Ulme.ee

Kirjastuselt Fantaasia on ilmunud “Täheaeg 6: Pika talve algus”. Lisaks eesti ulme tipptegijatele Indrek Harglale, Karen Orlaule ja Siim Veskimehele leiab siit Charles Strossi ning Kirill Jeskovi loomingut. Kogumikus on ka uue lootustandva Eesti autori Marcus Kaasi lugu “Pika talve algus”.

Kogumiku lood on järgmised:
Indrek Hargla «Doanizarre udulaam»
Marcus Kaas «Pika talve algus»
Karen Orlau «Elagu kuninganna»
Siim Veskimees «Ohutusnõuded laavalehmade läheduses»
Charles Stross «Poiss ja tema jumal»
Kirill Jeskov «Déja vu»
Siim Veskimees: «Romaanivõistlusest 2008»

Koostaja: Raul Sulbi

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

14-09-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Robin Hobbi Farseeri triloogia teise osa teine raamat. Tõlkinud Kaaren Kaer.

Elu Hirvelossis muutub üha lohutumaks. Verity leiab, et tema kuningriigi võivad päästa veel vaid legendaarsed Elderlingid ning seepärast lahkub ta lossist ja läheb neid otsima. Fitz jääb maha, püüdes pakkuda seltsi Verity kuningannale. Tema kartused ja kahtlused aga süvenevad, sest kuninga tervis näib halvemaks muutuvat, Narri jutt on üha mõistatuslikum ning seltsi ja lohutust pakub Fitzile vaid tema hunt.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

05-09-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastus Varrak on välja andnud Terry Pratchetti järjekordse Kettamaailma loo pealkirjaga “Malakas”. Tõlkinud Allan Eichenbaum.

Seekord ootab lugejat jälle kohtumine Ankh-Morporki linnavahtidega, kes on vahepealsete raamatute jooksul muutunud erakordselt multikultuurseteks. Vahtkonda kuuluvad päkapikud, trollid, zombid, veesülitid, libahunt ja uks pole päriselt suletud isegi vampiiridele. Nüüd aga seisab Sam Vimes silmitsi tõsise probleemiga, mis on alguse saanud Koomi orust, kus trollid varitsesid päkapikke või päkapikud varitsesid trolle. Igatahes käis seal sageli madin. See kõik oli aga ammu ja toimus kaugel. Nüüd aga peab Vimes lahendama üheainsa päkapiku mõrvajuhtumi, sest muidu läheb uuesti märuliks. Ja mitte kauges Koomi orus, vaid palju lähemal.

05-09-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kes julgeb vaadata tema silmadesse?

Nägijal on võime näha hinge kõige varjatumatesse soppidesse.
On keegi midagi varastanud. Või kellelegi kurja teinud. Või suisa kellegi maha löönud. Siis kutsutakse Nägija.

Leidub ju inimesi, kes võivad ilma häbi tundmata kurja teha, neid, kes oskavad oma häbitegu varjata ning terve rea häid vabandusi leida, seni kuni nad ka ise uskuma hakkavad, et neil on õigus teistele haiget teha. Kui aga nägija kohale jõuab, siis ei saa nad enam peita. Siis ei saa nad enam oma tegusid varjata, ei enda ega teiste eest.

Nägija tütar on taani kirjaniku Lene Kaaberbooli (s. 1960) esimene raamat Nägija-sarjast. 11-aastane Dina on emalt pärinud võime inimesele silma vaadates näha tema süngeimaid ja varjatumaidki saladusi. Kui Dina ema ühel päeval Dunarki lossi kurjategijat ära tundma kutsutakse, peab Dina talle õige pea järgnema, et päästa ema julma Drakani küüsist. Algab seiklus draakonite valvatud lossis ning Dina õpib oma võimeid õigesti kasutama.

Kirjastus Tiritamm, tõlkija Lea Reitel Hoyer.

24-08-2009

Lisas: Iris Jeletski

“Läheme siis meie ka filmi vaatama,” sõnas Viktor taldrikut õrnalt enda poole tõmmates. “Aga teistele võiks rääkida, et vaim tuli välja ja …” Lause jäi lõpetamata, sest taldrik rebis end Viktori sõrmede alt lahti ning libises äkilise hooga lava suunas. […]

“Idioot! Miks sa nii tegid? Ma oleksin rabanduse saanud!” Veronikal oli ehmatusest nutt kurgus.

“Ma … ma ei teinud midagi … ta ise läks … ausõna.” kokutas samavõrd jahmunud Viktor.

«Okultismiklubi» on inspireeritud Vana-Kuuste kandis aset leidvatest paranähtustest ning Kuuste Q-klubi ulmelistest seiklustest. Raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.

