Laupäeva, 26. augusti öösel kuulutati Worldcon 2006 raames välja anglo-ameerika ulmefännide auhinna Hugo võitjad.
See oli 64. Worldcon ja ühtlasi L.A. Con IV. Toimus see 23. – 27. augustini Anaheimis, California osariigis.
Romaan:
Robert Charles Wilson «Spin» ( Tor)
Lühiromaan:
Connie Willis «Inside Job» ( «Asimov’s Science Fiction» 2005; jaanuar)
Jutustus:
Peter S. Beagle «Two Hearts» ( «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2005; oktoober/november)
Lühijutt:
David D. Levine «Tk’tk’tk» ( «Asimov’s Science Fiction» 2005; märts)
Raamat ulmest:
Kate Wilhelm «Storyteller: Writing Lessons and More from 27 Years of the Clarion Writers’ Workshop» ( Small Beer Press)
Draama suurvorm:
«Serenity» ( Universal Pictures / Mutant Enemy, Inc., stsenarist ja lavastaja: Joss Whedon)
Draama lühivorm:
«The Empty Child» ja «The Doctor Dances», telesari «Doctor Who» ( BBC Wales / BBC1, stsenarist: Steven Moffat, lavastaja: James Hawes)
Kutseline toimetaja:
David G. Hartwell
Kutseline kunstnik:
Donato Giancola
Semiprozine:
«Locus» (toimetajad: Charles N. Brown, Kirsten Gong-Wong ja Liza Groen Trombi)
Fanzine:
«Plokta» (toimetajad: Alison Scott, Steve Davies, Mike Scott)
Fännautor:
Dave Langford
Fännkunstnik:
Frank Wu
Lisaks Hugole jagati ka muid auhindu. Special Committee Awardi said toimetaja Betty Ballantine ja kirjanik Harlan Ellison. Big Heart Awardi sai postuumselt Forrest J. Ackerman ning auhind kannab nüüdsest ka nime Forrest J. Ackerman Big Heart Award. The First Fandom Hall of Fame Awardi sai Joe Hensley.
Lingid:
Hugo 2005 finalistid
L.A. Con IV
Robert Charles Wilsoni ametlik koduleht
Lühiromaan «Inside Job» wõrgus
Jutustus «Two Hearts» wõrgus
Jutt «Tk’tk’tk» wõrgus
Storyteller by Kate Wilhelm
Kate Wilhelm’s Page
Film «Serenity» Wikipedias
Sari «Doctor Who» Wikipedias
David G. Hartwell
Donato Arts
Locus Online: Science Fiction News, Reviews, Resources, Perspectives
Plokta
Langford Home Page (Pardon?)
Science Fiction & Fantasy Art by Frank Wu
Kommentaarid
Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .
27-08-2006
Lisas: Jüri Kallas
See on lugu Henryst ja Claire’ist, kes on tundnud teineteist sellest saadik, kui Claire oli kuue aastane ja Henry kolmekümne kuue aastane ning nad abiellusid, kui Claire oli kahekümnene ja Henry kahekümne kaheksane. See oli võimalik ainult sellepärast, et Henry on üks esimesi inimesi, kellel on diagnoositud organismi häire, mis laseb tal ajas rännata. Muidugi ei tee see nende suhteid ja abielu kergeks ning raamat ongi jutustatud vaheldumisi mõlema silme läbi. 
Juba oma esimeste romaanidega tähelepanu pälvinud David Mitchell on loonud lummava mõtiskluse inimloomusest, võimust, rõhumisest, kolonialismist ja tarbimiskultuurist, andes lugejale raamatu lõpus siiski pisut lootust. 
28.-30. juuli 2006 toimus Põlvamaal, Saarjärvel traditsiooniline eesti ulmefännide aastakokkutulek Estcon. Traditsiooniline oli ka see, et Estconi käigus kuulutati välja ulmeauhinna Stalker võitjad… sedapuhku siis 2005. aastal eesti keeles ilmunud ulme. 
