Ulme.ee

Hiina klassikalise kirjanduse kuldvaramusse kuuluv teos “Vaimude otsija kirjad” Soushen ji on Jini dünastia ajal (265–420) elanud õpetlase Gan Bao ainus tervikuna meieni jõudnud kirjatöö. See on üks esimesi nõndanimetatud imeliste lugude kogumik, millest hiljem arenes keerulisema sisu ja struktuuriga žanr chuanqi, mille silmapaistvaim näide on Eesti lugejale hästi tuntud Pu Songlingi kogumik “Libarebased ja kooljad”.
„Vaimude otsija kirjades“sisalduvad jumalike olendite ja surematute hagiograafiad, lood endelistest unenägudest ja surematute imetegudest, ülestähendused looduslikest anomaaliatest, konfutsianistlikke väärtusi õpetavad jutud, legendid ajaloolistest isikutest ja sündmustest, pajatused inimese kokkupuudetest vaimudega ning libaloomade ja muude paharettide koeruste kirjeldused.
Ajaloolasena kogus ning süstematiseeris Gan Bao kroonikatest ja filosoofilistes traktaatidest pärit müüte ja legende, mis mõjuvad tõestisündinud lugudena, olles seotud tegelike juhtumite, isikute, ajastute ja kohtadega, ning aitavad tutvustada tolle aja uskumusi ja arusaamu hingestatud ning imepärastest toimingutest tulvil maailmast. Kuigi meie ajal on kombeks arvata Soushen ji lugusid fantaasiakirjanduse valdkonda, ei pidanud Gan Bao ise neid väljamõeldiseks, mistõttu märkis sissejuhatavas osas oma teose eesmärgiks “teha ühtlasi piisaval määral selgeks, et vaimude kulg ei ole pettus”.

Kirjastus Ema & Isa, tõlkinud Katja Koort, 280 lk

Elage kaasa armastatud kangelaste ja nende kurikuulsate vaenlaste saatusele hetkel ühe populaarsema fantaasiaautori V. E. Schwabi menusarja “Võlukunsti varjundid” triloogia viimases osas.

Kui Mareshite impeeriumile lasub pimedus, on nelja Londoni vahel seni valitsenud ebakindel võimutasakaal jõudnud murdumispunkti. Pärast tragöödiat on Kellil, keda kunagi peeti viimaseks ellujäänud antariks, raske otsustada, kelle poole hoida. Lila Bard, endine lihtne, kuid mitte kunagi lihtlabane varas, on mitmesugused võluväelised katsumused edukalt läbi teinud, kuid peab nüüd õppima võluväge valitsema, enne kui see ta tühjaks imeb. Iidne vaenlane naaseb linna endale nõudma, samal ajal kui põlu alla langenud kangelane üritab päästa hävivat kuningriiki. Öötorni häbistatud kapten Alucard Emery kogub kokku meeskonna, et alustada võidujooksu ajaga.

Väljaandja: Päikese Kirjastus. Tõlkinud Marge Paal. 656 lk.

Roger Zelazny „Uksed liivas“ on selle armastatud ulmekirjaniku üks eksperimentaalsemaid romaane, talle omases äärmiselt napis ja lihvitud stiilis edasi antud akadeemilises keskkonnas algav ning hullumeelses tempos arenev lugu, kus ükski tegelene pole see, kellena alguses paistab. Romaani kirjutamisaega, 1970ndaid aastaid meenutavate käitumisnormidega tulevikumaailmas on planeet Maa vastu võetud galaktilisse konföderatsiooni, mille käigus on vahetatud erinevaid kultuurilise väärtusega sümbolesemeid, nii näiteks on Maa ära andnud Mona Lisa ja Briti kroonijuveelid. Kui erinevad jõud hakkavad kahtlustama, et eluaegse üliõpilase Fred Cassidy valduses on maavälist päritolu artefakt Tähekivi, millest ta midagi ei tea, otsustab ta selle ise üles otsida, muutudes tulnukate ja teiste asjast huvitatud grupeeringute tagaajamisobjektiks. Romaan ilmus esmakordselt järjeloona USA juhtivas ulmeajakirjas Analog 1975. aastal ning jõudis Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka.

Kirjastus Fanraasai, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 203 lk

Veiko Belials jätkab antoloogiaga „Viimase sõja viimane sõdur“ vene ulme tutvustamist, seekord teemaks sõda, hädaoht, surm ja inimene selle kõige keskel. Kogumiku lugusid ühendab oht, millega inimkond ka tulevikus silmitsi seisab. Pole oluline, kas oma lollusest, või lihtsalt läks nii, ja kas vastas on omad või võõrad – tuleb tõusta relvile. Ja mitte alati ei saada meid võidud. Ja isegi kui saadavad, ei pruugi see midagi head tähendada.

