Ulme.ee

Sarjas „Sündmuste horisont” on ilmunud 16. raamat – Roger Zelazny Amberi kroonikate 7. osa pealkirjaga „Amberi veri”.

Elu noore Merlini ymber läheb aina segasemaks, nähtamatuid ja väga võimekaid vaenlasi näib aina kogunevat…

„Kaheksa aastat oli mu elu olnud suhteliselt rahulik – kui mitte arvestada aprillikuu kolmekümnendaid päevi, sest alati püüdis keegi mind siis tappa. Viimasel kolmekümnendal aprillil lagunes see kõik aga koost – just siis, kui mulle tundus, et on aeg otsad kokku tõmmata. Tondiratas, minu eraviisiline projekt, oli valmis ehitatud, töölt olin ma end lahti võtnud, asjad olid kokku pakitud ja ma olin valmis kolima sinna, kus rohi on rohelisem. Olin jäänud paigale vaid seepärast, et morbiidse kaaluga päev oli lähedal ning ma olin otsustanud kindlaks teha, kes ja miks minu elu kallale kipub.
Selle päeva hommikul ilmus Luke, tuues kaasa sõnumi Julialt, mu endiselt tüdrukult. Julia kirjutas, et tahab minuga kohtuda. Nii et ma käisin tema juurest läbi ja leidsin ta tapetuna, ilmselt koeralaadse eluka poolt, kes kohe ründas ka mind. Mul läks korda see peletis hävitada. Enne sündmuskohast kadumist vaatasin korteris kiiruga ringi, leidsin mõned veidrad mängukaardid ja haarasin need kaasa.
Leitud kaardid sarnanesid sedavõrd Amberi ja Kaose Kodade maagilistele tarotikaartidele, et minusugune võlur lihtsalt ei saanud nende suhtes ükskõikseks jääda.
Jah, ma olen võlur. Minu nimi on Merlin, minu isa on Corwin Amberist ja minu ema on Dara Kaose Kodadest, kohalike sõprade ja tuttavate jaoks olin ma aga Merl Corey: andekas, võluv, teravmeelne, sportlik… Või lugege täpsema kirjelduse saamiseks parem Castiglionet või lord Byronit, sest lisaks muule olen ma ka tagasihoidlik, endassesulgunud ja sõnakehv.”

Raamatu arvustused Ulmekirjanduse Baasis

16-03-2010

Lisas: Ats Miller

Reegel number 3: Ära jõllita nähtamatuid haldjaid. Aislinn on alati haldjaid näinud. Need võimsad ja ohtlikud olendid liiguvad nähtamatutena surelike maailmas. Aislinn kardab nende julmust, eriti seda, et nad saavad teada tema Haldjapilgust, ning soovib, et ta oleks nende olemasolu suhtes sama pime kui teised temaealised.

Melissa Marri suurepärases 21. sajandi muinasjutus põimuvad haldjaintriigid, surelike armastus ja iidsete reeglite ning tänapäevaste ootuste põrkumine. Kirjastus Pegasus, tõlkinud Bibi Raid.

Reegel number 2: Ära vasta nähtamatutele haldjatele. Nüüd on haldjad hakanud teda jälitama. Üks neist, Keenan, kes on üheaegselt nii hirmuäratav kui ka peibutav, üritab temaga rääkida ja küsib küsimusi, millele Aislinn vastata ei julge.

Reegel number 1: Ära kunagi ärata haldjates enda vastu huvi. Aga nüüd on juba liiga hilja. Keenan on Suvekuningas, kes on üheksa sajandit oma kuningannat otsinud. Ilma temata saab suvi ise otsa. Ta on pähe võtnud, et Aislinnist peab iga hinna eest Suvekuninganna saama – hoolimata tüdruku enda plaanidest või soovidest.

Korraga ei kehti enam ükski Aislinni siiani kaitsnud reegel ja kõik on ohus: tema vabadus, tema parim sõber Seth, tema elu, kõik.

