Ulme.ee

Sarja Sündmuste horisont sajas number! Uue kujundusega!
Jutukogu sisaldab väga laiades piirides Veskimehe eelmisel kümnendil kirjutatud lugusid. Autor kirjutab peamiselt hard-SF-i, ent sageli on lugudes ka fantaasia sugemeid. Tema arvates on iga piisavalt arenenud tehnoloogia maagiast eristamatu ja kõik on hästi, kuni lugu ise kannab, st inimestele korda läheb, ja ulmeline osa loogikat ja tervet mõistust ei solva. Kui otsida mingit ühist nimetajat, siis kipuvad autori peategelased olema sitked ja tasakaalukad; neil ei lähe alati hästi, nad eksivad ja kohati on lood täis kannatusi ja surma. Ent üldiselt nad võitlevad selle nimel, millesse usuvad, ja teavad, mida teevad.

Kirjastus Fantaasia, 416 lk

Ajakirja Looming novembrinumber on pühendatud Friedebert Tuglase novellile “Poeet ja idioot”. Toimetus andis mitmele kirjanikule ülesande kirjutada novellist (mis ilmus esmakordselt 1920 ja mida saab sobiva eelhäälestuse korral ka ulmeks lugeda) uusversioon, andes ette esimesed paar lõiku, mis toovad loo tegevuse tänapäeva. Uusversioonidest liigituvad üleloomulikku alamžanri Lauri Loolaiu “Poeet ja neurik”, Mehis Heinsaare “Kord aastas, valgel ööl…” ja Pawel Graf von Mazini (st Paavo Matsini) “Poeet ja idioot”.

Tuglase novelli ei ole Loomingu novembris taastrükitud.

Gratheliale lähenev hiidmeteoriit kihutab hukatuslikult planeedi suunas ning kukkudes ei pruugi see paisata segamini mitte ainult pinnavormid, vaid ka inimsaatused ja areneva tsivilisatsiooni. Saatusliku teisipäeva hommikul vaatavad kõik planeedi elanikud hirmuseguse ootusega taevasse. Nii ka Sara, kes peaks suutma keskenduda õpetaja poolt räägitavale, ja Trev, kelle kool andis õpilastele vaba päeva, et noored oleksid perede juures, kui peaks juhtuma halvim.
„Grathelia. Me jäime ellu” on ulmeline noorte romaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus ühel koloniseeritaval planeedil.
Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.

Kirjastus Lummur, 360 lk

Jumalate arhiiv on paik, kus kõik maailmad, mille jumalad on varem hävitanud, on riiulitele tallele pandud nagu rullraamatud. Arhiveeritud maailmade elanikud elavad igavesti läbi oma elu viimast päeva, teadmata, et nende maailm on hävinud ja selle asemele on loodud uus. Ainus võimalus seda peatada on jumalatele väljakutse esitada.
Prints Gerwen Walacharis saab isalt ülesandeks saata oma õde Wenrat reisil Baraki kuningriiki, mille kurikuulus Mürgikuningas neiu kätt palus. Kui aga prints ühes õega sellesse salapärasesse kõrberiiki jõuab, avastab ta end iidsete saladuste sasipuntrast, kuhu on segatud ka tema enda esivanemad. Vanast paleest viib maagiline salakäik varjuilma. Seal asuva Torgudi värava taga peidab end jumalate arhiiv, kus otsustatakse kogu maailma saatus.
Seikluslik fantaasialugu „Jumalate arhiiv“ on Helga-Johanna Kuusleri viies romaan. Varem on temalt ilmunud „Puhkus koomas“ (2016), „Verevalla varandus“ (2018), „Romeo ja Julio“ (2021) ja „Ajakatastroof“ (2024).

Kirjastus Fantaasia, 464 lk

“Verihambuline” viib lugeja mineviku ja oleviku udusele ristteele, kus teadusele allumatute jõudude tulemusena siseneb Eestimaa kolkapiirkonda muistne ebamaisus. See haarab enesesse, muserdab ja kohati ka seedib kohalikku faunat, pahaaimamatuid võõrriigi eriteenistuslasi ning põrkub ootamatult sitke erakuga soisel rannapadural. Teras, püssirohi ja realistlik maailm heitlevad hämarate taigade, ulmade ja ebasurnud ihuga. Mida varjavad endas Eestimaa laukad, iidsed linnamäed ja puutumatud metsloomarajad, selgub Tamur Kusnetsi mütoloogilis-humoorikas tõsijutus “Verihambuline”.
Tamur Kusnets on Eesti Kaitseväe vanemohvitser, jahimees, kirjanik ja paljulapselise pere isa. Tema hobideks on ajalooline taaskehastamine ja rollimäng ning Võhandu maraton.