Romaan ilmus kirjastuse Tänapäev pehmekaanelises sarjas «Tänapäeva noorsooromaan».

Kersti Kivirüüt peaks ka ajakirja «Algernon» lugejatele juba üsna tuttav nimi olema.

Kersti Kivirüüt ajakirjas «Algernon»

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

18-08-2009

Lisas: Jüri Kallas

Mõrv, vägivald ja nõiakunst… Kirjastuselt Ersen on ilmunud Maria V. Snyderi „Mürgiõpetus”. Tõlkija Ketlin Tamm.

Surnukirstutaolisesse pimedusse lukustatuna ei suuda ma Reyadi tapmisega seotud mälestusi peast tõrjuda. Ta vääris surma, kuid vastavalt seadusele pean minagi surema. Ixias karistatakse mõrtsukaid surmanuhtlusega. Ja nüüd ma siis ootangi võllaminekut. Ent sama seadus, mis mind hukule määrab, võib mind ka päästa. Ixia degusteerija – kelle ülesanne on veenduda, et komandöri söögi sees ei leiduks mürki – on surnud. Seaduse järgi tuleb tema ametikohta pakkuda järgmisele hukatavale ehk minule.

31-07-2009

Lisas: Iris Jeletski

Robert Randma romaani „Sigaret“ on välja andnud kirjastus Eesti Päevaleht. Romaan räägib inimkehade külastamisest ja seiklemisest võõrastes kehades. Robert Randma sündis 24. jaanuaril 1984 Tallinnas. Teda paelub absurdimaiguline reaalsus. “Sigaret” on autori esikromaan.

Sa ärkad inimtühjas majas teadmata kuidas sinna said ja taipad, et keegi on su kehas käinud ning selle üle võtnud. Sa ei mäleta oma lähiminevikku ning vaatad oma kolletavaid käsi ja mõistad, et pole midagi muud kui kest – kui riistvara, mis on programmideta kasutu. Jalutad kesklinna tänavaile ning jälgid inimesi kui numbreid ja mõtled, et kelle keha võtaksid üle siis, kui saaksid võimaluse elada ükskõik kellena. Keda tahaksid kogeda? Avad suu ja lendad välja oma liigvanast kehast ning pöörad tänaval ümber krõmps-värske uue ihu sees. Taipad, et ihaldamine ei saa iial olla nii võimas tunne, kui seda on inimkehade külastamine. Su nimi on Raul ja sa oled rändhing ning koged elu nagu ei keegi teine. Elad nii naise kui mehena, nii nooruki kui vanurina ja ei mõtle kunagi, et tahaks olla keegi teine, sest unistamine on sulle võõras. Oledki iseenda unistus.

29-07-2009

Lisas: Iris Jeletski

«Airman: Taevas sündinud poiss» on põnev seiklusjutt, mis viib lugeja sada aastat ajas tagasi Euroopasse, kus kohtume Conori-nimelise poisiga. Conor on igati tavaline teismeline poiss, kui välja arvata üks tõsiasi: tema suurimaks unistuseks on avastada lendamise saladused. Iirimaa ranniku lähedal asuvas rahumeelses Saltee kuningriigis üles kasvades ei oska poiss aimatagi, kuidas tema elu ühel saatuslikul päeval muutub …

Avastanud juhuslikult Saltee kuninga vastu plaanitava vandenõu, lavastatakse Conor süüdi riigipöördekatses, tembeldatakse ta reeturiks ning heidetakse Little Saltee saarel asuvasse vanglasse. Conoril tuleb elus püsimiseks mängu panna kõik oma oskused. Saarelt põgenemiseks on aga ainult üks moodus: lennata. Nii mööduvadki Conori üksildased kuud vangikongi seintele lennumasinate jooniseid kritseldades. Kuudest saavad aastad ning lõpuks peab Conor oma revolutsioonilisi kavandeid usaldama…

Raamatu autor Eoin Colfer peaks eesti lugejatele tuttav olema romaanide «Artemis Fowl» (2001, ek 2003) ja «Soovileht» (The Wish List; 2000, ek 2005) põhjal.

Romaani «Airman: Taevas sündinud poiss» (Airman, 2008) avaldas kirjastus Pilgrim ning märkimist väärib ka tõsiasi, et mahuka teose tõlkija Joonas Orav on üsna noor inimene.

27-07-2009

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastus Pegasus andis välja Michael Scotti sarja “Surematu Nicholas Flameli saladused” teise raamatu “Maag”.

Tõlkinud Bibi Raid.

