Ajakirja Looming novembrinumbris kirjutas ulmekirjanik Triinu Meres oma lugemiskogemusest: https://www.looming.ee/kirjanik-loeb-triinu-meres/

Mis juhtub, kui minna tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli – kohta, mis on kõigile tuttav Eesti ainsa kultusfilmi kaudu?

Näiliselt monograafia või loovuurimuse vormis kirjutatud raamat on tegelikult metamodernistlik autofiktsionaalne romaan, performance raamatu kujul. Tegu on sisekõnega tegelaselt, kellest me muud teada ei saa kui see, et tal on elukestev obsessioon lapsepõlves nähtud filmiga.

Ühe kultuuriartefakti taha näib olevat peidetud miski määramatu. Kui mitte just universumi valem, siis vähemalt teatav põlvkondlik salakood. Raamat on kirjutatud kahekümne aasta jooksul kuhjunud märkmetest reisidel paikadesse, mis tunduvad filmiga seotult olulised. Tekst põimib dokumentaalsust ja filosoofilist spekulatsiooni, isiklikku mälutööd ja kultuurianalüüsi.

Esile tõusevad eksistentsiaalsed ja ontoloogilised teemad: ulme, varing, isolatsioon iseendast, võõrandus ja võõritus, kogemus ja seisund, teadvuse äärealad. Käsitletakse seoseid hüperrealistliku kultuuri, budistliku tühjuse-filosoofia ja vaimu suveräänsuse vahel, samuti elektroonilise muusika ja futuristliku tehnoloogia ühenduspunkte. Läbivalt analüüsitakse ka paranormaalsete tõekspidamiste taga peituvaid kognitiivseid mustreid ning kultuurilise kujutlusvõime piire.

Kirjastus Paranoia, 288 lk

Isaac Asimovi robotilugude paremik on küllalt ülevaatlikult esindatud kaheosalises kogus, millest esimene on «Nägemused robotitest» (siin sarjas nr 86, «Robot Visions») ja teine on käesolev («Robot Dreams»). Kogumiku lood ei ole kõik robotitest, kuid neid seob toimumine millalgi tulevikus – need on inimese ja tehnoloogia kokkupuutest, ehk kuhu progress meid võib viia ja kuipalju me seal iseendiks suudame jääda.

Kirjastus Fantaasia, 392 lk

Habichti uus romaan on järg ja tükati ka eellugu 2023. aastal ilmunud ulmeromaanile «Kui tuugenid vaikisid». Seal tutvus teismeline noormees eluga katastroofijärgses Eestis. Nüüdki on keskne küsimus selles, kas Eestis oluliselt vähenenud, kuid kirev elanikkond suudab asuda tsivilisatsiooni vähehaaval üles ehitama või tuleb hakkama saada uute ja raskemate katsumustega.

Olgu öeldud, et tegemist ei ole meile tuttava, vaid mõneti paralleelse Eestiga. Kokkupuutepunkte küll on, aga mitte kuigi palju.

Kirjastus Fantaasia, 184 lk

Noore noviitsi teekond mungaks Rooma lähedal asuvas kloostris 16. sajandil peidab endas saladusi, mis aga ei osutu määravaks, sest igatsus on palju sügavamal.

On õpetajaid, kellele õpilase edu on peamine, sest toob au ka õpetajale. On õpetajaid, kes on valmis õpilase ka hävitama, ja need on alati silmapaistvad õpilased. On Õpetajaid, kes usuvad oma õpilasse sedavõrd, et hoiavad ta eemale melust, mida toob edu ja tähelepanu; ja soovivad, et ta jätkaks palvet ja tööd seal, kus Jeesus on elav iga päev. Nii on pühadegi hulgas kahte sorti inimesi: neid, kes tahaksid, et sinu kätesse löödud naelte alt voolav veri «teeks» sinust Jumala lapse; kui ka neid, kelle nappidest sõnadest voolab sinusse kõik see, mille Jumal on talle andnud.

Üleloomulike elementidega filosoofilis-religioosne lühike romaan.

Kirjastus Tänapäev, 220 lk.

Wei Wuxian oli kord oma põlvkonna silmapaistvamaid mehi – andekas ja nutikas noor kultivaator. Kuid kui sõja õudused ajendasid teda otsima uut jõudu deemonliku tee kaudu, muutus maailma austus tema oskuste vastu hirmuks – ja tema surma tähistati üle kogu maa.

