Ulme.ee

Kätte on jõudnud käputäie inimolendite ja viiruskite määratute hordide pikaajalise heitluse viimane ja otsustav lahing. Kas inimsugu pääseb või hävib pöördumatult, kas peale jääb Amy headus või Nulli ülim künism, kas inimeste vankumatu vaprus ja leidlikkus osutuvad tugevamaks kui viiruskite pealtnäha pidurdamatu rünnak ja mis saab lugejale nii omaseks saanud Aliciast, Peterist, Michaelist ja paljudest teistest? Nendele küsimustele vastab J. Cronini suurejoonelise triloogia „Teekond” viimane raamat, mis on kirjutatud sama hoogsalt ja kaasakiskuvalt kui eelmisedki. Raamatu tegevus väljub senistest geograafilistest ja ajalistest piiridest. Lugeja viiakse koos tegelastega merele ja teistele mandritele ning tuhande aasta kaugusesse tulevikku.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Peeter Vilman

424 lk, 27 eurot

Pikkmaal on jõudnud kätte 2070. aasta. Astumispäevast on möödas juba kuuskümmend aastat ning inimkond jätkab uue maailmaga kohanemist. Joshua Valente on otsustanud minna veel ühele retkele Kõrg-Megeritesse ning seal juhtunud õnnetus avab talle uued Pikkmaa tahud. Lobsang on otsustanud tegutsemise asemel mõtisklustesse ja õpingutesse tõmbuda, kuid nii tema kui ka teised Pikkmaa arengus otsustavat rolli mänginud inimesed peavad oma plaanid kõrvale jätma, sest kosmosest tuleb kutse: ÜHINEGE MEIEGA. Seda tajuvad või kuulevad eri moel kõik Pikkmaa mõistuslikud eluvormid ning ainult koostöös on neil võimalik sellele vastata. Vähehaaval hakatakse kokku seadma mandrisuurust kompuutrit, mille abil asuda oma kohale Pikk-Kosmoses, mille saladused ja imed alles hakkavad ennast pikkmaalastele ilmutama.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum

344 lk, 30 eurot

John Wyndhami «Krüüsalised» on «Trifiidide päeva» (ek 1990, 2015) kõrval vaieldamatult autori olulisim romaan, mis räägib haarava loo postapokalüptilisest tuumakatastroofi järgsest maailmast, kus on levinud kõiksugused mutatsioonid, millesse aga suhtutakse äärmiselt negatiivselt: mutandid kuuluvad kas hävitamisele või agraarsest vaesuse piiril virelevast katastroofijärgsest ühiskonnast väljaheitmisele ning viljatule kõnnumaale saatmisele. Romaani peategelasteks on grupp lapsi, kes on varjatud mutandid, see tähendab telepaadid.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Martin Kirotar

216 lk, 20-21 eurot

Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi raamat «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama…

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo

138 lk, hind 20-21 eurot

See raamat on Islandil elava muusiku Risto Lauri (facebukoloogiliste mõtiskluste “ISLANDILE.Teekond ja päralejõudmine” ja “ISLANDIL.Kohalolek ja rändamine” autor) esimene ilukirjanduslik suurteos

1.romaani “Tulemuusika” täpsemaks kirjelduseks tuli luua uus žanrimääratlus: kogupere skisodraama, sest noortele on see nagu muinasjutt, täiskasvanutele action, kus piir reaalse ja irreaalse vahel kohati olematuks osutub, ning kõigele lisaks veel psühhiaatritele ka hea õppematerjal. See on lugu rääkivatest pillidest, bluusifännist Koerast, mõrtsukalikust mootorrattast ja müstilisest peategelasest Peremehest.

2.romaan “Veemuusika” on eelneva loogiline jätk ja järjest enam oma žanri nime õigustav. Peategelase Peremehe hullumeelsus on lõplikult kontrolli alt väljunud.

