Claudia Gray: Sinu tuhat palet

Marguerite Caine’i füüsikutest vanemad on tuntud oma maailma muutvate saavutuste poolest. Nende kõige hämmastavam leiutis Tulilind võimaldab selle kandjal reisida universumite vahet ja tõotab igaveseks muuta kogu teadust. Kui Marguerite’i isa tapetakse, osutavad kõik asitõendid ühele isikule – Paulile, tüdruku vanemate salapärasele lemmikõpilasele. Paul põgeneb teise dimensiooni ning näib, et tal on õnnestunud sooritada täiuslik kuritegu. Aga ta ei arvestanud Marguerite’iga.

Marguerite ei lepi sellega, et mees, kes hävitas tema perekonna, pääseb karistuseta, ning ta alustab dimensioonidevahelist metsikut jahti, leides end aina uutes iseenda versioonides. Igas uues maailmas, kuhu Marguerite hüppab, kohtub ta ka Pauli uue versiooniga. Ei lähe kaua, kui Marguerite hakkab kahtlema Pauli süüs – ja iseenda tunnetes –, ning avastab peagi, et tema isa saladusliku surma põhjus on palju kurjakuulutavam, kui ta arvas.

Seigeldes neis pööraselt erinevates eludes, on ta kord suurvürstinna Tsaari-Venemaal, kord klubides traaliv orvust teismeline futurislikus Londonis, siis ülemaailmse üleujutuse eest pakku läinud põgenik ookeanijaamas. Neis maailmades on saatus vältimatu, tõde raskesti tabatav ning kõige suuremaks müsteeriumiks hoopis armastus.

Claudia Gray on New Orleansis elava kirjaniku Amy Vincenti pseudonüüm, mille all on ilmunud ka tema populaarne sari „Evernight”, New York Timesi edetabeli vallutaja. Ta on töötanud advokaadi, ajakirjaniku, diskori ja eriti kehval järjel ettekandjana. Tema huvi müstilise ja seletamatu vastu on arvatavasti pärit lapsena vanavanemate riiulist leitud raamatust „Mysteries of the Unexplained”.

Päikese Kirjastus, tõlkinud Iiri Sirk

288 lk, 20 eurot

Rubriigid: Uudised | Claudia Gray: Sinu tuhat palet kommenteerimine on välja lülitatud

Genevieve Cogman: Nähtamatu raamatukogu

Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi klassikalised teosed neis pisut erineda. Näiteks on „Faustis” mingi sõna vahetusse läinud. Või on vennad Grimmid leidnud oma raamatusse täiendava muinasjutu või paar. Mõned raamatud on unikaalsed, seotud ainult ühe konkreetse maailmaga, mõned võivad aga reeta Raamatukogu saladusi.
Esialgu tundub kõik lihtne: minna kena praktikandi saatel Londonisse, võtta raamat, tulla märkamatult tagasi. Aga raamat on juba varastatud ning seda näivad otsivat väga mitmed jõud alustades Liechtensteini saadikuga ja lõpetades salaühingutega. Liechtenstein, muide, on üks Euroopa suurjõude, sest just seal valmistatakse haldjate võluväe abiga maailma parimaid tsepeliine.

Geneviene Cogmani „Nähtamatus raamatukogus” on salapära ja maagiat, ustavust ja reetmist, aurupunki ja armastust raamatute vastu – lühidalt: see on hõrk kokteil igale maitsele.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht

288 lk, 26 eurot

Rubriigid: Uudised | Genevieve Cogman: Nähtamatu raamatukogu kommenteerimine on välja lülitatud

Jeff Vandermeer: Võim. Leppimine

„Lõunaringkonna” triloogia 2. osas astub mängu uus direktor, sest eelmine läks kaasa viimase alale X korraldatud ekspeditsiooniga ja jäi kadunuks. Vanad töötajad ei võta teda aga kergesti omaks ja vastamist ootab hulk küsimusi. Miks on direktori kirjutuslaua lukustatud sahtlis kompositsioon kahvatute lehtedega taimest, surnud hiirest ja iidsest mobiiltelefonist? Miks külitab üks teadlastest vahel kössitõmbunult laoruumi kõrgel lae all olevas riiulis? Rääkimata kõige tähtsamast küsimusest: mis toimub alal X?

