Kirjastus Fantaasia andis välja järjekordse raamatu sarjast “Sündmuste horisont”. Selleks on Marion Zimmer Bradley “Tormikuninganna”, tõlkijaks Tatjana Peetersoo.
Teadusliku fantaasia poole kalduv ulmeromaan preestrinnadest, kes tegelevad planeedi juhtivates peredes müstiliste vaimsete võimete arendamisega.
Autorilt on eesti keeles varem ilmunud mahukas “Avaloni udud”.
06-07-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Tiritamm on ilmunud Chris Woodingi “Alaizabel Cray painaja”.
“Alaizabel Cray painaja” on noore inglise autori Chris Woodingi esimene raamat eesti keeles. “Alaizabel” on ühtlasi autori esimene fantaasiaromaan, millega ta eemaldub oma varasematest realistlikest noorsoolugudest, astudes nii temaatiliselt kui stilistiliselt pika sammu edasi. Wooding punub erakordselt mõjuva loo, mis leiab aset Londonis. Linnatänavate sünges rägastikus pesitseb kujuteldamatu õudus. Vernichtungit – sõda – jättis maha rusudes ja kurnatud linna, elanikud on lahinguist räsitud ning kaitsetud kohutava painaja ees… Vana Kvartali tänavatelabürindis luuravad ja varitsevad ennenägematud olendid. Kõveratel tänavatel varitsevad hundid ja sortsid. Kuid peidetud kurjus on hullem neist kõigist. Rikkuse ja ligimesearmastuse maski taga peitub koletu leping sortsisooga, mis ähvardab kogu inimkonna olemasolu. Ning kõige selle südames on kaunis, kaitsetu ja mõistatuslik Alaizabel Cray – võti ülima kurjuse juurde.
21-06-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Skarabeus on ilmunud Vene ulme antoloogia “Munk maailma äärel”.
“Munk maailma äärel” on Skarabeuse teine Vene ulme antoloogia pärast Muumiat (2006) ning koosneb 9 novellist ja 2 lühiromaanist. Lisana on toodud Alan Kubatijevi essee Vene ulme arengust eelmise sajandi viimasel veerandil.
Pea kõigis juttudes on maailm nihkes. Mis siis kui…
…nõiad ja nõidumine on inimkonna järgmine arengutase? (Saatana väljaajamine)
…”Beatles” käis 1968. aastal salaja nõukogude allveelaevade baasis esinemas? (Kollane allveelaev ”Komsomolets Mordovij”)
…vana ettekujutus lamedast Maast polegi nii vale? (Munk maailma äärel)
…Tšapajev ei uppunudki Uurali jões, vaid asub veel pärast Teist Maailmasõda koos Maoga Jangtsed ületama? (Ujumine üle Jangtse)
…linnud võtavad võimu enda kätte? (Aga teie lennake, kuidas tahate)
…inkubaatorites on võimalik üles kasvatada mida tahes, isegi teisi inimesi? (Hamsik)
Kuigi teemad on erinevad, toimub tegevus alati Maal.
21-06-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Pegasus on ilmunud teine raamat Henri Loevenbrucki Moira triloogiast, “Huntide sõda”. Tõlkinud Meelis Mäesepp.
Populaarse Moira fantaasiatriloogia II köites jätkuvad imevõimed pärinud tüdruku Alea seiklused põlisel Gaelimaal. Alea ei ole enam laps. Leppinud oma erakordsete annetega, otsustab ta südilt saatusele vastu minna. Uute sõprade saatel ja huntide kaitsel jätkab ta teed, saades oma sihtide kinnituseks teada mõndagi ootamatut oma mineviku kohta. Pikalt üksi uidelnud valge emahundi Imala ümber koondub terve hundivägi. Sest loomade vaist aimab sõda.
Henri Lœvenbruck on sündinud 1972. aastal Pariisis. Lisaks kirjanikutööle on ta olnud ka kultuuriajakirja peatoimetaja. Nüüdseks on ta aga pühendunud romaanide ja filmistsenaariumide kirjutamisele. Eesti keeles on ilmunud kaks tema põnevusromaani – „Koperniku sündroom“ ja „Sajandite testament“. Moira-triloogiat on saatnud rahvusvaheline menu nii laste kui täiskasvanute seas. Sellele saagale kirjutas Lœvenbruck järje „Gallica“, mis ta imedemaailma veelgi rikastab.
09-06-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Fantaasia on ilmunud järjekordne raamat sarjast “Sündmuste horisont”. Selleks on Tim Powersi “Anubise väravad”.