„Me teadsime, et läheme surma. Noh, teiste suhtes pole ma kindel, aga mina teadsin selgelt. Taipasin seda kohe, kui selle neetud planetoidi fotosid nägin. Sellel polnud isegi nime, ainult number taevakehade üldises registris – F-4191. Ma ei tea, kas oleks olnud kergem ja meeldivam kärvata mingil Uuel Terral või Videvikusäral, aga sel hetkel säärased idiootlikud mõtted mulle pähe ronisid.“

Kirjastus Fantaasia, 318 lk

Issandast hüljatud Eestimaa kubermangu nurgas toimuvad 19. sajandi keskpaigas ühel novembrinädalal sündmused, mille osalised on samast lihast ja luust mis tänane lugeja. Tõsi- ja pseudoajalugu on sulatatud maagilis-realistlikuks kulissiks. Võtmetegelaseks on keerukaid kodalukke välja nuputav 17-aastane talutüdruk Ann Meister, kes on tähelepanelik vaatleja ning vaikiv jälgija. Kui kadripäeva auks korraldatava maskeraadi ööl sünnivad mõrvad, saab temast ootamatult Peterburist pagulusse saadetud vürstitari parem käsi. Või siis terve aju. Igal lauas olnul ja selle ümber toimetanul on oma saladus. Mõni neist eluohtlik. Mõni lihtsalt totter. Anni teekond läbi karnevalinädala on kui Kääbikul: läbi tundmatu ja ohtliku maa minnes on tal täita kohustus, millest keelduda pole võimalik.

Kirjastus Varrak, 272 lk

Sünge fantaasialugu, kolmest omavahel tihedalt seotud jutust koosnev kogumik „Kaarnalaul“ on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud jutukogu „Raske vihm“ (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk lugejate soosingust.\n„Kaarnalaulu“ peategelaseks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Nad on põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. „Kaarnalaul“ on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni, ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.

Kirjastus Fantaasia, 158 lk

Cassile tundub, et see kummituste püüdmine on tal nüüd juba täitsa käpas. Ta on koos oma parima sõbra, kummitus Jacobiga suutnud elada üle kaks vaimudest kubisevat linna, kuhu Cassi vanemate telesaade neid on viinud.

Kuid miski ei suuda valmistada teda ette New Orleansi jaoks, linna jaoks, mis pulbitseb vanast maagiast, salaseltsidest ja hirmutavatest seanssidest. Ja kõige suurem üllatus selle kõige juures on vaenlane, keda Cass poleks osanud oodata: surma enda emissar.

Kas Cass on selleks väljakutseks valmis — ja kui palju peab ta kaotama, et võita?

Keskmisele koolieale ja vanematelegi sobiva fantaasiatriloogia viimane raamat. Sarja esimene osa “Kummituste linn” valiti 2020. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt parimate noorteraamatute nimekirja.

Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Marge Paal, 336 lk

„Kõik saab korda, kui sa võtme üles leiad. Ja keera kaks tiiru, mitte üks. Kas jääb meelde?“
Enne jõule kolib Danja ja tema perekond alati vanaema juurde, kes elab vanas jaamahoones. See on traditsioon. Kuid sel korral on kõik teisiti. Vanaema pole enam üldse enda moodi, ta on hajameelne ja räägib alatasa mingist võtmest. Kui vanaema detsembripeol ühtäkki kadunuks jääb, on Danja väga mures. Kuhu vanaema läks? Miks ta kadus?
Samal ööl kuuleb Danja kolksumist ja rongivilet, kuid ometi pole rongijaamast juba aastaid ühtegi rongi mööda sõitnud …
Ööekspress viib Danja põnevale seiklusele, kus aeg ja ruum järgivad oma reegleid. Danja saab oma vanavanemate kohta teada nii mõndagi uut, ent kas tal õnnestub ka vanaema üles leida?
„Ööekspress“ on kaasahaarav jutustus 24 peatükis. Teose autor on Karin Erlandsson, kellel on eesti keeles ilmunud auhinnatud raamatud „Pärlipüüdja“ ja „Linnutaltsutaja“. Omanäolised illustratsioonid on teinud Peter Bergting.

Kirjastus Sinisukk, tõlkinud Kadri Okas, 224 lk

Veiko Belials on nimi, keda eesti ulmelugejatele tutvustama ei pea. Ühe staažikama ja paljude Stalkeri auhindadega pärjatud ulmeautori uus jutukogu tegeleb autori viimase aja loomingule iseloomulikult küsimustega, kes me oleme, mis valikuid me teeme ja milliseks kujuneb meie tulevik.

Raamat on eriline oma ohtrate illustratsioonide poolest – seda illustreerivad 31 Liis Rodeni joonistatud pilti.

