Ulme.ee

Ilmunud on kaks müstilist mõistujuttu: oktoobrikuu Loomingus Ave Taaveti “Tempus nullius” ja septembrikuu Vikerkaares Mehis Heinsaare “Priidel, põld ja võluõlu”.

Romaani tegevus toimub tuumasõjajärgses maailmas, kus ei kehti seadused ega moraalinormid. Ja neis äärmuslikes tingimustes sõltub inimese elu paljudest teguritest, millest tähtsaimad on jõud ning strateegiline ja taktikaline mõtlemine.

Vabatahtlik eriväelane Vladislav saadetakse koos kaaslastega võimatule missioonile: neil tuleb ületada rindejoon ja teha kahjutuks stardiseadmed, mille abil Venemaa kavatseb välja tulistada tuumalõhkepeadega raketid. Neil õnnestub kahjutuks teha üks rakett, paraku näevad nad, kuidas stardivad kaks raketti ja võtavad suuna lääne poole…

Pärast eksirännakuid jõuab Vladislav ühte sõjast laastatud Ukraina külla. Ta otsustab kogukonda aidata ja võtab juhtimise enda kätte. Ta tegutseb õigluse nimel, kuni avastab, et on muutunud kiskjatega võideldes ise kiskjaks.

«Kaose väli» on põnevik, mis köidab lugejate tähelepanu viimase leheküljeni. Autori loodud tegelased on tugevad isiksused, ühtviisi nii karmid kui ka haavatavad, kes raskusi trotsides otsivad vastust küsimusele: kus lõpeb headus ja algab kurjus?

Kirjastus Eesti Raamat, 256 lk

Naasmine maagilisse Arhipelaagi … «Mürgitatud kuningas» on Katherine Rundelli ülimenuka «Võimatud olendid»-sarja teine raamat.

Kui Christopher Forrester ärkab selle peale, et imepisike lohe ta nägu närib, hüppab ta süda rõõmust. Ta on pikki kuid unistanud tagasiminekust Arhipelaagi – varjatud saarestikku, kus elavad ikka veel kõik müütilised olendid. Christopheri oodatakse, sest lohed vajavad tema abi!

Loomulikult ei oska ta veel aimata, et Arhipelaagi naasmine tähendab päästemissiooni sfinksi turjal, ega sedagi, et ta saatus põimub kõrgest soost, kuid metsiku tüdrukuga, keda saadavad alati linnud ja kihutab takka metsik janu õigluse järele.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Jüri Kolk, 312 lk

Triinu Meres kui muinasjutuvestja on kirja pannud hulga erinevaid jutte, mida kõiki võib omamoodi muinaslugudeks pidada. Võib ka mitte pidada. On postapokalüptikat, on kummituslugu, on vana head kosmoseooperit, linnafantaasiat, tulevikunägemusi, paralleelreaalsust – ja ka selliseid muinasjutte, mida tõesti raske millekski muuks arvata. Oma sõnul kirjutab ta ainult seda, mis endale meeldib.

Kirjastus Fantaasia, 310 lk

See on neljas lugu Spensast, tüdrukust, kes reisis tähtede taha, et päästa oma maailm.

Eelmises loos tuli Spensa tagasi Eikusagilt, kuid see, mida ta seal nägi ja läbi elas, muutis teda põhjalikult. Ta kohtus delveritega ja sai palju rohkem teada oma päritolu ja käimasoleva sõja kohta. Sest Ülemvõim ei peatu võitluses Galaktikas domineerimise eest ja nende poolel lööb ka kaasa «kodustatud» inimesi.

Kõik see on muidugi keerulisem ja korduvalt peab Spensa endalt küsima, kui kaugele ta on valmis minema võidu nimel? Palju ta on nõus ohverdama? Ja on tal pärast kõike seda veel võimalik koju tulla?

