Karin Erlandsson: Linnutaltsutaja. Legend silmaterast

Sirts haukab leivast suure ampsu ja vaatab üles taevasse. „Kas märkasite, kui palju linde meie kohal on? Kas nad tahavad süüa?“ Mitmed teisedki turuplatsil viibijad on sama asja tähele pannud: taevas mustab lindudest, nad lendavad ringis ja teevad muid kujundeid, nagu juhiks neid nähtamatu käsi. Inimesed osutavad lindudele ja kuulavad nende kriiskeid.

Põhjapoolne Norra sadamalinn valmistub talveks. Parim pärlipüüdja Miranda on senise ameti vahetanud puude raiumise vastu ning varustab linna küttepuudega.

Kuid elu sadamalinnas muutub päevapealt, kui päevaharakad kõikjal võimust võtavad ja parvedena linnarahvast ründavad. Miranda teab, et selle taga ei saa olla keegi teine peale Iberise, kelle käes on kõikvõimas

Silmatera – pärl, mis annab kõik, mille järele inimene on igatsenud.

Karin Erlandssoni „Linnutaltsutaja“ on eriline, müstiline, põnev ja kaasahaarav järg raamatule „Pärlipüüdja“.

Rubriigid: Uudised | Karin Erlandsson: Linnutaltsutaja. Legend silmaterast kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti ulme XXI sajandil

Mahukas antoloogia «Eesti ulme XXI sajandil» on mõtteliseks järjeks Raul Sulbi koostatud «Eesti ulme antoloogiale» (Varrak 2002), mis kaardistas eesti žanriulme sünniperioodi 1985–2000. Nende kaante vahelt leiab ulmehuviline valiku XXI sajandi kahe esimese kümnendi olulisemaid kodumaiseid žanriulme tekste – lühijutte, jutustusi ja lühiromaane, autoreiks säravamad tähed meie ulmetaevas. Temaatiliselt viivad need lood meid alternatiivajaloolisse 13. sajandi Eestisse ja kaugtuleviku postapokalüptilistele maastikele, kaugetesse galaktikatesse, kosmosejaamadesse ja võõrastele planeetidele, ajas minevikku ja tulevikku, düstoopiaühiskondadesse ja varakeskaja viikingite karmi maailma.

Kui 1990ndate eesti ulmes ja seda kajastanud antoloogias domineeris valdavalt lühijutt, siis sel sajandil on selgeks dominandiks kujunenud pikemad jutustused ja lühiromaanid, mis moodustavad ka seekordse valimiku raskuskeskme. Nii nagu «Eesti ulme antoloogia» defineeris 1990ndate eesti žanriulme autorite põlvkonna, püüab ka käesolev tekstikogu teha defineerimiskatse viimase kahe kümnendi eesti ulme lühiproosa autorite põlvkonnast. Kummalisel kombel on kattuvaid autoreid kahes raamatus vaid neli – Veiko Belials, Indrek Hargla, Karen Orlau ja Siim Veskimees.

Antoloogiast leiab ka Raul Sulbi põhjaliku sissevaate viimase kahe kümnendi eesti ulme arengusse, autoritutvustused, bibliograafia ja valiknimekirja selle sajandi olulisematest algupärastest ulmeraamatutest.

Kirjastus Viiking, 744 lk, 33 eurot

Rubriigid: Uudised | Eesti ulme XXI sajandil kommenteerimine on välja lülitatud

Reeli Reinaus: Vaevatud

Silver ja Stiina on kaksikud, kelle elu pöördub pea peale, kui nende pere kolib elama vanasse mõisasse. Lisaks sellele, et vend ja õde peavad kohanema uue kooli ja vanemate lahkuminekuga, hoolitsema arvutisõltlasest noorema venna eest ja taastama omavahelised normaalsed suhted, tuleb neil harjuda öiste luupainajatega. Üha sagedamini mõtlevad nad, et luupainajad võivad olla seotud mõisaga, kus nad elavad – seda enam, et ümbruskonna elanikud räägivad mõisa kohta hirmulugusid või ei puuduta seda teemat üldse… 

