Ulme.ee

Sedapuhku on Lancre’i kuningriigist saanud vampiiride ja nõidade võitluse tallermaa. Nanny Oggile ja Vanaema Weatherwaxile on lisandunud noor Agnes ja eks ole nõid ka kuninganna Magrat, kes peab nüüd nõiakunsti ja lapsekasvatamise ühendama. Vampiirid on aga nutikad ja tegelikult ei ole nad ka eriti surelikud, mis teeb neist lahti saamise raskemaks. Keset võitlust on sattunud veel ka preester Kangesti Kaer, kes avastab, et palve asemel kuluks talle ära hoopis kirves.

Romaani «Carpe jugulum» ( Carpe Jugulum; 1999) tõlkis Triinu Pakk-Allmann ja avaldas «F-sarjas» kirjastus «Varrak». Kaanepildi autoriks on taas Hillar Mets.

Romaan «Carpe jugulum» kuulub Kettamaailma-sarja nn. nõidade alamsarja.

Lingid:
Autori koduleht
Autori ja Kettamaailma koduleht
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

09-06-2006

Lisas: Jüri Kallas

Käesoleva seitsmenda raamatuga jõuab lõpule ulmekirjanduse suurmeistri Isaac Asimovi (1920-1992) kõige õnnestunum ja tuntum teos, nn. Asumi-sari.

Koos romaaniga «Enne Asumit» ( Prelude to Foundation; 1988, ek. 2004) moodustavad nad eelloo klassikalisele Asumi-triloogiale ja selle kahele järjele. Mõlemas eelloos on peategelaseks prohvetlik matemaatik Hari Seldon, kes viib romaanis «Edasi, Asum» ( Forward the Foundation; 1992) lõpule oma elutöö psühhoajaloo alal, valmistades nõnda ette Teise Asumi loomist.

Romaani tõlkis Matti Piirimaa ja avaldas kirjastus «Eesti Raamat». Kaane kujundas Ülo Emmus.

Lingid:
Isaac Asimov Home Page
Isaac Asimov (Wikipedia, the free encyclopedia)
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

09-06-2006

Lisas: Jüri Kallas

Teose keskmes on astronoom Ellie Arroway, kellest saab maaväliste sõnumite monitooringuga tegeleva kosmosekeskuse juht. Ühel päeval tulebki sõnum, mida suudetakse dešifreerida. Selgub, et Maale on saadetud kosmosesõiduki skeem. Järelikult ootavad maavälise tsivilisatsiooni esindajad, et see sõiduk ehitataks valmis ja varustataks maalastest meeskonnaga.

Eesti keeles ilmus nimeka astronoomi Carl Sagani (1934-1996) ainus ulmeromaan «Kontakt» ( Contact; 1985).

Romaani tõlkis Kristjan Kannike ja avaldas «F-sarjas» kirjastus «Varrak». Kaanepildi autoriks on Toomas Niklus.

Väärib mainimist, et romaani põhjal valmis 1997. aastal samanimeline film, mille lavastas Robert Zemeckis. Eleanor Arroway rollis oli filmis Jodie Foster, kes selle osatäitmise eest mitu auhinda võitis. Film võitis 1998. aastal ka ulmefännide auhinna Hugo.

Lingid:
Autori koduleht
Carl Sagan (Wikipedia, the free encyclopedia)
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

09-06-2006

Lisas: Jüri Kallas

Jätkuvad Tomi ja Hesteri seiklused kõledas tulevikumaailmas. Auklikuks tulistatud õhupallis jääväljade kohal triivides sattuvad nad uiskudel linnale. Räsitud välimusega Anchorage on näinud paremaid aegu. Linna nooruke valitseja markkrahvinna Freya võtab ette meeleheitliku retke Surnud Mandrile – Ameerikasse.