Kirjastus Fantaasia, 154 lk

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda.
Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret.
Aaret aga kaitseb lohe.

Väljaandja: kirjastus Trükiviis, autori illustratsioonid, 216 lk.

Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.
Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks omaette seebiseriaale vaadata. Aga tuleb välja, et südametul tapamasinal tekib kohutavalt palju moraalseid dilemmasid. Antisotsiaalne tehisintellekt on sunnitud uuesti tegutsema asuma, ikka Säilitusliidu sõpru aidates ja hankides süütõendeid GrayCrisi korporatsiooni vastu. Seekord läheb ta appi dr Mensah’le, ta varasemale sõbrale, et takistada GrayCrisi oma kasumihankimisel koloniste hävitamast.
Sarja kuuluvad raamatud on võitnud Hugo, Nebula, Alexi ja Locuse auhindu. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbata Jeletski, 160 lk.

On aasta 2020. Funktsionaalse surematuse instituudist, kus arendatakse välja preparaati, mis peaks loodetavasti pikendama Putini eluiga, põgeneb nakatatud laborihiir. Endaga inimesele üliohtlikku viirust kandev hiir satub Moskva kõige rahvarohkemasse metroojaama, vallandades hävingut ja hukatust külvava apokalüpsise. Miljonid moskvalased muutuvad zombideks, kelle nägemine on oluliselt kahjustatud, kuid kes kuulevad ja haistavad suurepäraselt. Ja nad jooksevad. Kiiresti. Ja peavad jahti. Ellujäänutele…, kes üritavad põgeneda verdtarretavast apokalüpsisest.

Venemaal on Moskvas sündinud ja praegu Gruusias elava Ivan Philippovi romaan tekitanud paksu pahameelt. Peaprokuratuur on nõudnud raamatu müügilt eemaldamist, kuna selles sisus on kohti, mis võivad ohustada inimeste elu ning viia avaliku korra ja julgeoleku rikkumisteni. Roskomnadzor on leidnud, et „Hiir“ sisaldab materjale, mille eesmärk on „Venemaa sotsiaalpoliitilise olukorra destabiliseerimine.“

Kirjastus Sinisukk, tõlkinud Matti Piirimaa, 352 lk

Paranormaalse noortepõneviku „Tiuhkamäe“ teine osa. Pärast eelmisel suvel toimunud sündmusi ei taha Sara Tiuhkamäest midagi kuulda. Siiski kasvab tema sisimas tunne, et Tiuhkamäe ei lase teda enam kunagi päriselt vabaks. Kui Sara, Alar ja Indrek avastavad, et keegi neid varjatult jälgib, peavad nad igal juhul Tiuhkamäe saladusi edasi uurima.

Väljaandja: Sooroheline OÜ, 240 lk

Marje Ernitsa fantaasiaromaan „Kaheksas maailm“ on autori nägemus elust Maal tulevikus. Südamlik ja põnev lugu jutustab Urvelist ja Hannesest, noortest inimestest, kes sõidavad polaarjoone taha oma mesinädalaid veetma. Samal ajal Maad tabanud katastroofi tõttu jäävad nad Arktikas kogu ülejäänud eluks. Polaarjoone taga sünnivad ka nende kaksikud lapsed Ines ja Üllar. See on lugu elust teistsugustes tingimustes, inimeste kohanemisvõimest, julgusest ja nutikusest ning maailmast, mida enam pole ja maailmast, mis tuleb …

Kirjastus Eesti Raamat, 168 lk

Kui nooruke Nelli saab unelmate töökoha nooblis moežurnaalis, varjutab lootusrikkalt alanud karjääri verine saladus tema ema Amanda minevikust. Mõistatuse võtit otsides avastab Nelli, et ei tohi ühtki mälestust usaldada. Ta taipab, et ema on talle kogu elu valetanud, aga mis motiividel? Ning miks uinunud kurjus äkki ärkas?
Viirastuslikus väikelinnas põimub kolme põlvkonna naiste saatus. Kui kogu tõde lõpuks päevavalgele ilmub, ei usu enam keegi oma silmi.


Katrin Pauts (snd 1977) on menukate põnevike autor, kes on tegutsenud nii ajakirjaniku kui ka teletoimetajana. Oma suurimaks eeskujuks peab ta Rootsi krimikirjanduse superstaari Camilla Läckbergi, aga ka igihaljast Agatha Christiet. Üle kõige armastab Pauts folkloori ja kummitusi, kellest ei tule puudust käesolevaski loos.