Pärast Ojaist põgenemist saabuvad Nicholas, Sophie, Josh ja Scatty Pariisi. Tulede linna. Nicholas Flameli kodulinna. Kuid tema naasmine on kõike muud kui südantsoojendav. Pariisis elab Niccolò Machiavelli, surematu kirjanik ja tuntud kunstikollektsionäär, kes töötab Dee’ heaks. Ta on Nicholas’l ja Perenellel tihedalt kannul ning neil hakkab aeg otsa saama. Iga ilma raamatuta veedetud päev lisab nende vanusele ühe aasta: nende võlujõud nõrgeneb ja nende kehad muutuvad üha hapramaks. Flameli jaoks saab ettekuulutus aga üha selgemaks. On kätte jõudnud aeg, et Sophie teise elemendimaagia ära õpiks. Tulemaagia.

Ainult üks mees võib seda tüdrukule õpetada: Flameli endine õpilane krahv Saint-Germain – alkeemik, võlur ja rokkstaar.
Josh ja Sophie Newman on inimkonna ainus lootus. Kui nad just enne üksteise vastu ei pööra.

Mütoloogiliste ja folkloorsete teoste autor Michael Scott on üks Iirimaa edukamaid kirjanikke. Fantaasia-, ulme-, ja õuduskirjanduse ning folkloori vanameistrit nimetas Irish Times “nende saarte Fantaasiakuningaks”.

23-07-2009

Lisas: Iris Jeletski

Eesti ulmefännide iga-aastane kokkusaamine Estcon toimus sel aastal 17.–19. juulil Taevaskoja Puhkemajas.

Ürituse üheks kulminatsioonipunktiks oli kindlasti ulmeauhinna Stalker selleaastaste võitjate väljakuuulutamine.

Parimad 2008. aastal eesti keeles ilmunud ulmeteosed ja auhinna Stalker 2009 võitjad on.

Parim tõlkeromaan
Sergei Lukjanenko «Öine vahtkond» (Ночной Дозор, 1998)
Raamatu tõlkis Tanel Rõigas ja avaldas kirjastus Varrak.

Parim antoloogia või kogumik
Poul Anderson «Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud»
Raamatu koostasid Andri Riid ja Raul Sulbi ning avaldas kirjastus Fantaasia.

Parim tõlkejutt
Paolo Bacigalupi jutustus «Flööditüdruk» (The Fluted Girl, 2003)
Tõlkis Kaspar Müürsepp ja ilmus see Raul Sulbi koostatud almanahhis «Täheaeg 4: Flööditüdruk», mille avaldas kirjastus Fantaasia.

Parim eesti autori romaan
Leo Kunnas «Gort Ashryn: I osa. Enne viimast sõda»
Romaani avaldas Eesti Päevalehe kirjastus.

Parim eesti autori lühiromaan või jutustus
Indrek Hargla jutustus «Minu päevad Liinaga»
Ilmus ajakirja «Looming» kaheksandas numbris.

Parim eesti autori lühijutt
Laur Kraft «Ultima Cthule»
Ilmus ajakirja «Algernon» aprillinumbris.

20-07-2009

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastuse Varrak vahendusel ilmus eesti keeles George R. R. Martini fantasysarja «Jää ja tule laul» teise romaani «Kuningate heitlus» (A Clash of Kings; 1999) tagumine pool. Raamatu ootamatu ilmumise ajendiks sai autori külaskäik Eestisse.

Kuningate heitlus Raudtrooni pärast on täies hoos. Tormiotsa all pääsevad valla tumedad jõud, Kuningalinna müüridelt lendab turmtuld ja Mustal Kärejõel põlevad laevad, mehed ja vesi. Robb ja tema liitlased saavutavad läänes ja Kolmjõel küll võidu võidu järel, kuid ükski neist pole paraku otsustav. Sõtta sekkuvad raudsaarlased ja meri tuleb Talitundrusse, nagu kaemisunenäos ennustatud. Kaugel idas astub Daenerys Targaryen peljatud Koolmatute Kotta, ja sammukese lähemale oma eesmärgile. Teisel pool Müüri aga kogunevad metslased Müüritaguse kuninga juhtimisel pealetungiks, abiks olendid, kes on seni esinenud vaid legendides…

Romaani on tõlkinud Mario Kivistik ning kaanekujunduse on teinud Toomas Niklus.

13-07-2009

Lisas: Jüri Kallas

Täna, 13. juulil külastab Eestit üks paremaid ja tuntumaid tänapäeva ulmekirjanikke George R. R. Martin. Eesti lugejatele on ta tuntud eelkõige «Jää ja tule laulu» sarja autorina, tema eepilisi fantaasiaromaane loetakse aga terves maailmas ning iga uut raamatut oodatakse innukalt ja hinge kinni pidades.

