Ulme.ee

George R.R. Martin oma blogis: „See on sügavalt melanhoolne romaan, ent väga kaunilt kirjutatud ja imetabaselt eleegiline – raamat, mida ma veel kaua mäletan ja mille juurde tagasi tulen.”.

16. sajandi lõpus kirjutas Shakespeare „Suveöö unenäo“. Nüüd, palju sajandeid hiljem ja mitu tuhat kilomeetrit eemal, liigub mööda gripiepideemiast laastatud maad ringi Rändav Sümfoonia ja esitab sedasama näidendit. Linnast linna liikudes peavad olema relvad alati käepärast, sest mitte kõik asundused pole enam ühtviisi rahumeelsed. Elektrist, kraaniveest ja hamburgeritest on jäänud alles vaid ähmane mälestus ja juba mitukümmend aastat pole õhku tõusnud ükski lennuk. Eelmine tsivilisatsioon on kokku varisenud ja uue, alles tärkava tsivilisatsiooni elanikel, neil vähestel, kel gripiepideemiast pääseda õnnestus, tuleb otsida vastuseid küsimusele, mida on vaja, et ellu jääda, ja mida on vaja, et inimeseks jääda. Raamatus on kesksel kohal vahetult enne epideemia puhkemist laval surnud kuulus näitleja Arthur Leander, kes on ühendavaks lüliks romaani viie tegelase vahel ja kelle elukäiku vaadeldakse enne katastroofi ning kakskümmend aastat pärast seda. See positiivses toonis raamat räägib inimese ja tsivilisatsiooni väärtusest ja pakub ohtralt nii mõtlemisainet kui ka põnevust.

Kirjastus Varrak

Tõlkinud Allan Eichenbaum

336 lk, 23 eurot

Rootsi kirjaniku Peter Stjernströmi neljas romaan on õudussugemetega fantaasia teaduslikest eksperimentidest, tugevusest ja nõrkusest, üksildusest ja sõprusest, mis pakub ootamatu vaatenurga inimese igavesest pürgimisest surematuse poole.

Jonas oli pooleaastane, kui ta alasti ja verisena metsast leiti. Poisi kasuvanemad tajusid peatselt, et selles lapses peitub midagi erilist – tal oli hämmastav side liblikatega. Täiskasvanuna asub Jonas uurima oma salapärast päritolu. Miks vanemad ta nii jõhkral moel hülgasid? Milline üleloomulik võime on temas peidus?

Mineviku varje hajutada püüdes kohtub Jonas eduka ja elujõulise Nellyga, kellega neil on rohkem ühist, kui nad esialgu aimatagi oskavad. Selgub, et Jonase eriskummaline lugu on osa suurest õõvastavast salaplaanist, mis kisub noored eluohtlikku seiklusesse.

„Liblikapoiss“ on kaasakiskuv põnevik inimteadvuse piiridest, mille vahele mahuvad nii taevas kui ka põrgu. Loo läbivaks sümboliks on rändliblikad, kelle müstiline muundumisvõime peegeldab ka inimese loomuomast soovi jõuda oma põlvnemise lätetele. Kuidas suudavad liblikad leida tee tagasi koju – kohta, kus nad iial varem olnud pole, sinna, kus koorusid nukust nende eellased?

Kirjastus Kunst

Tõlkinud Tiina Mullamaa

344 lk, 20-21 eurot

Raamat pakub valikut ajakirja Täheke korraldatud laste jubejuttude võistlustele aastatel 2013–2015 saadetud töödest, olles mõtteline järg 2008. aastal ilmunud „Eesti lapse jubejuttudeleˮ.

Siit leiab õudseid jõulu- ja koolilugusid, eraldi peatükid on poistest ja tüdrukutest, pealkirja „Mai, kellest sai saiˮ alla on kogutud koledad jutud toidust. Aga peatükid „Päriselt sündinud õudusedˮ ja „Tõesti jubedad jubejutudˮ ajavad tõesti päriselt hirmu peale.

Ühtlasi annab see raamat üsna hea pildi kirjust meediamaailmast, mis tänapäeva lapsi ümbritseb.

