Ulme.ee

Kati, endine professionaalne e-sportlane, on saanud virtuaalmänge mängides ajukahjustuse, mis ravita jäämise korral võib ta tappa. Ravi on kahjuks saadaval ainult Saksa – maal ja summa, mis tuleb selle eest välja käia, on Kati jaoks liiga suur. Kui Kati saab teada, et tema poeg Lauri tahab hakata ema ravi jaoks raha teenima verivärskes MMORPG mängus „Muinaskuningas online“, otsustab ta poja toetamiseks oma haigust trotsides ka ise uude virtuaalsesse mängumaailma sukelduda, kuigi virtuaalreaalsuse peakomplekti edasine intensiivne kasutamine ainult süvendaks ta haigust ja tooks surma ikka lähemale ning lähemale … Kati ei taha surra, kuid mäng surmaga on ainus viis, kuidas hankida raha, et jääda ellu.

Kirjastus Lummur, 288 lk

Jutukogu koondab Heinrich Weinbergi lühiproosat aastatest 2015 – 2022. Siit leiab täiesti teistmoodi Revali linnas aset leidvaid mõistatuslikke juhtumeid, kohtumisi kosmiliste võõrastega ja paralleelmaailmade vahel toimuvaid seiklusi.
Võlukunsti ja nõidumisega pole sel mingit pistmist. On vaja vaid teadmisi, oskusi ja muidugi õigeid masinavärke. See maailm on lihtsalt mitmekihilisem ja veidramgi veel.

Kirjastus Lummur, 386 lk.

Romaani peategelane Peeter Tergens tegutses noore mehena Leo Kunnase 2001. aastal ilmunud raamatus „Sõdurjumala teener”. Seejärel ilmus ta välja romaanis „Sõda 2023“. Nüüd toob Kunnas ta tagasi lugejate ette. Lühiromaan „Puhastuskülm“ kirjeldab Tergensiga juhtunut pärast surma. Minategelane leiab end jäiselt tühermaalt, kus ekseldes kohtab 1200 aastat varem elanud viikingite ajast pärit jarl Skallagrimrit, kes hakkab oma kaaslast kutsuma Eistlandur Hallhabemeks.
Nüüd rändavad kaks eri aastatuhandest pärit sõjameest koos ja avastavad kummalist maailma, kust ei ole võimalik pääseda isegi läbi enesetapu. See ei ole reaalne maailm, aga ei ole ka Põhjala sõdalaste surmajärgne Valhalla. Riided, relvad, varustus ja laskemoon ei kulu. Patareid ei saa tühjaks. Aja kulgemine puudub. Plahvatustes purustatu omandab taas esialgse kuju. Inimkeha jahtub miinus kahekümne kraadini, aga toimib siiski ning pidevast nälja- ja külmatundest hoolimata saab hakkama vee ja toiduta. Tergens annab jarl Skallagrimrile tänapäevast haridust ja näiliselt lõputu ajaga jõuab jarl õppida palju.
„Kui see polnud päris põrgu, kus me siis olime? Poolpatuseid kristlasi ootas puhastustuli. Mis oli selle koha nimi? Puhastusnälg? Puhastuskülm? Ma ei teadnud.“
Sõjamehed mõtisklevad ja otsivad teed Valhallasse. Neid ootavad uued katsumused ja küsimused ning lõpuks ka lahkuminek ja vastused.

Kirjastus Hea Lugu, 136 lk.

Et kolmas treeninguaasta üle elada, peavad Skandar ja ta sõbrad Saare elemendisektorites läbi tegema seeria ränki katseid. See õnnestub ainult kõige tugevamatel, sest sõprus, koostöö ja ratsuri side ükssarvikuga pannakse viimse piirini proovile.
Skandari õde Kenna on lõpuks ometi Kotkapessa jõudnud. Kuna tal on side metsiku ükssarvikuga, on ta seal tõrjutud ja üksi. Ja kui hirmus avastus Saare tuleviku küsitavaks muudab, näitavad kõik näpuga ühes suunas …
Kui pimeduse vägi koondub, peab Skandar otsustama, kui kaugele ta on valmis Kenna ja Kotkapesa nimel minema.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kristina Uluots, 416 lk.

Kai Wren, kunagisest jumalatega peetud sõjast tuntud ka kui Lord Deemon, meisterdab pudeleid. Need on erilised pudelid, mille sisse mahub terve maailm, ja paljud deemonid elavadki sellistes pudelites. Ta on üsna rahumeelne tegelane päevani, kui sajandeid tema teenistuses olnud abiline tapetakse ja ta hakkab uurima, kes seda tegi ja miks. Avastused viivad uue suure jumalatevastase sõja ettevalmistusteni ja ka kõige lähemad sõbrad võivad reeturiteks osutuda.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Henrik Habicht, 224 lk