Triloogia 3. osas saavad kokku eelmiste osade tegelased ning kohtame ka neid, kes seni vaatasid vastu ainult tuhmunud fotolt ja olid tunnistajateks ala X tekkimisele. Kas see tekkimine oli ikka nii lihtne? Ja kas kohtujad on ikka need, kes nad olid varem? Sest üks osalistest küll mäletab katkeid elust „Hävingu” bioloogilise peategelasena, kuid teab, et ise ta see ju ei olnud. Ning miks ta kahtlustab, et tema (või mitte-tema) surnud abikaasa nüüd kassikakuna edasi elab? Kas saab usaldada üldse kedagi, kes kunagi alaga X kokku on puutunud? Ja kus siis ala X tegelikult asub?

Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht

616 lk, 35 eurot

Rubriigid: Uudised | Jeff Vandermeer: Võim. Leppimine kommenteerimine on välja lülitatud

Helga-Johanna Kuusler: Verevalla varandus

17-aastane Ivo kolib koos oma ema ja õega Lõuna-Eestis asuvasse Verevalla külla. Esmapilgul rahulikul külakesel on aga nii mõnigi saladus, mis ähvardab Ivo elu pea peale pöörata. Miks lukustavad Kersti ja Kärt oma jalgväravat? Miks käsib Luukas Ivol kardinad ette tõmmata? Miks on peaaegu kõigil külaelanikel sinised silmad? Miks kirjutas kohalik rahvaluulehuviline noormees kurjakuulutava pealkirjaga loo „Verevalla vajub alla“? See müstiline põnevik on HelgaJohanna Kuusleri teine noorteromaan. Esimene, „Puhkus koomas“, saavutas kirjanduskonkursil BestSeller 2015. aastal ilukirjanduse kategoorias esikoha.

Kirjastus Tänapäev, 304 lk, 19 eurot.

Rubriigid: Uudised | Helga-Johanna Kuusler: Verevalla varandus kommenteerimine on välja lülitatud

Jules Verne: Black Cupi saare saladus

Jules Verne’i (1828–1905) romaani “Back Cupi saare saladus” (1896) tegi maailmakuulsaks tšehhi režissööri Karel Zemani 1958. aasta film, mis oli novaatorlik eelkõige oma visuaalse külje ehk siis 19. sajandi stiilis joongravüüri tüüpi animatsiooni ning reaalsete näitlejate ühendamise tõttu. Filmi aluseks olev romaan on kiiretempoline ja pööraste süžeekäikudega ulmeseiklus, millest ei puudu hull teadlane ja tema tohutu hävitusjõuga hirmuäratav relv, piraatide võimas salaorganisatsioon, nende baas vulkaanikraatriga saladusliku saare südames, lahingud allveelaevade vahel ning loo kulminatsiooniks ka suurriikide laevastike rünnak piraatide saarele ja superrelva käivitamine.

Käesolev romaan on vahest Jules Verne’i kõige iseloomulikum, kuna siin on üheskoos esindatud kõik need teemad ja tüpaažid, mis tema varasemates teostes on eraldi olemas: vulkaanid, ülivõimsad kahurid, allveelaevad, aga eelkõige oma identiteeti maailma eest varjav suur üksiklane, olgu siis geniaalne teadlane, piraat või krahvmontecristolik kättemaksja, kelle valduses on inimkonnale tundmatu tehnoloogia.

