Ulme.ee

“Sadakond nõiutud suitsukest” on pärimuslikult põhjalt tiibu sirutav arenguromaan – justkui Kalevipoja astumine 21. sajandisse.

Romaan arutleb väikerahvaste iseolemise ja enesemääramise üle ajal, mil enamik otsuseid tehakse kabinetivaikuses inimeste poolt, kes täidavad tuimalt norme ja normikesi ning näevad eripäraseid maakohti kui kultuuristamist vajavaid tumedaid plekke maakaardil. Romaan esitab küsimuse elu võimalikkusest maal, mõtiskleb väikeriigi iseseisvuse võimalikkuse üle Euroopa Liidus, tehes seda läbi huumoriprisma ning jäädes igas olukorras positiivseks. Eestlast portreteeritakse kui jonnakat iseolijat ja isetegijat ning võimude vaikset, kuid järjekindlat alttõmbajat. Välja joonistub mahlakas-tummine maaelupilt, millesse lõikub maailma tundmatum ja ka tumedam pool – nõiakunst, ravitsemine ning kaasaegsete religioossete praktikatega tembitud muinsuseterakesed.
Lugu on üles ehitatud nagu klassikaline imemuinasjutt – see on kangelase teekond ja katsumuste kaudu inimeseks kasvamise lugu. Peategelane Martin, kes on pere vanem ja samas silmapaistmatum vend, sattub töö tõttu talle harjumatusse külakeskkonda, kus areneb ajapikku soovimatust sissetungijast juhtfiguuriks ja pälvib oma vapruse eest kogukonna tunnustuse ning saab kuningaks. Kauni värvilaiguna põimub ootamatusi ja relvatärinat täis maailma peategelase ootamatu ja imeline armastuslugu.
Raamatu tegelasgalerii on värvikas, esindatud on lai valik inimtüüpe meie keskelt, lisaks üks erakordselt šarmantne ja võluv siga nimega Oskar.

Väljaandja: Esper Thompson

320 lk, 23 eurot

07-08-2016

Lisas: Silver Sära

Neli juttu Kolooniate Inspektsiooni vaneminspektori tegemistest

Murray Leinsteri Hugo-auhinna võitnud jutustus «Uurimismeeskond» peaks kogumiku «Lilled Algernonile» vahendusel kõigile eesti ulmehuvilistele hästi teada olema. Kes ei mäletaks Kodiaki karusid Haputaigna Charley’t, Sitka Pete’i, Faro Nelli ja Kullatükki ning nende seiklusi Loren II kolooniaplaneedil.
Vähem on teada, et Murray Leinster kirjutas neli üsna sarnase skeemiga ajakirjajuttu kokku raamatuks, mida ühendas Kolooniate Inspektsiooni vaneminspektori Bordmani tegelaskuju («Uurimismeeskonna» eestikeelses variandis Roane, kuna omal ajal tõlgiti ära just ajakirjaversioon), kelle tööülesanded viivad ta neljale väga erineva kliimaga kolooniaplaneedile erinevaid probleeme lahendama.

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Priit Kenkmann, Ain Raitviir, Külli Sepa, Jaana Talja

224 lk, 22 eurot

19-07-2016

Lisas: Silver Sära

Susan Svendsenil, 43-aastasel füüsikul, on harukordne mõjuvõim: inimesed muutuvad tema juuresolekul avameelseks ja hakkavad südant puistama. Kust aga läheb ande tarvitamise ja kuritarvitamise piir?

