John Scalzi: Kõigi asjade lõpp

See on Hugo võitnud autori John Scalzi „Vanamehe sõja” sarja kuues ja viimane raamat. Inimkond on jõudnud kosmosesse ja leidnud, et universumi asustavad paljud võõrliigid, kes on valmis neid hävitama. Nendega toimetulekuks on loodud Kolooniate Liit, mis hakkas kasutama Maad kolonistide ja sõdurite saamiseks, kuid mille tegutsemispõhimõtted on vahel marruajavad. Lisaks tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest Kolooniate Liitu, Maad ja võõrliike omavahel tülli ajada, selle käigus hävitades, orjastades ja tappes.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Ats Miller, 284 lk

Rubriigid: Uudised | John Scalzi: Kõigi asjade lõpp kommenteerimine on välja lülitatud

Jom Butcher: Kooljarütm

Dresdeni toimikute 7. raamat.
Jätkuvad Chicago ainsa võlur-detektiivi Harry Dresdeni fantasy-seiklused. Dresdeni suurim sõber ja ustavaim liitlane on linna Erijuurdluste osakonna juht Karren Murphy, kes temaga alati kontakteerub, kui linnas toimub midagi eriskummalist. Seekord läheb Murphy puhkusele ja Dresdeni otsib üles keegi, keda ta on surnuks pidanud, aga kes kahjuks ei ole, ja kellel on midagi, millega saaks Murphy elu ära rikkuda. Peagi tuleb Dresdenil pista rinda seltskonnaga, kellest ta mitte kuidagi üle ei käi, ja otsida abi sealt, kust ta seda üldse ei tahaks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, 400 lk

Rubriigid: Uudised | Jom Butcher: Kooljarütm kommenteerimine on välja lülitatud

Ray Bradbury: Marsi kroonikad

Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.

Kirjastus Paradiis, 352 lk, tõlkinud Mario Kivistik ja Linda Ariva

Rubriigid: Uudised | Ray Bradbury: Marsi kroonikad kommenteerimine on välja lülitatud

Timo Parvela ja Pasi Pitkänen. Varjud III: Krampus

Pete ja Sara naasevad Auroriast inimeste maailma, kus valitseb viha ja igaüks on ainult iseenda eest väljas. Sõbrad ei kaota siiski lootust, kuna endine jõuluvana on jätnud neile ülesandeks talle järglane leida. Salapäraste kuljuste abil peavad nad lisaks oma maailmale päästma ka Auroria kuningriigi. Millise kuju on Krampus seekord võtnud ja kas Varjuvürsti on ülepea võimalik kukutada? Kui, siis kuidas?

Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni ülimalt põnev fantaasialugu jõuab kolmandas osas haripunkti, kus minevik ja tulevik kohtuvad ootamatul ja närvekõditaval moel. „Varjude“ triloogia on leidnud maailmas erakordselt hea vastuvõtu ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Timo Parvela on üks läbi aegade auhinnatumaid ja tõlgitumaid Soome autoreid. Parvela teoseid on avaldatud enam kui kolmekümnes keeles ja neid on Soomes ja maailmas kokku müüdud juba üle kuue miljoni eksemplari.

Pasi Pitkänen on andekas ja mitmekülgne illustraator, kes on ka rahvusvaheliselt menukas. Koostöö Parvelaga algas Pate raamatusarjaga ja jätkus „Kepler62“ kosmoseseikluses. Nüüd on leidnud see jätku „Varjude“ triloogias.

Kirjastus Helios, tõlkinud Triin Aimla-Laid, 168 lk

Rubriigid: Uudised | Timo Parvela ja Pasi Pitkänen. Varjud III: Krampus kommenteerimine on välja lülitatud

Robert A. Heinlein: Metuusala lapsed

See on esimene Heinleini raamat, milles tegutseb Lazarus Long, autori paljude raamatute pea- või kõrvaltegelane, kes lõpuks peaaegu 2000 aasta vanuseks elas. Need lood said alguse sellest, et 18. sajandi lõpul asutas miljonär nimega Howard endanimelise fondi, et inimkond pikaealisemaks muutuks. Fond sponsoreeris pikaealiste vanemate ja vanavanemate lapsi ja projekti tulemusena tekkis end Howardi perekonnaks kutsuv rahvarühm, kes kõik väga vanaks elasid. Too rahvakild oli sunnitud oma eksistentsi salajas hoidma, kuna kardeti ülejäänud rahva reaktsiooni tõdemusele, et keegi neid ja nende lapselapsigi lihtsalt üle elab.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Piret Frey, 176 lk

