Arhiiv
Baas
- Olev Toom: Worrywart (Clifford D. Simak)
- Olev Toom: Transcience (Arthur C. Clarke)
- Olev Toom: The Nine Billion Names of God (Arthur C. Clarke)
- Olev Toom: A Walk in the Dark (Arthur C. Clarke)
- Olev Toom: The Possessed (Arthur C. Clarke)
- Olev Toom: No Morning After (Arthur C. Clarke)
- Olev Toom: Nightfall (Arthur C. Clarke)
- Olev Toom: I Remember Babylon (Arthur C. Clarke)
- Olev Toom: The Forgotten Enemy (Arthur C. Clarke)
- Mart Pechter: Mõ (Jevgeni Zamjatin)
Meta
Pühaste on ulmikute sõber
Täname Speculative Literature Foundationit 2021. aasta grandi eest!
TJ Klune: Kusagil kaugel mere taga
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2025/02/aira.jpg)
Võluv ja elujaatav järg New York Timesi menukile, romaanile „Maja taevasinise mere ääres”.
Üks maagiline perekond. Kaks pühendunud eestkostjat. Kuus ohtlikult andekat last.
Arthur Parnassus on maagiliste laste orbudekodu juhataja ühel kummalisel saarel, abiks tema elu armastus Linus Baker. Ja koos on nad valmis kõigeks, et kaitsta oma erilisi ja vägiseid hoolealuseid.
Aga kui Arthur on sunnitud andma avalikke ütlusi oma hämara mineviku kohta, leiab ta end olukorrast, kus peab võitlema nende eest, kes tema hoolde usaldatud. Ühtlasi on see ka võitlus parema tuleviku nimel, mille kõik maagilised olendid on ära teeninud. Kui nende koju tuleb uus laps – selline, kes nimetab end koletiseks –, teab Arthur, et nad on jõudnud murdumispunkti. Väljakutseid tuleb kõigist suundadest ja neile vastu astudes võib nende püsimatu perekond kas tugevamaks saada … või laguneb koost kõik see, mida Arthur nii väga armastab.
„Kusagil kaugel mere taga” on järg romaanile „Maja taevasinise mere ääres”. See on südamlik lugu kuuluvusest, identiteedist ja endale valitud perekonnast.
Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Bibi Raid, 512 lk
Rubriigid: Uudised
TJ Klune: Kusagil kaugel mere taga kommenteerimine on välja lülitatud
Õudusantoloogia “Dracula külaline”
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2025/01/aaa-1.jpg)
18 anglo-ameerika juttu klassikalise õuduskirjanduse kuldajast. Kummitused, vampiirid, aga ka zombid, hullud teadlased, õudused merel, kohutavad kultused ja veidrad sektid, mõrtsukalik floora ja fauna ning isegi aeg-ruumsed nihked.
Autorite valik on esinduslik, olgu tegu siis õuduskirjanike või autoritega, kes vaid aeg-ajalt mõne võimsa õudusloo kirjutasid. H. P. Lovecraft, Bram Stoker, H. G. Wells, Robert Louis Stevenson, Edith Wharton, Arthur Conan Doyle, Jack London ja Robert E. Howard – kui nimetada vaid kõige kuulsamaid.
Tuleb tõdeda, et eestikeelne «õuduskirjandus» pole vast parim termin, aga teist meil pole. Sõna «õudus» tekitab võhiklikul või kiuslikul lugejal tunde, et tal peaks lugedes kohutav hirmutunne peale tulema. Vale puha! Õudne on juttude tegelastel, kes kõike toimuvat peavad läbi elama. Ja kui lugeja püüab emotsionaalselt kaasa elada, sättida end tegelastega samale lainele, siis saab ka tema oma õuduse-hirmu. Elamus saab sündida vaid lugeja aktiivsel kaasalöömisel, aga eks nii ole igasuguse kirjandusega ja kunstiga üldisemalt.