17-02-2010

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Pegasus on ilmunud Philip Reeve’i «Põrgulikuid leiutised» (tõlkinud Kristina Uluots). See on «Surelike masinate» (eesti k 2006 ) ja «Kuldseeklite» ( eesti k 2006) järel kolmas raamat sarjast Surelike Masinate Maailm.

Kuusteist aastat pärast Kuldseeklite tegevusaega on liikumispooldajate ja liikumisvastaste konflikt kasvanud sõjaks. Tomi ja Hesteri tütar Wren on tüdinud rahulikust elust Vinelandi Anchorage’is, kuhu muu maailma uudised ei jõua. Kui Kadunud Poisid Anchorage’i peidetud aaret jahtides Ameerikasse saabuvad, tahab Wren nendega kaasa minna, maailma vaatama ja seiklusi otsima. Ta lähebki kaasa – vangina.

Põnev ja seiklusrohke lugu munitsipaaldarvinismi ja liikumisvastaste kokkupõrkest ning Tomist ja Hesterist, kes sõtta kistud maailmas oma orjaks müüdud tütart otsivad, kohtudes taas nii Kadunud Poiste, kirjanik Pennyroyali kui stalker Shrike’iga, kes on taas elus ja tegutsemas. Wreni poolt Anchorage’ist näpatud Plekkraamatut jahitakse kõiki vahendeid kasutades.
Inglise kirjanik Philip Reeve (s 1966) on pärjatud mitmete kirjandusauhindadega, sealhulgas Carnegie medaliga ja Guardiani auhinnaga.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

17-02-2010

Lisas: Iris Jeletski

JFK lennuväljal maandub Boeing 777 ning ruleerib rajal, ent peatub järsku, nagu oleks äkki surnud. Kõik aknakardinad tõmmatakse alla, kõik tuled kustuvad. Kõik sidekanalid on tummad.

Kirjastuselt Tänapäev on ilmunud Guillermo del Toro ja Chuck Hogani “Tõbi”. Tõlkinud Lauri Saaber.

Lennujuhtimiskeskus on nõutu, aga juhtumist teatatakse ka nakkuskeskusse. Dr Eph Goodweather, Canary projekti, bioloogiliste ohtude kiirreageerimisrühma juht, saab väljakutse ning siseneb lennukisse. Avanev vaatepilt paneb tarretama isegi tema külma vere.
Ühes Hispaania Harlemi pandimajas teab Abraham Setrakian, holokausti üle elanud endine professor, et aeg on käes ja sõda algamas…

17-02-2010

Lisas: Iris Jeletski

Üks kõige kentsakamatest juhtumitest elu, Universumi ja igasuguste muude asjade ajaloos leidis aset siin Maa peal just enne seda, kui Maa ära hävitati. Siiani oli inimkond elanud teadmatuses mitteasjakohastest infotükikestest.

On ilmunud järjekordne seiklus Douglas Adamsi viieosalisest triloogiast – “Elu, universum ja kõik”. Väljaandjaks kirjastus Eesti Päevaleht, tõlkija Kati Metsaots.

Hoolikaim konsultatsioon Pöidlaküüdi reisijuhiga Galaktikas ja Universumi Lõpu restoraniga on jätnud miljonid teadmatusse sellest, miks ülejäänud Galaktika on alati vältinud Maad. Nüüd võib kõik avalikkuse ette tuua – ja veelgi enam.
Douglas Adamsi tegi maailmakuulsaks BBC raadiosaade Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas, millele järgnesid bestselleriks saanud raamatud, telesari, näidend, arvutimäng, film ja saunalina. Algupärases triloogias on ilmunud veel esimene osa Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas ja teine osa Universumi Lõpu restoran.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

02-02-2010

Lisas: Iris Jeletski

Eesti Raamat on välja andnud Robert A. Heinleini “Võõrana võõral maal”. Tõlkija Lauri Saaber.

Robert A. Heinleini (1907-1988) kultusteos ilmus 1961. aastal ja kuulub tänaseks ulmekirjanduse kullafondi. See on lugu Marsil kasvanud inimesest nimega Valentine Michael Smith, kes saabub noormehena tagasi Maale, õpib tundma inimelu ning viimaks võtab ette katse parandada selle puudusi.

