Ulme.ee

Kunagine kuninglik narr Tasku jõuab merehädalisena Kreeka kallastele, kus loodab leida tööd Ateena hertsogi juures. Kuid teda ootavad ees keerulised olud ja kirev seltskond: haldjad, tondid, amatsoonide kuninganna, Ateena noored armastajad, üliagar vahtkond ja kentsakas punt isehakanud näitlejaid. Kui varjude kuninga Oberoni narr Puck traagiliselt hukka saab, satub Tasku intriigide keskmesse, mis ähvardavad nii teda kui tema sõpru. Tal tuleb tõde välja selgitada, päästa oma nahk ja luua loole õnnelik lõpp, vältides sealjuures vägevate salasepitsusi ja oravate vingerpusse.

„Shakespeare oravatele“ on ootamatu ja humoorikas lähenemine kuulsa kirjaniku tuntuimale näidendile, jutustus armastusest, võluväest, hullusest ja roimadest.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkinud Martin Kirotar, 304 lk, 25 eurot

“Klaastrooni” seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.

„Tuha kuningriik” on sarja seitsmes ja viimane osa. Raamat on suure mahu tõttu jagatud kaheks osaks. 

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver,

654 lk, 29 eurot.

Mehis Heinsaar armastab rännata paar-kolm kuud aastas läbi Eesti- ja Lätimaa metsade, alevite ja külade, lõpetades oma retked enamasti mere ääres. Ka tema juttude tegelased seiklevad tihti samu radu pidi. Autor ise on öelnud, et kirjutab muinasjutte täiskasvanuile, kelles elab ikka veel edasi unistav ja mässumeelne, imedesse uskuv laps.
Käesolev on Mehis Heinsaare kuues novellikogu, kuhu kirjanik on koondanud oma loomingu paremiku, teiste seas ka kolm Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lugu. Viis juttu ilmuvad raamatukaante vahel esmakordselt.

Kirjastus Paradiis, 304 lk

Romaanist „Mina olen Surm“ tuttav Roomet on nüüd vanem ja võiks öelda, et harjunud oma „eripäraga“ näha inimeste peade kohal nende elukellasid ning sellest tuleneva kohustusega öelda neile, kelle elukell on purunenud või tühjaks jooksnud, hinge teelesaatmissõnad. Nüüd sõidab Roomet Tallinnasse, et Erik – ka üks Surmadest – talle seda veidrat maailma seletaks ja paigast ära asjad aitaks paika seada. Kuid selgub, et maailm on veel veidram ja veel rohkem paigast ära. Oma tõelistest võimetest veel õieti aru saamata peab Roomet vastu astuma palju suuremale kurjusele, kui ta on osanud ette kujutadagi.

Kirjastus Tänapäev, 168 lk

Esmakordselt ilmub eesti keeles tervikuna Asimovi kuulsaim jutukogu, tema ülemaailmsele kuulsusele aluse pannud raamat, mis jõudis juba 1950ndail saksa, rootsi, hispaania ja paljudesse teistesse võõrkeeltesse. See on vahetekstidega omavahel sisuliseks tervikuks seotud positroonilistest robotitest rääkiv legendaarne teos, millest on omal ajal eesti keeles Ain Raitviiru tõlkes ilmunud ilma vahetekstideta kuuest jutust koosnev valik «Kadunud robot» (Loomingu Raamatukogu 1965), samuti on kogumiku avalugu «Robbie» (Robbie; 1940) ilmunud varem Raitviiru antoloogias «Lilled Algernonile» (1976). Esmakordselt ilmuvad eesti keeles kaks lugu („Küülikut püüdes“ ja „Välditav konflikt“) ja jutukogu raamlugu, milleks on robopsühholoog Susan Calvini vestlus ajalehereporteriga, kogumiku lood on esitatud ta väidete illustreerimiseks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Ain Raitviir ja Martin Kirotar.

230 lk

Kuues ja viimane osa sarjast „Kuninganna Varas“.
Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks on kolm väikest kuningriiki sõlminud liidu – kuigi ka see ei pruugi neid võimsa vastase vastu aidata. Liidu ülemkuningaks on kunagine varas Eugenides, kelle võim kõigi kolme väikekuningriigi üle on pehmelt öeldes ebakindel. Samas aga on vastane juba ukse ees ja tugevam kui kunagi varem.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 396 lk.