Kirjastus Gururaamat, tõlkinud Silver Sära, 380 lk
Rubriigid: Uudised
Õudusantoloogia “Dracula külaline” kommenteerimine on välja lülitatud
Koidu V. G. Ferreira: Pimeduse paitus
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2025/01/451-fahrenheiti.jpg)
Reval oli ainult üks unistus: astuda oma isa, vanaisa ja vanavanaisa jälgedes ning saada sama tunnustatud fotograafiks. Kasvades üles legendide kõrval, oli fotograafia justkui tema veres, pärandatud mitme põlvkonna meistritelt.
Enne ülikooli astumist sai Reva esimest korda võimaluse astuda välja isa varjust ja tegutseda pulmafotograafina, kuid elevus muutus kiiresti rahutuseks, kui ta pildistamise ajal märkas varjudes kummalist olendit. Kui Reva salapärase looma koju viis, tegi ta jahmatava avastuse: olend toitus valgusest. Isegi tüdruk sai valguskiirt maitsta.
Väljaandja: Koitev OÜ, 444 lk
Rubriigid: Uudised
Koidu V. G. Ferreira: Pimeduse paitus kommenteerimine on välja lülitatud
Timo Talvik: Sulid ja sulased
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2025/01/aaa.jpg)
Pealtnäha polnud Kärbis ju midagi erilist. Ikka võis teda näha turuvärava müürijupil: paljaste jalgadega, tumedad poolde säärde püksid jalas, linase särgi käised üles kääritud ja murumüts peaaegu silmadele tõmmatud, vaid heledad juukseotsad mütsi alt välja turritamas. Ta suutis nii tundide viisi vaikides istuda ja turuplatsi jälgida – tegevus, mida poleks suutnud isegi paljud täiskasvanud, rääkimata Kärbi-vanustest. Temas oli midagi kummalist, kuid ükski kaupmees polnud nii rumal, et kingitud hobuse suhu vaadata.
Romaanis „Sulid ja sulased“ on Timo Talvik põiminud eestlaste sajandite taguse eluolu ja mütoloogia. Raamatu peategelane, nooruke Kärp peab turul valvet varaste üle, kui äkki satub talle ette vastane, kellest tema jõud üle ei käi. Ootamatult leiab ta end maailmas täis müütilisi olevusi, nõidust ja väega esemeid. Olgugi et tõmme uue ja huvitava vastu on suur, on vaid üks asi, mida Kärp tegelikult ihkab …
Hoogsa seikluse käigus saab selgeks, kes on vaenlased ja kellele saab keerulistes olukordades loota. Sündmused saavad ootamatu lahenduse ja põnevust jagub romaani viimase leheküljeni. Raamat sobib nii noortele kui ka vanematele müstikasugemetega põnevuslugude austajatele, kellele meeldib Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki looming.
Timo Talvik on varem avaldanud ulmejutte pseudonüümi Tim Hornet alt, saades mõnegi loo eest tunnustatud. Tema lugu „Kuningatütre vari“ saavutas 2023. aasta ulmejutu võistlusel teise koha ning ilmus kogumikus „Täheaeg“. Ilukirjanduse kõrval on ta avaldanud artikleid erinevates ajakirjades.
Kirjastus Eesti Raamat, 216 lk
Rubriigid: Uudised
Timo Talvik: Sulid ja sulased kommenteerimine on välja lülitatud
Taavi Kolk: Loomiskivi saladus
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/12/aiaga.jpg)
Kui oled kunagi mõelnud, millised saladused võivad peituda meie maailmas, siis “Loomiskivi saladus” autorilt Taavi Kolk viib sind põnevale teekonnale. See raamat kutsub sind avastama müstilist maailma, kus peategelased Sero ja Nica seisavad silmitsi oma mineviku varjudega.
Sero elu muutus igaveseks, kui tema ema kadus, jättes maha ainult kummalised sisalikumärgiga esemed. Kas oled kunagi tundnud, et sulle ei räägita kogu tõde? Sero tunneb seda pidevalt, eriti kuna ta ei näe unenägusid nagu teised. Nica, kelle ema samuti kadus, on oma isa karmide kasvatusmeetodite tõttu leidnud lohutust meditatsioonis. Kas oled kunagi kasutanud meditatsiooni valu leevendamiseks? Nica on selles meister.