Kirjastus Tänapäev

Koostanud Ilona Martson

232 lk, 20 eurot

Kurt Vonneguti esimene romaan jutustab insener Paul Proteuse loo. Paul peab toime tulema Kolmanda maailmasõja järgses maailmas, mida juhib superarvuti ja kus kõik olulised toimingud sooritavad masinad. Paul otsustab oma elu sellele ette nähtud voolusängist kõrvale juhtida ning põhjustab sellega enda ümber korraliku segaduse ja selle kõige kaudu jõuab Vonnegut juba oma debüütromaanis talle ainuomasel teravmeelsel, satiirilisel moel kapitalistliku ühiskonna mõttetuse ja sihituse teemani, mis läbib hiljem punase joonena tervet tema loomingut.

Kirjastus Tänapäev

Tõlkinud Tiina Randus

356 lk, 25 eurot

Nagu näha võib on ulme.ee nägu viimaks muutunud. Kasutusel on wordpressi mootor ja loobutud on mitmetest lahendustest ja süsteemist (nt foorumist). Mõned asjad ei pruugi veel töötada nagu vaja ja probleemidest ja vigadest võib teada anda joel.jans@eenet.ee.

Päise piltide autoriks Meelis Krošetskin.

Apokalüptiline põnevik räägib maailmast, kus inimesed on silmitsi surmava gripiviirusega.

Vene kirjaniku Jana Vagneri esimene romaan, apokalüptiline põnevik „Vongozero” räägib maailmast, kus inimesed on silmitsi surmava gripiviirusega. Selles kaoses, kus tavapärane elurutiin on katkenud ja maailma suurlinnad karantiinis, püüab noor perekond meeleheitlikult laastava haiguse eest põgeneda. Kuidas nad saavad hakkama uues maailmas, kus harjumuslikud reeglid enam ei kehti? Keerulises olukorras aitavad neid vaid ürginstinktid. „Vongozero” sai alguse blogisse kirjutatud järjejutust. Raamat on pälvinud tunnustust nii Venemaal kui ka Prantsusmaal, see on võitnud kirjandusauhindu ning tõlgitud juba mitmesse keelde. 2013. aastal ilmus romaanile ka järg. Jana Vagner on sündinud 1973. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli, töötanud tõlgi, raadiodiktori ja logistikuna. Ta elab abikaasa, teismelise poja ja kahe koeraga.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Jaana Peterson

336 lk, 24 eurot

29-08-2016

Lisas: Silver Sära

„Haldjate elu” on müstiline lugu kahest üleloomulike võimetega orvust Mariast ja Clarast.

Muriel Barbery „Haldjate elu” on müstiline lugu kahest üleloomulike võimetega orvust Mariast ja Clarast. Maria elab Prantsusmaal Burgundia üksildases külas ja ta suudab kõneleda loodusega. Clara kasvab üles Itaalias Abruzzo mägikülas ja on ebatavalise muusikaandega. „Haldjate elu” on justkui muinasjutt ja samas fantaasiakirjandus, ent eelkõige on see igavikuline lugu hea ja kurja võitlusest. Romaani tegevus kulgeb määratlemata ajas, oma rolli mängivad müüdid, legendid ja rahva­uskumused. Barbery lopsakas stiil on viimseni lihvitud ja keel kohati arhailise maiguga. 1969. aastal Marokos sündinud prantsuse kirjanik ja filosoofiaõppejõud Muriel Barbery on avaldanud kolm romaani. Eesti keeles on kirjastuselt Varrak ilmunud „Siili elegants” (2012).

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Pille Kruus

240 lk, 19 eurot

29-08-2016

Lisas: Silver Sära

Eesti autori lühem düstoopiline debüütromaan

“Nende röövretked olid aastatega jäänud järjest harvemaks. Esiteks ei olnud nende tegevusraadiuses suurt midagi enam võtta jäänud ning lisaks oli väljas viimastel aastatel muutunud ohtlikumaks kui kunagi varem. Kord tabasid nad mehe, kes kuulus gängi. Nad avastasid ta juhuslikult hoonest, kuhu sisse murdsid. Mees peitis ennast pööningul. Laelaudade naksumine andis ta ära. Tal oli kirves ning sellega suutis ta Berkile õlga lüüa, enne kui pärast lühikest, kuid karmi võitlust Olaf ja teised temast jagu said. Nad riputasid ta käsipidi maja suure saali lühtrikonksu külge. Mees teadis, et ta sureb. Küsimus oli ainult selles, kas surm tuleb raske või kerge. Ta oli vintske vend ning palju temast välja pigistada ei õnnestunud.”

