Shirley Jacksoni «Kummituslik Hilli maja» (1959) on 20. sajandi üks silmapaistvamaid gooti õudusromaane. See on lugu õpetlasest dr Montague’st, kes otsib «kummitustele» põhjendusi, ja tema kolmest kaaslasest, kelle ta on erinevatel põhjustel Hilli majja kutsunud. Eleanorist, kes on veetnud senise elu haiget ema hooldades; elurõõmsast Theodorast ja Luke’ist, kes peaks ühel päeval Hilli maja pärima. Samas võib seda raamatut lugeda nii see, kes otsib õuduslugu, kui see, kes kummitusi veendunult usub, kui ka see, kes otsib kummitustele ratsionaalseid seletusi – paljugi selles tekstis, kaasa arvatud lähenemisnurk, on jäetud lugeja enda otsustada.
«Kummituslikust Hilli majast» on tehtud kaks filmi ja Netflixi sari. See on mõjutanud paljusid tunnustatud õuduskirjanikke nagu Richard Matheson, Stephen King, Neil Gaiman jpt.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Liis Pallin, 240 lk

„Elekter meie vahel“ on abielupaarist kirjanike Manfred Kalmsteni ja Lüüli Suuki ühine jutukogu, milles on kolmteist eriilmelist lugu. Lood kuuluvad fantastika žanrisse, varieerudes muinasfantaasiast ja aurupungist kuni tulevikumaailmadeni. Läbivad teemad on inimsuhted, armastus, kättemaks ja lootuse hoidmine ka kõige lootusetumates oludes. Kogumik on läbilõige mõlema autori viimaste aastate loomingust ja sisaldab nii eraldi kui ka koos kirjutatud lugusid.
Manfred Kalmsten on Eesti Kirjanike Liidu liige, viiekordne ulmekirjandusauhinna Stalker laureaat, kes on avaldanud kaks jutukogu („Raske vihm“, „Götterdämmerung“), romaani „Kaarnalaul“ ja lühiromaani „Täheraua saaga“. Lüüli Suuk on seni avaldanud lühijutte ja romaani „Veri mäletab“. 2024. aastal hindasid lugejad tema loo „Vikatimees“ Stalkeri vääriliseks.

Kirjastus Fantaasia, 256 lk

„Esimesel aastal kaotab mõni meist elu. Teisel aastal kaotavad ülejäänud inimlikkuse.“ – Xaden Riorson

Kõik eeldasid, et Violet Sorrengail saab Basgiathi sõjakoolis juba esimesel aastal surma – Violet ise nende seas. Kuid rehepeks oli vaid esimene keeruline proovikivi, mille eesmärk oli rookida välja tahtejõuetuid, väärituid ja neid, kellel ei vea.

Nüüd algab tõeline väljaõpe ning Violet murrab pead, kuidas see üle elada. Asi pole üksnes selles, et kool on julm ja jõhker ning ratsanikud peavad õppima välja kannatama ka talumatut valu. Asi on uues asekomandandis, kes on võtnud oma südameasjaks teha Violetile selgeks, et ta on jõuetu – kui ta just ei reeda meest, keda armastab.

Violeti keha on küll nõrgem ja hapram kui teistel, ent tema relv on mõistus – ja raudne tahe. Ning juhtkond on unustanud kõige tähtsama, mida Basgiath on talle õpetanud: loheratsanikud kehtestavad ise reeglid.

Otsusekindlusest aga selle aasta üleelamiseks ei piisa.

Sest Violet teab Basgiathi sõjakoolis sadu aastaid varjatud saladust – ja miski, isegi mitte lohetuli, ei ole piisav, et neid lõpuks päästa.

Kirjastus Helios, tõlkinud Tiina Randus, 708 lk

Hiljuti surnud naine kohtab „seda õiget“ hauataguse elu ooteruumis, saades uue võimaluse elule (ja armastusele!), kui ta leiab selle mehe Maa peal enne, kui kümme päeva on möödas…

Kui Delphie poleks juba surnud, oleks ta piinlikkusest suremas. Vähe sellest, et ta suri mikroahjus ülessoojendatud burgeri tõttu lämbudes, seisab ta nüüd oma „SÄRA JA HIILGA“ kirjaga öösärgis kõige kuumema mehe ees, keda ta üldse näinud on. Ja mees naeratab talle.

Kui nad rääkima hakkavad, muutub kõik muu taustamüraks. Kuni keegi tuleb joostes uksest sisse, karjudes midagi kohutava eksituse kohta, ja saadab võõra tagasi Maa peale. Ja Delphie juba arvas, et tal võiks hauataguses elus rohkem õnne olla.

