Peeter Wõrk: Alex Globin. Poolsaar

Seikluslik romaan „Alex Globin. Poolsaar“ viib meid lähitulevikku, kus inimeste pidev jälgimine ning sõna- ja mõttevabaduse puudumine on norm. Peategelane Alex on vabadust ja vabamõtlemist armastav mees, kes meelitatakse mängu, mille eesmärgiks on puurida ahistavasse ametnikeriiki väljapääsu avaus. Jälgimise eest pidevalt põgenev Alex harutab süsteemi kütkest lahti hulga ettevõtlikke inimesi ning lõpuks sünnib saladuslik Poolsaar.

Raamatu autor Peeter Wõrk on ettevõtja, suhtleja, seikleja, vaatleja, kes tunneb end ühtmoodi hästi nii pintsakus ärikohtumisel kui ka plätades teel uute seikluste poole. Palju reisinud laia silmaringiga isemõtlejale ei jää märkamata süsteemivead ning õnne ja vabadust pärssivad ühiskonnareeglid. Tal on selge nägemus, kuidas stress ja rutiin asendada elurõõmsa ja õnneliku igapäevaga. Reeglid talle ei meeldi, ta soovib naerunäoga keeruliseks aetud süsteemidest läbi liuelda nagu allveelaev.

Tema eelmised raamatud Õnnelik Hommik / Joyciety (2012) ja Vaba Hommik / Joyciety 2, Globini elu (2017) on filosoofilised mõttearendused inimese olemusest, õnnele viivatest teedest ning vabadustest tänases ühiskonnas.

Väljaandja: PW Parters OÜ, 257 lk

Rubriigid: Uudised | Peeter Wõrk: Alex Globin. Poolsaar kommenteerimine on välja lülitatud

Libakass: üheksa ulmelist kassilugu

Kass on inimesega olnud aegade algusest peale. See väike, isepäine, nurruv ja hiiri püüdev loomake, kes väidetavalt kodustas end ise, on olnud erinevatel aegadel nii jumala seisuses, õnnetoov külaline kui ka nõidade loitsimises abistaja. Keskajal uskusid inimesed, et Kurat muutub mustas kassiks ja arvati isegi, et Saatan ise vastab musta kassi kummardajatele. Vanad eestlased teadsid, et kassile häda tegemine toob halba õnne, kuid samas ka seda, et kassi teatud kombel ohverdades on võimalik muutuda nähtamatuks. Seetõttu pole üllatav, et kassid on inspireerinud läbi ajastute erinevaid kirjanikke, seejuures ulmekirjanikke ja eriti õuduslugude autoreid.

Kogumik on esimene eestikeelne ainult kassidele pühendatud ulmeantoloogia, kus läbi üheksa autori pilgu saab näha nii deemoneid kassinahas kui ka lihtsalt uudishimust valel ajal ja vales kohas olnud kodukiisusid.

Autorid: Indrek Harlga, Jana Raidma, Manfred Kalmsten, Miikael Jekimov, Meelis Kraft, Laura Loolaid, Rait Piir, Joel Jans, Maniakkide Tänav.

Kirjastus Lummur, 324 lk

Rubriigid: Uudised | Libakass: üheksa ulmelist kassilugu kommenteerimine on välja lülitatud

Tuuli Tolmov: Hingede aeg

“Hingede aeg” on kolmas ja viimane raamat seikluslikust etnofantaasia sarjast “Neetud taevakivi”, esimene raamat oli “Neetud taevakivi”, teine “Põhja Nõid”. Sari algab Taevakivi kukkumise ja Kaali kraatri tekkimisega, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel on ootamatud tagajärjed – hakkab levima tappev haigus ja haldjad muutuvad inimeste vastu vaenulikeks. Põhja Nõia katse olukorda parandada annab tagasilöögi, sest oma teadmatuses on ta käristanud lõhki loori elavate ja surnute maailma vahel. Kas maailma annab veel päästa? Või on muutus juba pöördumatu?

Kirjastus Fantaasia, 298 lk

Rubriigid: Uudised | Tuuli Tolmov: Hingede aeg kommenteerimine on välja lülitatud

Toivo Laan: Tondilood

Kas needus on olemas: Minuga juhtunud ebatavalised lood, millele ei oska leida teadulikku ja faktidele tuginevat selgitust.
Tondilood on minu fantaasia. Muistendid ja rahvajutud on andnud inspiratsiooni ja fantaasia lend andis käele kasu panna kõik paberile.

