningannaga eluohtliku kokkuleppe! Estrid satub Luupainaja võimu alla. Ainult kaarnasoost vennad Alrik ja Viggo suudavad päästa Estridi ning kogu Mariefredi. Ent unemaailma tungimisega kaasneb väga suur oht …

„Luupainaja” on PAX-i sarja 9. raamat.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kadri Papp

208 lk, 15 eurot

Sõjaväest lahkuma sunnitud Miles Vorkosiganist on saanud keisri Hääl, peaaegu kõikvõimas Keiserlik Audiitor, ja paistab, et tal ei lasta ka selles ametis igavust tunda. Minevikust ujuvad välja vanad vaimud, aadlikud võitlevad krahvitiitlite pärast ning lihtsamaks ei tee asja ka see, kui üks krahvikandidaat püüab Barrayari poliitikasse hoopis omal moel veidi värskendust tuua. Selgub, et kenades puhastes salongides peetavad poliitilised lahingud on täpselt sama armutud, räpased ja verised kui ükskõik milline kosmosesõda.

Kevadises õhus on aga ka armastust: Miles püüab võita kauni lese Jekaterin Vorsoissoni südant ning läheneb uuele ülesandele talle ainuomase innuga. Mis saaks valesti minna, kui ainus pisike takistus on Jekaterin ise, kellel pole tema kavatsustest aimugi ning kes on mineviku inetute kogemuste tõttu abielule tugevalt allergiline.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum

544 lk, 30 eurot

Väikese tüdruku ema jääb taevast kukkuva jääkamaka alla. Naine võidab lotoga kaks korda peavõidu. Mees saab viis korda välgutabamuse. Nad kõik otsivad juhtunule põhjendust. Soome dramaturgi ja kirjaniku Selja Ahava romaan räägib lugusid aja kulust  ja igatsusest, kurbusest ja kasvamisest. Nende ajendiks on päriselt juhtuvad saatuslikud sündmused, mis pööravad elu segi ega nõustu mingi hinna eest minevikku kaduma.

Kirjastus Post Factum, tõlkinud Jan Kaus.

224 lk, 23 eurot.

Koolitüdruk Eliisa ärkab ühel hommikul selle peale, et teda nimetatakse Klaarikaks. Ta avab silmad, ja avastab, et ta polegi enam oma kodus, vaid hoopis vanaema juures … aga mitte päris. Kõik on ühtaegu tuttav ja võõras. Pikapeale jõuab talle kohale, et mingil moel on Eliisa sattunud minevikku ja oma ema kehasse, kui ema oli temavanune. Ta paisatakse ema noorusaja probleemide keerisesse, millega pole sugugi lihtne toime tulla. Lisaks otsib tüdruk meeleheitlikult võimalust oma aega ja kehasse tagasi pääseda, mis näib veel keerulisem.

Kirjastus Tänapäev, 195 lk, 18-19 eurot

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.

Kirjastus Fantaasia

382 lk, 25 eurot

„Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise Deemonite sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.

Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise läbi. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Lauri Saaber

424 lk, 24 eurot

Mihkel ja Sofia on täiesti harilikud noored inimesed, kes armastavad teineteist väga, neil on hubane kodu rahulikus ülikoolilinnas, huvipakkuv töö ja unistused ühisest tulevikust. Siis aga kohtub Mihkel Viivega ja kõik paisatakse segamini.

Heasüdamlik ja tuulepäine Mihkel leiab end uskumatute sündmuste keerisest, kuhu tõmbab kaasa ka targa ja tasakaaluka Sofia. Ametivõimude sekkumine teeb asja ainult hullemaks, noored peavad põgenema, teadmata, kuhu ja kelle eest. Kes või mis on tsinangua, graviton, paraversum, peegeldi, pöördekuu? Kas armastajad, keda lahutavad aeg ja ruum, veel kunagi kohtuvad ja kus? Ja kas nad on siis veel nemad ise? Kas väike püsiv õnn on üldse võimalik?