Eesti keeles ilmus Philip Reeve’i romaan «Kuldseeklid» ( Predator’s Gold; 2003), mis on ühtlasi sarja «The Hungry City Chronicles» teine köide. Sarja avaromaan «Surelikud masinad» ( Mortal Engines; 2001) ilmus eesti keeles käesoleva aasta märtsis.

Romaani tõlkis Kristina Uluots ja avaldas kirjastus «Tiritamm». Kaanepildi autoriks on David Frankland.

Lingid:
Hungry City Chronicles (Wikipedia, the free encyclopedia)
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

09-06-2006

Lisas: Jüri Kallas

Harperid on elanud alati Harper House’is, sajanditevanuses majas, natuke maad Memphisest väljas. Ja nii kaua, kui mäletatakse, on ikka Harperi Pruudi nime all tuntud vaim kõndinud maja koridorides ning laulnud öösiti hällilaulu…

Romaan «Punane liilia» ( Red Lily; 2005) on viimane köide nn. Aia ( In the Garden) triloogias. Eelmisel aastal ilmusid eesti keeles triloogia esimene ja teine romaan: «Sinine daalia» ( Blue Dahlia; 2004) ja «Must roos» ( Black Rose; 2005).

Triloogia tõlkis eesti keelde Raili Puskar ja avaldas kirjastus «Ersen». Kaane kujundas Reet Helm.

Nora Robertsi loomingule omaselt on tegu tundelise naistekirjandusega ning ulmelise elemendi olemasolu või puudumine on tegelikult väheoluline.

Lingid:
Website for author Nora Roberts
A Conversation with Nora Roberts
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

09-06-2006

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastus «Fantaasia» avaldas Indrek Hargla mahuka kogumiku «Roos ja lumekristall», mis ühtlasi on autori kümnes raamat.

Raamat sisaldab lühiromaane, jutte ja näidendi – kokku kaheksa teksti, millest viis on esmatrükid. Kogumiku lugeja kohtub taas nii Sänna-Tarmo kui ka pan Grpowskiga. Tekstide žanriline skaala on lai: fantaasialugudest õuduseni, müstikast alternatiivajaloo ja teadusliku fantastikani.

Kaanepildi autoriks on Meelis Krošetskin.

Lingid:
Jutt «Viljakoll» wõrgus
Kogumiku ja tekstide arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Kogumik wõrgupoes Raamatukoi
Kogumik wõrgupoes Apollo
Kogumik wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

09-06-2006

Lisas: Jüri Kallas

Laupäeval, 6. mail jagati välja selleaastased Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) Nebula auhinnad. Õhtujuhiks oli Connie Willis.

Romaan:
Joe Haldeman «Camouflage» ( «Analog Science Fiction and Fact» 2004; märts – mai ja Ace)

Lühiromaan:
Kelly Link «Magic for Beginners» (Kelly Link «Magic for Beginners» ( Small Beer Press) ja «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2005; september)

Jutustus:
Kelly Link «The Faery Handbag» (Ellen Datlow – Terri Windling ( koost.) «The Faery Reel: Tales from the Twilight Realm» ( Viking))

Lühijutt:
Carol Emshwiller «I Live With You» ( «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2005; märts)

Stsenaarium:
Joss Whedon «Serenity» ( Universal Pictures ja «Serenity: The Official Visual Companion» ( Titan))

*

Nebula statuut lubab kandideerida mitme aasta teostel ning seetõttu ongi romaani ja jutustuse esmatrüki aastaks 2004 ning lühiromaani ja -jutu esmatrüki aastaks 2005.

Joe Haldemani romaan on varem juba võitnud James Tiptree, Jr. mälestusauhinna (õigemini jagas seda Johanna Sinisalo esikromaani tõlkega) ja kaguosariikide autorite ulmesaavutuste auhinna.

Kelly Linki jutustus võitis ka Hugo ja jagas ajakirja «Locus» küsitlusel esikohta ning on olnud veel vähemasti kolme auhinna finalist. Kelly Link on juba üheksas autor, kes on ühel aastal võitnud kaks Nebula auhinda.