Kõigil huvilistel on võimalus kohtuda George R. R. Martiniga täna, 13. juulil kell 17.00 Tallinnas, Rahva Raamatu kaupluses Viru keskuses.

Kohal on ka Mario Kivistik – Martini raamatute tõlkija Eestis.

Tänasest on müügil ka Martini «Jää ja tule laulu» sarja järgmine osa. Tegemist on fantaasiasarjaga, mille tegevus toimub muinasjutulises maailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. «Jää ja tule laulu» peetakse üheks parimaks viimastel aastatel kirjutatud fantaasiasaagaks ning seda on palju võrreldud ka Tolkieni «Sõrmuste isandaga».

13-07-2009

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastuselt Fantaasia ilmus Marion Andra “Algolagnia”, romaanivõistlusel 3. koha saanud romaan. Raamat sarjast “Sündmuste horisont”.

Pealkiri (kreeka keeles – valuhimu) tähendab seksuaalset eripära, kus naudinguallikaks on valu. Seoses sellega käsitletakse ühe vampiirikogukonna elu, mis kasutab noori, suuremas osas teismelisi, oma toiduallikana, sundides neid enda juures elama, kuigi üllataval kombel ei paista noortel selle vastu midagi olevat, sest vastutasuks pakuvad vampiirid neile mingisugust, olgugi kesist, elumõtet ja eemaldavad neid nende igapäevamuredest.

10-07-2009

Lisas: Iris Jeletski

Haldjakesed kipuvad oma õnnistamistega pisut mööda panema. Kohe väga mööda. Aga nii untsu, kui seekord, pole nende ettekuulutus veel kunagi läinud. Ja seetõttu tulebki talu karjapoisil oma amet maha panna ning koos koeraga laia maailma minna. Mis küll suurt päästmist ei nõua, aga kui väga vaja, siis natukene võib ju ikka. Pealegi on need kangelase teod sellised pirtsakad tegelased, et kui neile ikka on määratud tehtud saada, siis seda nad ka peavad saama. Sadagu taevast pussnuge või pisikesi plikasid.

«Üks peiarijutt suurest sangarist, tema truust sõbrast, haldjakestest, rändrüütlitest ja korradi kuningatütrest» on sarja Verte!, mis keskendub uute eesti autorite esikteoste avaldamisele, teine raamat. Kas tegemist on koomilise fantaasia või lihtsalt muheda muinasjutuga täiskasvanutele, seda peab lugeja ise otsustama.

Romaani autoriks on Bix Pokupoeg, kes peaks olema hästi tuntud kõigile wõrgukirjanduse huvilistele. «Igasugu pisemaid kirjatükke on mul juba varemgi avalikkuse ette jõudnud. Enamasti küll virtuaalsel kujul – kas siis Poognas või Algernoni veebiajakirjas. Mõni peenemat sorti luuletus on endale isegi viisi saanud ning sel moel plaadilettidele ära eksinud. Aga vot sihandne pakk paberit korraga kaante vahele…,» räägib Pokupoeg ise.

Illustratsioonid on joonistanud Mihkel Mõttus ning raamatu on kujundanud Heiko Unt.

Romaani blogi leiab huviline aga siit!

07-07-2009

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastus Pegasus andis välja Stephenie Meyeri vampiirisaaga kolmanda osa “Päikesevarjutus”. Tõlkinud Marge Paal.

“Bella?”
Edwardi vaikne hääl kostis mu selja tagant. Ma pöördusin ringi ja nägin teda kergel sammul verandatrepist üles hüppamas, juuksed jooksmisest tuulesasitud. Ta haaras mind otsekohe oma embusse ja suudles mind jälle. See suudlus kohutas mind. Viisis, kuidas tema huuled minu omi riivasid, oli liiga palju pinget, liiga tugevaid tundmusi – just nagu kartnuks ta, et meile olid jäänud veel vaid loetud hetked.

Seattle’it vapustab rida salapäraseid tapmisi ning ähvardav oht sunnib igipõliseid vaenlasi liitu sõlmima. Bella kistakse üha sügavamale müütide ja üleloomulikkuse maailma, kus võitlust ja vastuseisu on oodata rohkem kui ühel tasandil ning head ja kurja, lähedast ja kauget, elu ja surma tundub eraldavat vaid õhkõrn piir. Bella peab tegema mitmeid valikuid ja tõdema, et minevikuvarjud on visad järgnema ja kättemaksuhimu niisama kergesti ei kustu…

„Päikesevarjutus“ on rahvusvaheliste menukite „Videviku“ ja „Noorkuu“ järg.

06-07-2009

Lisas: Iris Jeletski