Ulme.ee

Kirjastuselt Varrak on F-sarjas ilmunud Anne Robillard’i “Smaragdi rüütlite” I osa “Taevane tuli” Ethel Lillemägi tõlkes.

Must Imperaator Amecareth ja tema koletislik armee kavatsevad vallutada Enkidievi mandri kuningriigid. Õige pea tabab Sholat verejanuliste lohede ja halastamatute putukinimeste erakordselt julm rünnak. Miks tulid Amecarethi sõdurid pärast sadu aastaid kestnud rahu uuesti Enkidievisse, kattes Shola jäise kuningriigi tule ja verega? Seitse Smaragdi rüütlit – kuus meest ja üks naine – on ainsad, kes suudavad selle mõistatuse lahendada, muuta saatuse kulgu ja lüüa tagasi Kurja väed. Selleks aga peab täide minema kummaline ettekuulutus, mis segab maailma päästmisse väikese kaheaastase tüdruku Kira.
Anne Robillard’d on ajakirjanduses nimetatud „Québeci J. K. Rowlinguks”. “Smaragdi rüütlid” on tõstnud Robillard’ fantaasiakirjanduse tippautorite hulka: raamatut on ainuüksi Québecis müüdud enam kui miljon eksemplari ja see on tõlgitud 15 keelde.

08-03-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Tiritamm on ilmunud Darren Shani “Vampiiri käealune” Kristina Uluotsa tõlkes.

“Vampiiri käealune” alustab sealt, kus “Cirque du Freak” pooleli jäi. Darren peab jätma maha perekonna ja sõbrad ning õppima toime tulema oma uue, poolvampiiri identiteediga. Pärast öist kohtumist kalmistul on Darren ja härra Crepsley palju edasi liikunud. Küll vampiiride täiskiirusega – kihutades üle maa nagu kaks vaimu, küll õige tavaliste liiklusvahenditega. Lõpuks otsustavad nad siiski taas Cirque du Freakiga liituda…

08-03-2009

Lisas: Iris Jeletski

Tänane «Meie Maa» kirjutab, et Jüri Tuulik ja Indrek Hargla saavad 2. märtsil Tuglase novellipreemia. Tuulik pole siin teema, aga Hargla küll.

Tundub, et Saaremaa ajaleht on saanud kätte väga värske info, sest selle loo on sealt oma sõnadega ümber jutustanud ka mitu Tallinna väljaannet.

Uudises pole küll kirjas, et mille eest Hargla saab, aga ega siin midagi mõelda pole. Mehel ilmus eelmine aasta kaks novelli ning reaalne kandidaat on siiski ajakirja «Looming» augustinumbris ilmunud «Minu päevad Liinaga».

26-02-2009

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastuselt Fantaasia on sarjas “Sündmuste horisont” ilmunud Roger Zelazny “Teemärgid” Juhan Habichti ja Lauri Heinsalu tõlkes.

On Tee. Ajarännu Maantee, mis ulatub läbi kõigi aegade ja ajastute Loomisest kuni universumi lõpuni, pidevalt suunda muutes, haruteid kasvatades ja kaotades. Ainult teatud inimesed ja teatud autod saavad seda mööda liikuda. Arvatakse, et tee lõid mingid müstilised draakonid, kelle kohta keegi midagi lähemat ei tea. Maanteel käib vilgas tegevus, selle ääres on söögi- ja joomakohad, neidki peavad väljaspool aega elavad inimesed (näit. aega ära eksinud ristirüütel, kes esiklaaside pesemisega elatusraha teenib). On markii de Sade, tulnukate taparobot, mis rikki läinud ja igavusest savipotte voolib, implantiga juhitav Tyrannosaurus Rex, kõnelevad raamatarvutid ja müriaad palgamõrtsukaid…

15-02-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Ilo on ilmunud õuduslugude kogumik “Kinnimüüritud tuba”.