Kui Delphiele pakutakse tehingut, millega ta saab Maa peale tagasi pöörduda ja proovida uuesti kohtuda salapärase mehega, haarab ta võimalusest leida hingesugulane ja alustada uut elu. Aga selles miljonilinnas peab naine kuulama oma südant, õppima abi paluma ja võib-olla isegi nägema erakordsust elus, mille ta jätab seljataha…

Kirjastus Ersen, 336 lk

Ulmeklassik Ursula K. Le Guini «Lääneranniku annaalide» tsüklit on võrreldud kirjanikule kuulsuse toonud «Meremaa triloogiaga». Fantaasiamaailmas toimuva loo peategelasteks on tüdruk, kes suudab suhelda loomadega, ning poiss, kelle «anniks» on võime pilguga tappa ja hävitada. Mõne perekonna pärandatav and on võime liigutada maad või kutsuda esile tuld, teisel jälle võime tekitada haigusi, aheldada mõistust või väänata jäsemeid ning klannid elavad pidevas hirmus, et üks võib oma võluvõimeid teise vastu kasutada. Peategelased Gry ja Orrec, kes tunnevad üksteist juba varasest lapsepõlvest, otsustavad oma ande mitte kasutada, tüdruk keeldub loomi jahilistele ette ajamast ning poiss pilguga kurja tegemast. Noored satuvad omavahel vaenutsevate klannide konflikti keskmesse ning romaan lahkab täiskasvanuks saamise, võimu ja vastutuse, võimukuritarvituste ja vägivalla, orjanduse ja naiste rolli ühiskonnas. Noored tegelased seisavad pidevalt silmitsi valikutega, mis ei ole neile sugugi mugavad.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Triin Loide, 160 lk

Võluv ja elujaatav järg New York Timesi menukile, romaanile „Maja taevasinise mere ääres”.

Üks maagiline perekond. Kaks pühendunud eestkostjat. Kuus ohtlikult andekat last.

Arthur Parnassus on maagiliste laste orbudekodu juhataja ühel kummalisel saarel, abiks tema elu armastus Linus Baker. Ja koos on nad valmis kõigeks, et kaitsta oma erilisi ja vägiseid hoolealuseid.

Aga kui Arthur on sunnitud andma avalikke ütlusi oma hämara mineviku kohta, leiab ta end olukorrast, kus peab võitlema nende eest, kes tema hoolde usaldatud. Ühtlasi on see ka võitlus parema tuleviku nimel, mille kõik maagilised olendid on ära teeninud. Kui nende koju tuleb uus laps – selline, kes nimetab end koletiseks –, teab Arthur, et nad on jõudnud murdumispunkti. Väljakutseid tuleb kõigist suundadest ja neile vastu astudes võib nende püsimatu perekond kas tugevamaks saada … või laguneb koost kõik see, mida Arthur nii väga armastab.

„Kusagil kaugel mere taga” on järg romaanile „Maja taevasinise mere ääres”. See on südamlik lugu kuuluvusest, identiteedist ja endale valitud perekonnast.

Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Bibi Raid, 512 lk

18 anglo-ameerika juttu klassikalise õuduskirjanduse kuldajast. Kummitused, vampiirid, aga ka zombid, hullud teadlased, õudused merel, kohutavad kultused ja veidrad sektid, mõrtsukalik floora ja fauna ning isegi aeg-ruumsed nihked.
Autorite valik on esinduslik, olgu tegu siis õuduskirjanike või autoritega, kes vaid aeg-ajalt mõne võimsa õudusloo kirjutasid. H. P. Lovecraft, Bram Stoker, H. G. Wells, Robert Louis Stevenson, Edith Wharton, Arthur Conan Doyle, Jack London ja Robert E. Howard – kui nimetada vaid kõige kuulsamaid.
Tuleb tõdeda, et eestikeelne «õuduskirjandus» pole vast parim termin, aga teist meil pole. Sõna «õudus» tekitab võhiklikul või kiuslikul lugejal tunde, et tal peaks lugedes kohutav hirmutunne peale tulema. Vale puha! Õudne on juttude tegelastel, kes kõike toimuvat peavad läbi elama. Ja kui lugeja püüab emotsionaalselt kaasa elada, sättida end tegelastega samale lainele, siis saab ka tema oma õuduse-hirmu. Elamus saab sündida vaid lugeja aktiivsel kaasalöömisel, aga eks nii ole igasuguse kirjandusega ja kunstiga üldisemalt.

Kirjastus Gururaamat, tõlkinud Silver Sära, 380 lk

Reval oli ainult üks unistus: astuda oma isa, vanaisa ja vanavanaisa jälgedes ning saada sama tunnustatud fotograafiks. Kasvades üles legendide kõrval, oli fotograafia justkui tema veres, pärandatud mitme põlvkonna meistritelt.

