Ulme.ee

Veebruar 1862. Ameerika kodusõda on kestnud vähem kui aasta ja president Abraham Lincolni üheteistkümneaastane poeg Willie on raskesti haige. Surm saabub mõne päeva jooksul ning Willie sängitatakse puhkama Georgetowni kalmistule. Kaasaegsete kirjelduste järgi käib leinast murtud president korduvalt üksinda krüptis poja surnukeha juures istumas. Niisugusele ajalootõele rajab autor ebatavalise, üleloomuliku sündmustiku: Willie Lincoln avastab end järsku kummalisest vaheilmast, kus surnud, keeldudes oma surma tunnistamast, kõnelevad, nägelevad, sekeldavad, kahetsevad ja kurdavad elusaatust.

Autori sõnul sisaldab teos üleloomulikke elemente, kuid on siiski eelkõige ajalooline romaan. Teoses, mis vormistatud teatraalse „mänguna häältele”, saavad lisaks elavatele ja kadunukestele tsitaatide kujul sõna ehtsad ning ka väljamõeldud minevikuallikad, esitades kokkuvõttes ajatu küsimuse: kuidas elada ja armastada teadmises, et kõik, mida me armastame, on määratud lõppema?

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Lauri Saaber

400 lk, 25 eurot

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli lühiromaanide kogumiku «Takerdunud maa» (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida. Iga kord, kui keegi midagi nõiub, paneb see kasvama väga ebameeldiva taime, okasväädi, mille torge võib inimese magama panna nii, et ta sellest enam ei ärka. See taim on juba vallutanud suure osa maailmast, mida nad tunnevad, põhjustades suurt põgenike voolu Khaimi linna, mida siiani on õnnestunud okasväädi eest kaitsta. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste ja eriti tervendamise jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda, aga kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega.
Kogumiku lood: Paolo Bacigalupi, «Alkeemik»; Tobias S. Buckell, «Hukkajanna»; Paolo Bacigalupi, «Khaimi lapsed»; Tobias S. Buckell, «Sepa tütar».

Kirjastus Fantaasia

296 lk, 25 eurot

William peab üles leidma maailmalõpugeneraatori, enne kui on hilja!

William ja Iscia saadetakse Saharasse, et aidata võimatu arheoloogia osakonda väljakaevamistel. Keset kõrbe on maandunud suur salapärane kuul ja vaid William suudab lahendada koodi, mis selle avaks. Mis juhtub aga siis, kui ta sellega hakkama saab? Kas see käivitab katastroofi?

Iidse perepärimuse ja koodide abil ilmaruumist saab William jälile viimsepäevamasinale, mis ähvardab hävitada maailma.

Kirjastus Helios, tõlkinud Annika Kupits

192 lk, 19 eurot

Philip Reeve’i „Pimenev tasandik” on auhindadega pärjatud „Surelike masinate” sarja neljas, viimane raamat.

Kui leedi Naga lennuk kahtlastel asjaoludel alla kukub ja tema ning teda saatnud Theo orjakauplejate küüsi langevad, satub kuus kuud kestnud vaherahu ohtu ning Rohelise Tormi ja Traktionstadtsgesellschafti vahel võib taas puhkeda sõda. Tänu õnnelikule juhusele päästab poisi Hester ning algab võidujooks ajaga, et leida leedi Naga ja viia ta intriigidest vaevatud pealinna. Samal ajal asuvad Tom ja Wren teele Londoni poole, mis kunagi ammu, „Surelike masinate” aegu, oli kardetuim linn Vahemere rannikust põhjala tundrateni. Nüüd on see mahajäetud elutu ahervare, kus võib aga peidul olla saladus, mis kurnavale sõjale lõpu toob. Ka stalker Fang on tegutsema asunud. Teda ei huvita, kumb pool võidab. Temal on hoopis suurem eesmärk.

Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Kristina Uluots

480 lk, 25 eurot

Maagia on esimene eestikeelne 21. sajandi vene ulme antoloogia.

Oleg Divovi lühiromaanis Reetur (2000) kandub elfide ja örkide vaheline sõda Irreinilt üle paralleelmaailma, Maale.