On aatomisõdade ja tsivilisatsiooni hävingu järgne aeg. Unustatud rannakülas elab Erik koos oma isa Einariga. See küla on käputäie inimeste viimane pelgupaik, mis ühel ööl – nagu kõik muugi – ootamatus rünnakus oma otsa leiab. Põgenema pääsevad kolm meest ja üks poiss, kes läbi õõvastavalt veriste ohtude, geomeetriliselt kuhjuvate laibahunnikute saatel, tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Linna teele asuvad.

Kirjastus Fantaasia
Sari: Sündmuste Horisont

128 lk, 21 eurot

25-08-2016

Lisas: Silver Sära

Young adult fantasy, Widdershini-sarja esimene raamat Ameerika autorilt

Kunagi oli ta Adrienne Satti, Davilloni orvuke. Tal õnnestus viletsusest välja murda ja linna aristokraatia hulka tõusta, otsekui muistses tuhkatriinuloos. Elu oli ilus kuni ühe õudse ööni, mil inimeste ja teiste jõudude korraldatud metsik verepulm temalt kõik röövis. Nüüd on ta Vastupäeva, varas, kes lõikab endale Davilloni allilmas teed vaheda mõõga, veel vahedama taibu ja müstilise võõramaa jumala Olguni abiga, kel pole teisi kummardajaid peale Vastupäeva. Elu pole just suurem asi, eriti võrreldes vanade aegadega, ent vähemalt on see tema enda oma. Aga nüüd tõstavad paljud taas tema vastu kätt, valmis lõhkuma kõik, mida ta on üles ehitanud. Linnavalve tahab teda vangi panna. Tsunftikaaslane tahab teda tappa. Ja tüdruku minevikust pärit jube, sünge, iidne olevus ajab teda taga. Vastupäeva ja Olgun otsivad vastuseid ja nõuavad õigust – kui just need, kes teda aastate eest hävitada üritasid, ette ei jõua ja oma tööd lõpule ei vii.

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Eve Laur

304 lk, 20 eurot

23-08-2016

Lisas: Silver Sära

Natsi-Saksamaa ja Jaapan on võitnud 1948. aastal II maailmasõja

Ameerika pärast Teist maailmasõda. Liitlased on kaotanud, nende vaenlased vallutanud maailma. Ellujäänud elavad kohutavas hirmus. Natsid on vallutanud New Yorgi, Californiat aga valitsevad jaapanlased. Nende kahe rivaalitseva supervõimu vahelises puhvertsoonis elab põrandaaluse bestselleri autor, mees, kes kirjutas kuuldavasti sellest, milline oleks maailm võinud olla. See aga ei saa tolles maailmas jääda tagajärgedeta.

Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Karin Suursalu

266 lk, 20 eurot

17-08-2016

Lisas: Silver Sära

Teine raamat Punase kuninganna sarjast (young adult fantasy)

Mare Barrow’ veri on punane – lihtrahva moodi –, kuid tema Hõbedasele omane võime valitseda välgunooli on teinud temast relva, mida kuninglik õukond püüab ohjes hoida. Valitsejad nimetavad teda võimatuseks ja petiseks, kuid kui tüdruk põgeneb prints Maveni – sõbra eest, kes ta reetis, avastab ta midagi jahmatavat: ta ei ole ainuke endasugune. Kättemaksuhimuliseks kuningaks tõusnud Maven tihedalt kannul, asub Mare otsima ja värbama endasuguseid punahõbedasi võitlejaid, kes liituks heitlusega rõhujate vastu. Ent Mare leiab end peagi hukatuslikult teelt, kus valitseb oht muutuda just niisuguseks koletiseks, keda ta alistada püüab

Kirjastus Pikoprint
Tõlkinud Karin Kull

490 lk, 23 eurot

11-08-2016

Lisas: Silver Sära

Kuigi raamatu sündmustiku inspireerijaks on Djatlovi kurusündmused, kus üheksa noort mägimatkajat salapärastel ja siiani selgumata asjaoludel surid, on romaani põhirõhk nii tolleaegse kui pisut hilisema Nõukogude eluolu kujutamisel, nähtuna väliseestlasest diplomaadi pilgu läbi.