See romaan võitis Philip K. Dicki auhinna ja on aurupungi üks keskseid teoseid.
Peategelane, kirjandusprofessor Brendan Doyle uurib kuninganna Victoria valitsusaja algusaastate poeedi William Ashblessi elu ja loomingut. Ta rändab ajas 1810. aasta Londonisse ja langeb seal lõksu. Edasi muutub tegevus peadpööritavalt kiireks: Egiptuse maagia ristub suurlinna allilmaeluga, värvikat tegelasgaleriid ilmestab ühest kehast teise siirduv kaabakas jne.
Esmapilgul pole siin mingit auru, on vaid ürgvanade maagide viltuläinud katse, mis aja mitusada aastat edasi ja tagasi auklikuks lõi. Vaimustav on, kuidas autor ei väsi žanripiire lõhkumast, et sündmustele veel üht vinti peale keerata – käib meeletu tormlemine ja miski ei kesta, kohe algab järgmine tagaajamine, kehavahetus, ajaränd, nõidused, uued tegelased ja uued kohad.
Samas on see kõik väga läbi mõeldud. Maailm päästetakse poolkogemata ja armastust on vaid näpuotsaga.
02-06-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Pegasus ilmus Stephen Kingi “Lisey lugu”. Tõlkinud Ann Alari.
“Lisey lugu” on õudus- ja ulmekirjanik Stephen Kingi kõige isiklikum teos, mida kriitikud on pidanud ka autobiograafiliseks. Loo keskmes on edukas ja armastatud kirjanik Scott Landon ning tema abikaasa Lisey: lastetu koduperenaine, kirjaniku maailma jäägitult sisse elanud ideaalne partner. Lugeja ees rullub lahti lugu tundliku loojanatuuri hullumeelsusele lähedasest meelelaadist, ühe naise eneseohverdusest ja loomingule pühendunud abielust. Pettuda ei tule neil, keda lummab Kingi närvekõditav ja õõnsaksvõttev jutustamisoskus, mis tavalise argielu kas lihtsalt suureks või suureks ja jubedaks mängib, ega neil, keda paelub Kingile omane meediku üksikasjalikkus vere, vigastuste, psühhopaatide ja haiglate kirjeldamisel; ka mitte neil, kes naudivad tema “reise” teispoolsusesse või sellesse, mida keegi ei oska seletada…
26-05-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Varrak ilmus järjekordne Terry Pratchetti Kettamaailma lugu, “Postiteenistus”. Tõlkinud Allan Eichenbaum.
Sedapuhku tutvustab Terry Pratchett kõiki huvilisi Ankh-Morporki postiteenistusega. Et lood posti kättetoimetamisega olid kaksiklinnas leebelt öeldes kehvad, pakkus isand Vetinari postiülema kohta mehele, kelle nimi oli Niiske von Lipwig. Pakkus, on samuti leebelt öeldud, sest Niiskel keeldumise võimalust ei jäänud. Niiske, kes oli endine petis ja võltsija, pidi nüüd hoolitsema selle eest, et postiteenistus toimiks hoolimata sellsitest takistustest nagu vihm, rahe, lörts, koerad, Suure Toru kompanii, palgamõrtsukas ja Ankh-Morporki Postitöötajate Ordu Heatahtlik ja Sõbralik ühendus.
Arvustused Ulmekirjanduse BAASis
11-05-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Pegasus on ilmunud Christopher Paolini “Brisingr”, “Eragoni” ja “Vanema” järg. Tõlkinud Marge Paal.
Christopher Paolini esimene romaan “Eragon” saavutas edu igal pool maailmas. “Pärandi” sarja kolmandas raamatus seisavad Eragoni ja Saphira ees uued väljakutsed. Nende hirmuärataval vaenlasel, Alagaësia kuningal Galbatorixil on vardjate vastu uus relv – Murtagh ja tema lohe Astel. On aeg täita antud lubadused, sest kõigi rasside jõud on valmis viimaseks, otsustavaks lahinguks.
Raamatu järelsõnast:
Kvetha Fricaya. Tervist, sõbrad!
„Brisingr“ on raamat, mille kirjutamine oli lõbus, pingeline ja vahel ka raske. Kui alustasin, tundus lugu mulle tohutu kolmedimensioonilise puslena, mille pidin lahendama ilma vihjete või juhenditeta. See oli tohutult rahuldustpakkuv kogemus, hoolimata aeg-ajalt esile kerkivatest kitsaskohtadest.