Elu ja surma vahel on raamatukogu. Sellest kesköö raamatukogust leiabki end Nora Seed: talle on antud võimalus teha oma elus muudatusi. Seni on see olnud õnnetu ja tulvil kahetsust. Nora arvab, et on kõiki alt vedanud, sealhulgas iseennast.
Siinsetel riiulitel olevad raamatud võimaldavad Noral elada nii, nagu oleks ta teinud teistsugused valikud. Ühe vana sõbra abiga asub Nora tühistama kõike, mida on kunagi kahetsenud, ja otsima täiuslikku elu. Paraku ei lähe asjad alati nõnda, nagu ta ette kujutab, ning õige pea seavad tema valikud nii raamatukogu kui tema enda suurde ohtu.

„Elu ja surma vahel on raamatukogu,“ ütles ta. „Ja selles raamatukogus kulgevad riiulid lõpmatusse. Iga raamat annab võimaluse proovida mingit teist elu, mida oleksid võinu elada. Näha, kuidas läinuksid asjad siis, kui oleksid langetanud teistsugused otsused … Kas teeksid midagi teisiti, kui jõuaksid kohani, mida oled kahetsenud?“

Matt Haig (snd 1976) on Briti kirjanik ja ajakirjanik. Ta kirjutab nii täiskasvanutele kui lastele.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Suits. 312 lk, 27 eurot

Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nad on aidanud lõpetada ebainimliku Koleturu tegevuse ja tõestanud oma ustavust 919. üksusele. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata. Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Kui tühikatku ohvrite arv aina kasvab, hakkab linnas levima paanika. Morrigan mõistab, et temal tuleb leida tühikatkule ravi, isegi kui see seab tema enda – ja kõik Nevermoori elanikud – suuremasse ohtu, kui ta on iial ette kujutanud.

Kirjastus Eesti raamat, tõlkinud Hels Kure. 464 lk, 26 eurot

Kui me astume sisse unenäo uksest, siis kuhu me satume? Reaalsusse, polüsomnograafiga kaardistatavasse tegelikkusse? Või juhuslikult tekkinud ja tahtele mitte alluvasse sfääri, mis asub tõelisusest väljaspool? Kui inimese uni ja unenäod on jälgitavad aparaatidega, siis miks väita, et need on vaid elu tähtsusetu kõrvalprodukt? Mis on päris? Meie keha hoiavad püsti luustik ja lihaskond, aga millele toetub me vaim? Kas leidub siin ilmas midagi, millele saame kindlad olla?

„Kirka une” tegelased elavad, nagu inimesed ikka, samaaegselt mitmes paigas: käegakatsutavas maailmas ja selles teises, mõtete, kujutluste ja unede omas. Kuni ühel heledal juunipäeval leiab ühes Tallinna suurettevõttes aset sündmus, mida ei oska seletada ei teadlased, lihtinimesed ega esoteerikud. Sündmus lõikub omal kombel kõigi nelja peategelase ellu, olgu siis otse või riivamisi. „Kirka une” tegelased ei piirdu füüsilise maailmaga, mulla ja kivi, liha ja luuga, nad tahavad rohkemat: miks mitte läbi hammustada mõni elu kihistus, mis seni avastamata, ja näha nähtamatut?

Kirjastus Härra Tee ja Proua Kohvi, 264 lk, 23 eurot

Neil Gaiman on inglise ulmekirjanik, Hugo, Nebula ja World Fantasy Awardi võitja.
Jutukogu „Suits ja peeglid“ sisaldab paljusid õudussugemetega jutte, poeeme, lugusid rahvajuttude ainetel. Mõjutajateks Michael Moorcock, H. P. Lovecraft, Oscar Wilde jt. Juttude sisust. Raudteesilla all kaupleb ehmunud poiss oma elu pärast ühe äärmiselt visa trolliga. Vanem lesknaine leiab komisjonipoest vana kasuka alt Püha Graali. Hulkurkass võitleb igal ööl kujuteldamatu kurjusega, et kaitsta end päästnud perekonda. Noorpaar saab pulmakingi, mis paljastab nende abielu jubeda alternatiivse variandi. Suits ja peeglid on maagiliste illusioonide klassikaline loomisvõte, mis tekitab mulje, et mingi ese hõljub tühjas ruumis.