Lingid:
2006 Nebula Awards Weekend
2005 Final Nebula Ballot
Lühiromaani «Magic for Beginners» arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Jutustuse «The Faery Handbag» arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Lühijutu «I Live With You» arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Filmi «Serenity» ametlik sait
Filmi «Serenity» ametlik austraalia sait
Filmi «Serenity» Wikipedia kirje

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

12-05-2006

Lisas: Jüri Kallas, Pronto

Täna suri Stanisław Lem (12. september 1921 – 27. märts 2006).

Stanisław Lem debüteeris ulmes 1946. aastal lühiromaaniga «Człowiek z Marsa». Hiljem ta seda ning mitmeid teisigi varasemaid tekste häbenes. Esimene raamat, mida autor ka hiljem täielikult kordaläinuks tunnistas oli jutukogu «Dzienniki gwiazdowe» (1957). Järgnesid romaanid «Eden» (1959), «Śledztwo» (1959), «Powrót z gwiazd» (1961), «Solaris» (1961), «Pamiętnik znaleziony w wannie» (1961), «Głos Pana» (1968), «Wizja lokalna» (1982), «Pokój na Ziemi» (1985) ja «Fiasko» (1986). Arvukatest kogumikest peaks nimetama «Inwazja z Aldebarana» (1959), «Księga robotów» (1961), «Noc księżycowa» (1963), «Niezwyciężony i inne opowiadania» (1964), «Bajki robotów» (1964), «Polowanie» (1965), «Cyberiada» (1965), «Opowieści o pilocie Pirxie» (1968), «Bezsenność» (1971), «Doskonała próżnia» (1971), «Wielkość urojona» (1973), «Maska» (1976), «Powtórka» (1979), «Prowokacja» (1984) ja «Biblioteka XXI wieku» (1986). Väärib mainimist, et Stanisław Lemi autorikogu sisaldas lisaks juttudele sageli ka kuuldemängude tekste, telestsenaariumite käsikirju ning arvustusi ja saatesõnu fiktiivsetele raamatutele.

Mitteilukirjanduslikest teostest väärivad esiletõstmist filosoofilised «Dialogi» (1957), «Summa technologiae» (1964), «Filozofia przypadku» (1968), «Rozprawy i szkice» (1975), «Tajemnica chińskiego pokoju» (1996), «Bomba megabitowa» (1999) ja «Okamgnienie» (2000). Samas tuleb tunnistada, et filosoofilise traktaadi ja ilukirjanduse vaheline piir on Stanisław Lemi loomingus alati hämar olnud. Märkimist väärivad veel ka kirjanduskriitika kogu «Wejście na orbitę» (1962), autobiograafiline romaan «Wysoki zamek» (1966) ja kaheköiteline lääne ulmet enam kui kliiniliselt lahkav «Fantastyka i futurologia» (1970). Kirjaniku katsetusi tavaproosa vallas peetakse üldiselt ebaõnnestunuks.

Stanisław Lemi tekste on palju ekraniseeritud, kuid tahaks nimetada Andrei Tarkovski lavastatud filmi «Солярис» (1972) ja eesti-poola ühisfilmi «Navigaator Pirx» (1979).

Stanisław Lemi teoseid on tõlgitud enamikesse kultuurkeeltesse, ka eesti keelde. Esimesteks raamatuteks said kaks ««Loomingu» Raamatukogu» vihikut: «Ijon Tichy kosmoserändude päevikud» (1962; nr. 22) ja «Ijon Tichy mälestused» (1967; nr. 49). Sarjas «Mirabilia» ilmus 1976. aastal romaan «Tagasitulek tähtede juurest» ( Powrót z gwiazd) ja sarjas «Põnevik» romaanidekogu «Solaris. Eeden» (1989). Üksikuid jutte on ilmunud ka ajakirjades «Horisont», «Noorus», «Nõukogude Naine» ja «Põhjanael». Eesti Raadios on ette loetud Stanisław Lemi jutte ning lavastatud ka vähemasti üks kuuldemäng. Kahjuks lõppes koos nõukogude võimuga ka Stanisław Lemi avaldamine Eestis, sest uuemal ajal on ilmunud vaid kaks kordustrükki: ilmselgete haltuura tunnustega valik «Ijon Tichy kosmoserändude päevikud. Ijon Tichy mälestused» (2003) ning hõlptulu teeniv «Solaris» (2005).