Just oma keeruka loomu tõttu kujuneski „Brisingr“ palju paksemaks, kui ma ootasin – tegelikult lausa nii palju paksemaks, et pidin kolme raamatu asemel kirjutama neli. Seega sai Pärandi triloogiast hoopis Pärandi sari. Ka see muutus meeldib mulle. Üks lisaraamat võimaldab mul tegelaskujusid ja nende suhteid põhjalikumalt kirjeldada ja loomulikumas tempos arendada.
Christopher Paolini
28-04-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Fantaasia on ilmunud sarja “Sündmuste horisont” seitsmes raamat. Selleks on Barry Hugharti “Linnusild”, mille on tõlkinud Kaspar Müürsepp.
Ammu-ammu eksisteerinud maagiat täis ja eksootilises Hiinas lähevad kaks kaaslast retkele, otsima võimsat ženžennijuurt, et päästa koduküla surevaid lapsi. Teekond viib neid kokku nähtavate ja nähtamatute koletistega ja inimestega, kelle kõrval koletised kahvatuvad – mõrvarliku matriarhi ja julma hertsogiga. Et juurt leida, peavad nad lahendama mõistatuse, mis on alguse saanud tuhat aastat enne nende sündi.
Ühendades Vana-Hiina ajaloo ja erinevate perioodide kommete raames fantaasia ja folkloori, on autor loonud haruldase teose, mis annab lugejale võimaluse näha maailma iidse idamaalase silmadega.
Arvustused Ulmekirjanduse BAASis
26-04-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Koolibri on ilmunud Charles Fletcheri “Raudkäsi”, teine osa “Kivisüdame” triloogiast. Tõlkinud Raivo Hool.
“Kivisüdame” triloogia teises fantaasiaküllases raamatus jätkuvad George’i, Edie ning nende sõprade ja vaenlaste seiklused ja võitlused Londoni linna tänavatel. „Raudkäsi” viib lugejad veelgi sügavamale eba-Londoni dimensioonidesse, kus süljed ja räpad ehk head ja kurjad kujud ja monumendid liiguvad ja lahinguid peavad. George ja Edie peavad tasuma Kahurile võla, kui too ennast nende eest oli ohverdanud. Tema päästmiseks tuleb neil aga seista silmitsi järjest hirmsamate ohtudega…
26-04-2009
Lisas: Iris Jeletski
Kirjastuselt Varrak on ilmunud Charles de Linti “Südame metsad” Pille Runtali tõlkes.
Kanada kirjanik Charles de Lint on end kuulsaks kirjutanud raamatutega, milles ta ühendab sujuvalt eri religioonid, müüdid, kultuurid ja traditsioonid. Ta on meisterlik jutuvestja, kelle loomingus ei varjuta ideed kunagi inimesi. Tema tegelased on elavad ja sügavuti kujutatud ning kuuluvad loomulikult autori kirjeldatud maailma. Charles de Linti kohta on öeldud, et tema raamatud teevad seda, mida parim müütiline kirjandus tegema peaks, need panevad lugeja reaalset maailma uue pilguga vaatama.
“Südame metsades” ühendab Charles de Lint Vana maailma ja Uue maailma müüdid. Vanal maal nimetati neid härrasrahvaks ja nad olid iidsed, maagilised, amoraalsed ja ohtlikud maavaimud. Kui iirlased Põhja-Ameerikasse emigreerusid, läksid mõned vaimud nendega kaasa… ja leidsid, et uues Maailmas olid juba oma vaimud olemas. Nüüd on kasvanud üles uued põlvkonnad, iirlased on Uues maailmas kodunenud, kuid härrasrahva liikmed hulguvad ikka veel kodutuna linnatänavatel. Nad kogunevad hämaruses, ootavad oma aega ja unistavad võimust. Neile, kellel on nägijavõimeid, ilmutavad nad end musta riietatud ohtlike meestena. Bettina näeb härrasrahvast ja tunneb nad ära. Teda on kasvatanud vanaema, kes on õpetanud teda suhtlema Uue maailma põliste vaimudega, nii tajub ta mõlemat maailma. Härrasrahvaga ei taha ta mingit tegemist teha. Kui ta näeb öösiti oma akna taga lumes kükitavat ja suitsetavat musta riietatud meest, siis püüab ta temast ja tema kaaslastest eemale hoida. Ühel õhtul aga järgneb üks meestest talle metsa ja võtab tal käest kinni…
Arvustused Ulmekirjanduse BAASis
14-04-2009
Lisas: Iris Jeletski
Laupäeval, 11. aprillil toimub Tartu uue lauamängupoe ja -klubi LUDO avamispidu, algusega 13.00. Mängusõbrad on oodatud uut mänguruumi sisse õnnistama.
