Ulme.ee

Clifford D. Simaki „Mängud ajas“ (Time and Again, 1951) on suurmeistri üks tuntumaid seni eesti keelde tõlkimata teoseid. Kahekümne aasta eest kosmoses kadunuks jäänud Asher Sutton naaseb Maale – tundub ilmvõimatu, et ta kosmoselaeva hukkumisel eluga pääses. Tulevikust pärit ajaränduritest mõrtsukad on aga saadetud teda vaigistama, et ta ei kirjutaks iial üht raamatut, mille sõnum hakkab kunagi väga suuri probleeme tekitama. Ootamatult ilmub Aldebarani tähesüsteemis ka välja üks eksemplar sellest raamatust – mida ei tohiks olemas olla, sest Sutton pole veel seda kirjutama hakanud.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo

274 lk, 25 eurot

Stanisław Lemi (1921–2006) „Robotite muinasjutud“ ilmuvad esmakordselt eesti keeles kuulsa Poola kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhul.

See raamat on unikaalne – 16 loost 8 on illustreerinud eesti ja 8 poola kunstnikud. Neid muinasjutte võiksid vesta robotivanaemad robotilastele. Samas on need lood olemuslikult inimestest ja inimestele, ergutades meie kujutlusvõime ja pannes mõtlema inimloomuse keerukuse üle, meie suhete üle ümbritsevaga – kosmosesse välja.

Kirjastus Päike ja Pilv, tõlkinud Hendrik Lindepuu, 272 lk, 29 eurot

Stanley G. Weinbaumi kogumik «Planetaarsed lood» koondab üheksa juttu ja ühe lühiromaani.
XXI sajand ja XXII sajandi algus. Seiklused Päikesesüsteemi planeetidel ja kaaslastel. Uljad kosmoselendurid, läbiuurimata planeedid, metsik loodus, võõrolendid, kontaktid ja konfliktid. Karm elu ja tugevad tunded. Kosmiline rajamaa kogu oma eheduses.
Ulmeklassiku Stanley G. Weinbaumi planetaarsed lood olid teatavaks pöördepunktiks USA ulmes. Autor püüdis igakülgselt arvesse võtta tolleaegset teadust ning kirjutada selle baasil realistlikke lugusid Päikesesüsteemi hõlvamisest ning kohtumistest võõra mõistuse esindajatega.
Kuigi realistlikud, on planetaarsed lood eelkõige siiski ulmeseiklused ning sarja lugusid peetakse Stanley G. Weinbaumi loomingu kõige tuumakamaks osaks.

Kirjastus Gururaamat, tõlkinud Kristjan-Jaak Rätsep, 400 lk, 24 eurot

Järg “Kummituste linnale”.

Tüdruk, kes näeb kummitusi. Linn, mis on täis imesid, aga ka õudusi…

Cassidy (ja tema parim sõber kummitus Jacob muidugi ka) on Pariisis, kus Cassi vanemad filmivad oma telesaadet maailma kõige kummitusrohkematest linnadest. On muidugi tore süüa sarvesaiu ja näha Eiffeli torni oma silmaga, kuid Pariisi tänavate all, kõhedates katakombides hiilib kummituslik hädaoht.

Kui Cass äratab kogemata hirmutavalt tugeva vaimu, peab ta usaldama oma värskeid kummituseküti oskusi ning toetuma nii vanade kui ka uute sõprade abile, et lahendada ähvardav saladus. Aga aega hakkab väheks jääma ning kuri vaim muutub ainult tugevamaks.

Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Marge Paal, 320 lk, 16 eurot

Kui endale elus kohta otsiv Madeleine Maxwell võetakse tööle Saint Mary ajaloouuringute instituuti, avastab ta peagi, et instituudi üsnagi tavapärase fassaadi taga käib hoopiski iseäralik tegevus, nimelt ei uuri seal töötavad ajaloolased lihtsalt minevikku, vaid nad käivad ise seal, kusjuures seda ei nimetata ajarännakuks, vaid tähtsate ajalooliste sündmuste uurimiseks nende kaasajas. Tööde eesmärk on mineviku tähtsündmusi täpselt vaadelda ja dokumenteerida ning selle kaudu leida vastused paljudele ajaloos vastuseta jäänud küsimustele … ning sealjuures ise ellu jääda! Üsna varsti selgub, et tarvitseb astuda üksainus vale samm ja ajalugu annab vastulöögi. Selge on ka see, et rinda pista ei tule üksnes ajalooga.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Tõnis Värnik

352 lk, 28 eurot

Näitleja Maarja Jakobson:
„“Oskar nivhide maal“ on lugu poistest, kes satuvad ajarännakul kodust väga kaugele, kuhugi, kus napib nii soojust, valgust kui toitu Kuidas nad sellega hakkama saavad, mis toob nad koju tagasi – põnevust ja avastamist jagub küllaga.
Ja kui raamatu lõpuks kinni paned ja enda ümber vaatad, näed omaenese elu uute silmadega!“