Igor Djatlovi juhitud üheksa matkajat lähevad Põhja-Uuralis mansi hõimu pühale Surnute Mäele ning hukkuvad külmas öös seni selgitamata asjaoludel. Mingi „jõud“ sunnib neid oma telgi seestpoolt katki lõikama ja kaljujärsaku poole jooksma, kus nad saavad surmavaid vigastusi. Kõik see huvitab väga turvalises Rootsis elavat eesti poliitpagulase poega Hannest, kes valmistub diplomaadikarjääriks Nõukogude Venemaal.
Jõudnud Moskvasse ja tutvunud Sovjetimaa unesarnase tegelikkusega, teeb ta oma noorusest hoolimata tähtsa järelduse: meie planeedil on kohti, kus tunned end alati ebamugavalt, ja on asjaolusid, mis on valmis rikkuma väljaarenemata psüühikaga noore inimese, kes ei taha alluda käskudele ega sundidele. Seesama Sovjetimaa on Djatlovi kuru sümboliks.

Kirjastus Fantaasia

126 lk
20 eurot

09-08-2016

Lisas: Silver Sära

Lõunaringkonna-triloogia 1. raamat

Piirkonnas, mida tuntakse kui ala X, toimub midagi kahtlast. Ametliku versiooni kohaselt korraldati naabruses tegutsenud sõjaväebaasis mingi katsetus, mille käigus läks üht-teist valesti. Tulemuseks oli lokaalne ökokatastroof. Kuna looduslikult on tegemist peamiselt mangroovialaga ja seal ei olnud suurt midagi peale paari kaluriküla, ei häiri toimunu eriti kedagi, liiatigi on juhtunust juba aastakümneid möödas. Vahel saadetakse järjekordne ekspeditsioon olukorda üle vaatama. Mõnikord juhtub ekspeditsiooniliikmetega aga imelikke asju. Näiteks lähevad nad tülli ja lasevad üksteist maha. Või siis ilmuvad järsku tagasi koju teadmata, kuidas nad seda tegid, ja on üldse kuidagi nagu ära vahetatud.

Triloogia „Lõunaringkond“ esimene osa „Häving“ kujutab endast järjekordsel ekspeditsioonil osaleva naisbioloogi päevikut. Sellest selgub, et miski pole päris nii, nagu instrueerimisel öeldi, ja ka mitte nii, nagu esimesel silmapilgul paistab, vaid pigem kõhedust tekitavalt kummaline.

„Häving“ võitis 2014. aastal parima ulmeromaanina Nebula auhinna. Eesti keeles on Jeff VanderMeeri (snd 1968) loomingut varem tutvustatud antoloogiates „Täheaeg 4“ ja „Täheaeg 9“.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Juhan Habicht

184 lk, 19 eurot

08-08-2016

Lisas: Silver Sära

Teadlaste Öö festivali tänavune teema on “Teadus ja ulme”. Oma üritustega kavatseb festivalil osaleda ka Eesti Ulmeühing.

Tartus, esmaspäeval 26.09. 
Tartu kirjanike maja krüptis Vanemuise 19
Kell 18.00. Loo enda ulmelugu!
Eesti Ulmeühing esitleb: Maniakkide Tänav õpetab ja juhendab, kuidas kirjutada enda tuleviku- ja ulmehõnguline lugu.

Tallinnas, reedel, 30.09
A. H. Tammsaare majamuuseumis, Koidula 12a
17.30 Teaduskohvik: “Juhuslik tabamus või teadlik ennustus? Ulmekirjanduse võimest näha tulevikku” Teadus areneb võimsalt, tehnika muutub aina kiiremaks ja tõhusamaks, kuidas mõjutab see aga ulmekirjandust? Arutlevad Jüri “Ulmeguru” Kallas ja Andri Riid, arutelu modereerib Peeter Helme.

Tallinnas, reedel, 30.09
Rahvusraamatukogu väike saal, Tõnismägi 2
18.00 Eesti Ulmeühing esitleb: Mart Laari “Sügissõda” ajaloo ja fantaasia piiril. Arutelu toimub üheskoos publiku ning kirjaniku Leo Kunnasega