Kui Sero avastab vana templi keldrist sisalikumärgi, saab alguse seiklus, mida ta poleks osanud ette näha. Kujumuutjad on maale sisenenud ja Sero ning Nica peavad leidma viisi, kuidas neid peatada. Kas oled valmis sukelduma maailma, kus iga lehekülg toob uusi saladusi ja väljakutseid?
“Loomiskivi saladus” on raamat, mis kutsub sind mõtlema, tundma ja avastama. Kui otsid lugu, mis paneb sind kaasa elama ja mõtlema, siis see on just sinu jaoks. Kas oled valmis avastama, millised saladused peituvad loomiskivi taga?
Kirjastus MadLiterature, 184 lk
Rubriigid: Uudised
Taavi Kolk: Loomiskivi saladus kommenteerimine on välja lülitatud
Nora Roberts: Võimumängud
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/12/aira.jpg)
Närvekõditav romaan tragöödiast ja traumast, armastusest ja perekonnast ning varitsevast kurjusest.
Nagu igal aastal juunikuus, on Foxid sõitnud ka sel aastal käänulisi teid mööda Apalatšide mägedesse, et jätta lapsed kaheks nädalaks vanaema juurde. Siin saab kaheteistaastane Thea joosta vabalt ringi ja hingata sisse okaspuude ja värske saia ja mamma enda tehtud küünalde lõhna. Ent kui vanemad sõidavad tagasi Virginiasse, pole neil aimugi, et nende teed ristuvad tiksuva pommiga.
Kentuckys ärkavad Thea ja vanaema Lucy ühesuguse kohutava unenäo peale. Ja kuigi nad pole omavahel rääkinud oma ühisest erilisest selgeltnägemisevõimest, on neil kohe, kui nende pisarais silmad kohtuvad, selge, et juhtunud on midagi kohutavat.
Lapsed jäävad nüüd mamma juurde Redbud Hollowʼsse ja tänu Thea nägemisvõimele, pannakse nende vanemad tapnud isik range režiimiga vangla üksikkongi. Aja jooksul tekivad Theal sõbrad, ta teeb tööd, mis talle meeldib, ja leiab armastuse. Aga võime näha teiste mõtete ja hinge sisse on tal endiselt olemas, ja kuigi vanaema nimetab seda andeks, tundub see pigem needusena, sest vangil, kes purustas ta lapsepõlve, on samuti see võime. Thea kuuleb miilide kaugusele mehe väärastunud mõtteid ja on tunnistajaks ta julmadele tegudele. Mees teab seda ja ihkab kättemaksu. Nad peavad maha pika ja vaikiva lahingu – ning lõpuks seisavad nad näost näkku, vaim vaimu vastu…
Kirjastus Ersen, 392 lk. Kordustrükk.
Rubriigid: Uudised
Nora Roberts: Võimumängud kommenteerimine on välja lülitatud
Jaagup Mahkra: Must vend
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/12/aaa-1.jpg)
Neli meest, neli lugu
Devedor on palgasõdur, kelle relvadeks on nii vahe sõjakirves kui ka vahe mõistus. Surevalt käskjalalt saadud sõnum viib ta kummalisse õukonda, kus hargneva mõrvaloo lahendamiseks läheb tarvis mõlemat.
Oscar on jahimees, kes jälitab ohtlikku kiskjat, suurimat kõigist. Mida teeb ta siis, kui raskeim osa jahi juures ei tulene mitte saakloomast, vaid inimestest?
Henrik Pärn on tudeng, kes sõidab Aafrika džunglisse šimpanse uurima. Uurimisaluste loomade ebaharilik käitumine toob päevavalgele koletisi, keda on rohkem kui ühte sorti.
Magadai on poeedist prints, kes läheb retkele, kui talle ilmub surnud armastatu vaim. Retkel peab ta otsustama, kas on midagi, mida ta armastuse nimel ei teeks.