Oma kolm ja pool tuhat aastat kestnud valitsemisega hoidis imperaator Leto II kogu inimkonda surve all, ikka selleks, et inimeste soov universumisse laiali valguda vaid suureneks. Leto surmale järgneski hajumiseks nimetatud protsess, mille käigus asustati loendamatu hulk planeete. 
Raamatu tegevus toimub totalitaarses tulevikuühiskonnas, mille nimi on Ühtne Riik. Kõrgeim juht Heategija pakub alamatele turvatunnet ja materiaalseid hüvesid, aga mitte vabadust. «Meie» peategelane on D-503, matemaatik ja insener, kellel teiste kodanike kombel on nime asemel ainult number. 
Käesoleva aasta juunis ilmus kirjastuse «Skarabeus» 9. raamat – tänapäeva vene ulme antoloogia «Muumia». 
Meie ajale omaseid tunnuseid (maffia, korrumpeerunud valimised, «uusvenelased») on romaanis küllaga, kuid nagu ikka, on selles peamine just ideede sõlmumine ja «neetud» küsimused: kas meil on õigust sekkuda teiste asjadesse, olgu kas või kõrgeima eesmärgi nimel, kus on piir ausate püüdluste ja omakasu vahel, samuti küsimus: milles seisneb isiksuse jõud ja jõuetus läbi ajaloo. 
Käesoleva seitsmenda raamatuga jõuab lõpule ulmekirjanduse suurmeistri Isaac Asimovi (1920-1992) kõige õnnestunum ja tuntum teos, nn. Asumi-sari. 
Teose keskmes on astronoom Ellie Arroway, kellest saab maaväliste sõnumite monitooringuga tegeleva kosmosekeskuse juht. Ühel päeval tulebki sõnum, mida suudetakse dešifreerida. Selgub, et Maale on saadetud kosmosesõiduki skeem. Järelikult ootavad maavälise tsivilisatsiooni esindajad, et see sõiduk ehitataks valmis ja varustataks maalastest meeskonnaga. 
Jätkuvad Tomi ja Hesteri seiklused kõledas tulevikumaailmas. Auklikuks tulistatud õhupallis jääväljade kohal triivides sattuvad nad uiskudel linnale. Räsitud välimusega Anchorage on näinud paremaid aegu. Linna nooruke valitseja markkrahvinna Freya võtab ette meeleheitliku retke Surnud Mandrile – Ameerikasse. 
Harperid on elanud alati Harper House’is, sajanditevanuses majas, natuke maad Memphisest väljas. Ja nii kaua, kui mäletatakse, on ikka Harperi Pruudi nime all tuntud vaim kõndinud maja koridorides ning laulnud öösiti hällilaulu… 
Kirjastus «Fantaasia» avaldas Indrek Hargla mahuka kogumiku «Roos ja lumekristall», mis ühtlasi on autori kümnes raamat. 
Henry Jamesi (1843-1916) on iseloomustatud kui kirjanikku, kes kirjutas ameeriklastest eurooplastele ja eurooplastest ameeriklastele, esindades nii angloameerika kirjandust. Tema ulatuslikus loomingus on väljapaistev koht ka kummituslugudel. 
Sedapuhku on Lancre’i kuningriigist saanud vampiiride ja nõidade võitluse tallermaa. Nanny Oggile ja Vanaema Weatherwaxile on lisandunud noor Agnes ja eks ole nõid ka kuninganna Magrat, kes peab nüüd nõiakunsti ja lapsekasvatamise ühendama. Vampiirid on aga nutikad ja tegelikult ei ole nad ka eriti surelikud, mis teeb neist lahti saamise raskemaks. Keset võitlust on sattunud veel ka preester Kangesti Kaer, kes avastab, et palve asemel kuluks talle ära hoopis kirves. 
