Kohtume Estconil 17.-19. juulil 2026 Udu talus.
Esialgne kava on siin.
Registreerumine on siin.
Siit näed, palju tulijaid juba kirjas on.
Estconi jututuba (mida korraldajad jälgivad, esmaseks külastuseks on vaja registreeruda lingiga, mille saab saab pärast Estconile registreerumist)

Stalkeri hääletus käib!

Eesti Ulmeühing kuulutab välja ulmeauhinna Stalker 2026 lõpphääletuse eelmisel aastal ilmunud ulmeteoste põhjal. Hääletamiseks tuleb reastada kategooria kolm paremat.
Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.

Paremusjärjestused tuleb reastada vastavas hääletuskeskkonnas.
Hääletus on avatud ja lõpeb 12. juulil 2026 kell 8:00

Õhtud eesti ulmega

14. augustil 2026 kell 19.00 toimub Tartu Kirjanduse Maja saalis (Vanemuise 19) igakuise ürituste sarja “Õhtud eesti ulmega” raames Veiko Belialsi fantaasiajuttude kogumiku “Kogu maailma au” esitlus. Autoriga vestleb Manfred Kalmsten.

Ajakirja Looming maikuu numbris ilmus Indrek Hargla tundeline ulmejutt “Meile tuntud jumalad”, kus tegevus toimub Eesti soomaastikul Tarkovki filmi “Tigu nõlvakul” võtetel.

Üks hetk võib muuta kõik. See võib tõsta sind kõrgele üles või suruda sügavale mutta. Küllap on igaüks meist mõelnud, kui hea oleks, kui saaks tagantjärele mingeid otsuseid ümber vaadata, kui saaks käituda teisiti.

Pärast rasket õnnetust leiab Paul end oma teadvuse „peegelsaalist“, kus tema teisik pakub talle tehingut. Ta saab uue võimaluse elada, kui suudab lahendada pusle, milleks on tema enda minevik. Teiste inimeste silmade läbi tagasi viimasesse päeva rännates, proovib Paul leida tõde oma valikute, pere, armastuse ja kaotuse kohta. See on teekond läbi kahetsuse ja lootuse, kus piir reaalsuse ja fantaasia vahel hajub. Kas „uus võimalus“ olulisteks hetkedeks on kingitus või hoopis piinav kordusmäng?

Tarmo Niinepuu on tarneahela ekspert ja reservohvitser. Talle meelib jälgida inimesi ning tema kirg mälumängu vastu on õpetanud looma seoseid seal, kus teised näevad juhuslikkust. Oma esikromaanis „Uus võimalus“ kutsub ta lugejat kaasa mõtlema, kas mineviku muutmine ikka toob parema tuleviku.

Kirjastus Hea Tegu, 224 lk

Eelmise aasta juunis toimus Narva Eesti Gümnaasiumis valikkursus „Narva kolelood“. Kursuse eesmärk oli innustada Narva noori kirjutama eestikeelseid fantaasialugusid ning katsetama julgelt ulme eri vorme. Kursuse avas kohtumine ajaloolasest linnapea Katri Raigiga, kes jutustas osalejatele Narvaga seotud müüte ja legende.
Noorte lood sündisid loominguliste arutelude ja hoogkirjutamise käigus. Žanrivalik on mitmekesine ja kirev. Kogumikust leiab kummitusmaja loo, eksirännakuid paralleelmaailmades, kokkupõrkeid zombidega, tulevikuühiskonna nägemuse ning seiklusi muinasjutulistes fantaasiamaailmades. Et olla loomepiinades noortega solidaarne, kirjutas ka kursuse juhendaja koletiseloo „Kalasööt“. Inspiratsiooni andis Katri Raigi jutustatud lugu ühest Narva mehest, kes kasutas oma naise surnukeha silmupüügil söödana.

Kirjastus Fantaasia, 222 lk

Ulmeklassik Ursula K. Le Guini «Lääneranniku annaalide» tsüklit on võrreldud kirjanikule kuulsuse toonud «Meremaa triloogiaga». Fantaasiamaailmas hargneva sarja teine raamat jutustab meile kummitava ja haarava täiskasvanuks saamise loo, mille taustaks on vägivald, sallimatus ja maagia. Ansul oli kunagi rahulik linn, mis oli täis raamatukogusid, koole ja templeid. Kuid see oli ammu ja selle rannikulinna vallutajad peavad lugemist ja kirjutamist surmaga karistatavaks teoks. Nad usuvad, et Oraakli koda, kus on peidus viimased hävitamata raamatud, kihab deemonitest. Kuid seitsmeteistkümneaastase Memeri jaoks on maja pelgupaik, perekonna ja õppimise, rituaalide ja mälestuste paik – ainus koht, kus ta end tõeliselt turvaliselt tunneb. Siis saabuvad linna sarja eelmisest raamatust meile juba tuttavad lugude jutustaja Orrec ja tema naine Gry ning Memeri elu ootavad ees suured muutused. Kas tema ja Ansuli rahvas on lõpuks piisavalt julged, et oma rõhujatele vastu hakata?