Jaagup Mahkra on mitu korda võitnud Eesti ulmeauhinna Stalker. Hoiate käes tema debüütraamatut, kuhu on koondatud autori neli seni avaldamata lühiromaani. Lood viivad lugeja nii ohtlikesse paikadesse, võõrastesse maailmadesse kui suisa teise aega ja panevad kangelased vastamisi mitmesuguste hädaohtudega – nii üleloomulike kui ka maistega…
Kirjastus Lummur, 368 lk
Rubriigid: Uudised
Jaagup Mahkra: Must vend kommenteerimine on välja lülitatud
Richard Kadrey: Kõhn uneliivamees
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/12/aaa.jpg)
See mees tuleb tagasi põrgust. Tuleb tagasi, et maksta kätte neile, kes ta sinna saatsid. Ja põrgusse saatis ta – müüs ta maha – tema tollase maagilise ringi juht tasuks võimete ja oskuste eest. Nii põrgus kui ka maa peal avastasid ta vastased, et teda on mingil põhjusel väga raske tappa.
Ta ei ole päris inimene – põrgu muutis teda. Tegelikult pole ta päris inimene olnudki. Kuid igatahes on ta maag, ja lisaks olend, keda põrgus ega taevas ei hinnata, kuid kelle kätes on inimkonna saatus. Ta nimetab end Kõhnaks Uneliivameheks.
Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Ats Miller, 264 lk
Rubriigid: Uudised
Richard Kadrey: Kõhn uneliivamees kommenteerimine on välja lülitatud
Siim Veskimees: Inimesed, jumalad ja deemonid
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/12/ajasilm.jpg)
Sarja Sündmuste horisont sajas number! Uue kujundusega!
Jutukogu sisaldab väga laiades piirides Veskimehe eelmisel kümnendil kirjutatud lugusid. Autor kirjutab peamiselt hard-SF-i, ent sageli on lugudes ka fantaasia sugemeid. Tema arvates on iga piisavalt arenenud tehnoloogia maagiast eristamatu ja kõik on hästi, kuni lugu ise kannab, st inimestele korda läheb, ja ulmeline osa loogikat ja tervet mõistust ei solva. Kui otsida mingit ühist nimetajat, siis kipuvad autori peategelased olema sitked ja tasakaalukad; neil ei lähe alati hästi, nad eksivad ja kohati on lood täis kannatusi ja surma. Ent üldiselt nad võitlevad selle nimel, millesse usuvad, ja teavad, mida teevad.
Kirjastus Fantaasia, 416 lk
Rubriigid: Uudised
Siim Veskimees: Inimesed, jumalad ja deemonid kommenteerimine on välja lülitatud
Looming nr 11: Mehis Heinsaar, Laura Loolaid, Paavo Matsin
Ajakirja Looming novembrinumber on pühendatud Friedebert Tuglase novellile “Poeet ja idioot”. Toimetus andis mitmele kirjanikule ülesande kirjutada novellist (mis ilmus esmakordselt 1920 ja mida saab sobiva eelhäälestuse korral ka ulmeks lugeda) uusversioon, andes ette esimesed paar lõiku, mis toovad loo tegevuse tänapäeva. Uusversioonidest liigituvad üleloomulikku alamžanri Lauri Loolaiu “Poeet ja neurik”, Mehis Heinsaare “Kord aastas, valgel ööl…” ja Pawel Graf von Mazini (st Paavo Matsini) “Poeet ja idioot”.
Tuglase novelli ei ole Loomingu novembris taastrükitud.
Rubriigid: Uudised
Looming nr 11: Mehis Heinsaar, Laura Loolaid, Paavo Matsin kommenteerimine on välja lülitatud
Mairi Laurik: Grathelia. Me jäime ellu
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/11/ajasilm.jpg)
Gratheliale lähenev hiidmeteoriit kihutab hukatuslikult planeedi suunas ning kukkudes ei pruugi see paisata segamini mitte ainult pinnavormid, vaid ka inimsaatused ja areneva tsivilisatsiooni. Saatusliku teisipäeva hommikul vaatavad kõik planeedi elanikud hirmuseguse ootusega taevasse. Nii ka Sara, kes peaks suutma keskenduda õpetaja poolt räägitavale, ja Trev, kelle kool andis õpilastele vaba päeva, et noored oleksid perede juures, kui peaks juhtuma halvim.
„Grathelia. Me jäime ellu” on ulmeline noorte romaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus ühel koloniseeritaval planeedil.
Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.