Kuigi Stanisław Lem on tuntuim poola ulmekirjanik, olid tema suhted poola fändomiga pingelised. Stanisław Lem oli ulme suhtes enam kui kriitiline ning seostas oma tegevust vägagi vastumeelselt ulmega. Ühes intervjuus, kus toodi ulme kaitseks argument, et Lemi enda teosed on ju vähemasti head… siis Lem kommenteeris seda argumenti sapise märkusega, et ei ole ju meeldiv olla ühesilmne juht karja pimedate eesotsas.

Lingid:
Autori koduleht
Autori filmograafia
Stanisław Lem (Wikipedia)
Lehekülg Stanisław Lemi sünnilinna saidil
Autor Ulmekirjanduse BAASis
Autor wõrgupoes Raamatukoi

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

27-03-2006

Lisas: Jüri Kallas

Kujutle, et tunned maailma oma jalge all liikumas…

Kujutle, et kukud oma linnast välja ja leiad end võhivõõrast maailmast…

Just nii juhtus Tomiga. Ja nüüd on ta kitsikuses – mahajäetud inimtühjale kõnnumaale koos sõjaka, moonutatud näoga tüdrukuga, eemale kistud oma armastatud tütarlapsest ja reedetud oma iidoli poolt.

Eesti keeles ilmus Philip Reeve’i romaan «Surelikud masinad» ( Mortal Engines; 2001). Raamat on sarja «The Hungry City Chronicles» avaköide, millele järgnevad «Predator’s Gold» (2003), «Infernal Devices» (2005) ja «A Darkling Plain» (2006). Lähikuudel peaks eesti keeles ilmuma ka sarja teine köide.

Romaani tõlkis Kristina Uluots ja avaldas kirjastus «Tiritamm».

Lingid:
The Hungry City Chronicles (Wikipedia)
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

23-03-2006

Lisas: Jüri Kallas

Sedapuhku tegutseb Rincewind mandril, mis sarnaneb kahtlaselt Austraaliaga, on väga palav ja kuiv ning enamik taimi ja loomi on seal mürgised. Tema saabumine on rikkunud aegruumi pidevust ning tal tuleb see viga ära parandada, enne kui kogu manner ära kuivab ja olematusse kaob. Asja teeb pisut raskemaks seegi, et tegelik probleem paikneb 30 000 aasta taguses minevikus. Samal ajal aga on Rincewind pääsenud terve nahaga hullematestki olukordadest ning tema ja Pagas teevad, mida suudavad, et eelkõige Rincewindi nahka päästa.

Romaani «Viimane manner» ( The Last Continent; 1998) tõlkis Allan Eichenbaum ja avaldas «F-sarjas» kirjastus «Varrak». Kaanepildi autoriks on taas Hillar Mets.

Romaan «Viimane manner» kuulub Kettamaailma-sarja nn. Rincewindi alamsarja.

Lingid:
Autori koduleht
Autori ja Kettamaailma koduleht
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

21-03-2006

Lisas: Jüri Kallas

Suri Olimar Kallas (19. detsember 1929 – 13. märts 2006), mees, keda võib pidada (nõukogude) Eesti koomiksi sünonüümiks.

«Ta proovis kõike vingest satiirist musta huumorini. Kuni ükskord ütles: kõik, karikatuur nõuab linnamehe elu ja noore mehe head närvi,» on kunstniku vend Teet Kallas meenutanud.