Leonid Kaganovi jutus Mul veab (2006) on inimesed saanud võimaluse ajas rännata, kuid üksnes „hüpates“ tulevikku.

Maria Galina lühiromaanis Pööripäev (2011) on hülged inimeste kõrval teine arukas liik planeedil. Peategelasel, vaesel tütarlapsel, pole kolkalinnakeses mingit tulevikku… Aga kui ta polegi see, kelleks kõik teda peavad?

Svjatoslav Loginovi jutustuse Roheline kuppel (2013) tegevus toimub Cultownil. Sel planeedil pole politseid, kuritegevust ega ka valitsust, sest sellel on peremees. Planeet kuulub Joseph Culti gangsterisündikaadile ja seal elavad vanad, pensionile jäänud kurjategijad.

Kirjastus Skarabeus, koostanud ja tõlkinud Arvi Nikkarev

344 lk, 23 eurot

“Võõramaalase” sarja V osa 2. raamat.

Ajal, kui iseseisvussõjani jääb veel kõigest paar aastat, tabavad Põhja-Ameerika kolooniaid selle ajaloolise vapustuse esimesed eeltõuked, mistõttu Jamie Fraser kutsutakse rahvaväesalga eesotsas suruma maha Põhja-Carolinas puhkenud ülestõusu ja seega seadma oma elu ohtu, kaitstes kuningat, kelle peab hiljem – nagu ta teab – reetma.
Diana Gabaldoni „Leegitseva risti” teises raamatus sõlmitakse kokku mitu varasemat süžeeliini ning arutletakse, mil määral on üksikisikul võimalik ajaloo kulgu muuta. Otsekui selle väljaselgitamiseks lasevad loodusjõud ja vaenlased Fraserimäe asukatele osaks saada rohkeid ohte ja ränki katsumusi. Lugeja jälgib hinge kinni pidades, kuidas kujunevad peategelaste saatused.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Suits

592 lk, 30 eurot

“Hirmu ja õuduse jutud II” pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, “Redonda kuninga” M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik “Usheri maja”-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Kirjastus Fantaasia, 374 lk, 25 eurot

New York Timesi ja USA Today müüduima kirjaniku Sarah J. Maasi köitev ja hingemattev uus seeria sulandab romantika, seikluse ja haldjatarkuse tema seni kõige unustamatumaks looks.
FEYRE ON SUREMATU.

Olles päästnud armastatud Tamlini nurjatu Haldjakuninganna käest, läheb ta tagasi Kevadkotta, nüüd juba suurhaldja väega. Ent Feyre ei suuda unustada hirmsaid tegusid, mida pani toime Tamlini rahva päästmiseks – ega kokkulepet, mille sõlmis Rhysandiga, kardetud Öökoja vürstiga.

Kui Feyret tõmmatakse üha sügavamale Rhysandi tumedasse poliitika ja kire võrku, kerkib pea kohale sõda. Ja kurjus, mis on märksa suurem kui iga kuninganna, ähvardab hävitada kõike, mille nimel Feyre on võidelnud. Ta peab astuma vastamisi oma minevikuga, leppima oma annetega ja otsustama oma saatuse.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

637 lk, 30 eurot

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule mäng“, „Ingli vari“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid).

Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Eva Kolli

400 lk, 25 eurot

Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigamaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused. Kuidas on see kõik seotud Maavalla poliitika ja kuningakoja intriigidega? Kas ainult suurtel ja võimsatel on maarahva saatuse osas midagi öelda? Kas maailm, mille ajalugu on läinud teisiti, on määratud meie vigu kordama?

Väljaandja Lummur OÜ

296 lk, 17 eurot

Paralleelmaailmast tagasi saabudes ootavad Cordeviat ees uued katsumused. Tema organismis leidub ikka veel Clay mürki, Bevis nõuab last ja päevavalgele tulevad nii mõnedki hästi hoitud saladused.

Ilmneb tõsine oht, et naabruses asuva baasi hävitanud teepiad kavatsevad rünnata Nancy baasi. Pääseda olendite eest, kellel on võime erinevateks loomadeks moonduda, on inimestele keeruliseks ülesandeks isegi siis, kui nad on peitunud sügavale maapõue.