63 lk, 10 eurot

Rubriigid: Uudised | Toivo Laan: Tondilood kommenteerimine on välja lülitatud

Stephen King: Joyland

Üliõpilane Devin Jones läheb suveks tööle Joylandi, lootes seal unustada tüdruku, kes murdis ta südame. Aga selles lõbustuspargis satub ta vastakuti millegi hoopis kohutavamaga: julma mõrva järelkaja ja elu – ning elujärgsete – süngete tõdedega, mis muudavad ta maailma igaveseks.
Aastaid tagasi tapeti kummitusmajas üks tüdruk ja tema vaim käib raja kõrval seismas, seljas samad riided mis siis, kui ta leiti. Kui Devin sellest traagilisest loost kuuleb, soovib ta tapetud tüdruku vaimu ise näha …
Lummav lugu armastusest ja kaotusest, täiskasvanuks saamisest ja vananemisest ning nendest, kes ei kasva kunagi suureks, sest surm tuleb neile enne õiget aega järele.

Kirjastus Hea Lugu, tõlkinud Silver Sära, 288 lk

Rubriigid: Uudised | Stephen King: Joyland kommenteerimine on välja lülitatud

Robert A. Heinlein: Võta skafander – paneme minema!

See romaan on ulmeklassiku ja Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni esimese suurmeistri (1975) Robert A. Heinleini kaheteistkümnest noorteulmekast viimane ja paljude arvates ka parim. See jutustab tavalisest ameerika keskkoolipoisist Kip Russellist, kelle unistuseks on reisida Kuu peale. Ühes reklaamikampaanias osalemise eest saab ta auhinnaks kasutatud kosmoseülikonna ning eneselegi ootamatult leiab ta end järsku kesk peadpööritavaid sündmusi: lendava taldriku hädamaandumist, röövimist kosmosepiraatide poolt ja seiklusi Kuul ning Pluutol koos ninatargast 11-aastase tüdrukuga, keda kutsutakse Pisikeseks, ja veidra hiigelsuurt kassi või leemurit meenutava kosmosetulnukaga, keda kutsutakse Emalikkuseks. Kip peaks selles omalaadses kosmosesse viidud rüütliromaanis täitma vapra rändrüütli rolli ja Pisike olema päästmist vajav hädaohus tütarlaps, kuid nende rollid pöörduvad sageli pea peale. Teose finaalis peab Kip ülegalaktilise nõukogu ees kaitsma inimliigi õigust eksistentsile.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 270 lk

Rubriigid: Uudised | Robert A. Heinlein: Võta skafander – paneme minema! kommenteerimine on välja lülitatud

Manfred Kalmsten: Götterdämmerung

„Götterdämmerung“ on viiekordse Stalkeri-laureaadi Manfred Kalmsteni neljas raamat tunnustust ja auhindu kogunud kogumike „Raske vihm“ ja „Kaarnalaul“ ning Stalkeri pälvinud lühiromaani „Täheraua saaga“ järel. Siia on koondatud viimaste aastate looming ja sisaldab see aurupunki, postapokalüptikat kui ka lihtsalt võõrikmaailmades toimuvaid lugusid.

Kirjastus Fantaasia. Sari: Sündmuste horisont. Toimetanud Kati Metsaots. 272 lk.

Rubriigid: Uudised | Manfred Kalmsten: Götterdämmerung kommenteerimine on välja lülitatud

Stephanie Rendón: Tulgu öö

Raamat koosneb neljateistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood teoses “Tulgu öö” kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. Õhkõrn piir reaalsuse ja unenägude vahel on mõnikord hägune ja arusaamatu. See on kollektsioon, mis huvitab lugejat ning kus ootamatud ja kummalised olukorrad, on omavahel põimunud. Mida ühist on maletajal, kes on kaotanud mälu, Eesti-Venemaa piirilt pärit rebase, klaasist südamega mehe, vaimude väljaajaja, aegade lõpu, mõne armunud kummituse, hunniku seletamatute mõrvade ja Mehhiko džunglis elava krokodilli vahel? Eelnevad on vaid mõned elemendid sellest raamatust, mis pakub ideaalset retsepti panna kujutlusvõime lendama neil, kes seda loevad. Stephanie Rendón on mehhiklanna, kes on nüüdseks juba peaaegu 10 aastat Eestis elanud. Ta tunneb, et Eesti on tema tõeline kodu. Tema teekond kirjanikuna on omamoodi lõimumisprotsess Mehhikost Eestisse.