Johannes Kivipõllu „Põrge“ on põnev, naljakas, õudne ja tundeline teekond, kus iga põrge viib tundmatusse.

172 lk, 13 eurot

Celaena Sardothien võlgneb oma maine Arobynn Hamelile. Just tema andis Celaenale kodu Palgamõrvarite Gildis ja õpetas ellujäämiseks vajalikke oskusi.

Arobynnil on vaenlasi siin ja seal – Adarlani katustest ja räpaurgastest kaugete saarte ja vaenulike kõrbeteni. Celaena kohuseks on neid jahtida. Aga tema lähetuste taga peitub sünge tõde, mis määrab ta saatuse – ja lõikab ta südame igaveseks kaheks tükiks…

Raamat sisaldab:

Palgamõrvar ja piraadipealik
Palgamõrvar ja ravitseja
Palgamõrvar ja kõrb
Palgamõrvar ja allilm
Palgamõrvar ja impeerium.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

446 lk, 22 eurot

Oli pime ja tormine öö.

Meg Murry, tema väikevend Charles Wallace ja nende ema olid tulnud keset ööd allkorruse kööki suupistet otsima, kui neid jahmatas kõige eriskummalisema võõra saabumine. „Maruööd on mu hiilgeaeg,“ teatas see ebamaine võõras. „Ma lihtsalt sattusin allapoole suunduvasse õhuvoolu, mis mu kursilt kõrvale kandis. Asun nüüd teele. Muide, kui tee juba jutuks tuli, siis selline asi nagu tesserakt on täiesti olemas.“

Enne oma salapärast kadumist oli Meg Murry isa teinud tesserakti ehk viienda mõõtme ajarännakuga katseid. Nüüd on Megil, tema sõbral Calvinil ja Charles Wallace’il aeg härra Murryt päästma minna, kuid kas nad suudavad kavaldada üle kurjuse jõud, millega nad oma vapustaval teekonnal läbi maailmaruumi kokku puutuvad?

Pealtnäha räägib Ameerika kirjaniku Madeleine L’Engle’i „Ajalõhe“ kolmest lapsest, kes võitlevad planeeti ähvardava õela jõuga, ent tegelikult jutustab L’Engle loo hoopis ürgsemast võitlusest, millega seisavad silmitsi kõik inimesed. Seega on tegu palju enama kui pelgalt noortele mõeldud köitva fantaasiaraamatuga.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Marge Paal

240 lk, 18 eurot

Põrgulised pole inimesed. Põrgulised on armutud. Põrgulised on ustavad ainult ühele inimesele. Neil on vaid üks eesmärk: tappa selle nimel, kelle jaoks nad on loodud.

Nemesis on põrguline, humanoidist teismeline, kes loodi kaitsma galaktika senaatori tütart Sidoniat. Nad kasvasid külg külje kõrval nagu õed. On ütlematagi selge, et Sidonia nimel on Nemesis valmis oma elu ohverdama ega kohku teda kaitstes tagasi mitte millegi ees.

Kui võimujanune keiser saab teada, et Sidonia isa kuulub mässuliste sekka, käsib ta Sidonial pantvangina õukonda ilmuda. Õukonda reisib aga hoopis Nemesis – tapjamasin, kes peab korrumpeerunud õukonnas ja senaatorite kahepalgeliste järeltulijate seas esinema Sidoniana. Selle saladuse ilmsikstulek määraks surma kõik senaatori pereliikmed.

Kui keisrivastane mäss jõudu kogub, avastab Nemesis, et temas on peale halastamatu tapaiha veel midagi. Ta saab aru, et on inimlikum kui paljud teda ümbritsevad inimesed. Kõigi ohtude, seikluste ja intriigide kiuste võib just inimlikkus päästa tema ja kogu impeeriumi.

Päikese Kirjastus, tõlkinud Marge Paal

400 lk, 22 eurot