Kui Susan, tema heliloojast mees Laban ning kaksikutest lapsed Thit ja Harald on sekeldustesse sattunud ning Susanit ähvardab pikk vanglakaristus, tehakse talle ootamatu ettepanek: süüdistustest loobutakse, kui Susan otsib üles 1970ndatel loodud tulevikukomisjoni liikmed ja uurib oma annet kasutades välja, mis on kirjas komisjoni viimastes protokollides. Ent saladuste paljastamine ei ole ohutu, keegi püüab teda igati takistada, inimesed surevad, Susanil ja tema perekonnal tuleb päästa oma tulevik. Võimumängude ja ähvardava ökokatastroofiga silmitsi seistes peavad inimesed vaatama ka iseendasse. Kuhu liigub maailm ja milliseid valikuid teeb inimene, mida tähendab ausus perekonnas, teaduses ja ühiskonnas?
Peter Høeg (s 1957) on Taani kirjanik, kes sai tuntuks romaaniga „Preili Smilla lumetaju”. Eesti keeles on temalt ilmunud veel romaanid „Piiri peal”, „Vaikne tüdruk” ja „Elevanditalitajate lapsed”.

Kirjastus Eesti Raamat
Tõlkinud Eva Velsker

320 lk, 22 eurot

18-07-2016

Lisas: Silver Sära

Laupäeval, 16. juuli pärastlõunal kuulutati Jõgevamaal, Udu talus välja Eesti ulmeauhinna Stalker selleaastased võitjad.

Stalker 2016 auhinnale kandideerisid teosed, mis ilmusid esmakordselt eesti keeles aastal 2015.

Parim tõlkeromaan

Orson Scott Card «Surnute eest kõneleja» (kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Sash Uusjärv)

Parim antoloogia või kogumik

Veiko Belialsi koostatud antoloogia «Keskpäeva varjud» (kirjastus Fantaasia, tõlkija Veiko Belials)

Parim tõlkelühiromaan või -jutustus

Arkadi ja Boriss Strugatskid «Kauge Vikerkaar» (antoloogia «Keskpäeva varjud», kirjastus Fantaasia, tõlkija Veiko Belials)

Parim tõlkelühijutt

Philip K. Dick «Vilistaja metsas» (samanimeline autorikogu, kirjastus Triquetra, tõlkija Andres Kurik)

Parim eesti autori romaan

Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana «Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa» (kirjastus Fantaasia)

Parim eesti autori lühiromaan või jutustus

Indrek Hargla «Sõstar ja käoking» («Looming» nr 5)

Parim eesti autori lühijutt

Indrek Hargla «Tammõküla viljakuivati» (antoloogia «Pikad varjud», Ajakirjade Kirjastus, koostaja Martin Kivirand)

17-07-2016

Lisas: Jüri Kallas

Viies lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.

Luuker Leebesurm on tagasi ja koos oma õige peaga. Aga võluilmas pole kõik hästi – esiteks plaanivad võõrvõimud Iiri Pelgupaiga üle võtta ja teiseks on Valküüria avastanud, et ta võib olla seesama sorts, kellele on määratud maailm hävitada. Probleem on selles, et ta ei usu, et saaks Leebesurmale sellest rääkida… ja nii kõik need jamad algavadki.
Nüüd, kus Valküüria on isiklikul retkel, et oma nime pitseerida ja kurja saatuse saabumist vältida, muutuvad Leebesurm ja sõbrad veel rohkem haavatavaks. Kahju, sest mäletate neid tuhandeid Jäänuseid, mis olid vangis Kesköises Hotellis? Noh, nemad pääsesid nüüd välja. Ahjaa, nad usuvad veel ka, et Valküüria on nende messias. Ja see tähendab tuhandeid nurjatuid hingi, kes otsivad meeleheitlikult Valküüriat ja on valmis tapma kõiki oma teel… Ja kuna nad suudavad võtta üle ükskõik kelle keha, võivad nad olla ÜKSKÕIK KES.
Nüüd ei saa Leebesurm, Valküüria, Traagel ja Tanita usaldada mitte kedagi. Isegi mitte teineteist..

Kirjastus Pikoprint
Tõlkinud Mario Pulver

592 lk, 26 eurot

28-06-2016

Lisas: Silver Sära

Liigutav jutustus esimesest armastusest, sõprusest ja unistustest.

„Varjuvaras” räägib loo poisist, kes kasvab üles erilise andega: ta saab varastada inimestelt varjusid ja need usaldavad talle saladusi. Tumedad peegeldused tulevad ja lähevad, heites neile kuuluvate inimeste kohta salajasi pilguheite.