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts, 351 lk

Graafiline disainer Sonya MacTavish on rabatud, kui kuuleb, et ta lahkunud isal oli kaksikvend, kelle olemasolust isa polnud teadlik – ja et onu, kellest ta ise oli äsja teada saanud, on pärandanud talle peaaegu kogu oma vara, kaasa arvatud majesteetliku Victoria-aegse maja Maineʼi osariigi rannikul, kus ta peab testamendi kohaselt elama vähemalt kolm aastat. Kuna Sonya on hiljuti kihluse katkestanud, otsustab ta sõita Maineʼi ja uurida välja, miks lapsed omal ajal kohe pärast sündi teineteisest lahutati ja miks seda hoiti salajas, kuni see tuli ilmsiks alles tänu genealoogia veebilehele.

Noor advokaat Trey, kes Sonya kaljul asuvas suures häärberis vastu võtab, märkab Sonya ärevust – ning tunnistab, et jah, häärberis tõesti kummitab… ent ainult natukene. Ja Sonya avastabki, et esemed liiguvad ja heast peast hakkab mängima muusika. Ta näeb isa maalitud maali, mis ripub seletamatul kombel kadunud onu kabinetis, ja Astridi-nimelise naise portreed, kelle kohta advokaat ütleb «esimene kadunud pruut».

On selge, et Sonya on pärinud märksa rohkem kui ainult maja. Ta on pärinud sajandite vanuse needuse ja kui peaks olema mingitki lootust needus eemaldada, siis ka lahendamist ootava mõistatuse…

«Varjatud pärand» on esimene raamat New York Timesi menuautori Nora Robertsi «Kadunud mõrsjate» triloogiast, mis jutustab tragöödiatest, leitud ja kaotatud armastusest ning perekonnast, mida on mitme sajandi jooksul painanud kummitused.

Kirjastus Ersen, 384 lk

Mis saab valesti minna inimese esimesel missioonil Marsile?

Nii mõndagi. Palju. Kõik.

Sellest ei olegi midagi, sellega on arvestatud. On arvestatud sellega, et inimkonna esimene jälg võõra planeedi pinnal võib osutuda jälje jätjale viimaseks. Ta vajutab selle sinna teadmisega, et asi oli seda väärt.

Aga kui kõik pidigi valesti minema, siis – kas kõik õnnestus? Ja kas see oli seda väärt?

Peter Sansait on üks kolmest astronaudist, kes astuvad esimeste inimestena Punase Planeedi pinnale. Saatuse tahtel armub ta vahetult enne starti meeletult. Ta leiab end olukorrast, kus ei ole keskteed – see on armastus, mida ei oleks tohtinud olla, või siis vastupidi – see pidi olema. Kas see oli seda väärt?

Saatusel on talle varuks üllatus…

285 lk, autori väljaanne

Kogumikus «Asjad, mis me tules kaotasime» on 12 lugu, milles lugeja kohtub pahaendeliselt veidrate laste, mässumeelsete teismeliste, kinnisideede ja traumade kütkes inimeste, painavate viirastuste ja kummitavate majadega. Ratsionaalne ja seletamatu, realistlik ja üleloomulik sulavad Enriqueze loomingus kokku omanäoliseks lummavaks tervikuks.

Mariana Enriquez (1973), keda on nimetatud ka gooti realismi kuningannaks, on üks tõlgitumaid tänapäeva Argentiina kirjanikke. Žanrikirjanduse võtteid kasutades käsitleb ta oma loomingus Argentiina poliitilist ja sotsiaalset lähiajalugu ning selle taustal inimeste igapäevast elu, kus leidub kõrvuti hoolimatut jõukust ja söövitavat vaesust ning kummitavad diktatuuriaegsed ängid ja mure looduskeskkonna hävimise pärast. Julge hooga käsitleb ta ebamugavaid teemasid ja toob rambivalgusesse tavatuid tegelaskujusid.

Saatesõnas «Buenos Airese gootika» ütleb Ladina-Ameerika kirjanduse asjatundja Ruth Sepp: «Tema poeetika, tume, toores ja ometi sõltuvust tekitav, ei jäta lugejale mingit pääseteed.»

