Õhtud Eesti ulmega

10. veebruaril kell 19.00 toimub Tartus Kirjanduse maja saalis (Vanemuise 19) Meelis Krafti romaani “Tiuhkamäe” esitlus. Autoriga vestleb Jaile Jürgens

10. märtsil kell 19.00 toimub Tartus Kirjanduse maja saalis (Vanemuise 19) Urmas Nimetu ja Amanda Orava koomiksi “Maa varjatud pool” esitlus. Autoritega vestleb Laura Loolaid

Jutuvõistlus 2023

Tähtaeg: 31.03.2023
Statuut: vaata siit

Estcon 2023

Järgmisel aastal kohtume Estconil 21.-23. juulil.

Rubriigid: Uudised | Õhtud Eesti ulmega kommenteerimine on välja lülitatud

Poul Anderson: Ajavalvur

Ulmekirjanduse 16. suurmeistri (1998) Poul Andersoni eripalgelise loomingu üheks keskseks tsükliks peetakse ta Ajapatrulli lugude sarja, mille teine raamat «Ajavalvur» (Time Patrolman; 1983) koosneb kahest lühiromaanist, mis viivad lugejad antiikaja erinevatesse perioodidesse. Ajapatrull on tulevikust kontrollitud ajapolitsei, mille ülesanne on kaitsta minevikku kurjategijate eest, kes soovivad ajalugu muuta. Nende kaante vahel reisib lugeja koos Ajapatrulli agentidega muistse Foiniikia tähtsaimasse kaubalinna Tüürosesse ligi tuhat aastat enne meie ajaarvamise algust ning hilise Rooma keisririigi aega 4. sajandil, kui idast pealepressivad hunnide hordid sunnivad idagoote üle Doonau impeeriumi aladele tungima.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 226 lk.

Rubriigid: Uudised | Poul Anderson: Ajavalvur kommenteerimine on välja lülitatud

Robert Silverberg: Lood Venia metsadest

Jutukogus leiduvad ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 17 lühiromaani, jutustust ja novelli 1980ndatest aastatest, mis demonstreerivad kirjaniku sisemise tasakaalu taasleidmist pärast uue laine tormide ja vormieksperimentide järgset pettumust kirjanduses ning ajutist eemaldumist sellest. Enesekindel ja uuesti auhindu võitma hakanud Silverberg viib lugejaid ajareisidele, olgu siis 1914. aasta Sarajevosse või alternatiivsesse maailma, kus kristlust ei tekkinud ja Rooma impeerium meie päevini edukalt säilinud on. Aga kirjaniku tahtel satume ka surmajärgsesse teispoolsusse, kus seiklevad sumeri muinaskangelased Gilgameš ja Enkidu, kelle teele satuvad Robert E. Howard ja H. P. Lovecraft, kaugetesse galaktikatesse pulsarite ja supernoovade keskele ning võõraste planeetide surmohtlikesse džunglitesse. Silverberg näitab meile ka, mis võib juhtuda, kui 18. sajandist meie aega toodud klassikalise muusika imelaps puutub kokku tänapäeva popmuusika skeenega.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, Triin Loide, Jay Skaidrins ja Raul Sulbi.

472 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Robert Silverberg: Lood Venia metsadest kommenteerimine on välja lülitatud

Blake Crouch: Geenilõks

Algul ei saa Logan Ramsay aru, et miski on muutunud. Ta tunneb end lihtsalt pisut … nutikamana. Suudab paremini keskenduda. Paremini mitut asja korraga teha. Loeb veidi kiiremini, kõik jääb paremini meelde, vajab vähem und.

Üsna pea ei saa ta seda enam eitada: midagi on ta ajuga teistmoodi. Ja kehaga ka. Ta hakkab maailma ja end ümbritsevaid inimesi – isegi neid, keda ta kõige rohkem armastab – nägema täiesti uue pilguga.

Logani genoomi on häkitud. Ta on sihtmärgiks saanud põhjusel, mis ulatub aastakümnete taha ta mineviku tumedaimatesse aegadesse ning kohutavasse perekonnapärandisse.

Kirjastus Helios, tõlkinud Eve Rütel, 392 lk.