Enne ülikooli astumist sai Reva esimest korda võimaluse astuda välja isa varjust ja tegutseda pulmafotograafina, kuid elevus muutus kiiresti rahutuseks, kui ta pildistamise ajal märkas varjudes kummalist olendit. Kui Reva salapärase looma koju viis, tegi ta jahmatava avastuse: olend toitus valgusest. Isegi tüdruk sai valguskiirt maitsta.

Väljaandja: Koitev OÜ, 444 lk

Pealtnäha polnud Kärbis ju midagi erilist. Ikka võis teda näha turuvärava müürijupil: paljaste jalgadega, tumedad poolde säärde püksid jalas, linase särgi käised üles kääritud ja murumüts peaaegu silmadele tõmmatud, vaid heledad juukseotsad mütsi alt välja turritamas. Ta suutis nii tundide viisi vaikides istuda ja turuplatsi jälgida – tegevus, mida poleks suutnud isegi paljud täiskasvanud, rääkimata Kärbi-vanustest. Temas oli midagi kummalist, kuid ükski kaupmees polnud nii rumal, et kingitud hobuse suhu vaadata.

Romaanis „Sulid ja sulased“ on Timo Talvik põiminud eestlaste sajandite taguse eluolu ja mütoloogia. Raamatu peategelane, nooruke Kärp peab turul valvet varaste üle, kui äkki satub talle ette vastane, kellest tema jõud üle ei käi. Ootamatult leiab ta end maailmas täis müütilisi olevusi, nõidust ja väega esemeid. Olgugi et tõmme uue ja huvitava vastu on suur, on vaid üks asi, mida Kärp tegelikult ihkab …
Hoogsa seikluse käigus saab selgeks, kes on vaenlased ja kellele saab keerulistes olukordades loota. Sündmused saavad ootamatu lahenduse ja põnevust jagub romaani viimase leheküljeni. Raamat sobib nii noortele kui ka vanematele müstikasugemetega põnevuslugude austajatele, kellele meeldib Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki looming.

Timo Talvik on varem avaldanud ulmejutte pseudonüümi Tim Hornet alt, saades mõnegi loo eest tunnustatud. Tema lugu „Kuningatütre vari“ saavutas 2023. aasta ulmejutu võistlusel teise koha ning ilmus kogumikus „Täheaeg“. Ilukirjanduse kõrval on ta avaldanud artikleid erinevates ajakirjades.

Kirjastus Eesti Raamat, 216 lk

Kui oled kunagi mõelnud, millised saladused võivad peituda meie maailmas, siis “Loomiskivi saladus” autorilt Taavi Kolk viib sind põnevale teekonnale. See raamat kutsub sind avastama müstilist maailma, kus peategelased Sero ja Nica seisavad silmitsi oma mineviku varjudega.

Sero elu muutus igaveseks, kui tema ema kadus, jättes maha ainult kummalised sisalikumärgiga esemed. Kas oled kunagi tundnud, et sulle ei räägita kogu tõde? Sero tunneb seda pidevalt, eriti kuna ta ei näe unenägusid nagu teised. Nica, kelle ema samuti kadus, on oma isa karmide kasvatusmeetodite tõttu leidnud lohutust meditatsioonis. Kas oled kunagi kasutanud meditatsiooni valu leevendamiseks? Nica on selles meister.

Kui Sero avastab vana templi keldrist sisalikumärgi, saab alguse seiklus, mida ta poleks osanud ette näha. Kujumuutjad on maale sisenenud ja Sero ning Nica peavad leidma viisi, kuidas neid peatada. Kas oled valmis sukelduma maailma, kus iga lehekülg toob uusi saladusi ja väljakutseid?

“Loomiskivi saladus” on raamat, mis kutsub sind mõtlema, tundma ja avastama. Kui otsid lugu, mis paneb sind kaasa elama ja mõtlema, siis see on just sinu jaoks. Kas oled valmis avastama, millised saladused peituvad loomiskivi taga?

Kirjastus MadLiterature, 184 lk

Närvekõditav romaan tragöödiast ja traumast, armastusest ja perekonnast ning varitsevast kurjusest.

Nagu igal aastal juunikuus, on Foxid sõitnud ka sel aastal käänulisi teid mööda Apalatšide mägedesse, et jätta lapsed kaheks nädalaks vanaema juurde. Siin saab kaheteistaastane Thea joosta vabalt ringi ja hingata sisse okaspuude ja värske saia ja mamma enda tehtud küünalde lõhna. Ent kui vanemad sõidavad tagasi Virginiasse, pole neil aimugi, et nende teed ristuvad tiksuva pommiga.

Kentuckys ärkavad Thea ja vanaema Lucy ühesuguse kohutava unenäo peale. Ja kuigi nad pole omavahel rääkinud oma ühisest erilisest selgeltnägemisevõimest, on neil kohe, kui nende pisarais silmad kohtuvad, selge, et juhtunud on midagi kohutavat.