Satiirilises vaimus kirjutatud teose teemadeks on isiku- ja seksuaalne vabadus, isemõtlemine ja vastutus ning organiseeritud religiooni mõju. Teos andis tugeva tõuke 1960ndate lõpu kontrakultuurile, mille jaoks sai sellest omamoodi manifest. Romaani on võrreldud Kurt Vonneguti loominguga ning Aldous Huxley teosega “Hea uus ilm”.
Eesti Raamatu väljaandel on R. A. Heinleinilt eesti keeles ilmunud veel romaanid “Kuu on karm armuke” ja “Friday”.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

02-02-2010

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Ersen on ilmunud Nora Robertsi triloogias “Seitsme märk” kolmas osa”Paganakivi”. Tõlkinud Raili Puskar.

Järg romaanidele “Verevennad” ja “Hollow”.

Hawkins Hollow linna kohal terendavad veri, surm, tuli ja hullumeelsus. Iga seitsme aasta tagant seitsmenda kuu seitsmendal päeval algab vägivald ja kaos. Sel aastal on pimedus tugevam kui iial varem. Kuid nüüd on Gage’il, Foxil ja Calebil ning kolmel naisel – Quinnil, Laylal ja Cybilil –, kes on nendega seotud saatuse kaudu, relv selle peatamiseks: verekivi on taas ühes tükis. Sellisel mänguril nagu Gage pole probleemi olla veendunud, et ta sõbrad leiavad viisi, kuidas kasutada verekivi linna piinava deemoni vastu. Ühtlasi teab ta seda, et Cybili-sugune ajudega, tugev ja rabavalt ilus naine saab tuua talle üksnes õnne. Kuid seda, kas see õnn on halb või hea, tuleb veel kindlaks teha – ja see võib mängida olulist rolli selles, kas Hawkins Hollow’d ootab ees absoluutne hävitustöö või õnnestub košmaarile lõpp teha.

07-01-2010

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastus Varrak andis välja kolmanda osa Indrek Hargla Frenchi ja Koulu lugudest pealkirjaga “Frenchi ja Koulu reisid”.

See on kolmas osa menukast sarjast, milles on ühendatud nii klassikaline kelmiromaan, alternatiivajalugu kui fantaasiakirjandus. Taas seiklevad juba lugejatele tuttavaks saanud tegelased: Maavalla rahvalaulik ja arbuja Koulu, tema ustav ori, Burgundia päritolu pisisuli ja ümberriietamisgeenius French, libahundineiu Nell ja poetess Imbi. Sedapuhku aga ei toimu tegevus enam Maavallas vaid French ja Koulu peavad ette võtma seiklusküllase rännaku Euroopasse.
Indrek Hargla on Eesti tunnustatuim ulmekirjanik, ta on võitnud üheteistkümnel korral Eesti ulmeuhinna ning on pälvinud ka Tammsaare-nimelise romaaniauhinna ja Tuglase novellipreemia. Tema sulest on ilmunud üle kümne raamatu (viimasena kirjastuse „Fantaasia“ antoloogiasarjas „Täheaeg“ romaan „Doanizarre udulaam“).

31-12-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Pegasus ilmus Stephen Kingi “Tumeda torni” kuues osa “Susannah’ laul”. Tõlkinud Matti Piirimaa ja Silver Sära.

«Kurb on näha, kuidas inimese usk vastu ei pea,» oli vampiir Kurt Barlow öelnud ning siis Don Callahanil tuhmunud ja kasutu risti käest võtnud. Miks oli ta suutnud seda teha? Aga sellepärast – pange tähele paradoksi, märgake mõistatust –, et isa Callahan ei suutnud risti ise minema visata. Sest ta ei leppinud tõdemusega, et rist pole midagi muud kui kõigest üks palju suurema jõu sümbol; see jõud voolas nagu jõgi universumi all, võib-olla tuhandete universumite all…