Väljaandja SA Kultuurileht, tõlkinud Eva-Stina Randoja, 144 lk

Reva sattumisest Pimeduse ja Valguse maailma kujunes tema elu suurim katsumus. Mitte miski polnud enam endine – kogu tema mõttemaailm pöördus sõna otseses mõttes pea peale. Valgusevõti, mis oli aktiveerunud, võttis tavalise inimese üle kiiresti võimust, ja Reva ei suutnud ürgset jõudu taltsutada isegi nelja printsi abist hoolimata. Temast sai ohtlikum olend, kui oli olnud kunagi varem Valguseprints ise. Kuningas nägi ainsa pääseteena Reva hukkamist ja võtme temalt ära võtmist.

Lõpuks saabus abi. Aga kas Valgusevõtme esmakaitsja – vanim olend selles maailmas ja ainus, kes teadis Valguse tõelist eesmärki – tuli Revale appi või mängis ta hoopis oma mängu, seda ei osanud keegi öelda.

Kui Reva oli viimaks võimeline koju naasma, ootasid teda ees uued katsumused ja veelgi suuremad ohud. Nüüd ei soovinud tema surma mitte ainult Valguseprints, vaid ka Valguse ja Pimeduse maailma kuningas. Pealegi oli ühendatud võtmel nüüd võime sundida Revat tegema asju, mida ta poleks iialgi tohtinud teha. Reva otsused ei kuulunud enam ainult talle. Tunded, mis temas Pimeduseprintsi vastu üha tugevamaks muutusid, viisid teda vaid lähemale eesmärgile, mida Valgus oli püüdnud saavutada aegade algusest saati.

Kirjastus Koitev, 495 lk

Veetnud peaaegu poolteist aastat Basgiathi sõjakoolis, saab Violet Sorrengail aru, et koolitükkide tegemiseks pole enam aega. Ega kõhklusteks. Sest lahing ongi alanud, vaenlane tungib peale nii müüride tagant kui ka omade ridadest, nii et keegi ei tea enam, keda usaldada.

Violet peab lendama väljapoole Aretia kahanevaid ohutisi ja otsima võõrastelt maadelt liitlasi, kes Navarrale appi tuleksid. Reis paneb proovile kogu tema nutikuse, õnne ja tugevuse, kuid ta teeb mida tahes, et päästa kõike, mida armastab – oma lohesid, kodu ja Xadenit.

Isegi kui see tähendab, et tuleb varjata suurt saladust, mis võib kõik hävitada. Neil on vaja sõjaväge. Neil on vaja jõudu. Neil on vaja maagiat. Ja neil on vaja seda, mille suudab leida vaid Violet – tõtt. Kuid torm on tulekul… ja kõik ei suuda selles vastu pidada.

Kirjastus Helios, tõlkinud Tiina Randus, 612 lk

Kui Skandar ja ta sõbrad alustavad Kotkapesas neljandat õppeaastat, tabab Saare ükssarvikuid hirmus needus, mis ähvardab kõike muuta. Skandaril pole enam kusagil turvalist kohta, sest ühelt poolt ohustab teda vaimu elemendist lõplikult lahti saada otsustanud kommodoor ja teiselt Saarele kätte maksma hakanud õde.

Sedamööda, kuidas üha rohkem ükssarvikuid needuse alla langeb, jooksevad Skandar ja ta nelik sõna otseses mõttes ajaga võidu. Kas nad suudavad peatada needuse enne, kui Saar lõplikult hävib?

A. F. Steadman kasvas üles Inglismaal Kenti maapiirkonnas, uitas seal fantaasiamaailmades ja kirjutas kaustikutesse lugusid. Enne kirjanikutööle pühendumist töötas ta juristina, kuni taipas, et selles töös pole tema jaoks piisavalt maagiat.

«Skandar ja luukereneedus» on rahvusvaheliseks menukiks saanud Skandari tsükli neljas raamat.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kristina Uluots, 416 lk

On märts aastal 2019. Just täna 5 aastat tagasi päästis Joonas Mareti tema kodukeldrist, kuhu neiu oli 1944. aasta märtsipommitamise ajal lõksu jäänud. Sealt oli mees otsustanud Mareti kaasa tuua aastasse 2014.