Ulmekirjanduse suurmeister Sir Arthur C. Clarke ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter ühendasid 21. sajandi avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarke’i ilmakuulsast teosest „2001: kosmoseodüsseia“, olles tolle originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks.
„Ajaodüsseia I. Aja silm“ algab sellega, kuidas inimkonda uurima saabunud tulnukate rass paiskab segi meie aegruumi kontiinumi, nii et 1885. aastal Briti India loodepiiril tegutsev nooruke ajakirjanik Rudyard Kipling asetab end korraga vastamisi 2037. aastast pärit helikopteri meeskonna ja ÜRO rahuvalvajatega. Enne veel, kui eri aegadest pärit romaani kangelased jõuavad aru saada, mis õieti on toimunud, kistakse nad verisesse heitlusse Aleksander Suure faalanksite ja Tšingis-khaani mongolihordide vahel iidse Babüloni müüride all…

Kirjastus Fantaasia, tõlkiunud Jay Skaidrins, 336 lk

Märtsikuu Loomingus on ilmunud 3 ulmejuttu:

Meelis Friedenthali “Õunapuu”, Jan Kausi “Kohakuti” ja Monica-Linde Klemeti “KaVa-Ǝ”.

Märtsikuu Müürilehes on ilmunud Jan Kausi ulmejutt “Kangelase võimalus”.

Lõbusas ja ülipõnevas loos satuvad Egert Marvin ja Taddeus koolis avanenud ussiaugu kaudu 1939. aasta Viivuranna kevadlaadale ning näevad oma silmaga esimese Eesti Vabariigi lõpuaastate hiilgust. Kui Taddeusel on varuks hoolikalt kavandatud salaplaan, siis Egert seisab pidevalt silmitsi raskete otsustega. Isegi moosipiruka ostmine võib tekitada liblikaefekti, mis tulevikus kõik pea peale pöörab, nii et mõni nende koolikaaslastest ei sünni. Katastroof tuleb mõnikord sealt, kust seda oodatagi ei oska… Samamoodi ka salapärane kaunis abistaja.
Helga-Johanna Kuuslerilt on ilmunud kolm romaani: ilukirjanduse kategoorias 2015. aastal BestSelleri konkursi võitnud „Puhkus koomas“ (2016), „Verevalla varandus“ (2018) ning „Romeo ja Julio“ (2021).

Väljaandja: Eesti Noortekirjanduse Ühing

152 lk

Haruldaselt kaunis romaan, mis liugleb läbi tuulise Mongoolia ja saadab kahte võõrdunud kaksikvenda kohustuste, vastuolude ja uuesti leitud mõistmise teekonnal.

Noor munk Chuluun saab ülesande leida taaskehastunud laama – vaimne õpetaja, kes võib olla sündinud kus tahes Mongoolia lõpututel tasandikel. Rännakukaaslane, identne kaksikvend Mun on mungaelu, mida nad kunagi jagasid, hüljanud. Otsing on kahe venna läheduse proovikivi, sest mõlemat on õnnistatud võimega kuulda teise mõtteid.

Kas meie elud kuuluvad meile endale või oleme me osa millestki suuremast? „Kui mind enam ei ole, otsi idast“ on hämmastav vaatlus võitlusest oma veendumuste eest ja tähenduse leidmisest kiiresti muutuvas maailmas, see on meditatsioon, kuidas leppida sellega, mis lihtsalt on.

Quan Barry (snd 1973) viib lugeja läbi maastiku, mis on sama halastamatu kui ka ilus ja kultuuriliselt mitmekesine, alates Lääne-Altai mägedest kuni kõheda Gobi kõrbe ja Tšingis-khaani iidse pealinnani. Astudes mööda lõputuid teid, otsivad rändajad vastuseid taevasematele ja maisematele – armastuse, kokkukuuluvuse ja vendluse – küsimustele.

Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Elina Adamson, 352 lk

Selle mahuka kogumiku lühiromaanide ja juttude tegevus toimub kirjaniku Tuhande Maailma nime kandvas tulevikuajaloos, kus inimkond on levinud planeedilt Maa ümbritsevatesse tähesüsteemidesse ning loonud suure Föderaalimpeeriumi. Kohtutakse ka kahe tulnukrassiga, kellega peagi algab sajandeid kestev konflikt, mille käigus kõik kolm tsivilisatsiooni lõpuks kokku varisevad. Inimkond teeb läbi Valitsuseta Aja ja taastub, kuid ei moodusta enam kunagi ühtset poliitilist tervikut. Sõda muudab suhtluse eri maailmade vahel veelgi kaootilisemaks, kui see niigi oli, ja iga planeet kogeb Kollapsit omal viisil ning ajal. Mõnes maailmas katkevad tähelennud viieks aastaks, mõnes viiekümneks, mõnes viiesajaks. Kuid suur sõda ning selle järelmõjud on neile põnevatele planeediseiklustele vaid kaugeks fooniks…

Kirjastus Fantaasia, 504 lk

Menuromaanide „Gogoli disko“ ja „Lenini valss“ autori Paavo Matsini uus teos „Death Café“ on maagilise realismi võtmes kirjutatud düstoopiline romaan, mille tegevus toimub tänapäeval ja lähitulevikus. Romaani idee pärineb autori lapsepõlvest, kus ta igatses lugeda raamatut, milles erinevate lemmikteoste tegelased tegutseksid üheskoos.