Kirjastus Viiking, tõlkinud Martin Kirotar

228 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Jules Verne: Black Cupi saare saladus kommenteerimine on välja lülitatud

Steven Brust: Yendi

Vlad Taltos on sarkastiline ja paranoiline palgamõrtsukas, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid, kes on üsna osavad ka surnute elustamisel. Dragaera maailmas käib pidev vastasseis inimeste ja Dragaera võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.
Selles loos on Vladil tegemist salakavala võluriga, kes kuulub Yendi Kotta. Yendi ehk liivamao järgi nime saanud koja võlurid on osavad intriigipunujad, kes Vladile ja tema sõpradele päris palju probleeme tekitavad.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

176 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Steven Brust: Yendi kommenteerimine on välja lülitatud

Kir Bulõtšov: Kosmoselaevastiku agent

Selles kogumikus seikleb üks kirjaniku meeldejäävamaid kangelasi, Andrei Bruce. Planeedil, mida asustab mitte veel päriselt tsiviliseeritud klanniühiskond, kaob jäljetult kosmosearheoloog Photius van Kuhn. Peagi selgub, et arheoloogi kadumine on vaid üheks lüliks planeetidevahelises vandenõus.

Lühiromaan „Nõiakoobas“ räägib sellest, kuidas planeedil, mida asustavad mongolitelaadsed metsikud barbarite hordid, võetakse vangi arheoloogilise ekspeditsiooni vähesed ellujäänud liikmed, Andrei Bruce nende hulgas. Selgub, et kõrgelt arenenud humanistlikul tsivilisatsioonil pole üldse lihtne jagu saada rämedast barbaarsusest ja moraalitust kurjusest.

Kirjastus Fantaasia

332 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Kir Bulõtšov: Kosmoselaevastiku agent kommenteerimine on välja lülitatud

Katharine McGee: Tuhandes korrus

SENINÄGEMATU NEW YORK Taevasse sirutuv tuhandekorruseline pilvelõhkuja. Helklev tulevikukujutelm, kus kõik on võimalik – kui seda vaid piisavalt tahta. TERE TULEMAST 2118. AASTA MANHATTANILE! Ka saja aasta pärast on New York uuenduste ja unistuste linn. Iga sealne elanik januneb millegi järele … ja igaühel on midagi kaotada.
LEDA COLEʾi veatu välispind peidab salajast sõltuvust narkootikumi – mida ta poleks eales tohtinud proovida – ning poisi – kellega ta poleks eales tohtinud end siduda – vastu.
ERIS DODD-RADSONi ilus ja muretu elu variseb kokku, kui südantlõhestav reetmine tema perekonna lõhki ajab.
RYLIN MYERSi töö ühel kõrgemaist korrustest paiskab ta maailma – ja armuloo – kütkeisse, milletaolist poleks ta osanud uneski näha … kuid kas selle uue elu hinnaks osutub tema senine elu?
WATT BAKRADI on tehnikageenius, kes varjab saladust: ta teab kõigi kohta kõike. Ent kui kõrgema korruse tüdruk ta endale nuhiks palkab, avastab Watt end ühtäkki valede keerukast sasipuntrast. Ja kõigi teiste kohal, tuhandendal korrusel, elab
AVERY FULLER – tüdruk, kes on loodud geneetiliselt täiuslikuks; tüdruk, kellel tundub kõik olemas olevat. Ent ometi painab teda see üks asi, mida ta kunagi endale ei saa. Kesk peadpööritavat suurlinna ja tulevikuluksust proovivad viis teismelist maailma tipus oma kohta leida. Aga kui olla nii kõrgel, saab liikuda ainult alla …

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Katariina Kirss

384 lk, 22 eurot

Rubriigid: Uudised | Katharine McGee: Tuhandes korrus kommenteerimine on välja lülitatud

Fredrik Backman: Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust

Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi.

Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist.
Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla.
Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Ene Mäe

352 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Fredrik Backman: Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust kommenteerimine on välja lülitatud

Ville Hytonen: Jumala koerad

Ajalooline romaan viib lugeja 17. sajandi lõpuaastate Lihulasse. Ühes nälja-aastatel tühjaks jäänud osmikus on end sisse seadnud Soomest pagenud sorts Aaprami ja Riiast libahundina välja saadetud ätt Thies. Need kaks veidrat inimeselooma ei taha kellegagi tüli, ent kui hakkab juhtuma hirmsaid asju ja õhus on maailmalõpu märke, langeb külarahva viha vääramatult kahe võõra peale.

Turu Akadeemia üliõpilase Matias Homelini pilgu läbi nähtud pöörane lugu jutustab võõravihast ja ligimesearmastusest ning sellest, kuidas hirm, ebausk ja eelarvamused võivad mõistuse peast viia ja maailmakorra segi lüüa. Omaette lugemisväärsus on raamatu lopsakalt uperpallitav ja ajaloolist atmosfääri loov keel.

„Jumala koerad” on luuletaja ja lastekirjanikuna tuntud Ville Hytöse (s 1982) esimene romaan. Hytönen on ka kirjastuse Savukeidas asutaja ja tegevjuht. Ta elab Tallinnas ning veedab suved Läänemaal.

Kirjastus Koolibri, tõlkinud Kadri Jaanits

168 lk, 19 eurot

 

Rubriigid: Uudised | Ville Hytonen: Jumala koerad kommenteerimine on välja lülitatud

David Mitchell: Luukellad

Viieteistaastasel Holly Sykesil on suur tüli emaga, ta hakkab sihitult astuma, teadmata, et teda ootab ees üsna kummaline elu. Kunagi olid temaga ühendust võtnud veidrad hääled, keda ta ise lapsena nimetas raadiorahvaks. Hiljem hääled lakkasid, kuid nüüd ootavad teda ees nägemused, mis tunduvad liigagi reaalsed.
Holly on nimelt sattunud ohtlike müstikute ja nende vaenlaste huviorbiiti ning selles võitluses ei saa ta ise kaasa rääkida. Peagi tabab tema perekonda ränk kaotus ning sellest hoobist ei toibu ta päriselt kunagi.
Elu viib Holly kokku mitmete inimestega, kellel kõigil on oma roll tema saatuse kujunemisel. Cambridge’i üliõpilane, kes ihkab jõukust ja kindlustunnet, Holly elukaaslane, kes tunneb end elusana üksnes sõjast reportaaže saates, keskealine kirjanik, kes kardab tunnustuse kaotamist – nende elud põimuvad ootamatutes olukordades ja saatuslikel hetkedel.

Selles mahukas teoses on David Mitchell asunud ehitama omaenda maailma, tuues mängu juba oma varasematest teostest pärit tegelased ja luues uusi seoseid ja tähendusi. See on suurejooneline ja paeluv kaleidoskoop, mille mustrid ja pildid on pidevas muutumises.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Kaer

702 lk, 29 eurot

Rubriigid: Uudised | David Mitchell: Luukellad kommenteerimine on välja lülitatud

Neil Gaiman: Põhjala müüdid

Põhjala müüdid jutustavad kõledast paigast, kus talveööd on pikad-pikad ja suvepäevad lõputud, need on rahva müüdid, kes ei usaldanud oma jumalaid täielikult ja kellele need jumalad täielikult isegi ei meeldinud, kuigi nad austasid ja kartsid neid.
Nii paljud vanade põhjamaade lood on puudu, nii palju on teadmata. On vaid mõned müüdid, mis on jõudnud meieni rahvalugude kujul, ümberjutustatuna, luule või proosa vormis. Ma püüdsin jutustada neid müüte ja lugusid ümber nii täpselt, kui suutsin, ja nii huvitavalt, kui suutsin. Ma loodan, et olen jutustanud need ümber ausalt, kuid nende jutustamises oli ikkagi rõõmu ja loovust.
Just seda rõõmu müüdid pakuvadki. Tore on neid ise jutustada – ja seda soovitangi ma teil, kes te seda loete, soojalt teha. Lugege jutte selles raamatus, tehke need enda omaks ning mõnel pimedal ja jäisel talveõhtul või suveööl, kui päike ei taha kuidagi loojuda, jutustage sõpradele, mis juhtus, kui varastati Thori vasar, või kuidas Odin sai jumalate valdusse luulemõdu.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum

256 lk, 22 eurot

Rubriigid: Uudised | Neil Gaiman: Põhjala müüdid kommenteerimine on välja lülitatud

Diana Wynne Jones: Kindlus õhus

Kindlus õhus” (1990) on järg romaanile “Howli liikuv kindlus”, mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm. Selles kohtume uuesti nii Howli, Sophie, Calciferi, Lettie, prints Justini, printsess Valeria kui võlur Sulimaniga.
Äsja on lõppenud sõda, millest Ingary on väljunud võidukana. Kuninglik Võlur Howl hoiatab kuningaperet, et printsess Valeriat ähvardab hädaoht, ning kaob salapärasel viisil koos oma perekonna ja liikuva kindlusega. Samal ajal aga elab kaugel Rashpuhti Sultanaadis unistajast vaibamüüja Abdullah. Tema armastatu röövitakse, ja selgub, et sama hädaoht, mis ähvardab printsess Valeriat, ähvardab ka neid.
Eelmise raamatu tegelased hakkavad sündmustikku sekkuma esmapilgul varjatult, mitmed neist ka võimsatest jõududest äranõiutult, kuni selgub, mis neid kõiki mõjutanud on.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

264 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Diana Wynne Jones: Kindlus õhus kommenteerimine on välja lülitatud

Ransom Riggs: Hingede raamatukogu

Seiklus, mis algas romaaniga “Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” ning jätkus “Tontide linnas”, leiab oma põneva lõpu “Hingede raamatukogus”. Loo alguses avastab kuueteistaastane Jacob uue vägeva võime ning peagi sukeldub ta läbi ajaloo, et päästa oma ebatavalised kaaslased hästivalvatud kindlusest. Sellel teel saadavad Jacobit Emma Bloom, tüdruk, kellel leegid alati käeulatuses ja Addison MacHenry, koer, kellel on nina ebatavaliste laste välja nuuskimise peale. Nad rändavad tänapäeva Londonist Vanakuradi aakri, Victoria-aegse Inglismaa näruseima aguli teederägastikku. See on koht, kus kõikide ebatavaliste laste saatus lõplikult otsustatakse. Nagu eelkäijad, ühendab “Hingede raamatukogu” põneva fantaasia avaldamata vanade fotodega, et luua ainukordne lugemiselamus.

Kirjastus Tiritamm, tõlkinud Lee Kärner

432 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Ransom Riggs: Hingede raamatukogu kommenteerimine on välja lülitatud

Dmitri Lipskerov: Sellest ja liblikatest

Ilus, kuulus ja rikas 50. aastates arhitekt Arseni Iratov teeb ühel hommikul ärgates hirmsa avastuse: tema meheau on haihtunud. Kadunud kallisvara ilmub aga välja viletsa Vene külakeses 13-aastase Aliska ja tema joodikust vanaema juures, kasvab ja kosub ning sirgub imekauniks noormeheks.

Intrigeerivas, üheaegselt naturalistlikus ja sürreaalses uue Vene kirjanduse üheks suunanäitajaks nimetatud romaanis talutatakse lugejat apokalüptilise finaalini otsekui läbi labürindi, kus igal käänakul varitsevad vihjed Gogolile, Bulgakovile jpt.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Erle Nõmm

300 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Dmitri Lipskerov: Sellest ja liblikatest kommenteerimine on välja lülitatud