Kirjastus Lummur, 360 lk
Rubriigid: Uudised
Mairi Laurik: Grathelia. Me jäime ellu kommenteerimine on välja lülitatud
Helga-Johanna Kuusler: Jumalate arhiiv
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/11/allan.jpg)
Jumalate arhiiv on paik, kus kõik maailmad, mille jumalad on varem hävitanud, on riiulitele tallele pandud nagu rullraamatud. Arhiveeritud maailmade elanikud elavad igavesti läbi oma elu viimast päeva, teadmata, et nende maailm on hävinud ja selle asemele on loodud uus. Ainus võimalus seda peatada on jumalatele väljakutse esitada.
Prints Gerwen Walacharis saab isalt ülesandeks saata oma õde Wenrat reisil Baraki kuningriiki, mille kurikuulus Mürgikuningas neiu kätt palus. Kui aga prints ühes õega sellesse salapärasesse kõrberiiki jõuab, avastab ta end iidsete saladuste sasipuntrast, kuhu on segatud ka tema enda esivanemad. Vanast paleest viib maagiline salakäik varjuilma. Seal asuva Torgudi värava taga peidab end jumalate arhiiv, kus otsustatakse kogu maailma saatus.
Seikluslik fantaasialugu „Jumalate arhiiv“ on Helga-Johanna Kuusleri viies romaan. Varem on temalt ilmunud „Puhkus koomas“ (2016), „Verevalla varandus“ (2018), „Romeo ja Julio“ (2021) ja „Ajakatastroof“ (2024).
Kirjastus Fantaasia, 464 lk
Rubriigid: Uudised
Helga-Johanna Kuusler: Jumalate arhiiv kommenteerimine on välja lülitatud
Tamur Kusnets: Verihambuline
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/11/kusnets.jpg)
“Verihambuline” viib lugeja mineviku ja oleviku udusele ristteele, kus teadusele allumatute jõudude tulemusena siseneb Eestimaa kolkapiirkonda muistne ebamaisus. See haarab enesesse, muserdab ja kohati ka seedib kohalikku faunat, pahaaimamatuid võõrriigi eriteenistuslasi ning põrkub ootamatult sitke erakuga soisel rannapadural. Teras, püssirohi ja realistlik maailm heitlevad hämarate taigade, ulmade ja ebasurnud ihuga. Mida varjavad endas Eestimaa laukad, iidsed linnamäed ja puutumatud metsloomarajad, selgub Tamur Kusnetsi mütoloogilis-humoorikas tõsijutus “Verihambuline”.
Tamur Kusnets on Eesti Kaitseväe vanemohvitser, jahimees, kirjanik ja paljulapselise pere isa. Tema hobideks on ajalooline taaskehastamine ja rollimäng ning Võhandu maraton.
Kirjastus Fantaasia, 154 lk
Rubriigid: Uudised
Tamur Kusnets: Verihambuline kommenteerimine on välja lülitatud
Reet Sau: Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/10/kakssilm.jpg)
„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda.
Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret.
Aaret aga kaitseb lohe.
Väljaandja: kirjastus Trükiviis, autori illustratsioonid, 216 lk.
Rubriigid: Uudised
Reet Sau: Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus kommenteerimine on välja lülitatud
Martha Wells: Väljumisstrateegia
![](http://ulme.ee/veeb/wp-content/uploads/2024/10/marthaw.jpg)
Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.
Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks omaette seebiseriaale vaadata. Aga tuleb välja, et südametul tapamasinal tekib kohutavalt palju moraalseid dilemmasid. Antisotsiaalne tehisintellekt on sunnitud uuesti tegutsema asuma, ikka Säilitusliidu sõpru aidates ja hankides süütõendeid GrayCrisi korporatsiooni vastu. Seekord läheb ta appi dr Mensah’le, ta varasemale sõbrale, et takistada GrayCrisi oma kasumihankimisel koloniste hävitamast.
Sarja kuuluvad raamatud on võitnud Hugo, Nebula, Alexi ja Locuse auhindu. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.
Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbata Jeletski, 160 lk.
Rubriigid: Uudised
Martha Wells: Väljumisstrateegia kommenteerimine on välja lülitatud