Kirjastus Lummur, 264 lk

„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist. Delaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts, 408 lk

Tõrkuma hakanud virtuaalse reaalsuse keskkonnast väljumiseks peavad sinna lõksu jäänud noored panema mängu kõik oma oskused, kui nad ei taha riskida raske ajukahjustusega. Martin ja Heleri peavad esitlema Euroopa Liidu haridusfondi komisjonile kooli ajaloosimulatsiooni Viivuranna Online, kuid ei suuda salapärase tehnilise tõrke tõttu end enam virtuaalmaailmast välja logida.Programmeerija on aga salaja lisanud ajalooprogrammi alla kihi, kus öösiti asuvad tegutsema nii kommunistid, kes püüavad virtuaalses esimeses Eesti vabariigis võimu haarata, kui ka veelgi verehimulisemad ööolendid. Leidmaks tagaust, mille kaudu simulatsioonist lahkuda, peavad õde ja vend panema mängu kõik oma ellujäämisoskused. Sellega ei kannata viivitada, sest kui nad ei saa kaheksa tunni jooksul virtuaalmaailmast väljuda, ei suuda nende aju enam kunagi täielikult reaalsusega kohaneda. Käesolev raamat on noorteromaanide sarja “Viivuranna gümnaasium” teine osa. Sari sai alguse Eesti Noortekirjanduse Ühingu ideerünnakul, et rikastada noortekirjanduse teemadevalikut ning tuua meelelahutuslikumat lugemist noortekirjanduse raskevõitu teemade hulka. Sarja hakkavad kirjutama eri autorid.

Heli Kirjastus, 144 lk

Kas tahaksid oma kodus intiimselt aega veeta legendaarse filmitähe seltsis või küsida isiklikku nõu armastatud presidendilt? Sellise võimaluse pakub virtuaalkeskkond Elüüsium.com, kus külastajad saavad kohtuda oma ajalooliste iidolitega, olgu need Marlene Dietrich, Marilyn Monroe, John F. Kennedy, Miliza Korjus või Vladimir Lenin. Digitaalkarakterid on loodud tehisintellekti ja neurovõrkude abil vanade dokumentaalsalvestuste ja intervjuude põhjal ning mõjuvad autentselt. Kuid miski pole nii süütu kui tundub ja populaarse virtuaalportaali arengud võtavad ohtliku pöörde. Nii nagu end paljastavad ajaloolised iidolid, hakkavad ilmnema ka portaali taga peituvate jõudude plaanid.
Ilmar Taska uus romaan “Elüüsiumi kutse” asetab lugeja homsesse maailma, mille tunnused, trendid ja arengud on juba praegu meie keskel. Sotsiaalmeedia ja virtuaalreaalsuse vahendid suudavad tekitada sõltuvust, manipuleerida teadvust ja ajaloomälu, luua hirmu- ja paanikaõhkkonda. Staarikultus masside mõjutamiseks, geenitehnoloogia poliitiliselt kontrollitava uue inimese loomiseks – tööriistakast on rikkalik ning laieneb kiirelt.

Kirjastus Varrak, 360 lk

Käesolev kogumik esitleb ulmekirjanik Maniakkide Tänava hoolsalt valitud ja Kultuurkapitali poolt heaks kiidetud jutuparemikku aastatest 2008–2019. Mida nende kaante vahelt siis leiab?
• metsavennad ja kummitused
• reisid süvakosmoses ja kohtumised võõraste mõistustega
• geenitehnoloogia aurupungimaailmas ja vampiirid
• postapokalüptilised maastikud ja stalkerid
• veidrad koletised ja kollikütid
Iga ulmesõber leiab raamatust huvitavat ja põnevat ning tõenäoliselt ka midagi üllatavat.

Kirjastus Lummur, 288 lk

Et kummitused on päriselt olemas ka siinsamas Tallinnas ja võivad elada peaaegu et kõrvaltänavas, saab kinnitust ühel palaval suvel, kui parimad sõbrad Martin ja Karoliina koolivaheajal kodulähedasse Pirita kloostrisse avastusretkele lähevad. Nende seiklus on riskantne algusest peale, kui nad pileti ostmisest pääsemiseks üle Pirita jõe kohale ujuvad ja otsustavad minna “ekskursioonile” külastajatele tegelikult suletud maa-alustesse käikudesse ja koobastesse.
Põnev suveseiklus muutub aga suveõuduseks, kui kloostri koobastes kohatud kummitus paar päeva hiljem Karoliina kodus välja ilmub. Miks ta rahu ei saa? Mida ta lastest tahab? Kuidas seda kõike vanemate eest saladuses hoida?

Randveldt Kirjastus, 165 lk

William Peter Blatty kultuslik õudusromaan «Eksortsist» (1971) sai kaks aastat pärast ilmumist aluseks William Friedkini veelgi populaarsemaks osutunud samanimelisele kultuslikule õudusfilmile, millele on tänaseks vändatud mitmeid järgesid ja eellugusid, seda on parodeeritud, lavastatud raadios kuuldemänguna ja toodud korduvalt lavalaudadele, sellest on oma versiooni esitanud ka animaseriaal «Simpsonid».\n57 nädalat New York Timesi bestsellerite tabelis figureerinud ning neist 17 nädalat seal esikohta hoidnud menuromaan jutustab loo 12-aastasest tüdrukust Regan MacNeilist, kelle keha võtab üle deemon Pazuzu, kellega asuvad võitlusse katoliku preestrid Lankester Merrin ja Damien Karras. Üsna karm ja kirjeldatud detailides vägagi otsekohene romaan ei sobi ehk lugemiseks nõrgema närvikavaga ja nooremas eas ulmehuvilistele.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Silver Sära, 356 lk, 26 eurot