Rubriigid: Uudised | Blake Crouch: Geenilõks kommenteerimine on välja lülitatud

Amanda Orav ja Urmas Nimetu: Maa varjatud pool

Koomiksi joonistas Amanda Orav oma lõputööna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (2022, juhendaja: Stina Leek). Koomiksi aluseks on Urmas Nimetu (filmi)stsenaarium, mis valiti Baltimaade parimaks Baltic Pitching Forumil (2017 Vilniuses). Ulmepõnevik räägib Marcusest ja Valterist, kahest seiklejast, kes lendavad kliimakatastroofis hävinud piirkonda, et välja uurida, mis seal täpsemalt juhtus. Selgub, et mõlemad juba oletavad, mida ees oodata, kuid paraku ootab neid kohapeal midagi hoopis muud.

Plank Film OÜ, 62 lk, 12 eurot.

Rubriigid: Uudised | Amanda Orav ja Urmas Nimetu: Maa varjatud pool kommenteerimine on välja lülitatud

Joel Jans: Ajudraiver

Öeldakse, et surm on lõpp.
Ühel päeval, kui juba hommikust peale hakkab kõik viltu vedama, Felix sureb. Oma suureks õnneks leiab ta end paradiisist, kus pole muredele kohta. Naudi ainult igavest rahutunnet, istu pilveserval ja suhtle teiste surnutega. Kui see kõik ei tunduks ainult ängistavalt võlts. Õnneks ei ole paradiis tee lõpp, vaid ootesaal neile, kes pole surmajärgselt veel valmis edasi liikuma. Felix on. Nõnda ta siis sukeldubki virtuaalmaailmadesse. Igaühes neis ootavad ees surnust elluäratatud inimesed ehk neurikud ning neid valitsevad tehisintellektid.
Kulisside taha ei tasu vaadata – ka kõige ilusama lavaseade taga on eraldi maailm oma reeglite, süsteemide ning ka ajalooga. Milleks aga luua surnud inimestele tehismaailmu?

Kirjastus Lummur, 288 lk

Rubriigid: Uudised | Joel Jans: Ajudraiver kommenteerimine on välja lülitatud

Mart Sander: Kaarnakuld

“Kaarnakuld” on mütoloogiliste sugemetega ajalooline põnevusromaan, mille tegevus toimub XIX sajandi alguses Eestis ning kaugemalgi. Fantastiline seiklusjutt on mõeldud eelkõige keskmisele ning vanemale koolieale.

Kirjastus LiteRarity, 350 lk.

Rubriigid: Uudised | Mart Sander: Kaarnakuld kommenteerimine on välja lülitatud

Meelis Kraft: Tiuhkamäe

Taevas hahetas juba, kui Nikolai Tiuhkamäele jõudis.
Tiuhkamäe oli kummaline koht. See ei olnud hea koht, seda kohta austati, kunagi vist isegi kummardati, oli neidki, kes hoidsid sellest eemale. Keegi ei mäletanud enam, mille pärast, aga niimoodi oli see alati olnud.
Tallinnas on sume augustiõhtu ja Sara läheb sõpradega pidutsema. Vähem kui
nelikümmend kaheksa tundi hiljem seisab ta Tiuhkamäel, madalal ja ilmetul künkal rohkem kui kahesaja kilomeetri kaugusel kodust.
Ta ei tea, mis on faunusbotaanika.
Ta ei ole kunagi kuulnud sõna „tiuhka”.
Ja otse loomulikult ei tea ta midagi juhtumist 1961. aastal, mil Tiuhkamäe jalamil sai seletamatutel asjaoludel surma noor mees.
Aga seda lugu teavadki väga vähesed.
Ja need, kes teavad, ei räägi.

Kirjastus Sooroheline, 288 lk.