Kuigi Olimar Kallas on teinud pilapilte, raamatuillustratsioone ja isegi akvarelle, mäletab suur hulk inimesi teda eelkõige omamaise koomiksi ühe viljakama praktikuna. Olimar Kallas on avaldanud koomiksikogu «3 lugu» (1979) ja eraldi vihikutena koomiksid «Proovisõit» (1981), «Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel» (1986), «Parem käsi tegutseb» (1995). Kui olude lahedamaks muutudes püüti käima panna ka omamaist koomiksiajakirja «Pildivihik», siis oli üsna loogiline, et esimese vihiku hõlmas Olimar Kallase «Kevadtriller» (1990). Enamikku Olimar Kallase koomiksitest seovad üheks maailmaks ikka ja jälle korduma kippuvad tegelased: Krahv, Ulmik, Tundel, Kraaps, Beebilõug jt.

Lingid:
Wimberg «Olimar ja Kiviküla kangelased» (Eesti Päevaleht)
Mari Laaniste «Lahkus Olimar Kallas – mees Kivikülast» (Postimees)
Koomiksikogu «3 lugu» (1979) wõrgus (Monteneta)
Koomiks «Proovisõit» (1981) wõrgus (Monteneta)
Koomiks «Proovisõit» (1981) wõrgus (Koomuskileht)
Koomiks «Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel» (1986) wõrgus
Koomiks «Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel» (1986) wõrgus (Koomuskileht)
Koomiks «Kevadtriller» (1990) wõrgus (Koomuskileht)
Koomiks «Parem käsi tegutseb» (1995) wõrgus (Koomuskileht)
Autor wõrgupoes Raamatukoi

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

21-03-2006

Lisas: Jüri Kallas

Arheoloogide peres kasvavad kaks võsukest. Hooldavad usbekitarist ema kassikarja ning jagelevad omavahel vana-egiptuse keeles. Kohalik pereisa on kerge kiiksuga – otsib oma väljakaevamistelt iidsetel aegadel maandunud tulnukate säilmeid ja kosmoselaevu. Lõpuks leiabki ühe sellise. Kosmoselaeva nimelt. Vanast Egiptusest pärit kivirahnu seest.

Nõnda kirjutas Ulmekirjanduse BAASis Avo Nappo oma arvustuses Juli Burkini ja Sergei Lukjanenko romaanile «Сегодня, мама!» (1997). Romaan on esimene osa humoristlikust lasteulme triloogiast «Остров Русь».

Nüüdseks on lõppenud just sellel romaanil põhineva filmi «Азирис Нуна» võtted.

16. märtsil esilinastuvat filmi reklaamitakse kui kogupere kassatükki, kus rohkelt vaatemängu ja arvutiga loodud eriefekte. Sisuks kahe poisikluti seiklused ajas ja ruumis. Filmiti põhiliselt öises Moskvas ja Mosfilmi paviljonides, loodusvõtteid tehti ka Egiptuses. Filmi eelarve on 3,5 miljonit dollarit.

Lingid:
Romaani arvustused BAASis
Filmi ametlik koduleht
Uudisnupp filmi valmimise kohta (ajakiri «KinoKadr»)
Kaadrid filmist (ajakiri «KinoKadr»)
Treiler (ajakiri «KinoKadr»)
Juli Burkini ametlik koduleht
Sergei Lukjanenko vana koduleht (Russkaja Fantastika)
Sergei Lukjanenko uus koduleht
Sergei Lukjanenko rahvusvaheline koduleht
Sergei Lukjanenko loomingu austajate klubi

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

02-02-2006

Lisas: Jüri Kallas

Haldjaprints Pyrguse elu satub hädaohtu, kui tal tekib vastasseis deemonite ja mässuliste haldjatega. Lisaks sepitsetakse intriige tema isa, Haldjakuninga, tapmiseks ja kogu riik on kaose äärel. Tundub, et printsi on võimalik päästa ainult teda igivana portaali kasutades inimeste maailma saates. Paraku ei satu prints sinna, kuhu vaja. Õnneks tulevad talle appi endine pangaröövel ja iga töö peale meister, umbes tema enda vanune Henry, kes aitavad tal koju tagasi pöörduda, et ta saaks koos õega nende elu ümbritsevad mõistatused lahendada.