Kirjastus Fantaasia, 301 lk, 25 eurot

77-aastase autori ulmedebüüt.

”AJARÄNNAKUD ehk ootamatu õnn läbi sõjakaose” kus kaasaja elu- ja ärikeskkonnas tegutsev mees satub üleloomulike jõudude valitsejaks ja ta kohtub naisega, kelle sünniaeg jääb sõjaeelsesse aega. Mehe praktiline ärimeel hoomab ennenägematuid võimalusi ning hakkab neid loominguliselt ära kasutama. Olukord näib mõlemale osapoolele äärmiselt kasulik. Ajapikku hakkab aga ohjeldamatu äritegevus tunduma ebaeetiline ja peategelased kasvavad uuele tasandile. Kas paarisuhtlusel on ajavaimude erinevusel ainult liitev või ka lahutav roll?

Autori väljaanne, 226 lk, 16 eurot

„Tsentrifugaalkatastroof“ on menuka William Wentoni seiklussarja kuues ehk viimane raamat.

Hoogne lugu maailma parimast koodimurdjast jätkub suure lahinguga Williami ja Abraham Talley vahel. Seekord tuleb Williamil lahendada maakera enda kood ja langetada keerulisi valikuid.
Kas Williamil õnnestub päästa Maa lüriidiumi käest? Ja mis saab lüriidiumist tema sees?

Helios Kirjastus, tõlkinud Annika Kupits, 184 lk, 19 eurot

“Surma maskid” on “Dresdeni toimikute” sarja viies raamat. Harry Dresden on kutsutud telesaatesse, kuhu minemiseks on tal rohkem kui üks põhjus. Aga võlurid ja tehnika ei käi kokku, nii et kui saatesse tuleb Punaste Vampiiride üks juhte, kaob Harry kontrolliloits ja tulemuseks on parasjagu tulevärki.

Lisaks peab Harry vastu võtma vampiiride duelliväljakutse. Ja siis võtab ta vastu töö – kadunud on midagi äärmiselt väärtuslikku ja haruldast. Ja Susan on tagasi; ja nagu jutu käigus selgub, mitte ainult Harry pärast. Nii et lisaks oma elu eest võitlemisele duellil tuleb takistada mündiordulastel inimesi tapmast.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski. 303 lk, 25 eurot

„Tähevaade” on „Taevasselennu” järg.

Pärast Alta lahingut on krellid kaugemale kosmosse surutud, kuid inimkonna tulevik on lootusetu, kuni nad on Detritusel lõksus. Ja siis korraga ilmub planeedi lähedusse võõras kosmoselaev. Üsna inimesesarnane tulnukas saab maandumisel raskelt viga, kuid annab Spensale võimaluse, millest ta lihtsalt peab kinni haarama.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

366 lk, 25 eurot

Helju Rebane (18.07.1948) on sündinud Tallinnas, koolis käinud Tartus; lõpetanud TRÜ matemaatikateaduskonna, olnud samas ülikoolis loogika õppejõud; lõpetanud Moskvas aspirantuuri ja töötanud seal arvutuskeskuses. Aastast 1985 on ta vabakutseline kirjanik.

Helju Rebase lühijutud on põneva intriigi ja ootamatu lõpuga. Luubi all on inimese psühholoogia keerdkäigud, altruism, egoism ja vastavate tegude tagajärjed. Tegelaste iseloomu avamisel on sageli abiks ulmelised olukorrad.

Lühiromaanis „Altrus“ on lustakalt, ent ka iroonia ja sarkasmiga kirjeldatud inimese olukorda ühiskonnas, kus leidub totalitaristlikke jooni.

Helju Rebase loomingut on avaldatud Venemaal, Belgias, Hollandis, Iisraelis, Kanadas; mitmetes antoloogiates (ka koos vendade Strugatskite, V. Pelevini ja M. Velleri loominguga); netis (veebiajakiri Reaktor); äsja ilmunud Jüri Kallase koostatud antoloogias «Läbi valu ja vaeva» (2020). Uude jutukogusse on koondatud autori lugude paremik. 

Kirjastus Fantaasia, 182 lk, 25 eurot