Rubriigid: Uudised | Meelis Kraft: Tiuhkamäe kommenteerimine on välja lülitatud

Manfred Kalmsten: Täheraua saaga

„Täheraua saaga“ on neljakordse Stalkeri-laureaadi Manfred Kalmsteni kolmas raamat tunnustust ja ulmeauhindu kogunud debüütkogumiku „Raske vihm“ (2020) ning jutukogu „Kaarnalaul“ (2021) järel.
Kaks venda ja kaks veripunaste ruunidega taprit…
Ja nende õde, Turmavalla sohinguöö hulluses sigitatud…
Ning nende ema, kes peab kesk sügistalvist metsa langetama otsuseid, mida ükski ema kunagi langetama ei peaks…
Kaks taprit, mis otsivad enda õiget omanikku ning ajavad tülli vennad ja õe…
Veritasu, ränkrasket saatust ja purunevaid veresidemeid täis põhjamaine fantaasiamaailm, mille niite tõmbavad isekeskis jumalded, kes pole inimestest paremad…

Kirjastus Fantaasia, 122 lk

Rubriigid: Uudised | Manfred Kalmsten: Täheraua saaga kommenteerimine on välja lülitatud

Brandon Sanderson: Kütoonik

„Kütoonik“ (Cytonic, 2021) on romaan kosmoselaeva piloodist ja olude sunnil ka spioonist Spensa Nightshade’ist, kes võitleb Detrituse planeedile pagendusse mõistetud inimkonna elllujäämise eest. See on kolmas raamat sarjas Taevasselend (eelmised olid „Taevasselend“ ja „Tähevaade“).
Ülemvõimu eest põgenedes on Spensa sunnitud sisenema portaali kaudu maailma, kus kaevandatakse tõusukivi ja mis toimib ka omamoodi pagendussesaatmispaigana, millega paistab ka delveritel (tohutuil olenditel väljaspool aega ja ruumi) omamoodi seos olevat. Igatahes kulub Spensal raamatujagu seiklusi, et sealt tagasi pääseda. Tagasi pääsema ta aga peab, et aidata oma rahvast Ülemvõimu-vastases võitluses; inimkonna saatus oleneb selle tulemustest. Ja ta saab midagi ka iseenda ja oma võimete kohta teada.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts ja Maarika luts. 350 lk

Rubriigid: Uudised | Brandon Sanderson: Kütoonik kommenteerimine on välja lülitatud

Tõnis Tootsen: Ahvide pasteet

Tõnis Tootseni «Ahvide pasteet» on satiiriline ulmememuaar, millesugust teist on raske leida.

HOIATUS: Kuigi selle legendaarse raamatu esmatrükki peeti maailma esimeseks ahvi kirjutatud raamatuks, valitseb tänapäeval uurijate seas konsensus, et selle memuaarteose näol on tegemist võltsinguga – vähe sellest, tõenäoliselt lausa punaahvide infooperatsiooniga. Õnneks pole tänane lugeja raamatusse hajutatud valede ja varjamatu inimvaenulikkuse ees enam kaitsetu: käesolev uustrükk on varustatud asjatundlike kommentaaridega, mis aitavad kõigil huvilistel keerulist ja ohtlikku teksti mõista ja mõtestada.

Väljaandja: Kaarnakivi Selts. 266 lk

Rubriigid: Uudised | Tõnis Tootsen: Ahvide pasteet kommenteerimine on välja lülitatud

Marjorie Liu: Koletis I. Ärkamine

„KOLETIS“, mis leiab aset alternatiivses maailmas, kus kohtuvad art déco ilu ja aurupungi õudus, pajatab eepilise loo Maika Poolhundist – inimeste ja arkaanlaste vahelise murrangulise sõja üle elanud teismelisest. Ahistamise ja kohutava ohuga silmitsi seistes on Maika ühtlasi nii kütt kui ka saak, kes otsib vastuseid oma salapärase mineviku kohta. Samal ajal kui need, kes üritavad teda ära kasutada, jäävad temast ainult ühe sammu maha. Ja kogu selle aja jooksul on koletis ta sees ärkamas…

Kirjastus Loeb, tõlkinud Maarika Luts, 208 lk.