Kirjastus Lasteraamat, 120 lk, 15 eurot

Ray Bradbury noorteromaan «Halloweenipuu» (The Halloween Tree; 1972) on klassikule iseloomulikult õudusfantaasia, mõtteline edasiarendus või paralleelteos romaanile «Vist on kuri tulekul» (ek. 1999). Halloweeniõhtul kommijahile suundunud kaheksa poissi avastavad, et kõikvõimas deemon surnute vallast on ühe nende sõbra ootamatult röövinud. Läbi erinevate ajastute ja kultuuride tema jälgi ajades ja teda päästa üritades avastavad nad halloweeni-püha mütoloogilisi juuri ja algupära ning õpivad tundma, kuidas surmahirm, viirastused ja tondid on kujundanud inimtsivilisatsiooni ajalugu. Raamatu põhjal valminud täispika animafilmi stsenaariumi eest võitis Bradbury 1994. aastal Emmy auhinna.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 126 lk, 24 eurot

Sirts haukab leivast suure ampsu ja vaatab üles taevasse. „Kas märkasite, kui palju linde meie kohal on? Kas nad tahavad süüa?“ Mitmed teisedki turuplatsil viibijad on sama asja tähele pannud: taevas mustab lindudest, nad lendavad ringis ja teevad muid kujundeid, nagu juhiks neid nähtamatu käsi. Inimesed osutavad lindudele ja kuulavad nende kriiskeid.

Põhjapoolne Norra sadamalinn valmistub talveks. Parim pärlipüüdja Miranda on senise ameti vahetanud puude raiumise vastu ning varustab linna küttepuudega.

Kuid elu sadamalinnas muutub päevapealt, kui päevaharakad kõikjal võimust võtavad ja parvedena linnarahvast ründavad. Miranda teab, et selle taga ei saa olla keegi teine peale Iberise, kelle käes on kõikvõimas

Silmatera – pärl, mis annab kõik, mille järele inimene on igatsenud.

Karin Erlandssoni „Linnutaltsutaja“ on eriline, müstiline, põnev ja kaasahaarav järg raamatule „Pärlipüüdja“.

Mahukas antoloogia «Eesti ulme XXI sajandil» on mõtteliseks järjeks Raul Sulbi koostatud «Eesti ulme antoloogiale» (Varrak 2002), mis kaardistas eesti žanriulme sünniperioodi 1985–2000. Nende kaante vahelt leiab ulmehuviline valiku XXI sajandi kahe esimese kümnendi olulisemaid kodumaiseid žanriulme tekste – lühijutte, jutustusi ja lühiromaane, autoreiks säravamad tähed meie ulmetaevas. Temaatiliselt viivad need lood meid alternatiivajaloolisse 13. sajandi Eestisse ja kaugtuleviku postapokalüptilistele maastikele, kaugetesse galaktikatesse, kosmosejaamadesse ja võõrastele planeetidele, ajas minevikku ja tulevikku, düstoopiaühiskondadesse ja varakeskaja viikingite karmi maailma.

Kui 1990ndate eesti ulmes ja seda kajastanud antoloogias domineeris valdavalt lühijutt, siis sel sajandil on selgeks dominandiks kujunenud pikemad jutustused ja lühiromaanid, mis moodustavad ka seekordse valimiku raskuskeskme. Nii nagu «Eesti ulme antoloogia» defineeris 1990ndate eesti žanriulme autorite põlvkonna, püüab ka käesolev tekstikogu teha defineerimiskatse viimase kahe kümnendi eesti ulme lühiproosa autorite põlvkonnast. Kummalisel kombel on kattuvaid autoreid kahes raamatus vaid neli – Veiko Belials, Indrek Hargla, Karen Orlau ja Siim Veskimees.

Antoloogiast leiab ka Raul Sulbi põhjaliku sissevaate viimase kahe kümnendi eesti ulme arengusse, autoritutvustused, bibliograafia ja valiknimekirja selle sajandi olulisematest algupärastest ulmeraamatutest.

Kirjastus Viiking, 744 lk, 33 eurot

Silver ja Stiina on kaksikud, kelle elu pöördub pea peale, kui nende pere kolib elama vanasse mõisasse. Lisaks sellele, et vend ja õde peavad kohanema uue kooli ja vanemate lahkuminekuga, hoolitsema arvutisõltlasest noorema venna eest ja taastama omavahelised normaalsed suhted, tuleb neil harjuda öiste luupainajatega. Üha sagedamini mõtlevad nad, et luupainajad võivad olla seotud mõisaga, kus nad elavad – seda enam, et ümbruskonna elanikud räägivad mõisa kohta hirmulugusid või ei puuduta seda teemat üldse… 

Väljaandja Ronk Ronk OÜ

320 lk, 17 eurot

Seitse eestlast, kolm ameeriklast, kaks venelast, tšehh ja Belgia juurtega prantslane – kokku 14 lühemat ja pikemat ulmejuttu. Anastajalikud tulnukad minevikus, olevikus ja tulevikus. Ammusurnud draakonite haudevalmis munad. Küberkelmused ja robotid. Olendid järvevees ja meresügavustes. Katastroofid, mis muutsid maailma. Mahajäetud tööstus- ja militaarobjektid. Üleloomulikud olendid.