Kui Clayl õnnestub ründajate plaanid apanusade abiga nurjata, ihaldab teise karja tulevane alfaisane Larry kättemaksu. Liisiametsa häving põhjustab pöördelisi muutusi ja Cordevia satub peenelt sepitsetud lõksu, kus pannakse proovile tema vastupanu ahvatlustele.

Kas Cordevia ikka tahab võrgutuste küüsist pääseda ja poja juurde jõuda, kui tema peale peetakse jahti ning kogu linn kubiseb ohtlikest mereelukatest? Kas ta suudab endale võita oma territooriumi ja lõpetada Clay armumängu?

“Domineeriv värv. Must” on neljast osast koosneva noortesarja teine osa. Esimene osa “Domineeriv värv. Tumepunane” ilmus kirjastuses Varrak 2017. aasta märtsis ja valiti 2018. aastal Tartus Lapsepõlve kirjandusauhinna nominendiks.

Romaani autor Koidu V. G. Ferreira on sündinud Eestis 1975 ja elab koos portugallasest abikaasa ning tütrega Prantsusmaal.

480 lk, 23 eurot

Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise tõttu. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsitsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas.
Nüüd on Arleni, Jardiri ja Arleni naise Renna pingutused viia sõda deemonite juurde jõudnud haripunkti: algab rännak alla Maapõue, kurjuse lätetele, kus Deemonite Ema sigitab ammendamatut armeed. Nende teejuhiks on Alagai Ka, vangistatud riuklik deemonivürst, kelleta pole rajaleidmise lootust, kuid kelle usaldamine ähvardab minna kalliks maksma. Senikaua on maapinda asunud ründama sülem, ning Leeshal, Ineveral, Ragenil ja teistel tuleb mängu panna kogu oma vaprus üleüldise hävingu vältimiseks, sest saatusliku vastasseisu otsustav lõppjärk on käes.

„Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise „Deemonite” sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Lauri Saaber

360 lk, 25 eurot

On aasta 2053. 3D-kuvariga kvantarvutid, hõljukautod, rakettlennukid ja fusiooniajamiga tähelaevad on muutunud inimkonna argipäevaks. Maakaardilt ei leia Tallinna aga keegi – siin asub hoopis Ostlandi riigikomissariaadi Estlandi piirkonna halduskeskus Reval.
3D-arvutid pole mõeldud mitte meelelahutuseks, vaid aitavad valitseda ja kontrollida kõiki, kes pole rahul natsionaalsotsialistliku režiimiga.
Totalitarismi haare pole lõdvenenud ka sada aastat pärast võitu Ameerika Ühendriikide üle. Vastupidi: 21. sajandi keskel on Suur-Saksamaa ja Jaapani keisririik jaganud enda vahel ära kogu päikesesüsteemi ning koduplaneedil on välja suretatud terved riigid, rahvad ja kultuurid.
Siiski on veel vastalisi. Peale selle, et totalitaarne süsteem on iseenda suurim vaenlane, tootes pidevaid ametkondade vahelisi intriige, hõõrumisi ja võimupöördeid, leidub neid, kes loodavad ajaloo käiku ümber keerata ja vabastada inimkonna õudusunenäost, millest paljud ei tahagi ärgata. Sest kes mõtleb ärkamisele, kui ta ei tea, et magab?

Postimehe Kirjastus

200 lk, 25 eurot

Ajalehes “Lääne Elu” avaldati alates 15. detsembrist kuni 24. jaanuarini järjejutuna Maniakkide Tänava pikem lugu “Tähed täis surma”.

„Neetud taevakivi“ on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks.
Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi.

Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi endaga kaasa laastava haiguse ning mürgitas haldjate hinged. Lugu sellest, kuidas mandri poiss Aulemb ja tema sõbrad võtsid ette retke kivi hävitamiseks, uskudes ettemääratusse ja saatusesse. Lugu sellest, kuidas need kaks, ettemääratus ja saatus, inimestele alati vingerpussi mängivad. Aga ennekõike oli see lugu, mis pani laste südamed pimedatel õhtutel värisema ja koldehaldja kaitse poole palvetama. Mis siis, et see lugu oli väljamõeldis. Või kas ikka oli?

Kirjastus Fantaasia

312 lk, 24 eurot