Kirjastus Fantaasia, 200 lk, tõlkinud Triin Loide

Vikerkaarelinna servas on üks vana, mahajäetud maja. Räägitakse, et kui saadad sinna oma halvast õnnest jutustava kirja, siis võid saada pileti. Sa pead ilmuma selle piletiga vihmaperioodi esimesel päeval selle maja juurde, ning pääsed salapärasele Vihmavalingute turule, kus sul avaneb võimalus oma elu tundmatuseni muuta.

Üle kõige üllatab pileti saamine Serinit. Otsustanud endale parema elu luua, läheb üksildane ja ilma igasuguste tulevikuväljavaadeteta Serin kohale. Seal kohtub ta võluvõimetega kassiga, kelle nimi on Issha ja koos otsivad nad teistsuguse maailma veidratest soppidest seda soovitud elu, mida Serin alles välja mõelda püüab.

Milles seisneb konks? Serinil on oma õnne leidmiseks ainult üks nädal või vastasel korral ei pääse ta enam iialgi tagasi.

Ja kogu selle aja hiilib Issha ja Serini kannul üks vari …

Yeong-Gwang You sündis 1984. aastal Seongamis. Ta teenis elatist toidukullerina ja kirjutas selle raamatu puhkepauside ajal. Seda lugu kirjutades oli ta tõesti õnnelik ja soovib, et kõik lugejad leiaksid sellest raamatust julgustust ja jõudu oma õnne leidmiseks.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Jüri Kolk, 248 lk

Stalkeri hääletus on alanud!

Eesti Ulmeühing kuulutab välja ulmeauhinna Stalker 2026 lõpphääletuse eelmisel aastal ilmunud ulmeteoste põhjal. Hääletamiseks tuleb reastada kategooria kolm paremat.
Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.

Paremusjärjestused tuleb reastada vastavas hääletuskeskkonnas.
Hääletus on avatud ja lõpeb 12. juulil 2026 kell 8:00

Estcon 2026

Kohtume Estconil 17.-19. juulil 2026 Udu talus.

Õhtud eesti ulmega

12. mail 2026 kell 19.00 toimub Tartu Kirjanduse Maja saalis (Vanemuise 19) igakuine ürituste sarja üritus “Õhtud eesti ulmega”.

Kriminaalromaan Tartust, mille peategelane on „Heade mõrvade linnast“ (Kriminaalne raamatukogu nr.1) tuntud eradetektiiv Laura Peegel.

Kui Tartu uues Südalinna kultuurikeskuses toimub mõrv ja kahtlusalusena võetakse kinni tuntud poetess, palkab advokaat Sapirstein Laura Peegeli, et tõeline süüdlane välja selgitada.

Tapetud on endine tuntud roheaktivist ja võib kahtlustada vandenõud. Rohepööre on küll lõppenud ja tuulepargid on maha võetud, kuid Tartu akadeemilistes ringkondades on vallandunud uus roheaktivismi laine ja näib, et mõrv on sellega kuidagi seotud.

Iga uus samm uurimises viib Laura sügavamale Tartu intriigide, akadeemiliste rivaalitsemiste ja varjatud vandenõude maailma. Peagi jõuab ta jälile riiklikult salastatud semiootikute programmile nimega „Metakood“, mille eesmärk on lahti murda kultuuri ja keele kõige varjatumad kihid.

Seda võtit jahib ka Ülikooli geneetiliselt muundatud salaagent Artemis. Samal ajal levivad linnas kuuldused, et Toomemäe alt on välja kaevatud muistis, mis võib tühistada kogu senise rahvusliku narratiivi. Kui see osutub tõeks, ei ole Tartus enam miski endine.

Menuka „Kriminaalse raamatukogu“ sarja uus Indrek Hargla romaan ühendab tempoka detektiiviloo ja poliitilise põneviku. See on Tartu-romaan, kus iga vihje võib olla vale ja iga tõde ohtlik.

301 lk, kirjastus Mooses