On süngeid ja tõsiseid tekste, on lõbusaid; on seiklust, on mõtlikke lugusid, on paroodiat ja satiiri.

Maniakkide Tänav, Kir Bulõtšov, Joel Jans ja J. H. Rosny-vanem – need nimed eesti ulmelugejale ehk tutvustamist ei vaja, aga tuleks ka mainida ulmeühingu jutuvõistluse võitnud Miikael Jekimovit ning oma eelmise eestindusega Stalkeri võitnud Ondřej Neffi.

328 lk, 21 eurot

„Olid kord võlurid. Koputa kolm korda” on Cressida Cowelli, ülipopulaarse sarja „Kuidas taltsutada lohet” autori uue sarja „Olid kord võlurid” kolmas osa.
Raamatu tegevus toimub Inglismaal kolm tuhat aastat tagasi, kui võluvägi oli veel päriselt olemas. Loo peategelased on omavahel sõjajalal olevate hõimude liikmed Soov ja Xar. Soov on sõdalastüdruk, kellel on võlulusikas ja võlusilm, Xar on võluripoiss, kelle käel on ohtlik sortsiplekk.
Soov ja Xar on nüüd jooksus lindpriid, keda jahivad sõdalased, võlurid ja nende kõige hullemad vaenlased SORTSID …
Kas nad leiavad sortsidest vabanemise loitsu koostisosad, enne kui Kuningsorts saab küüned taha võluväele-mis-hakkab-raua-peale?
See rännak on kõigist kõige kohutavam ja ohtlikum. Ja KEEGI annab nad ära …
Kas neil on õnne ka KOLMANDAT korda?

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur, 400 lk.

„Igikelts ja tuli” on Roger Zelazny üks hilisemaid kogumikke, mis sisaldab nii puhast teadusfantastikat (kosmos, tehisintellekt) kui ka fantasy’t, lisaks veel autori kommentaare ja esseelaadis tekste ulmežanri arengust ja autori loomemeetoditest. Kaks kogumiku lugu on võitnud Hugo („Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele” ja „Igikelts“).

Lugu „Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele”, räägib tagasihoidlikust palverändurist, kes rändab Fuji mäe läheduses, otsides Hokusai kujutatud vaateid, ja võitleb samal ajal nii virtuaalsete kui pärisdeemonitega. 

Kirjastus Fantaasia

Tõlkinud Juhan Habicht, Piret Frey, Sash Uusjärv, Andrus Igalaan, 224 lk, 25 eurot

See on kolmas lugu noorukese Moskva militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis näeb välja nagu elustunud vene muinasjutud. (Sattus ta sinna imelihtsalt – laskus ühel päeval suvalises külakeses keldrisse ja avastas end hoopis Baba Jagaa elamise alt…)

Kõigepealt, nagu ikka, on ta hädas kukega, kes äratuskellana on küll efektiivne, kuid kipub ütlemata vara une rikkuma. Ja Baba Jagaa, kohaliku miilitsajaoskonna agar ja asendamatu kaastööline, räägib, et poissmehepõli ei ole ikka õige… Ja siis kutsutakse Nikita lossi – kadunud on olulised joonised.

Nagu ikka, selgub uurimise käigus, et kõik on palju keerulisem, kui alguses paistis, ja kaalul on vähemalt maailma saatus.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo ja Veiko Belials

192 lk, 25 eurot

Selle ühe raamatuga saad sa terve riiulitäie raamatuid. Tekst on nii mitmekihiline, et võid ühte ja seda sama peatükki uuesti ja uuesti lugeda ja ikka ei ole kõik loetud. Lugedes hakkad nägema iseenda ja oma elu justkui pidurdamatut kaleidoskoopilist muutumist. Näed seda, mis on varem olnud ja seda, mis on tulemas, ja näed seda kõike korraga praeguses hetkes, siinsamas. Näed, mida oled teinud ja mida hakkad tegema. „Printsess Lualoke Teise Ise tegemised“ võiks sobida nii ulmet eelistavale lugejale kui ka sellele, kes soovib lugedes kaasa arutleda filosoofilises dialoogis. Ka sobib see hästi reisikirjade või seiklusjuttude huvilisele. Lihtsalt alusta ja sa oledki valitud osa saama peadpööritavast loost. Sa ei pea mõtlema, kas see on päris. Tee lihtsalt kaasa.

Kirjastus Hea Tegu, 404 lk, 30 eurot