Autori väljaanne

485 lk, 18 eurot

8. mail 2001, oma kahekümnendal sünnipäeval, teeb Jeremy enesetapu. Victoria, naine, keda ta armastab, on ta maha jätnud. Aga 8. mail 2002 ärkab ta… Victoria kõrval, kes on armastusest tema järele hull. Kas ta on tõepoolest surnud? Kas see on paradiis? Põrgu? Või lihtsalt reaalsus? Miks ei mäleta ta siis mitte midagi möödunud aastast? Järgnevad teised päevad, teised ärkamised ja Jeremyst saab tema käest libiseva elu pealtvaataja. See kummaline elu, kus tema isiksus on mitmepalgeline, tekitab rahutust…

Kirjastus Ersen, tõlkinud Marja Liidja

216 lk, 17 eurot

1918. Naisõiguslane, sotsialist ja sõjamoonavabriku tööline Audrey Death haigestub Euroopas hävitustööd tegevasse letargilisse entsefaliiti, mis tapab kolmandiku ohvritest ning muudab teise kolmandiku elavateks laipadeks.

1971. Ligi viiskümmend aastat Frierni psühhiaatriahaiglas hoitud Audrey Death pälvib abielukriisis vaevleva uuendusmeelse arsti Zack Busneri tähelepanu. Kas lootusetuks vaimuhaigeks peetud vanaproua on tegelikult täie mõistuse juures?

2010. Frierni vaimuhaiglast on saanud luksuslik korterelamu. Nüüdseks juba pensionil dr Busner uitab mööda Põhja-Londonit, otsides tõde tolle tormilise suve kohta, mil ta postentsefaliitsed patsiendid uue võimsa ravimi abil üle aastakümnete üles äratas. Briti kirjaniku Will Selfi ambitsioonikas romaan „Vihmavari“ (2012) koob kireva gobelääni teadvuse voolust ja sajandi jooksul elatud eludest. Man Bookeri auhinna kandidaatide lõppvalikusse jõudnud vana kooli modernismi vaimus raamatut on võrreldud free jazz’iga: elulood ja sisemonoloogid põimuvad, tegevus hüpleb ajastute vahel, ühe inimese kogemusi filtreeritakse läbi teise omade. Zack Busneri tegelaskuju on tuttav juba Selfi varasematest jutustustest ja romaanidest, see aga, kuidas ta katatoonias patsiendid otsekui imeväel üles äratab, põhineb samal ajaloolisel episoodil, mille briti neuroloog ja kirjanik Oliver Sacks jäädvustas 1973. aastal raamatusse „Awakenings“.

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Triin Tael

376 lk, 26 eurot

Peeglite linn” jätkub sealt, kus viiruskite triloogia teine osa „Kaksteist” pooleli jäi.

Kuivõrd viiruskite juhid on tapetud ja nende järeltulija hävinud, võivad inimesed hakata eeldama, et Maa on nüüd sellest nuhtlusest vabanenud ja nad võivad taas endistviisi elama hakata. Kahjuks need lootused nurjuvad. Esimene ja eriline viirusk, kõikvõimas Null ei saa üle inimesena elatud ajal kogetud vimmadest ja kibestumistest ning on otsustanud uimarditest reservväe abil nüüd kogu maailma hävitada. Tema plaanid on ääretult salakavalad ja võimalused tohutud. Ta püüab kaasata oma ettevõtmistesse ka Aliciat.