Kirjastus Gallus, tõlkinud Marge Heinala ja Ingrid Hinojosa, 246 lk

Rubriigid: Uudised | Stephanie Rendón: Tulgu öö kommenteerimine on välja lülitatud

Eve Laur: Vend Kaspar

14. sajandi Baieri Alpid. Klooster. Hull munk kuuleb hääli. On need kurjad vaimud, deemonid või inglid? Või tarbib ta salaja meelemürke, nagu arvab mõni, teistest ratsionaalsem vend? Aga siis hakkavad ülejäänudki vend Kaspari viirastusi kuulma ja lõpuks ka nägema.

Üks viirastus on narr – edev lobamokk ja hurmur, kes loob ühe koomilise olukorra teise järel. Ta naljad pole päris süütud ja toovad naeru kõrvale ka meeleheidet. Kuid narr ei soovi halba. Ta tahab vaid, et vend Kaspar oleks õnnelik. Aga kuidas teha õnnelikuks inimest, kes seda ise ei taha, kes arvab, et ei vääri õnne, sest tema süü on liiga ränk?

Eve Laur on üks huvitavamaid hääli uuemas eesti kirjanduses. „Vend Kaspar” on tema kolmas romaan, haaravalt kirjutatud, põnev ja ahhetama panev. Märkamatult keerad lehti, kuni raamat läbi saab. Ja siis mõtled selle üle veel kaua.

Eve Laur on kirjanik ja tõlkija. Ta on tõlkinud inglise keelest üle 60 raamatu. Kahel korral on ta pälvinud Paabeli Torni tõlkeauhinna (2004, 2017). Tema esimene romaan „Aloise” (2010) märgiti ära Tänapäeva romaanivõistlusel. Teine romaan „Õmblejanna” sai Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel Tallinna linna auhinna.

Kirjastus Rahva Raamat, 144 lk

Rubriigid: Uudised | Eve Laur: Vend Kaspar kommenteerimine on välja lülitatud

Maian Kärmas: Manilundila

Emmi on 9-aastane tüdruk, kes elab koos oma ema ja vanaemaga Vaherlaanes Valges Vahermajas. Lahke, kuid hajevil ema ning range vanaema seltsis on üksildase lapse ainsateks sõpradeks tema esivanemate maalid nende koduhäärberi seintel. Lugu saab aga alguse hetkest, mil Emmi kohtub Martiniga, endast veidi vanema poisiga, kes on oma perega lähedalasuvasse Hemi linnakesse kolinud. Martinist saab tüdruku esimene tõeline sõber. Kirjeldades Manilundilas toimuvaid pööraseid sündmusi ja Emmi ja tema kaaslaste raskeid katsumusi, võtab tegevustik fantastilise pöörde. Kombatud saavad ka võimalikud vastused küsimusele, mis saab meist kõigist „teisel pool jõge“… Kogu loo vältel aga jääb läbivaks küsimuseks, mis on saanud Emmi isast ja miks ei ole keegi nõus tüdrukule temast rääkima.

Kirjastus Varrak, 408 lk

Rubriigid: Uudised | Maian Kärmas: Manilundila kommenteerimine on välja lülitatud

Jack McDevitt: Ajarändurid ei sure iial

Viimaste aastakümnete ühe olulisima ja auhinnatuima angloameerika ulmekirjaniku Jack McDevitti (snd 1935) romaani «Ajarändurid ei sure iial» (Time Travelers Never Die; 2009) aluseks on kirjaniku 1996. aasta samanimeline auhinnatud lühiromaan ja seda peetakse üheks kõige täiuslikumaks ajareisi-teema käsitluseks moodsas ulmes, mis võtab kokku kogu varasema ajarännutekstide korpuse ja selekteerib sellest välja olulisima. McDevitt jätkab tänases ulmes tõepoolest kõige stiilipuhtamalt Asimovi-Clarke’i teadusfantastilist liini.
Kui füüsik Michael Shelborne salapäraselt kaob, avastab ta poeg Shel, et ta isa oli valmistanud ajarännuvahendi. Kartes, et ta isa võib olla aega lõksu jäänud, palub Shel oma sõbral lingvist Dave’il teda päästemissioonil saata. Nende reis läbi ajaloo viib nad erinevatesse ajalooperioodidesse ja nad kohtuvad mitmete ajalooliste suurmeestega, alates Churchillist ja Galileist kuni Shakespeare’ini, Leonidaseni ja Sokrateseni. Seejärel aga rikub Shel oma kokkulepet Dave’iga ja külastab tulevikku…