Aastaid hiljem ärkab ta ühe noormehe kehas, kes ohverdab end, et Wei Wuxian saaks tema eest kätte maksta. Kuigi talle antakse teine elu, ei ole Wei Wuxian vaba oma esimese elu taagast ega saladustest, mis nüüd tema ette ilmuvad. Ent seekord seisab tema kõrval õiglane ja austatud Lan Wangji – teine võimas kultivaator, kelle vankumatu pühendumus ja jagatud mälestused nende minevikust aitavad heita valgust neid ümbritsevatele tumedatele tõdedele.

Romaan «Deemonliku Tee Suurmeister» ehk «Mo Dao Zu Shi» kuulub samanimelisse fantaasia- ja võitluskunstide maailma, mis on kohandatud mitmesse vormi – sealhulgas manhuaks ja animasarjaks, millest igaüks lisab jutustusele oma ainulaadse nüansi. See romaan on esimene osa samanimelisest viieosalisest romaanisarjast.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Helina Ravasoo, 324 lk.

Ulmekirjanduse uue laine literatuursel harjal supernoovana kirjandusse tulnud Roger Zelazny (1937–1995) «Surnute saar» (Isle of the Dead; 1969) on üks ta esimestest romaanidest, milles on selgelt näha noore vihase mehe loomingu ehedamaid tahke, teos on pärit perioodist, kui Zelazny võitis ühe ulmeauhinna teise järel (16 auhinda, nende seas 6 Hugot ja 3 Nebulat) ning kirjutas oma parimad romaanid nagu «Valguse isand» ja «Amberi üheksa printsi».

Mütoloogiast ja religiooniajaloost ainet ammutav teos käsitleb jumalikkuse ja surematuse teemat. Zelazny küsib, et kui peaaegu surematuks ja kõikvõimsaks saada, milleks siis ikka veel elada? Kas selleks, et oma annet heategudeks kasutada? Oma jumalike võimetega tõesti pärisjumalaks hakata? Kirjanik mõtiskleb jumalaks väljavalituks osutumise üle.

Teos pälvis Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni Nebula preemia nominatsiooni ning võitis 1972. aastal prantsuse ulme aastaauhinna Prix Apollo parima tõlkeromaani kategoorias.

Raamatu pealkiri ja kaanekujundus tõukuvad šveitsi-saksa kunstniku Arnold Böcklini (1827–1901) kuulsast maalisarjast «Surnute saar» (Die Toteninsel).

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, 174 lk.

Kogumik sisaldab kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu poolt korraldatud 2025. aasta ulmejuttude jutuvõistluse parimaid töid. Võidutöö, mis on kogumikule nime andnud, on inspireeritud Jaapani aia- ja teekunstist. Autorit õnnitles ka Jaapani Suursaatkond.

Kogumikus on lisaks muinasjutulisele mõtisklusele ajalikkusest, ilust ja täiuslikkuse ihalusest, mis võidutöös käsitlemist leiavad, ka hoogsaid põnevikke, folkloorset kõhedust ja urbanistlikku düstoopiat, humoorikat fantaasiat ning tehisintellekti ja inimaju sümbioose lahkavaid jutte.

Autorid: Kadri Umbleja, Kristi Reisel, Jaagup Mahkra, Mia Lisette Tamme, Siim Veskimees, Timo Talvik, Karri Tiigisoon, Seio Saks, Eeva Jeletsky ja Mia Lisette Tamme.

Sari Kaarnakirjas ilmub kirjastuste Kaarnakirjas ja Fantaasia koostöös.

427 lk

Ulmekirjanduse 9. suurmeistri Alfred Besteri (1913–1987) esikromaan «Lammutatud mees» (The Demolished Man; 1952) võitis 1953. aastal esmakordselt välja antud Hugo auhinna. Bester on ulmes eelkõige tuntud oma pürotehnilise stiili poolest, mis oli suureks eeskujuks nii uue laine autoreile 1960ndail kui ka küberpungi viljelejatele 1980ndail aastail.

Kuidas pääseda mõrvast puhtalt maailmas, kus politseil on telepaatilised võimed? Ben Reich juhib tohutut 24. sajandi äriimpeeriumit, mis ulatub üle kogu päikesesüsteemi. Ta on ka sihikindel mees, kes on otsustanud oma rivaali mõrvata. Tabamise vältimine ühiskonnas, kus mõrvareid saab avastada juba enne kuriteo toimepanemist, on tema elu suurim väljakutse.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Jay Skaidrins, 268 lk.

Soo ei vali, kes tuleb, aga otsustab, kes läheb. Noore dramaatilise elusaatusega IT-mehe Karl Proosa südames ei ole ruumi rahvajuttudele. Ta ei usu soopaganaid, laukas kümblevaid näkke ega isegi oma isa vaimu, kes ühel pimedal õhtul tema kõrvale diivanile potsatab. Tal aga ei õnnestu ignorantsuse ega isegi vanaisa Ati nutikusega eemale peletada seda, mis mudasest soopinnast sügavamal elab. Ehk lamab seal noorhärra Proosa jaoks hoopiski midagi päästvat?