Eesti keeles ilmus Herbie Brennani romaan «Haldjasõjad» ( Faerie Wars; 2003), mis on esimene romaan samanimelisest sarjast.

Herbie Brennan debüteeris ulmes 1973. aastal, mil ajakirja «Analog Science Fiction—Science Fact» märtsinumbris ilmus kirjaniku lühijutt «Death of God». Seitsme aastaga avaldas Herbie Brennan juhtivates ulmeajakirjades «Analog Science Fiction—Science Fact», «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» ja «Galaxy Science Fiction» viisteist ulmejuttu. Tunnustus tuli siiski esoteerika- ja lasteraamatutega. Ka haldjasõdade romaanid on mõeldud eelkõige lastest lugejatele… samas võib öelda, et nendega saavutas ta enam kuulsust, kui kogu varasema loominguga kokku.

Romaani tõlkis Liisi Ojamaa ning avaldas pehmekaanelisena kirjastus «Varrak».

Lingid:
Herbie Brennan’s Bookself
Herbie Brennan (Bloomsbury author information)
Herbie Brennan`s Faerie Wars
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

01-02-2006

Lisas: Jüri Kallas

Dan Simmonsi saaga viimane raamat algab Paavst Julius XV surma ja ülestõusmisega ning uue messia Aenea täisikka jõudmisega. Koos oma kaitsja Endymioniga alustab Aenea oma viimast missiooni, mille eesmärgiks on leida universumi aluseks olev kude ja seda mõista.

Eesti keeles ilmus Dan Simmonsi romaani «Endymioni tõus» ( The Rise of Endymion; 1997) kauaoodatud tõlge.

Romaani tõlkis Mario Kivistik ning avaldas kirjastus «Varrak» oma «F-sarjas».

Lingid:
Autori koduleht
Romaanist kirjastuse «Varrak» kodulehel
Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis
Romaan wõrgupoes Raamatukoi
Romaan wõrgupoes Apollo
Romaan wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

31-01-2006

Lisas: Jüri Kallas

Uue ja silmapaistva Eesti noorautori esikteos, mis ületab žanripiirid ning seob endaga absurdi, groteski, ulme, draama ning komöödia tunnused läbi tosinate lühilugude. Mikk Pärnits (kes kasutab võrgus kirjutades ka pseudonüümi Adrian Shepard) on ilma kahtluseta kirjanduslikult andekas. Eriti tema vanust 19 aastat silmas pidades on paljutõotav isegi vähe öeldud. Omamoodi mõtlemine ja uudne lähenemine iseenesest pole muidugi veel trumbid, millest piisaks kirjandusliku elamuse tekitamiseks, kuid Pärnitsal on oskust neid trumpe efektselt lauale heita.

Just sellist teksti võib lugeda Mikk Pärnitsa esikkogu «Näiv on jääv» tagakaanelt. Reaalsus on aga pisut teistsugune: autori ainsaks saavutuseks kirjanduspõllul on senini 6-7. koha jagamine ajakirja «Algernon» Jaanipäeva jutuvõistlusel tekstiga «Ööbik». Ka pole end kirjanikuna tõestanud ei Adrian Shepard, ei Pink Jackal… ajakirjas «Algernon» leiab need nimed vaid kirjanurgas laamendamast.

Kõvaköitelise raamatu avaldas kirjastus «j&o Art cologne».

Lingid:
Autori inglisekeelsed tekstid (The Temple of Dagon)
Raamat wõrgupoes Raamatukoi
Raamat wõrgupoes Apollo
Raamat wõrgupoes Rahva Raamat

Kommentaarid

Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .

31-01-2006

Lisas: Jüri Kallas