Rubriigid: Uudised | Robert A. Heinlein: Metuusala lapsed kommenteerimine on välja lülitatud

Juhan Habicht: Kui tuugenid vaikisid

Maailmas on nurjunud rohepöörde tagajärjel praegusest umbes neli korda vähem inimesi ja nende arv pigem kahaneb, veetase on meetrite kaupa tõusnud ning infrastruktuurid, millega tänapäeval ollakse nii harjunud, enam ei tööta. Aga vanaisa ütleb, et kui diislit jätkub ja gatlingid korras, siis pole elul häda midagi. Eks selles peab muidugi ise veenduma.
Peategelane on oma senise elu metsavahelises eraldatud külas veetnud teismeline poiss, kes hakkab vähehaaval laiemat maailma avastama. Ta puutub kokku sõbralikumate ja vaenulikumate inimestega, kasvamise juurde kuulub esimene tapmine ja esimene armastus. Mõnede meelest on ta pärinud mingid üleloomulikud võimed, kuid millised just ja kuidas neid arendada, ei tea ta veel ise ka.
Kauaoodatud postapokalüptiline ulmeromaan tuntud eesti ulmekirjanikult ja tõlkijalt.

Kirjastus Fantaasia, 206 lk

Rubriigid: Uudised | Juhan Habicht: Kui tuugenid vaikisid kommenteerimine on välja lülitatud

Erin Hunter: Tuli ja jää

Neli metsikute kasside klanni on aastaid jaganud metsa oma esivanemate määratud seaduste järgi. Nendevaheline habras tasakaal püsib suurte raskustega. Kõueklanni kuuluvast Tulesüdamest on nüüd saanud sõdalane, kuid sellega pole tema mured läbi. Teda ootab ees möödapääsmatu lahing ning ka reetmine …

„Sõdalased“ on kogu maailmas populaarne raamatusari, mis on praeguseks ilmunud enam kui 30 keeles ja müünud üle 40 miljoni eksemplari. Varem on eesti keeles ilmunud sarja esimene osa „Metsikusse ellu“. Raamatutel on mitu autorit, kes kasutavad kollektiivset kirjanikunime Erin Hunter.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Kristina Uluots, 284 lk

Rubriigid: Uudised | Erin Hunter: Tuli ja jää kommenteerimine on välja lülitatud

Ravil Khalilov: Mõistuse vennad

Ulme fantaasia, mis jaguneb kolmeks osaks. Alustasin esimeste sõnade trükkimisega 2017. aastal. Kõik sai alguse ärevushäirest ja sundmõtetest.
Tegevused toimuvad kolmes erinevas paralleel universumis nii Maal kui ka tulnukalaevas. Koloniseeritud inimeste juures eksisteerivad kaks pooleldi tulnukad, pooleldi inimesed, keda kutsutakse Mõistuse vendadeks. Nad on õnnistatud teiste mõistuste juhtimisega, hüpnotiseerimisega, mõtete lugemise ja teistele pähe panemisega. Tekib konflikt kuna inimesed saavad kannatada nende tegude tõttu, teadmata, kes seda võis teha.
Tulnukad muudavad vabatahtlike inimeste geneetikat, mida halvad kuritarvitavad. Eliksiir võib anda imelisi andeid ja samahästi teha jubedaks koletiseks, kes kaotab täieliku mõistuse.
Teos puudutab selliseid teemasid nagu: depressioon, unenäod, petmine, tapmine ja zombistumine.

Väljaandja: Ravil Khalilov, 240 lk

Rubriigid: Uudised | Ravil Khalilov: Mõistuse vennad kommenteerimine on välja lülitatud

Mait Vaik: Hamilgtonide saaga

Romaani tegevus toimub eelmise sajandi 90. aastatel väljamõeldud riigis, kuid viib meid ka ajas kaugemale tagasi. Mõjuvõimas ja sõjakas seltskond siniverelisi eesotsas rüütel Hamilgtoniga harrastab tänapäevases maailmas oma iganenud keskaegset elustiili, pidades lugu vanamoodsast aust ja väärikusest. Sellesse unenäolisse keskkonda satub pooljuhuslikult teenistusse hädapätakas Artur Steinberg, kes on vastu tahtmist sunnitud osalema murrangulises konfliktis, mille põhjuseks on rüütlite eneseteadvus ja müstilised võimed ning millega nüüdismaailma vägevad ei saa mõistagi leppida. Inimlikult igipõlises draamas põrkuvad võim, kadedus, kõrkus ja ahnus ning tuleb valida pooli, loo keskmeks on üksikisiku mugav enesepettus-äraolemine ning hall argipäev oma tühjuses. Raamat, mille lähtepunktiks on autori varajane üritus kirjutada eneseirooniline proosateos enda tulevikust, on valminud etapiti 31 aasta jooksul. Tekst on nooruslikult hoogne, põimitud musta huumoriga ning autorile omaste sarkastiliste otseütlemistega. Kaanepildil fragment Olga Tobrelutsu maalist „Harmagedoon“.