«Soosaladus» on hõrk segu rahvapärimusest, ulmest ja teravmeelsest huumorist, mis kannab lugeja sügavale Eestimaa salapäraseimase sohu, kus ei kehti loogika ega loodusseadused. See on raamat neile, kes hindavad elavat keelt, musta huumorit ja mõnusalt ehmatavat muinaslugude modernset versiooni. Sealjuures ei maksa unustada, et igas rahvajutus on tera tõtt. Või lausa kaks. Ole valmis naerma, kohkuma ja mitte enam kunagi sohu ujuma minema.

Õhtulehe Kirjastus, 236 lk

Ilmunud on kaks müstilist mõistujuttu: oktoobrikuu Loomingus Ave Taaveti “Tempus nullius” ja septembrikuu Vikerkaares Mehis Heinsaare “Priidel, põld ja võluõlu”.

Romaani tegevus toimub tuumasõjajärgses maailmas, kus ei kehti seadused ega moraalinormid. Ja neis äärmuslikes tingimustes sõltub inimese elu paljudest teguritest, millest tähtsaimad on jõud ning strateegiline ja taktikaline mõtlemine.

Vabatahtlik eriväelane Vladislav saadetakse koos kaaslastega võimatule missioonile: neil tuleb ületada rindejoon ja teha kahjutuks stardiseadmed, mille abil Venemaa kavatseb välja tulistada tuumalõhkepeadega raketid. Neil õnnestub kahjutuks teha üks rakett, paraku näevad nad, kuidas stardivad kaks raketti ja võtavad suuna lääne poole…

Pärast eksirännakuid jõuab Vladislav ühte sõjast laastatud Ukraina külla. Ta otsustab kogukonda aidata ja võtab juhtimise enda kätte. Ta tegutseb õigluse nimel, kuni avastab, et on muutunud kiskjatega võideldes ise kiskjaks.

«Kaose väli» on põnevik, mis köidab lugejate tähelepanu viimase leheküljeni. Autori loodud tegelased on tugevad isiksused, ühtviisi nii karmid kui ka haavatavad, kes raskusi trotsides otsivad vastust küsimusele: kus lõpeb headus ja algab kurjus?

Kirjastus Eesti Raamat, 256 lk

Naasmine maagilisse Arhipelaagi … «Mürgitatud kuningas» on Katherine Rundelli ülimenuka «Võimatud olendid»-sarja teine raamat.

Kui Christopher Forrester ärkab selle peale, et imepisike lohe ta nägu närib, hüppab ta süda rõõmust. Ta on pikki kuid unistanud tagasiminekust Arhipelaagi – varjatud saarestikku, kus elavad ikka veel kõik müütilised olendid. Christopheri oodatakse, sest lohed vajavad tema abi!

Loomulikult ei oska ta veel aimata, et Arhipelaagi naasmine tähendab päästemissiooni sfinksi turjal, ega sedagi, et ta saatus põimub kõrgest soost, kuid metsiku tüdrukuga, keda saadavad alati linnud ja kihutab takka metsik janu õigluse järele.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Jüri Kolk, 312 lk

Triinu Meres kui muinasjutuvestja on kirja pannud hulga erinevaid jutte, mida kõiki võib omamoodi muinaslugudeks pidada. Võib ka mitte pidada. On postapokalüptikat, on kummituslugu, on vana head kosmoseooperit, linnafantaasiat, tulevikunägemusi, paralleelreaalsust – ja ka selliseid muinasjutte, mida tõesti raske millekski muuks arvata. Oma sõnul kirjutab ta ainult seda, mis endale meeldib.

Kirjastus Fantaasia, 310 lk

See on neljas lugu Spensast, tüdrukust, kes reisis tähtede taha, et päästa oma maailm.

Eelmises loos tuli Spensa tagasi Eikusagilt, kuid see, mida ta seal nägi ja läbi elas, muutis teda põhjalikult. Ta kohtus delveritega ja sai palju rohkem teada oma päritolu ja käimasoleva sõja kohta. Sest Ülemvõim ei peatu võitluses Galaktikas domineerimise eest ja nende poolel lööb ka kaasa «kodustatud» inimesi.

Kõik see on muidugi keerulisem ja korduvalt peab Spensa endalt küsima, kui kaugele ta on valmis minema võidu nimel? Palju ta on nõus ohverdama? Ja on tal pärast kõike seda veel võimalik koju tulla?

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts, 351 lk