Hoolimata lausa 70 aastasest ajavahest on Maret oma uue eluga XXI sajandil üllatavalt hästi kohanenud. Tal on pangas oma jooksev arve ning igal võimalusel eelistab ta sularaha asemel kasutada maksekaarti. Nad on Joonasega õnnelikus abielus ning nende poeg saab sügisel 5-aastaseks.

Oma suurimaks saavutuseks peab Maret siiski kunagise legendaarse Neulandi äri elluäratamist, mida ta peab koos Joonase õe Jutaga kahasse. Ajapikku leiab ka Juta oma oma eluarmastuse. Tagasihoidlikud pulmad peetakse pereringis. Kui aga Juta jääb lapseootele, palgatakse lähedalasuvast pagulaskeskusest appi Somaaliast pärit tumedanahaline näitsik…

216 lk, omakirjastuslik väljaanne

See kogumik annab võimaluse avastada terve unustatud maailm – 20. sajandi esimese poole eesti ulmekirjandus. Paljuloetud meistrite – Friedebert Tuglas, August Gailit, Juhan Jaik – kõrval on nende kaante vahel silmapaistvaid lugusid väga vähe tuntud autoritelt nagu Olaf Rood, Woldemar Mettus või Karl Hoerschelmann.

Valik ei keskendu ühelegi voolule või alamžanrile, vaid hõlmab fantastilise kirjanduse ajalooliselt laia spektrit, veel saabumata ilmakordade varemeid ja loomadeks moonduvaid inimesi, kuue jalaga veenuslasi ja kahtlaselt tõepäraseid unenägusid. Seda kõike omamaistelt kirjanikelt ning koos põhjaliku ülevaatega eestikeelse ulmetraditsiooni tekkimisest.

Antoloogia pealkiri «Kuumad allikad» on laenatud Arthur Valdese samanimeliselt olematult tulevikunovellilt, kuid märgib ühtlasi vanade lugude kauaks varju jäänud sügavusi ja ootamatult pulbitsevat mõttelendu. Teiste seas saavad siin uue elu teosed, mis on varem ilmunud vaid gooti kirjas või mille viimasest trükist on möödas ligi sada aastat.

Raamatut võib lugeda kui eellugu kogumikule «Minu isa luulud» (2023), mis sõelus välja paremiku Nõukogude ajal ilmunud algupärasest fantastikast, üheskoos moodustub kahe köite tekstidest eesti eelmise sajandi ulme rikkalik panoraam.

Kirjastus Gururaamat, koostanud Tormi Ariva, 456 lk

Ajakirja Looming juunikuises numbris on ilmunud kaks žanripiire ületavat ulmejuttu: Mehis Heinsaare “Nad on valmis ja ootel” ning Juhan Voolaiu “Surmajärgse elu fakt”.

Tartu Ülikooli füüsikust emeriitprofessori Jaak Kikka omakirjastuslikust kogumikust “Elu maja”, mis sisaldab meedias ilmunud artikleid/arvustusi, ilukirjanduslikke laaste, luuletusi ja kunstilisi fotosid, leiame ka pikema ulmejutustuse “Instituut”.

See sünge koletislugu asetab lugeja kriminalisti rolli, kus uurijate grupp satub ebatavalisele kuriteopaigale. Kuriteopaigal nimelt pole jälgegi kurjategijast, mis on kriminalistika kohaselt võimatu. On vaid tihedatest põõsastest ümbritsetud aed ning roniroosidesse vangistatud maja.

Peategelane hakkab nägema vihjeid oma unenägudes ning, kui sündmuspaigalt hakkavad inimesed kaduma, muutub uurimine kiiresti võitluseks elu ja surma nimel. Ülekuulatavad räägivad salapärasest varestekolooniast, mis end sündmuspaigal varjab ning koletisest, kellega ohver aias mängis.

Autori väljaanne, 182 lk