Väljaandja: OÜ Puiestee, 288 lk

Rubriigid: Uudised | Mait Vaik: Hamilgtonide saaga kommenteerimine on välja lülitatud

Ulmeguru ulmesari: Minu isa luulud

Antoloogia «Minu isa luulud» koondab 17 eesti ulmejuttu aastatest 1953–1989. Autoriteks Friedebert Tuglas, Vladimir Beekman, Henn-Kaarel Hellat, Andres Ehin, Helju Rebane, Urmas Alas ja paljud teised.
Raamatu juttude tegevusajaks on minevik, olevik ja tulevik. Tegevuskohaks Eesti, lai maailm ja ka kosmos. Tuntud ja mitte nii tuntud autorid ning nende tõsised, suisa sünged või siis hoopiski lõbusad lood. On seiklusi ja põnevust, aga on ka satiirilisi ja mõtlikumaid tekste.
Antoloogia «Minu isa luulud» üks eesmärke on näidata, et ulmet on Eestis igal ajal kirjutatud. Lausa nii head, et need lood on loetavad ja väärivad taastrükki ka aastakümneid hiljem. Seetõttu sai ka üks valik neist lugudest kaante vahele pandud ja nõnda on need jutud tänasele lugejale kättesaadavad. Olgem ausad – vähe on neid, kel on aega ja tahtmist neid tekste vanadest ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest üles otsida.
Kindlasti ei ole raamatu näol tegemist kõikehõlmava või lausa akadeemilise ülevaatega teatava ajaperioodi Eesti ulmest. Lihtsalt kronoloogiline ja ladusalt loetav valik eesti autorite ulmest.
Koostajate arvates on antoloogia «Minu isa luulud» sellisel kujul nagu ta on üks hädavajalik köide kaardistamaks teatavaid valgeid laike Eesti kirjandusmaastikul ja toomaks vanu, pisut unustatud, aga siiski häid jutte tänase lugeja lauale.

Kirjastus Gururaamat, 360 lk

Rubriigid: Uudised | Ulmeguru ulmesari: Minu isa luulud kommenteerimine on välja lülitatud

Harry Potter ja Fööniksi ordu: illustreeritud väljaanne

See vapustav illustreeritud väljaanne ühendab Kate Greenaway medali võitja Jim Kay ja BolognaRagazzi 2021. aasta auhinna võitja Neil Packeri anded vaimustavas visuaalses naudingus, kus on võimalik näha kuulsaid stseene ja armastatud tegelasi – Tonksi, Luna Lovegoodi ja paljusid teisi – kui Fööniksi ordu valvab Harry Potteri viienda Sigatüükas viibitud aasta üle. „Mulle meeldib Jim Kay tõlgendus Harry Potteri maailmast ning see on mulle suureks auks ja ma olen selle eest tänulik, et ta jätkuvasti oma annet sellele pühendab.” J.K. ROWLING

Kirjastus Varrak, illustreerinud Jim Kay ja Neil Packer, 576 lk.

Rubriigid: Uudised | Harry Potter ja Fööniksi ordu: illustreeritud väljaanne kommenteerimine on välja lülitatud

Timo Parvela ja Pasi Pitkänen: Varjud II. Auroria

Auroriasse jõudes näevad Pete ja Sara, kui karm on jõulude tegelikkus. Varem nii üksmeelsed hõimud: päkapikud, maa-alused, trollid ja hiiehallid on nüüd omavahel vaenujalal. Keda võivad inimlastest sõbrad usaldada maal, kus kõik kõiki kahtlustavad? Milliseid saladusi peidab endas jõuluvana igivana päevaraamat? Ja mida saab Uudit teada oma vanemate kohta?

Populaarse autorite tandemi Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni seiklusliku sarja teine osa viib lugejad üha sügavamale jõulumaale, mida nüüd on valitsemas varjudest toituv Varjuvürst. „Varjude“ triloogia on saanud maailmas sooja vastuvõtu osaliseks ja selle väljaandmise õigused on müüdud paljudesse riikidesse.

Timo Parvela on üks läbi aegade auhinnatumaid ja tõlgitumaid Soome autoreid. Parvela teoseid on avaldatud enam kui kolmekümnes keeles ja neid on Soomes ja
maailmas kokku müüdud juba üle kuue miljoni eksemplari.