Kalle Kurg on valinud ning Triin Sinissaar tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 22 klassikalist hirmu- ja õuduselugu, mille autoreiks on peamiselt 19. sajandist ja varasemastki tuntud kirjanikud (Balzac, Defoe, Scott, Irving, Warren, Dickens jt). Jääb lugeja otsustada, kas inimene elabki kinnimüüritud toas, kus valitsevad jubedad intriigid, seletamatus ja uskumatud juhtumid või on ta selle toa ehitanud oma mõtteilma.

05-02-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Fantaasia on ilmunud ulmeantoloogia “Täheaeg 5: Süütalastepäev”. Koostaja Raul Sulbi.

Toimetajaveerus arutleb kogumiku koostaja Raul Sulbi ulmekirjanduse alase terminoloogia eesti keelde tõlkimise
küsimuste üle eestikeelse Vikipeedia ulme-artikli näitel.

Antoloogia tõlkelood on Nat Schachneri lühiromaan “Minevik, olevik ja tulevik” (ilmunud aastal 1937), mis omal ajal oli Isaac Asimovi Asumi-tsükli üks suurimaid inspireerijaid ning eeskujusid, ja Robert Charles Wilsoni alternatiivajalooline lühiromaan “Julian: jõulujutt” (2006), mis kujutab teistsuguselt arenenud lähituleviku Ameerika Ühendriike.

Lühiromaanid tõlkisid Eva Luts, Jaana Talja ja Liisa Veer.

Kogumiku algupäranditeks on Siim Veskimehe SF-lühiromaan “Eluring”, Janusz A. Grinewski Hamelni linna rotipüüdjast rääkiv alternatiivajalugu “Süütalastepäev” ning Maniakkide Tänava elavate surnute probleemi käsitlev “Elu kaja”.

Raamatu kaanepildi autor on Meelis Krošetskin, siseillustratsioonid on teinud Margus Lokk.

01-02-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Eesti Raamat on ilmunud Robert A. Heinleini “Kuu on karm armuke” Lauri Saaberi tõlkes.

Ameerika ulmekirjanduse klassiku Robert A. Heinleini (1907–1988) ühe kuulsama romaani tegevus toimub 21. sajandi teisel poolel Kuul, millest Maa on teinud karistuskoloonia, kuhu saadetakse kurjategijaid ja poliitilisi õõnestajaid. Küüditatute hinges põleb unistus vabadusest. Ühekäeline raalitehnik, noor naisagitaator ja eakas akadeemik panevad aluse vastupanule, mille sihiks Luna iseseisvus. Selles abistab neid superraal nimega Mike, kellel on tekkinud eneseteadvus ja vaba tahe.

Teos ilmus 1966. aastal, kolm aastat enne seda, kui inimene esimest korda Kuule astus. Romaan saavutas erakordse menu ja aitas populariseerida kõnekäändu “Tasuta lõunaid ei ole”.

17-01-2009

Lisas: Iris Jeletski

Sarjas „Sündmuste horisont” ilmus neljas raamat – Siim Veskimehe „Taevatagune suurem ilm. Zätereiti lood: Tau Sõrmuse operatsioon”.

See raamat kuulub Inimkonna Föderatsiooni maailma ja neid justkui edastaks meile Föderatsiooni Julgeoleku kohalik abiline. Asja mõte on, et mingi muistse sõja käigus Päikesesse uputatud tähekindlus tulistab valimatult kõiki lähenejaid ja seetõttu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid mõnedel Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski „võtmeid”, mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Siinne resident siis üritabki tolle veidra seltskonna jõudehetkil räägitud lugusid kirja panna, nii hästi-halvasti, kui ta neist aru saab.
Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zätereit hädas kummalise pöördruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat väga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sõrmuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja kõik tunnevad arusaadavalt selle vastu teravat huvi. Kõik tähendab siin nii Rahutoojate Impeeriumit ja Inimkonna Föderatsiooni, aga lisaks ka muid, enamasti Piiriasukate ühisnime alla mahtuvaid riigikesi sealkandis, vaba ruumi Kaubandusliite ja ilmselt ka võõrrasse. Inimkonna Föderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab kõige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sõjalisse vastasseisu sattunud.
Lisaks on Sõrmusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset ühest teise üleminekut võimaldavad platvormid – samuti ühe ammukadunud võõrrassi looming, mille kasutamist kõik meeleheitlikult selgeks püüavad õppida. Zätereiti Tau Sõrmuse retkele lisavad vürtsi ka üks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja üks koos oma pantvangidega sündmuste keerisesse sattunud piraat.