Väljaandja Ronk Ronk OÜ

320 lk, 17 eurot

Rubriigid: Uudised | Reeli Reinaus: Vaevatud kommenteerimine on välja lülitatud

Ulmeguru ulmesari: Läbi valu ja vaeva

Seitse eestlast, kolm ameeriklast, kaks venelast, tšehh ja Belgia juurtega prantslane – kokku 14 lühemat ja pikemat ulmejuttu. Anastajalikud tulnukad minevikus, olevikus ja tulevikus. Ammusurnud draakonite haudevalmis munad. Küberkelmused ja robotid. Olendid järvevees ja meresügavustes. Katastroofid, mis muutsid maailma. Mahajäetud tööstus- ja militaarobjektid. Üleloomulikud olendid.

On süngeid ja tõsiseid tekste, on lõbusaid; on seiklust, on mõtlikke lugusid, on paroodiat ja satiiri.

Maniakkide Tänav, Kir Bulõtšov, Joel Jans ja J. H. Rosny-vanem – need nimed eesti ulmelugejale ehk tutvustamist ei vaja, aga tuleks ka mainida ulmeühingu jutuvõistluse võitnud Miikael Jekimovit ning oma eelmise eestindusega Stalkeri võitnud Ondřej Neffi.

328 lk, 21 eurot

Rubriigid: Uudised | Ulmeguru ulmesari: Läbi valu ja vaeva kommenteerimine on välja lülitatud

Cressida Cowell: Olid kord võlurid. Koputa kolm korda

„Olid kord võlurid. Koputa kolm korda” on Cressida Cowelli, ülipopulaarse sarja „Kuidas taltsutada lohet” autori uue sarja „Olid kord võlurid” kolmas osa.
Raamatu tegevus toimub Inglismaal kolm tuhat aastat tagasi, kui võluvägi oli veel päriselt olemas. Loo peategelased on omavahel sõjajalal olevate hõimude liikmed Soov ja Xar. Soov on sõdalastüdruk, kellel on võlulusikas ja võlusilm, Xar on võluripoiss, kelle käel on ohtlik sortsiplekk.
Soov ja Xar on nüüd jooksus lindpriid, keda jahivad sõdalased, võlurid ja nende kõige hullemad vaenlased SORTSID …
Kas nad leiavad sortsidest vabanemise loitsu koostisosad, enne kui Kuningsorts saab küüned taha võluväele-mis-hakkab-raua-peale?
See rännak on kõigist kõige kohutavam ja ohtlikum. Ja KEEGI annab nad ära …
Kas neil on õnne ka KOLMANDAT korda?

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur, 400 lk.

Rubriigid: Uudised | Cressida Cowell: Olid kord võlurid. Koputa kolm korda kommenteerimine on välja lülitatud

Roger Zelazny: Igikelts ja tuli

Igikelts ja tuli” on Roger Zelazny üks hilisemaid kogumikke, mis sisaldab nii puhast teadusfantastikat (kosmos, tehisintellekt) kui ka fantasy’t, lisaks veel autori kommentaare ja esseelaadis tekste ulmežanri arengust ja autori loomemeetoditest. Kaks kogumiku lugu on võitnud Hugo („Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele” ja „Igikelts“).

Lugu „Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele”, räägib tagasihoidlikust palverändurist, kes rändab Fuji mäe läheduses, otsides Hokusai kujutatud vaateid, ja võitleb samal ajal nii virtuaalsete kui pärisdeemonitega. 

Kirjastus Fantaasia

Tõlkinud Juhan Habicht, Piret Frey, Sash Uusjärv, Andrus Igalaan, 224 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Roger Zelazny: Igikelts ja tuli kommenteerimine on välja lülitatud

Andrei Beljanin: Lendav laev

See on kolmas lugu noorukese Moskva militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis näeb välja nagu elustunud vene muinasjutud. (Sattus ta sinna imelihtsalt – laskus ühel päeval suvalises külakeses keldrisse ja avastas end hoopis Baba Jagaa elamise alt…)

Kõigepealt, nagu ikka, on ta hädas kukega, kes äratuskellana on küll efektiivne, kuid kipub ütlemata vara une rikkuma. Ja Baba Jagaa, kohaliku miilitsajaoskonna agar ja asendamatu kaastööline, räägib, et poissmehepõli ei ole ikka õige… Ja siis kutsutakse Nikita lossi – kadunud on olulised joonised.