„Death Café“ tegelasteks on surnuist üles äratatud ja nüüdisaegsesse Euroopasse elama saadetud eesti kirjandusklassikud: Oskar Luts, A. H. Tammsaare, Betti Alver, Juhan Liiv ja Uku Masing. Episoodilistemates rollides astuvad üles ka Ernest Hemingway jt. Kuidas võiksid elada ja millest mõelda meie suured kirjanikud nüüdisajal? Mida ja kus nad sööksid? Milliseid tekste kirjutaksid? Keda nad armastaksid ja vihkaksid? Mida nad arvaksid Euroopat tabanud sõjast? Seda kõike saabki teada romaanist „Death Café“.

Väljaandja: Lepp ja Nagel OÜ, 160 lk

Isabel Clark elab oma tavalist igapäevast elu, mida aeg-ajalt ilmestavad huvitavad külastajad tema töökohas, Lady Grey pubis. Kõik muutub aga päeval, kui ilmsiks tulevad perekonnasaladused, mida ta vanemad oleksid soovinud igavesti varjata. Isabel tõugatakse nõiduslikku maagiamaailma, mis eksisteerib paralleelselt meie omaga ja millesse kord sisenedes pole võimalik tagasi pöörduda. Noor naine satub maagilisse seiklusse, kus ei tea kunagi, kes on su sõber või vaenlane, kus Surmale meeldib eludega mängida ja Saatus tõstab klaasi kõikide nende valikute terviseks, mida eluteel tehakse. Talle õpetajaks ning kaitsjaks määratud vardja Gage Marksoni eesmärk on hoida elus Isabeli, kes on mingil põhjusel just see puuduv lüli, kes peaks suutma päästa hävingule määratud maailma. Iga sammuga, mis viib teda eesmärgile lähemale, saab Isabel aru, kui oluline on otsustada ise oma elutee üle ja teada, kes sa tegelikult oled. Ajaloosugemetega müstiline põnevik „Maagilise maailma vardjad“ on Krista Logbergi debüütromaan.

Kirjastus Eesti Raamat, 282 lk

Seikluslik romaan „Alex Globin. Poolsaar“ viib meid lähitulevikku, kus inimeste pidev jälgimine ning sõna- ja mõttevabaduse puudumine on norm. Peategelane Alex on vabadust ja vabamõtlemist armastav mees, kes meelitatakse mängu, mille eesmärgiks on puurida ahistavasse ametnikeriiki väljapääsu avaus. Jälgimise eest pidevalt põgenev Alex harutab süsteemi kütkest lahti hulga ettevõtlikke inimesi ning lõpuks sünnib saladuslik Poolsaar.

Raamatu autor Peeter Wõrk on ettevõtja, suhtleja, seikleja, vaatleja, kes tunneb end ühtmoodi hästi nii pintsakus ärikohtumisel kui ka plätades teel uute seikluste poole. Palju reisinud laia silmaringiga isemõtlejale ei jää märkamata süsteemivead ning õnne ja vabadust pärssivad ühiskonnareeglid. Tal on selge nägemus, kuidas stress ja rutiin asendada elurõõmsa ja õnneliku igapäevaga. Reeglid talle ei meeldi, ta soovib naerunäoga keeruliseks aetud süsteemidest läbi liuelda nagu allveelaev.

Tema eelmised raamatud Õnnelik Hommik / Joyciety (2012) ja Vaba Hommik / Joyciety 2, Globini elu (2017) on filosoofilised mõttearendused inimese olemusest, õnnele viivatest teedest ning vabadustest tänases ühiskonnas.

Väljaandja: PW Parters OÜ, 257 lk

Kass on inimesega olnud aegade algusest peale. See väike, isepäine, nurruv ja hiiri püüdev loomake, kes väidetavalt kodustas end ise, on olnud erinevatel aegadel nii jumala seisuses, õnnetoov külaline kui ka nõidade loitsimises abistaja. Keskajal uskusid inimesed, et Kurat muutub mustas kassiks ja arvati isegi, et Saatan ise vastab musta kassi kummardajatele. Vanad eestlased teadsid, et kassile häda tegemine toob halba õnne, kuid samas ka seda, et kassi teatud kombel ohverdades on võimalik muutuda nähtamatuks. Seetõttu pole üllatav, et kassid on inspireerinud läbi ajastute erinevaid kirjanikke, seejuures ulmekirjanikke ja eriti õuduslugude autoreid.

Kogumik on esimene eestikeelne ainult kassidele pühendatud ulmeantoloogia, kus läbi üheksa autori pilgu saab näha nii deemoneid kassinahas kui ka lihtsalt uudishimust valel ajal ja vales kohas olnud kodukiisusid.

Autorid: Indrek Harlga, Jana Raidma, Manfred Kalmsten, Miikael Jekimov, Meelis Kraft, Laura Loolaid, Rait Piir, Joel Jans, Maniakkide Tänav.

Kirjastus Lummur, 324 lk