Selle raamatuga samasse maailma kuuluvad veel 2001 aastal ilmunud Operatsioon „Ogaline Päike“ ja 2007 aastal ilmunud Keskpäevapimedus (mõlemad samuti kirjastuselt Fantaasia).
Raamatud muide on täiesti iseseisvad ja eraldi loetavad ning peale selle et autorile loomulikult meeldiks, et kõiki ta raamatuid loetakse, lisavad teised muidugi detaile nende inimeste igapäevaelule ja taustainfot paikade kohta, mida jutustuses mainitakse.

29-12-2008

Lisas: Ats

Kolmeteistaastase orvuna pärib Alea kummalise ande ning satub seejärel segaste sündmuste keerisesse. Gaeli saarel on hulganisti riigi- ja usutegelasi, kes hakkavad Alea võimeid endale himustama. Palju on neidki, kes väljavalitu haruldase väe ees, mis kogu maailma palet võib muuta, sügavat hirmu tunnevad.

Sellal kui saare lõunaosas alustab sõjateed vägi, kes ihkab tagasi vallutada esivanematelt röövitud maa, võtavad Alea sihikule üha uued vaenlased: Leegisoldatid, kes näevad temas ohtu oma religioonile, druiidide nõukogu, kes on kadestab tema võimeid, ja viimaks Maolmòrdha enese kohutavad sõdalased.
Kohutava konflikti keskmesse haaratud Alea põgeneb surma eest, mis teda igal sammul armu andmata jälitab. Päev-päevalt kasvab tagaajajate hulk ja läheneb hetk, kui ta peab tegema kannapöörde ja oma saatusega silmitsi seisma.
Otsekui peegelpildina elab tüdruku seiklustega hämmastavalt sarnaseid sündmusi läbi üksik emahunt Imala. On nende elud ehk kuidagi seotud? Kummagi tulevik on ähmane, ent viimaks ootab emahunti ja last ühine saatus.

Henri Lœvenbruck on sündinud 1972. aastal Pariisis. Lisaks ajakirjaniku-, antoloogi- ja kirjanikutööle on ta olnud kolm aastat kultuuriajakirja peatoimetaja. Nüüdseks on ta aga pühendunud romaanide ja filmistsenaariumide kirjutamisele. Eesti keeles on ilmunud tema kaks tema põnevusromaani. Kohe ilmudes saavutas Moira-triloogia suure menu nii laste kui täiskasvanute seas. Sellele saagale kirjutas Lœvenbruck järje „Gallica“, mis ta imedemaailma veelgi rikastab.

Väljaandja: kirjastus Pegasus. Tõlkija: Meelis Mäesepp.

Arvustused BAASis

15-12-2008

Lisas: Iris Jeletski

Matildal on ema ja isa ning pime väikevend Mattias. Sõpru tal ei ole, sest ta on veidi liiga häbelik. Nüüd, kus ta koos perega kodulinnast väikesesse külla kolib, otsustab ta teistsuguseks muutuda. Niisuguseks tüdrukuks, kes ise esimesena suhtlema julgeb minna.

Sõbrad Matilda leiab. Esimesed päevad uues kodukohas teevad ta osaliseks piirkonna kohutavas saladuses, mis kõiki lapsi hirmu all hoiab.