Kui peategelane suuremaks kasvab, õpib ta oma annet kasutama, et aidata endal leida teed koolikiusamise, esimese armumise ning meditsiiniüliõpilasena esimeste tööülesannete ja sõprussuhete vahel. Üritades parandada teiste tehtud vigu, taipab ta, et veel pole hilja oma lapsepõlveunistusi püüda.

Kirjastus Ersen

216 lk, 18 eurot

28-06-2016

Lisas: Silver Sära

Romaanide „Abistav Mõõk” ja „Abistav Õiglus” järg.

Radchi impeeriumis käib kodusõda, sest valitseja Anaanderi kloonid on omavahel impeeriumi arengusuundade pärast tõsiselt tülli läinud. Athoeki tähesüsteemis näivad asjad admiral Breqi – endise sõjalaeva – kontrolli all olevat. Siis aga leitakse orbitaaljaama hämaramast osast keegi, keda ei saaks nagu üldse olemas olla, saabub salapärase ja ülivõimsa Presgeri impeeriumi esindaja ning seejärel ilmub oma laevastikuga Breqile kätte maksma Anaander Mianaai ise. Breq keeldub oma laeva ja meeskonnaga põgenemast, sest nii jääksid Athoeki inimesed hätta. Võidušansid on väikesed, kuid see pole Breqi kunagi peatanud. Esimese sammuna tuleks anda kõigile Athoeki tehisintellektidele enesemääramisõigus, teadmata küll, millise poole nad valivad…

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Juhan Habicht

240 lk, 26 eurot

28-06-2016

Lisas: Silver Sära

Ulmekirjanduse absoluutsesse klassikasse kuuluva ning Eesti lugejalegi hästi tuttava John Wyndhami teose „Trifiidide päev“ järg

„Trifiidide päev“ järg, mille autoriks on Simon Clarke.
„Trifiidide päeva“ sündmustest on möödunud 25 aastat. Maailma vallutanud lihasöövatest ja kõndivatest taimedest — trifiididest — ohutule kaugusele, Suurbritannia lõunarannikule Wighti saarele rajatud koloonia elab rahulikult oma elu, kuni ühel päeval mattub maailm ootamatult pilkasse pimedusse.
„Trifiidide päevast“ tuntud peakangelase Bill Maseni nüüdseks täiskasvanud poeg David Masen on piloot, kelle ülesandeks saab tõusta lendu ja uurida välja pimeduse põhjus. Lend lõpeb aga ootamatustega, mis viivad ta pikale reisile ookeani taha. Sealt leiab ta eest teisigi kolooniaid, mis aga alati ei ole sugugi rahumeelselt meelestatud. Ka aina raevukamatel lihasöövatel taimedel trifiididel on inimestele omajagu ebameeldivaid üllatusi varuks.
Kas inimesed matavad lõpuks sõjakirve ja astuvad üksmeelselt ühise vaenlase vastu? Kas hea võidab kurja? Ja kas trifiididele üldse on võimalik vastu hakata?

Kirjastus Hea Lugu
Tõlkinud Raivo Hool

368 lk, 20 eurot

21-06-2016

Lisas: Silver Sära

Sarja PAX viies raamat

„Teie… tapsite… meid.” Peagi on saabumas luutsinapäev, aga keegi ei oska aimatagi, kui õudseks selle tähistamine kujuneb. Süütu mäng muutub kiiresti ohtlikuks, kui tekib värav teispoolsusse ja linnas hakkavad märatsema kolm kummitust. Alrik ja Viggo peavad appi kutsuma maagi, kes neile ei meeldi ja keda nad ka ei usalda. Vaimudele tuleb otsekohe vastu astuda, enne kui nad rohkem linnaelanikke surnuks pigistavad! Samal ajal käituvad Simon ja tema isa ülbemalt kui kunagi varem. Ent Viggol on tekkinud superidee ja tundub, et lõpuks ometi on õige aeg kätte maksta.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kadri Papp