Kauplus asub Riia 15B (kinost “Ekraan” enam-vähem diagonaalis üle ristmiku). Lahtiolekuajad on äripäeviti kl 11–19, nädalavahetusel 11–17. Sellel reedel (10. aprillil) ehk Suurel Reedel on kauplus suletud.
Müügil on mitusada erinevat laua- ja kaardimängu ning nende juurde kuuluvat varustust nagu täringud. Tulevikus loodetakse müüma hakata ka LARPi träna.
Müüja tundub olevat oma ala fanaatik, tuttav paljude laua, kaardi ja rollimängudega ning jagab lahkelt seletusi saadaoleva träna kohta, näitab ja laseb ka endal näpuga katsuda.
09-04-2009
Lisas: zurgutt
Kirjastus Eesti Raamat on avaldanud Nikolai Baturini romaani «Delfiinide tee». Pole päris kindel, et tegu on ulmeromaaniga, aga autori viimased teosed ja raamatut tutvustav tekst lubavad ulmet küll.
Kusagil soojal üksildasel ookeanirannal kõrgub kummaline ehitis, mis on tekkinud ookeanivärina tagajärjel üksteise otsa kuhjunud laevavrakkidest. Ent sel kummalisel moodustisel on siiski ka oma väike elanikkond, koosnedes üksildunud inimestest, igal oma lugu. Ühel päeval saabub sealt suunast, kust ei tulda, uus asukas; selgub, too naine on väljunud merest.
See on romaan ühest võimalikust maailmast, kus valitseb omapärane kooskõla, see on jutustus kohusest ja kaastundest, armastusest ja kurbusest, inimestest ja delfiinidest.
07-04-2009
Lisas: Jüri Kallas
Pärnu kirjastuselt Ji ilmus sarja «Ulmeguru soovitab» esimene raamat – Tiit Tarlapi romaan «Meie, kromanjoonlased».
«Meie, kromanjoonlased» on autori neljas romaan ning seda võib mõneti pidada Tiit Tarlapi uueks tulemiseks.
Raamatus on kõike seda, mida Tiit Tarlapi teostest ootad. On mehiseid kangelasi, on põnevust, on seiklusi. Uudsem on vast see, et autoril on jätkunud aega ja hoolt nüüd ka kompleksema maailma ja keerulisema intriigi jaoks.
Romaanist ja sarjast üldse saab lisaks lugeda ulmesarja blogist.
Katkendi romaanist leiab ka ulmeajakirja «Algernon» värskest numbrist.
07-04-2009
Lisas: Jüri Kallas
Kirjastus Argo on avaldanud Enn Kasaku romaani «Vaba pattulangemise seadus». Autor (või kirjastus) nimetab raamatut «filosoofilise allkoega ulmeromaaniks müstilise realismi vaimus».
Ehkki lugu algab peale ning jätkub kohati külajutu stiilis, tuleb seda lugedes olla valvas, sest miski pole tekstis selline, nagu esialgu paistab. Võib-olla on ainsaks pidepunktiks heatahtlik huumor.
Enn Kasaku raamat sobib mõnusaks lugemiseks ka väsinud vaimule, kuid teksti aluskihtide tabamiseks võiks lugeja kõrvade vahelt üles leida midagi, mis on nullist tugevasti erinev. Kasuks tuleb talle hariduski, abi on nii füüsikast, filosoofiast kui ka igivanadest keeltest. Võib-olla suudab taibukas lugeja juba esimesel pilgul märgata näilise lihtsameelsuse all peituvad kurikavalaid pöördeid, natukese valesti kirjutamise stiili rahutukstegevat, kuid humoorikat dissonantsi. Aeg-ajalt kipub meenuma mõndagi Mark Twaini loomingust.
Vähem pretensioonikas lugeja võib nautida värvikaid dialooge ning ilmekaid kujundeid, ta ei pea märkama kuidas teadusarutelud parodiseeruvad ning külafilosoofiale (autori sõnul) «süvähavvad» tekivad. Auku kukuvad vaid need, kes kipuvad liiga kiiresti ära arvama, mida öelda taheti ning mis edasi juhtub.
Romaani vaimuga peaks hästi harmoneeruma ka illustreerimiseks kasutatud Navitrolla varased graafikad, millest enamus on varem ilmumata.
07-04-2009
Lisas: Jüri Kallas
Baas