Rubriigid: Uudised | Marjorie Liu: Koletis I. Ärkamine kommenteerimine on välja lülitatud

Mehis Heinsaar: Kadunud hõim

“Kadunud hõim” on kirja pandud nõnda, et seda võib lugeda kui põnevat gooti stiilis õudusromaani, mille sündmused leiavad aset Tartus ning Soomaal, ja samas ka kui ühe keeruka karakteriga inimese arenguromaani, tema kasvamist ja küpsemist läbi pööraste seikluste armastuse ja sügavama elu mõistmise suunas. Autor on saanud inspiratsiooni isiklikest Tartu-mälestustest ja vanadest pärimustest, mida Soomaa kandi elanike kohta erinevatel aegadel kogutud on.

Kirjastus Menu, 320 lk.

Rubriigid: Uudised | Mehis Heinsaar: Kadunud hõim kommenteerimine on välja lülitatud

H. P. Lovecraft: Ulmad nõiamajas

«Ulmad nõiamajas» on omamoodi paralleelköiteks viie aasta eest ilmunud ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti lühiproosa paremikku koondavale kogule «Cthulhu kutse», mis pälvis lisaks positiivsele kriitikale 2018. aastal Eesti ulmeauhinna Stalker aasta parima antoloogia/jutukogu kategoorias. Käesolevasse raamatusse on koondatud kirjaniku kaalukamad lühiromaanid ja jutustused, mis avavad tema Cthulhu-mütoloogia kosmilist tausta ja tutvustavad kaugeid planeete ning võõraid dimensioone, kust selle kummalise panteoni jumalad ja asukad omal ajal Maale saabusid. Lisaks leiab siit ka kirjaniku tähelepanuväärsemaid lühipalu, milles ta esmakordselt tutvustas lugejaile vaid talle ainuomast nn. Lovecrafti maakonda – Arkhami, Miskatonicu jt paikade Uus-Inglismaad. Kogumiku kümnest palast pooled ilmuvad eesti keeles esmakordselt – nende seas ka kaks võrratut näidet Lovecrafti luuleloomingust. Raamatust leiab ka kunstnik Tiit Pähnapuu lummavaid illustratsioone kirjaniku tekstidele.

Kirjastus Viiking. Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, Mart Kalvet, Priit Kenkmann, Leo Metsar ja Silver Sära. 328 lk

Rubriigid: Uudised | H. P. Lovecraft: Ulmad nõiamajas kommenteerimine on välja lülitatud

Tamur Kusnets: Kronošütist

„Kronošütist“ on žanripuhas ulmeromaan, milles lähenetakse irooniliselt, kuid samal ajal surmava tõsidusega ajarännule, eriteenistuste eugeenikaoperatsioonidele ning kohtumistele väljasurnud kultuuridega. Mida pakub paleoliitikum anta-, prota- ja muudele agonistidele ning mida ta neilt ka võtab, on humoorikalt, ent realistlikult kirjeldatud jahientusiastist erusõjaväelase pilgu läbi. Kuidas toimib neandertali hõim, kuidas tegutsevad sonderkomandod etnilise puhastuse läbiviimisel ning mil moel proovitakse minevikus toimunut muuta ja mida see tulemusena tähendab kaasaja jaoks, selgubki Tamur Kusnetsi uues mahukas romaanis. Militaarid, teadlased, kannibalid – selline on umbkaudne läbilõige pleistotseeni tegelastest. Erinevate gruppide tegevust jälgivad kulinaarse huviga koopakarud, hundid, lõvid ja iseäranis koopahüäänid, kes ei jäta kellegi hulgast obrokit võtmata.

Kirjastus Lummur, 576 lk

Rubriigid: Uudised | Tamur Kusnets: Kronošütist kommenteerimine on välja lülitatud

Martha Wells: Kõik süsteemid punases

Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.
Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks oma turvise tumendatud visiiri taga seebiseriaale vaadata. Ta on aga sunnitud turvama teadlaste meeskonda ühel planeedil, kus peagi selgub, et ta peab teadlaste kaitseks mängu panema kõik oma turvamisoskused.
„Kõik süsteemid punases“ on võitnud 2018. aastal Hugo ja Nebula auhinna, Alexi auhinna ja Locuse auhinna. See on esimene raamat sarjas „Mõrtsukboti päevikud“. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Maarika Luts, 128 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Martha Wells: Kõik süsteemid punases kommenteerimine on välja lülitatud