Nagu ikka, selgub uurimise käigus, et kõik on palju keerulisem, kui alguses paistis, ja kaalul on vähemalt maailma saatus.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo ja Veiko Belials

192 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Andrei Beljanin: Lendav laev kommenteerimine on välja lülitatud

Leonhard Järvis: Printsess Lualoke teise ise tegemised

Selle ühe raamatuga saad sa terve riiulitäie raamatuid. Tekst on nii mitmekihiline, et võid ühte ja seda sama peatükki uuesti ja uuesti lugeda ja ikka ei ole kõik loetud. Lugedes hakkad nägema iseenda ja oma elu justkui pidurdamatut kaleidoskoopilist muutumist. Näed seda, mis on varem olnud ja seda, mis on tulemas, ja näed seda kõike korraga praeguses hetkes, siinsamas. Näed, mida oled teinud ja mida hakkad tegema. „Printsess Lualoke Teise Ise tegemised“ võiks sobida nii ulmet eelistavale lugejale kui ka sellele, kes soovib lugedes kaasa arutleda filosoofilises dialoogis. Ka sobib see hästi reisikirjade või seiklusjuttude huvilisele. Lihtsalt alusta ja sa oledki valitud osa saama peadpööritavast loost. Sa ei pea mõtlema, kas see on päris. Tee lihtsalt kaasa.

Kirjastus Hea Tegu, 404 lk, 30 eurot

Rubriigid: Uudised | Leonhard Järvis: Printsess Lualoke teise ise tegemised kommenteerimine on välja lülitatud

Philip Pullman. Põrmu raamatu 2. osa: Salarahvas

Arvukaid maailmu ühendavad läbipääsud on suletud ja Lyra Hõbekeele lapsepõlveseiklused ammu selja taha jäänud – või nii ta ise arvab. Lyra on nüüd kahekümneaastane Püha Sophia kolledži tudeng ning leiab end taas sündmuste tulipunktist. Tema daemon Pantalaimon satub jõhkra mõrva tunnistajaks ja surev mees usaldab nende hoolde saladuse, millest kajab vastu minevik. Mida rohkem Lyra mõistatustesse süüvib, seda enam ta endas kahtleb. Isegi tüdruku minevik muutub küsitavaks, kui ta saab teada, millist rolli mängis Malcolm Polstead tema Jordani kolledžisse toomisel. 

Nüüd rändavad Lyra ja Malcolm Oxfordist kaugele, läbi kogu Euroopa Levanti, otsides linna, kus kummitavad daemonid, ning kõrbe, kus pidavat peituma tõde Põrmu kohta. Ohud, millega nad silmitsi seisavad, seavad kahtluse alla kõik, mida nad arvasid maailma ja iseenda kohta teadvat. 

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur, 524 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Philip Pullman. Põrmu raamatu 2. osa: Salarahvas kommenteerimine on välja lülitatud

Liu Cixin: Pime mets

Inimkond on ähvardavast, neljasaja aasta pärast toimuvast tulnukate sissetungist vapustatud. Tulnukate inimsoost kollaborandid on küll alistatud, kuid trisolarislased on Maale läkitanud soofonid – osakesed, mis annavad neile ligipääsu kogu inimkonna informatsioonile. Nii teab vaenlane Maa kaitseplaanide kohta kõike, vaid inimmõistus üksi on nende eest varjatud.

Sellest ajendatuna käivitatakse söakas projekt Müüripiidlejad, mis annab neljale inimesele tohutult vahendeid salajaste strateegiate väljatöötamiseks ning mida varjatakse pettuse ja jälgede segamisega ühtviisi nii Maa kui ka Trisolarise eest. Kolm müüripiidlejat on mõjukad riigimehed ja teadlased, neljas aga täiesti tundmatu. Tagasihoidlik Hiina astronoom ja sotsioloog Luo Ji on oma uuest staatusest jahmunud. Ta teab vaid seda, et just tema on müüripiidlejaist see, keda Trisolaris tappa tahab.

Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob oma triloogias „Mälestusi Maa minevikust“ osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo omavahel ühtseks tervikuks. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, triloogia esimese osa „Kolme keha probleem“ eest pälvis ta maineka Hugo auhinna. „Kolme keha probleem“ on pälvinud ka Eesti ulmeühingu Stalkeri auhinna 2019. aastal ilmunud parima tõlkeromaani kategoorias.

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Raivo Hool, 642 lk, 28 eurot

Pime mets“ on triloogia „Mälestusi Maa minevikust“ teine osa.

Rubriigid: Uudised | Liu Cixin: Pime mets kommenteerimine on välja lülitatud

Meelis Kraft: Saared

Jutukogu “Saared” koondab seitset ulmelist jutustust, mis kõik on enamal või vähemal määral saarte teemast kantud. Igal saarel rullub lahti ebatavaline lugu, mis muudab sündmustesse sattunute maailma igaveseks.

Kirjastus: Sooroheline

224 lk, 19 eurot

Rubriigid: Uudised | Meelis Kraft: Saared kommenteerimine on välja lülitatud

Berit Sootak: Ilmalinnu laul

Ilmalinnu laul“ on fantasy-romaani „Viimane hingelind“ järg, milles jätkub hingelind Säde võitlus ellujäämise ja õigluse nimel.
Sarja tegevus toimub pealtnäha tavalises tänapäeva Eestis, kuid tegelikult käib siin varjatud võitlus eriliste võimetega inimeste vahel. Säde on viimane hingelindude dünastiast, erakordsete võimetega tütarlaps, kes võib muuta maailma. Tema ümber on aga ainult rivaalitsemine ja salavaen ning Säde peab valima, kes on tema liitlased ja vaenlased. Pealtnäha lihtsad valikud teevad haiget neile, kellest Säde kõige rohkem hoolib.
Kui Säde selles ohtlikus mängus alla jääb, kaovad hingelinnud päriselt, ja koos nendega ka midagi väärtuslikku, mis hoiab maailma tasakaalus.

Kirjastus Raudhammas, 287 lk, 17 eurot

Rubriigid: Uudised | Berit Sootak: Ilmalinnu laul kommenteerimine on välja lülitatud

Marek Tihhonov: Maailmalõpu päevik

Marek Tihhonovi (1975) «Maailmalõpu päevik» on Cormac McCarthy «Tee» ja Emily St. John Mandeli romaani «Jaam Üksteist» parimaid traditsioone järgiv lugu apokalüpsisest ja sellest, mis saab pärast ülemaailmset katastroofi üksikute ellujäänutega. Tundliku sule ja nõtke stiiliga kirja pandud lühiromaan kujutab meie tänast Eestit ja näitab meile, kuidas minajutustaja tuleb toime maailmas, kus koroonapandeemia on hävitanud pea kogu inimkonna, kust on kadunud linnu- ja loomariik ning kus tsivilisatsiooni viimased tunnismärgid tasapisi eluta looduse poolt üle võetakse ja varemeiks muutuvad. Varem Marek Simpsoni nime all ulmet avaldanud Tihhonov oli 1990ndatel üks ajakirja Mardus kaudu kirjandusse tulnud autorite ringi – Veiko Belials, Lew R. Berg, Veikko Vangonen jt – olulisemaid esindajaid. Tema loomingut on avaldanud lisaks Mardusele veel Põhjanael, Liivimaa Kuller, Vikerkaar ja Algernon, kirjastus Varrak.

Kirjastus Fantaasia, 124 lk

Rubriigid: Uudised | Marek Tihhonov: Maailmalõpu päevik kommenteerimine on välja lülitatud

Raul Sulbi: Terra Fantastica kartograafid

“Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini.

Kirjastus Fantaasia, 448 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Raul Sulbi: Terra Fantastica kartograafid kommenteerimine on välja lülitatud

Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest

Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Just seetõttu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka mõtestatud ja mõttetud eneseohverdused. Ja jääb igaühe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu ütleb ajakirjanik Enguerrand „Lõõmavas juunis”, või „kõrgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi mõistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, tõrvikuleek pimeduses”, nagu väljendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane määratlus on tõsine või iroonilis-sarkastiline.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Veiko Belials, 256 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest kommenteerimine on välja lülitatud