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Heinrich Weinberg, 433 lk

Rubriigid: Uudised | Jack McDevitt: Ajarändurid ei sure iial kommenteerimine on välja lülitatud

Meelis Friedenthal: Punkti ümber

Selles raamatus räägitakse igatsusest ja armastusest, üksijäämisest ja surnuvestlustest, kodumaalt lahkumisest ja katastroofidest, moodsast kunstist, maagiast ja okultismist 20. sajandi alguses. Tegevus algab 1903. aastal Odessas ja loo edasi hargnedes avaneb lugeja ees omapärases stiilis kirja pandud sissevaade eelmise sajandi maailma.
Taustal käib I maailmasõda, revolutsioon, inimesed loodavad uue maailma saabumist, mida mõned näevad kommunismis, mõned natsismis, mõned füüsikas, mõned spiritismis, aga teatud mõttes on need kõik üks ja seesama. Süžee põhineb väga kaudselt eesti päritolu Friedrich Jürgensoni elul. Jürgenson oli laulja, kunstnik ja filmirežissöör, kes hakkas ühel hetkel tegelema surnute häälte lindistamisega.

“Punkti ümber” on Tartu Ülikooli humanitaarteadlase Meelis Friedenthali neljas romaan. 2004. aasta romaanivõistlusel auhinnatud “Kuldne aeg” rääkis inimkonna kaugest tulevikust, 2013 Euroopa kirjandusauhinna pälvinud ja paljudesse keeltesse tõlgitud “Mesilased” 17. sajandi Tartu Ülikoolist, 2017 kultuurkapitali aastaauhinnale nomineeritud “Inglite keele” tegevus käis 17. ja 20. sajandi vahet. Aastal 2000 ilmunud kogumiku “Kõik äratatakse ellu” erinevaid auhindu pälvinud juttudes väisatakse mütoloogilisi algaegu ning eri ajaperioodide alternatiivseid harusid.

Kirjastus Varrak, 312 lk

Rubriigid: Uudised | Meelis Friedenthal: Punkti ümber kommenteerimine on välja lülitatud

John Scalzi: Kõigi asjade lõpp

See on Hugo võitnud autori John Scalzi „Vanamehe sõja” sarja kuues ja viimane raamat. Inimkond on jõudnud kosmosesse ja leidnud, et universumi asustavad paljud võõrliigid, kes on valmis neid hävitama. Nendega toimetulekuks on loodud Kolooniate Liit, mis hakkas kasutama Maad kolonistide ja sõdurite saamiseks, kuid mille tegutsemispõhimõtted on vahel marruajavad. Lisaks tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest Kolooniate Liitu, Maad ja võõrliike omavahel tülli ajada, selle käigus hävitades, orjastades ja tappes.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Ats Miller, 284 lk

Rubriigid: Uudised | John Scalzi: Kõigi asjade lõpp kommenteerimine on välja lülitatud

Jom Butcher: Kooljarütm

Dresdeni toimikute 7. raamat.
Jätkuvad Chicago ainsa võlur-detektiivi Harry Dresdeni fantasy-seiklused. Dresdeni suurim sõber ja ustavaim liitlane on linna Erijuurdluste osakonna juht Karren Murphy, kes temaga alati kontakteerub, kui linnas toimub midagi eriskummalist. Seekord läheb Murphy puhkusele ja Dresdeni otsib üles keegi, keda ta on surnuks pidanud, aga kes kahjuks ei ole, ja kellel on midagi, millega saaks Murphy elu ära rikkuda. Peagi tuleb Dresdenil pista rinda seltskonnaga, kellest ta mitte kuidagi üle ei käi, ja otsida abi sealt, kust ta seda üldse ei tahaks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, 400 lk

Rubriigid: Uudised | Jom Butcher: Kooljarütm kommenteerimine on välja lülitatud

Ray Bradbury: Marsi kroonikad

Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.

Kirjastus Paradiis, 352 lk, tõlkinud Mario Kivistik ja Linda Ariva

Rubriigid: Uudised | Ray Bradbury: Marsi kroonikad kommenteerimine on välja lülitatud