200 lk, 14 eurot

17-06-2016

Lisas: Silver Sära

Zombiromaan

Seriaali “Elavad surnud” maailmas pole vihatumat meest kui Kuberner, despoot, kes juhib müüristatud Woodbury linna, sundides vange omaenda lõbuks zombidega võitlema. Aga kuidas ta alustas? Kuidas tast sai selline mees? Tuleb välja, et ta alustas vaikse, rahuliku muusikaärimehena, kes armastas väga oma venda ja vennatütart. Kas võib öelda, et kui vaatad küllalt kaua kuristikku, vaatab kuristik viimaks sinu hinge? See raamat on Kuberneri lugu.
On elavaid surnuid täis maailm ja Brian Blake, ta vend Philip, tolle tütar Penny ja nende sõbrad Bobby ja Nick, kes üritavad keset zombide maailmalõppu ellu jääda, alguses teisi inimesi otsides, siis neid umbusaldades, viimaks – kahjuks küll enamikku neist – vihates.

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Martin Kirotar

336 lk, 24 eurot

17-06-2016

Lisas: Silver Sära

Võõramaalase-sarja III osa 1. raamat

Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarja kangelane Claire valmistub taas ajareisiks.

„Võõramaalase” sarja peategelaste Claire’i ja Jamesi viimasest kohtumisest on möödunud kakskümmend aastat ja aeg on edasi läinud nii 20. kui ka 18. sajandis. Viimane asi, mida Claire Jamiest teadis, oli see, kuidas too Cullodeni all langes. Koltunud paberite uurimine toob välja aga jahmatava tõe, mis seisis kõik need aastad naise käeulatuses, aga mida Claire ei osanud või julenud otsida.

Claire’ile on määratud veel kord Jamie Fraseriga kohtuda. Selleks tuleb tõmmata joon alla kogu 20. sajandis elatud elule, jätta maha armastatud tütar ja minna vastu tundmatule minevikule. Minevikule, millest saab taas Claire’i ja Jamie tulevik. Aastad pole jahutanud nende armastust, kuid on muutnud neid endid. Nii Jamie kui ka Claire on läbi käinud rasketest katsumustest, mida võib mõlema puhul nimetada pikaks vangistuseks. Põnev seiklusjutt kannab lugeja Šotimaa uduselt mägismaalt kihavatele Edinburghi tänavatele, moodsasse Bostoni haiglasse ja akadeemilistesse ringkondadesse, et sealt taas pikkade aja- ja vahemaade taha kanduda.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Lauri Vahtre

528 lk, 26 eurot

17-06-2016

Lisas: Silver Sära

Farseeri triloogia III raamatu II osa

Regali käest napilt eluga pääsenud Fitz jätkab teekonda oma isanda ja kuninga Verity juurde, kes on kadunud Mäestiku kuningriigi metsikutesse mägedesse, muistsete elderlingide maadele. Koos ootamatult leitud vanade ja uute liitlastega asub ta ohtlikule retkele, et viia täide oma saatus Valge Prohveti Katalüsaatorina.Troonianastaja Regal on samal ajal koondanud kõik oma väed Mäestikuriigi piirile, et takistada iga hinna eest sihile jõudmast nii oma venda Verityt kui talle appi ruttavat Fitzi. Kuue Hertsogkonna rannik on jäetud punalaevade rüüstata ning lootust ei paista kusagilt. Bucki rannikul pisikeses Moivaranna külas on endale kodu leidnud Burrich ja Molly koos Fitzi pisikese tütrega, kellest on nüüdseks saanud ainus Farseeride pärija. Kuid Regal on lapsest haisu ninna saanud ja mõrtsukad on neil juba jälil.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Sash Uusjärv