Lühiromaani autoriks on Ketlin Priilinn ning selle avaldas kirjastus Kentaur.

2008. aastal ilmus autorilt ka lühem romaan «Vaim».

Mõlemad teosed on pigem n-ö tüdrukutekirjandus, lühiromaan «Hirm pole tähtis» on aga suisa noorte tüdrukute kirjandus.

Paar lehekülge lühiromaanist (pdf-failina)

Arvustus Ulmekirjanduse BAASis

15-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Naine, kes magab nõiakätkis.

Psühhiaater Sigmund, kes veebileheküljel inimeste probleeme lahkab.

Inimsööja, kellele armastatu ajude söömine on armastuse ülim akt.

Leena Krohni 1992. aastal Finlandia auhinna pälvinud novellikogu «Matemaatilised olendid, ehk Jagatud unenäod» (Matemaattisia olentoja, tai Jaettuja unia; 1992) lahkab inimese ja maailma suhteid kirurgi skalpelliga. Iga lause selles raamatus on destilleeritud mõtetest koosnev nauding. Leena Krohn vaatleb ühiskonda ja inimest selles ühtaegu jahmatava ja selgitava pilguga.

Raamatu tõlkis Asta Põldmäe ja avaldas kirjastus Eesti Päevaleht.

15-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Sarjas “Sündmuste horisont” on ilmunud kolmas raamat ja see on Bruce Sterlingi Schismatrix, eesti keeles Skismaatriks.

Kuna sõnad või täpsemalt kontseptsioonid, millest see sõna koosneb, on sellisel kujul õnneks ka eesti keeles olemas, oli kohane pealkiri selliselt ümber panna. Täpsemalt veel on pealkirjale lisatud + (pluss) ja seda sellepärast, et samade kaante vahele on koondatud ka autori sama maailma jagavad lühemad tekstid. Nood viimased on üsna eripalgelised ja lisavad tollele niigi nauditavale maailmale üsna huvitavaid tahke. Jutud ise muide on ilmunud 80-ndate alguses enne põhiteost, moodustavad kokkuvõttes umbes kolmandiku-neljandiku raamatu mahust ja tänasel kujul on autor kogu kokku pannud kümmekond aastat tagasi. Raamatu lõpus on ka Raul Sulbi ülevaade autorist.

Põhiteos paigutub umbkaudu järgmise sajandi lõppu, mil Maast on saanud unustatud kolgas ja Päikesesüsteemis võitlevad tehnikale panustavad mehhanistid ja end geneetiliselt muutvad vormijad. Erinevaid nägemusi, suhtumisi ja kultuure on nii palju, et mõistet inimkond kasutatakse selle seltskonna puhul vaid parema puudumisel. Selles äärmiselt kirjus, võõrapärases ja üsna julmas maailmas võitleb oma elu eest Abelard Malcolm Tyler Lindsay, pagendusse saadetud diplomaat, näitleja, piraat, õpetaja ja prohvet. Raamatus on oma koht ka kõikvõimalikel võõrrassidel, millest — eriti lisalugudes — on mõned hinnatavalt õõvastavaks kirjutatud.

Raamatu tagakaanel on veel ka tutvustav lõik, mis pisut lühendatuna on võetud jutustusest “Kakskümmend meeldetuletust” ja valitud sai see muidugi sellepärast, et nii mõnedki tolle maailma olemuslikud veidrused on seal kontsentreeritud kujul olemas:

Nikolai vaatas otsa vanamoodsate silmadega tüdrukule. „Turvaülem andis mulle sinu kriminaaltoimiku,” ütles ta. „Autorikaitse rikkumine, organiseeritud väljapressimine, vandenõu kaubanduse halvamiseks. Kui vana sa oled?”
„Nelikümmend neli,” ütles tüdruk. „Kui vana sina oled?”
„Umbes sada kümme. Pean failidest järele vaatama.” Miski tüdruku välimuses häiris teda. „Kust sa need antiiksed silmad said?”
„Need olid minu ema omad. Pärisin need. Kuid sa oled vormija, muidugi. Sa ei tea, mis ema on.”
„Otse vastupidi,” ütles Nikolai. „Ma usun, et tundsin sinu ema. Olime abielus. Pärast tema surma lasin su kloonida. Ilmselt olen seega sinu… olen selle termini unustanud.”
„Isa.”
„Kõlab õigesti. Ilmselgelt oled pärinud tema ärivaistu.” Ta vaatas tüdruku toimiku üle. „Kas soovid oma kuritegude loendisse ka bigaamia lisada?”

14-12-2008

Lisas: Ats

Kirjastus Tiritamm avaldas J. R. R. Tolkieni triloogia «Sõrmuste isand» teise romaani «Kaks kantsi» uusredaktsiooni.

Tõlkis Ene Aru, toimetasid Tiina Laats ja Sash Uusjärv.

Vennaskondlaste retk jätkub, kuigi erinevaid radu pidi. Aragorn, Legolas ja Gimli satuvad Rohani kuningriiki, kuningas Theoden juurde, kes on langenud Sarumani mõju alla. Frodo ja Sam märkavad, et neid jälitab salapärane Gollum-Guglunk, kes ihkab Sõrmust tagasi enda kätte. Merry ja Pippin aga, olles pääsenud vangistajate küüsist, leiavad endale ootamatu liitlase. Ükski vennaskonna liikmetest pole unustanud oma ülesannet: hävitada Sõrmus, maksku mis maksab. Toimuvad Suure Sõrmuse Sõja esimesed lahingud. «Sõrmuse vennaskonna» hiiliv õud pöördub «Kahes kantsis» avalikuks vastasseisuks Musta Isanda pooldajate ja vastaste vahel. Kõik seisab ikka veel noateral.

Romaan Ulmekirjanduse BAASis

12-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastus Tänapäev on avaldanud sarjas «Punane raamat» Kurt Vonneguti romaani «Kullisilm» (Dead-Eye Dick; 1982).

«Kullisilm» on Vonneguti naljakas, ehmatavalt satiiriline pilguheit surmale ja süütusele. Keset eht-vonnegutlikku õudustekeerist – topeltmõrv, surmav kiirgusdoos, pea maha raiumine, terve linna hävitamine neutronpommi abil – viib Rudy Waltz ehk Kullisilm meid hullumeelsele lunastuse ja õnne otsimisretkele. See on kuritöö ja karistuse lugu, mis paneb meid uuesti mõtlema, millesse me usume… ja kes enda arvates oleme.

Tõlkis Tiina Randus.

Romaan Ulmekirjanduse BAASis

12-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Bella Swani jaoks on üks asi tähtsam kui elu: Edward Cullen. Aga armastus vampiiri vastu on palju ohtlikum, kui Bella oleks iial osanud arvata. Edward päästis Bella juba ühe õela vampiiri küüsist, aga nüüd, mil nende kõiketrotsiv suhe paneb kaalule kõik, mis on neile vähegi kallis, mõistavad nad, et mured pole kaugeltki lõppenud…

Kirjastus Pegasus avaldas Stephenie Meyeri romaani «Noorkuu» (New Moon; 2006), mis on järjeks tänavu eesti keeles ilmunud romaanile «Videvik» (Twilight; 2005).

Kirjastus iseloomustab romaani «Noorkuu» kui kirglikku, haaravat ja liigutavat, kus põimuvad romantika ja põnevus vastupandamatult ja lugu võtab tõeliselt üleloomuliku pöörde.

Romaani tõlkis Marge Paal

Wikipedia: Stephenie Meyer

The Official Website of Stephenie Meyer

12-12-2008

Lisas: Jüri Kallas