Pasi Pitkänen on andekas ja mitmekülgne illustraator, kes on ka rahvus-
vaheliselt menukas. Koostöö Parvelaga algas Pate raamatusarjaga ja jätkus „Kepler62“ kosmoseseikluses. Nüüd on leidnud see jätku „Varjude“ triloogias.

Kirjastus Helios, tõlkinud Triin Aimla-Laid, 160 lk

Rubriigid: Uudised | Timo Parvela ja Pasi Pitkänen: Varjud II. Auroria kommenteerimine on välja lülitatud

Täheaeg 22: Kalifaadi viirastused

«Täheaeg 22. Kalifaadi viirastused» sisaldab Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia traditsioonilise ulmejutuvõistluse paremikku – Prima Vista kirjandusfestivali egiidi all alates 2004. aastast toimuva võistluse esikümnesse jõudnud tekste. Käesolev number sisaldab jutte tehisintellektist, selle erinevatest avaldumisvormidest, kasutamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, lisaks inimeste lävimist võõraste ja võimsamate olenditega, usuheitlusi, salajasi rituaale ja alternatiivajalugu. On kummardus Jules Verne’ile, millest saab selgeks, kuidas kapten Nemo oma rännakutele sattus, kirjeldatakse gurmeekokaks saamise rasket ja ohtlikku teed, kogumikust leiab Surma enda nukrameelse armastusloo, ajarände tegeva koorilaulja lõksusattumise, ruune ning põhjamaised, nõiataolisi kangelannasid ja palju muud põnevat.

Kirjastus Fantaasia, 256 lk

Rubriigid: Uudised | Täheaeg 22: Kalifaadi viirastused kommenteerimine on välja lülitatud

Berit Sootak: Hõberebane

Romantiline ulmepõnevik „Hõberebane“ on „Hingelinnu saaga“ triloogia viimane osa, milles jõuab lõpule noore tütarlapse Säde Oja kangelaslik teekond tavalisest inimesest Viimase Hingelinnuni. Säde on lõpuks pühitsetud Eesti Eriliste Eriüksuse agendiks ja koos oma partneri, hundimoonduja Susiga, peab ta taga ajama müstiliste ja eluohtlike helendavate kapslite jälgi, mis annavad nende tarbijale hetkeks erilised võimed ja mis ohustavad tervet riiki.

Samal ajal hakkab Marimetsa kliinikust vargsi levima uus mõistatuslik haigusepuhang, mis röövib erilistelt nende võime ja ähvardab paisata kaosesse hapra tasakaalu, mille nimel Säde on kolm aastat võidelnud. Kui saatuseniidid lõpuks kokku põimuvad, peab ta mängu panema kogu oma jõu ja meelekindluse, et päästa need, keda ta armastab, pidades samal ajal meeles, mille nimel tema vaarisa Evald Oja oma elu ohverdas. Vanad suhted purunevad ja uued tekivad ning usaldada ei saa mitte kedagi.

Kirjastus Raudhammas, 480 lk

Rubriigid: Uudised | Berit Sootak: Hõberebane kommenteerimine on välja lülitatud

Felisberto Hernández: Üleujutatud maja ja teisi jutte

Felisberto Hernández (1902–1964) oli Montevideost pärit klaverimängija ja kirjanik, ekstsentrik nii elus kui ka loomingus. „Üleujutatud maja ja teisi jutte“ koondab valiku tema tuntumaid lühilugusid, mis on tähelepanuväärselt veidrad, kohati pöörased ja isegi kõhedust tekitavad. Argistes ruumides toimuvad metamorfoosid ja muundumised hakkavad looma uusi tegelikkusi ja nihutama paigast tajusid.
„Tundub, justkui korraldaks kirjanik häppeninge, aga sõnades. Või siis improviseeriks kergelt groteskse ja ebaloomulike rõhutustega tummfilmi saateks katkendlikke ja lõpetamata meloodiaid,“ ütleb autorit ja tema loomingut tutvustavas saatesõnas tõlkija Mari Laan.
Hernándezt peetakse Jorge Luis Borgese kõrval Ladina-Ameerika fantastilise lühijutu žanri üheks alussambaks. Tema mõju oma loomingule on tunnistanud ka Julio Cortázar, Italo Calvino ja Gabriel García Márquez.

Kirjastus Kultuurileht, tõlkinud Mari Laan, 160 lk

Rubriigid: Uudised | Felisberto Hernández: Üleujutatud maja ja teisi jutte kommenteerimine on välja lülitatud