168 lk, 24 eurot

13-06-2016

Lisas: Silver Sära

Järjekordne raamat kirjastuselt Skarabeus

Väga paljud peavad Philip K. Dicki (1928-1982) maailma kõigi aegade parimaks ulmekirjanikuks.
Mitmed tuhanded peavad Philip K. Dicki Päikesesüsteemi kõige sügavamaks ulmemõtlejaks. Nende arvamust näivad kinnitavat filmid Blade Runner (1982, rež. Ridley Scott, peaosas Harrison Ford), Total Recall (1990, rež. Paul Verhoeven, peaosas Arnold Schwarzenegger), Minority Report (2002, rež. Steven Spielberg, peaosas Tom Cruise) jpt. Eesti keeles on seni ilmunud Philip K. Dicki romaanid “Mees kõrges lossis” (1993), “Kas androidid unistavad elektrilammastest?” (2001) ja “Ubik” (2002) ning jutukogu “Vilistaja metsas” (2015).

Kirjastus Skarabeus

288 lk, 21 eurot

10-06-2016

Lisas: Silver Sära

Altenatiivajalooline fantaasiapõnevik, Iidsete-triloogia avalöök

Tumedad hävitavad jõud on vägevad Atlantise väravad, iidseimad väepaigad Maal üle võtnud. Kurjus, kelle valduses on tuhandeid aastaid vanad teadmised, mille inimkond on unustanud, soovib muuta Maa oma orjakolooniaks.
Aimele paljastatakse uskumatu saladus – ta on ainus, kes võib muuta korraga kahe ajastu sündmusi ja takistada katastroofi, mis ohustab inimkonna püsimajäämist. Kui tüdruk sellest teada saab, on maailmal, mida ta tunneb, jäänud lõplikku kaosesse paiskumiseni vaid 33 päeva.
Neiu peab ühendama jõud saladusliku aadliku Nathanieliga. Maa ühest iidseimast rahvakillust pärit blond ja helesiniste silmadega ajalootudeng ja kuningas Arturi vereliini Egiptuse dünastiatega ühendav mees leiavad ennast võitlemas mõjuka Vennaskonnaga, kes suudab iga nende liigutust ette aimata.
Võidujooksus ajaga satutakse müstilistesse paikadesse ja esimeste tsivilisatsioonide jälgedele. Maailma lõpu saab ära hoida ainult iidse rassi teadmiste abil, kui leitakse kõik Atlantise väravad…

Kirjastus Legend

416 lk, 19 eurot

03-06-2016

Lisas: Silver Sära

Järg “Neitsikivile” ja “Põgenemisele paradiisist”

“Stockholmi kellassepp Arvid Ljunger puutub ühel päeval kokku kahe väärtusliku vana kellaga, millel on iseäralik nimi, Vereõed. Ta saab ülesande üks kelladest ära parandada – samal ajal raputab Rootsi pealinna kaks ränka ja ohvriterohket õnnetust. Kui Arvid kellade tausta uurib, selgub, et neid kelli on paljude aastate jooksul ennegi õnnetused saatnud.

Ida Nordlund, tema vanaema Alma ja kasuisa Lasse on pärast Roomas juhtunut jätkuvalt tagaotsitavad. Nad on ennast varjanud Hispaanias ja uurinud Kuningannafossiili, seda salapärast kivi, mille leidis kaua aega tagasi Linné õpilane Daniel Solander. Aga kui nende peidupaik paljastatakse, ei jää neil muud üle, kui võtta ette riskantne teekond tagasi Rootsi, et kivimüsteerium viimaks lahendada.

Selleks peavad nad üles leidma Ida kadunud ema Eva, kes on endast maha jätnud tähelepanuväärsed matemaatilised arvutused. Võib-olla on kuuldus kahest mõistatuslikust kellast uueks niidiotsaks, mis aitab kõike selgitada. Eva jälitamine käib Visingsö saare sohu uputatud salajaste esemete, filmistaari Charles Bronsoni, trimaraanide, unustatud kullakaevanduste ja omapärase Voynichi käsikirja kaudu, mida kellelgi pole siiani õnnestunud dešifreerida.

Kirjastus Helios
Tõlkinud Inna Rosar

576 lk, 24 eurot

30-05-2016

Lisas: Silver Sära