Midagi kummaliselt köitvat on selles poolvigases, sünges ja skisofreenilises laskuris, kelle keha ja vaim on kogenud aegade jooksul loendamatuid kannatusi, ent vähe rõõme – tema oma kaaslastega hoiab pinget üleval selles seitsmeköitelises saagas, mis tüürib järjest lähemale oma armageddonlikule lõpule. Kui Susannah Dean satub suvel 1999 läbi võluukse Calla Bryn Sturgise äärealadelt New Yorki, on tema «deemon-emmest» parasiidil Mial mõttes ainult üks plaan: sünnitada oma «poisu» kindlaks määratud kohal Manhattanil, nagu on teda käskinud kurja Karmiinkuninga käsilased. Aeg tagant pressimas, järgnevad isa Callahan, varateismeline Jake ja rääkiv lemmik Oi Susannah’le ja Miale, et takistada sündmust, mis võib kiirendada nii Tumeda Torni kui ka seeläbi kõigi maailmade hävingut. Laskur Roland ja Eddie rändavad samal ajal 1977. aasta Maine’is, otsides raamatupoe omanikku Calvin Towerit, keda jälitab mafiooso Enrico Balazar ja tema kamp – seltskond, kes esimest korda ilmutas end Eddie New Yorgi-versioonis raamatus «Kolm saatusekaarti».
Sarja innukaid austajaid ootab ees kas tõeliselt kütkestav teekond või hoopis pahameel, kui autor põimib etteaimamatu käiguga saagasse ühtäkki omaenda karakteri – kuid tuleb anda üksnes au geniaalsusele, millega King endast värvika portree annab. Magnum opus’e kuues osa saab senistest kõige intrigeerivama lõpu, mis sunnib lugejaid ootama viimast, sarja nime kandvat osa, et näha, millise lõpu Kingi väljamõeldud universum saab.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

31-12-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse vaimusünnitiseks. Kuid kui ta väikevend Henry hakkab veidralt käituma, on selge, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool hullumeelse naise kujutlusvõimet, ning Reggie saab teada, mis juhtub siis, kui hirmudest saab tõelisus.

Oma lähedaste päästmiseks peab Reggie õppima, kuidas luupainajate maailmas ellu jääda. Suudab ta alla neelata oma hirmud, enne kui need neelavad tema?
„Neelatud” on haarav õuduslugu, mis paneb su mõtlema: mis siis, kui sinu suurimatest kartustest saab tegelikkus? Kui sinu suurimad hirmud seisavad su ees, et sind hävitada, neelata…

Kirjastus Pegasus on välja andnud Simon Holti Neeljate triloogia esimese raamatu.Tõlkinud Sash Uusjärv.

22-12-2009

Lisas: Iris Jeletski

Vaata, seal näen ma oma isa
Vaata, seal näen ma oma ema, oma õdesid ja vendi
Vaata, seal näen ma oma hõimu vereliini alguseni välja
Vaata, nad kutsuvad mind, et ma võtaksin sisse oma koha nende hulgas
Valhalla kodades, kus vaprate päralt on igavene elu!

Kirjastuselt Fantaasia ilmus 14. raamat sarjast “Sündmuste horisont”. Selleks on Michael Crichtoni “13. sõdalane”.

See raamat kandis algselt pealkirja “Laibaõgijad”, kuid pärast selle põhjal tehtud üsna tuntuks saanud filmi “13.sõdalane” linastumist 1999 aastal (Antonio Banderasega peaosas) on ka raamatut nii nimetatud.
Seda lugu võiks nimetada “Beowulfi” mänguliseks versiooniks – aluseks on võetud reaalselt eksisteerinud inimese, ibn Fadlani retke kirjeldus ja sellele lisatud viikingite karm sõda tundmatu ähvardava hõimuga.
Eesti lugejale juba tuntud autorile (“Andromeda”, “Sauruste park”) omaselt on tegemist detailideni läbimõeldud ja väga köitvalt kirja pandud looga.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

14-12-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kas teate, et:
* NASA on kamp idioote, kes tahavad primaate plekkpurgis Marsile saata,

* valitsus pole võimeline aru saama millestki, mida ta maksustada ei suuda,

* pikalainelise infrapunakiirguse leke galaktikas M31 võib tähendada, et seal on kuni 70% mõtlevat ainet

* iga päev toovad naised ilmale 50 000 last, mis vastab arvutusvõimsusele 10 astmes 23 MIPS (miljonit käsku sekundis).