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad, 232 lk

„Sõjarelv“ on ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku noorteromaanide sarja kolmas raamat, mille eelmised raamatud olid „Laevalammutaja“ ja „Uppunud Linnad“. Sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud rannikupiirkonnad on üle ujutatud ning neil randadel elanud inimesed on pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Eelmisest kahest osast tuntud geneetiliselt muundatud inimkoletis Relv on tõusnud lapssõdurite armee etteotsa, kuid tema peamiseks vastaseks kujuneb rivaalitsevate sõjapealike asemel hoopis ta loonud suurkorporatsioon. Kohtume ka „Laevalammutajast“ tuttavate Naileri ja Nita ja „Uppunud Linnadest“ pärit Mahliaga, kelle teed uuesti Relva omadega ristuvad.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Triin Loide, 268 lk

Inimesed peavad sõdu. See tundub nii olevat igal ajal ja igasugustes maailmades. Ka neis, kus leidub võlureid ja greife, lohesid ja loitsusid. Militaarne fantaasiaromaan «Omasid ei jäeta maha» jälgib ühe väeüksuse tegemisi pingetest särisevas sõjaolukorras. Igaüks neist on inimene, igaüks oma omapäradega. On ravitsejaid, on seersante, on ohvitsere, isegi kokk. On ka võlukunsti ja kummalisi olevusi. On üllatusi. On tavapärast metsasõja rutiini. Muidugi võitlusi, omajagu huumorit, verd ja valu, segadust ja selgust. Nagu ikka sõjas, nagu ikka elus.
«Omasid ei jäeta maha» on Prima Vista raames toimunud Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulmejutuvõistluse võitja, kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominendi ning Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadi Triinu Merese viies ulmeraamat. Sel aastal on tal kahasse Kristo Jansoniga ilmunud romaan «Devolutsioon».

Kirjastus Fantaasia, 208 lk

Minu elu on täiuslik! Olen ilus, noor ja piisavalt jõukas, et võiksin juba praegu jalad seinale visata, et elada printsessi kombel kogu ülejäänud elu. Aga seda ei kavatse ma küll mitte mingil juhul teha. Ja teate, miks? Sest ma armastan oma tööd!

Ma reisin mööda maailma RVS-i lennukiga, käin ööklubides, baarides või diskoteekites, ning peibutan vampiire. Ja uskuge mind, vampiirid märkavad mind alati. Miks, võite nüüd küsida? Sest minu mürgine veri kutsub neid! Vampiir vajab vaid väikest sõõmu ja… pauhh, lendabki tuhaks. Kas pole äge?

Ühel õhtul aga märkas mind ülimalt seksikas vampiiriprints ja mu tööpäev ei lõppenud just täpselt nii, nagu oleks pidanud. RVS-i juhid hakkasid minu pärast muretsema ning need lollakad otsustasid, et mulle kulub ära kuu aega puhkust. No mida ideed!

Kuid mis seal ikka! Kutsusin puhkusereisile kaasa oma parima sõbranna Ella ja meil oli mega lõbus, kuni… Hmm. Ma parem ei räägi, kuhu me lõpuks jõudsime ja lasen teil seda ise avastada. Ütlen vaid, et puhkused pole ikka minu jaoks, sest kipun siis langetama veidraid otsuseid. Ja nagu arvata võite, puudutasid kõik mu puhkuseseiklused vampiire – eriti just seksikaid vampiiriprintse.

Väljaandja: Koitev OÜ

392 lk

Fantaasiakirjandus – see on napis riides ja ebamugavalt hõõruvas metallturvises lihaselised mõõgavõitlejad, vaprad rändrüütlid, majesteetlikud lohed, limased merekoletised, ükskõiksed haldjad, hullumeelsete maailmavallutusplaanidega õelad võlurid, ülikõrgete tornidega lossid, iidsed džunglid, deemonlikud piraadilaevad, arusaamatu majandusmudeli alusel toimivad impeeriumid ning kadunud kuningriigid, mille üle võimutsevad surematud jumalad ning valitseb nõiduslik maagia. Kui tänapäeva inimese teadvuses tähendab fantaasiakirjandus barbar Conanit, «Sõrmuste isandat», Harry Potterit ja «Troonide mängu», siis eesti fantaasiakirjandus on arenenud pisut teisstsugust teed. Käesolev antoloogia annabki ülevaate meie oma fantaasiatraditsiooni sünnist ja arengust alates Kreutzwaldist, Tuglasest, Tammsaarest ja Ristikivist kuni žanri tänaste meistrite Veiko Belialsi, Indrek Hargla, Andrus Kivirähki ja Meelis Friedenthali loominguni. Kuigi naiskirjanikke pole eesti ulmes kunagi väga palju olnud, leiab raamatust ometi Herta Laipaiga, Liisi Ojamaa, Karen Orlau, Triinu Merese, Mann Loperi jt õrnema soo esindajate loodud fantaasiamaailmu.

Kirjastus Viiking, 616 lk