Lapsed jäävad nüüd mamma juurde Redbud Hollowʼsse ja tänu Thea nägemisvõimele, pannakse nende vanemad tapnud isik range režiimiga vangla üksikkongi. Aja jooksul tekivad Theal sõbrad, ta teeb tööd, mis talle meeldib, ja leiab armastuse. Aga võime näha teiste mõtete ja hinge sisse on tal endiselt olemas, ja kuigi vanaema nimetab seda andeks, tundub see pigem needusena, sest vangil, kes purustas ta lapsepõlve, on samuti see võime. Thea kuuleb miilide kaugusele mehe väärastunud mõtteid ja on tunnistajaks ta julmadele tegudele. Mees teab seda ja ihkab kättemaksu. Nad peavad maha pika ja vaikiva lahingu – ning lõpuks seisavad nad näost näkku, vaim vaimu vastu…

Kirjastus Ersen, 392 lk. Kordustrükk.

Neli meest, neli lugu

Devedor on palgasõdur, kelle relvadeks on nii vahe sõjakirves kui ka vahe mõistus. Surevalt käskjalalt saadud sõnum viib ta kummalisse õukonda, kus hargneva mõrvaloo lahendamiseks läheb tarvis mõlemat.
Oscar on jahimees, kes jälitab ohtlikku kiskjat, suurimat kõigist. Mida teeb ta siis, kui raskeim osa jahi juures ei tulene mitte saakloomast, vaid inimestest?
Henrik Pärn on tudeng, kes sõidab Aafrika džunglisse šimpanse uurima. Uurimisaluste loomade ebaharilik käitumine toob päevavalgele koletisi, keda on rohkem kui ühte sorti.
Magadai on poeedist prints, kes läheb retkele, kui talle ilmub surnud armastatu vaim. Retkel peab ta otsustama, kas on midagi, mida ta armastuse nimel ei teeks.

Jaagup Mahkra on mitu korda võitnud Eesti ulmeauhinna Stalker. Hoiate käes tema debüütraamatut, kuhu on koondatud autori neli seni avaldamata lühiromaani. Lood viivad lugeja nii ohtlikesse paikadesse, võõrastesse maailmadesse kui suisa teise aega ja panevad kangelased vastamisi mitmesuguste hädaohtudega – nii üleloomulike kui ka maistega…

Kirjastus Lummur, 368 lk

See mees tuleb tagasi põrgust. Tuleb tagasi, et maksta kätte neile, kes ta sinna saatsid. Ja põrgusse saatis ta – müüs ta maha – tema tollase maagilise ringi juht tasuks võimete ja oskuste eest. Nii põrgus kui ka maa peal avastasid ta vastased, et teda on mingil põhjusel väga raske tappa.
Ta ei ole päris inimene – põrgu muutis teda. Tegelikult pole ta päris inimene olnudki. Kuid igatahes on ta maag, ja lisaks olend, keda põrgus ega taevas ei hinnata, kuid kelle kätes on inimkonna saatus. Ta nimetab end Kõhnaks Uneliivameheks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Ats Miller, 264 lk

Sarja Sündmuste horisont sajas number! Uue kujundusega!
Jutukogu sisaldab väga laiades piirides Veskimehe eelmisel kümnendil kirjutatud lugusid. Autor kirjutab peamiselt hard-SF-i, ent sageli on lugudes ka fantaasia sugemeid. Tema arvates on iga piisavalt arenenud tehnoloogia maagiast eristamatu ja kõik on hästi, kuni lugu ise kannab, st inimestele korda läheb, ja ulmeline osa loogikat ja tervet mõistust ei solva. Kui otsida mingit ühist nimetajat, siis kipuvad autori peategelased olema sitked ja tasakaalukad; neil ei lähe alati hästi, nad eksivad ja kohati on lood täis kannatusi ja surma. Ent üldiselt nad võitlevad selle nimel, millesse usuvad, ja teavad, mida teevad.

Kirjastus Fantaasia, 416 lk

Ajakirja Looming novembrinumber on pühendatud Friedebert Tuglase novellile “Poeet ja idioot”. Toimetus andis mitmele kirjanikule ülesande kirjutada novellist (mis ilmus esmakordselt 1920 ja mida saab sobiva eelhäälestuse korral ka ulmeks lugeda) uusversioon, andes ette esimesed paar lõiku, mis toovad loo tegevuse tänapäeva. Uusversioonidest liigituvad üleloomulikku alamžanri Lauri Loolaiu “Poeet ja neurik”, Mehis Heinsaare “Kord aastas, valgel ööl…” ja Pawel Graf von Mazini (st Paavo Matsini) “Poeet ja idioot”.

Tuglase novelli ei ole Loomingu novembris taastrükitud.