Kirjastuselt Fantaasia ilmus Charles Strossi “Accelerando”, 15. raamat sarjas “Sündmuste horisont”.

Accererando on tegelikult kiirenevat tempot tähistav muusikatermin.

“Accelerando” raamatuna on näide sellest, et pöörased ideed ei ole kirjandusest otsa saanud.

Lähitulevikust alguse saav lugu üritab vaadelda, mis juhtub, kui arvutustehnika areng jätkub veel kiiremas tempos kui siiani. Kui inimkonna arvutusnälja rahuldamiseks saadetakse kosmosesse vabalt hõljuvaid isepaljunevaid protsessoreid (sellist kontseptsiooni nimetatakse mõnikord von Neumanni konstruktoriteks), võib juba selle sajandi teisel poolel tekkida olukord, kus intellektivahe meie ja sellise koosluse vahel on suurem, kui meie ja ümarussi vahel…

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

14-12-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kui kõik ruumi-, aja-, mateeria- ja eksistentsiteemalised küsimused on saanud vastused, jääb meid kummitama üksainus küsimus: “Kuhu me täna sööma läheme?”

Kirjastus Eesti Päevaleht on välja andnud Douglas Adamsi viieosalise triloogia teise osa “Universumi lõpu restoran”. Tõlkinud Kati Metsaots.

“Universumi Lõpu restoran” pakub ülima gurmee-elamuse ja ometi kord ei järgne sellele hommikut, mille pärast peaksid süümepiinu tundma. Arthur Denti kosmoseodüsseia viib lugejad korraliku eine otsingul aja lõppu. Selle käigus saab kogemata ära muudetud ka kogu inimsoo tulevik…
Douglas Adamsi tegi maailmakuulsaks BBC raadiosaade “Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas”, millele järgnesid bestselleriks saanud raamatud, telesari, näidend, arvutimäng, film ja saunalina. Algupärases triloogias on veel ilmunud esimene osa “Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas” ja kolmas osa “Elu, universum ja kõik”.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

11-12-2009

Lisas: Iris Jeletski

Stephanie Meyeri “Videviku” saaga austajate meeleheaks on kirjastuselt Pegasus ilmunud sarja neljas osa “Koidukuma”. Tõlkinud Marge Paal.

Olla pöördumatult armunud vampiiri tähendab Bella Swani jaoks ohtlikult teravdunud reaalsuses põimunud fantaasiat ja õudusunenägu ühekorraga. Lõõmav kirg Edward Culleni vastu kisub teda ühes, sõprus libahunt Jacob Blacki vastu teises suunas, on Bellal selja taga tormiline aasta täis kiusatust, kaotusi ja püüdlusi jõuda murdepunktini. Tema otsus, kas ühineda sünge, kuid lummava surematute maailmaga või jääda truuks inimese-elule, on muutunud niidiks, mille küljes ripub kummagi hõimu saatus.
Nüüd, kus Bella on oma otsuse teinud, vallanduvad ootamatud sündmused, mis võivad kaasa tuua hoomamatuid tagajärgi. Kas tõesti võivad Bella elu lõimed – mis algasid “Videvikus” ning said segi paisatud ja lõhki kistud “Noorkuus” ja “Päikesevarjutuses” – just nüüd, kus need on viimaks ometi valmis paranema ja kokku kasvama, hoopis igaveseks hävida?
“Koidukuma”, hämmastav ja kauaoodatud lõpp “Videviku” saagale heidab valgust selle miljoneid lummanud romantilise loo saladustele ja tagamaadele.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

07-12-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Eesti Päevaleht on ilmunud Leo Kunnase “Gort Ashryni” II osa. Romaani esimene osa sai 2009. aastal ulmeauhinna Stalker. 02-12-2009

Lisas: Iris Jeletski