Inimeste maailmas aimavad Michael ja Lucius Greer, et kõik ei ole nii rahulik nagu pealtnäha paistab. Nad taipavad, et viimane ja kõige rängem heitlus seisab alles ees. Seetõttu hakkavad nad valmistuma laevatäie inimeste toimetamiseks kaugete merede taha, kohta, kus inimsugu saaks end lõpuks turvaliselt tunda. Kuidas see kõik välja kukub? Ees ootavad rasked ajad ning kõikide tegelaste ees seisavad keerulised valikud.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Peeter Viilmann

384 lk, 28 eurot

Värise, armas lugeja – uksed avab surnud tüdrukute klubi! Tere tulemast õnnetu lõpuga muinasjuttude maailma! Varu taskurätte, et pühkida hirmuhigi! Jajah, varu taskurätte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad pääsevad lahinal voolama…
Neil plikadel juba on, millest rääkida. Nad teevad seda ühtaegu tundeküllase helluse ja julma otsekohesusega. Nendes lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verd tarretav elutruudus, südant pitsitav äng ja vabastav naer, õrnus ja rõvedus, süütu alandlikkus ja vääramatult võigas kättemaks.

Lugude autor on Gudule, kodanikunimega Anne Duguël, lennuka kujutlusvõimega daam, kes on avaldanud üle kahesaja raamatu nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Ta sündis Brüsselis 1945. aastal. Pere ainsa lapsena arenes Anne’is juba õige varakult välja pöörane lugemis- ja kirjutamishimu. Pärast kunstiõpinguid Belgias veetis ta viis aastat ajakirjanikuna Lähis-Idas ning jätkas sama tööd mitme Prantsuse ajalehe-ajakirja juures. Tema esimene raamat ilmus 1987. aastal ja sestsaadik pole Gudule ilukirjandust jätnud. Esimestest teostest alates on teda saatnud suur lugejamenu ning tema looming on pälvinud rohkesti auhindu. Poolrealistliku, poolfantastilisena on see sihtgrupist sõltumata üsna ühetaoline. Lasteraamatud on muidugi iseasi, kuid piir Gudule’i “noortekate” ja täiskasvanutele mõeldud tekstide vahel pole kuigi range. Kui miski viimaseid esimestest eristab, siis vahest poeetilisem keelekasutus ja rõhutatud erootilisus. 2008. aastal ilmunud kogumik koondab Gudule’i lühiromaanide paremikku.

Päikese Kirjastus, tõlkinud Meelis Mäesepp

560 lk, 24 eurot

„Ma maksan kätte neile, kes reetsid mu pere. Mina olen Ezio Auditore Firenzest. Olen assassiin, olen tapja …”
Pärast seda, kui Itaaliat valitsevad perekonnad ta reedavad, alustab üks noor mees enneolematut kättemaksuteekonda. Temast saab assassiin – tapja –, et juurida välja korruptsioon ja taastada oma perekonna au.
Enda teel kohtub Ezio selliste suurte mõtlejatega nagu Leonardo da Vinci ja Niccolò Machiavelli, kes õpetavad talle ellujäämiseks vajalikke oskusi. Samuti on Ezio teekonnal oluline usutunnistus, mille järgi ta peab elama.
Liitlastele saab Eziost muutuseid toov jõud, kes võitleb vabaduse ja õigluse eest. Vaenlastele kujutab ta aga ohtu, kes on pühendunud Itaalia rahvast kuritarvitavate türannide hävitamisele.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Arno Vaik

400 lk, 21 eurot

Millalgi lähitulevikus, kui vastvalminud kunstgravitatsiooniga kosmosekruiiser teeb oma esimese turismilennu, satub sellele üsnagi kirev seltskond reisijaid. Suletud ruumis ja kruiisitingimustes on reisijatel teadagi ohtralt aega maailma asju arutada, üksteise eludesse süüvida ja muid kosmoturisti-asju ajada. Pärast mõningast rahulikku, arutlusterohket reisi hakkab aga kosmoselaevas juhtuma üht-teist kummalist.

Kirjastus Tänapäev

384 lk, 20 eurot

Punane kuma valgustas Foggi nägu altpoolt ja võib-olla olid süüdi moonutatud mälestused ja alkohol, kuid Quentin arvas, et nägi selles näos midagi, mida seal tema Brakebillsi esimesel päe­val ei olnud – midagi joobnut, julma ja mitteisalikku. Kui Fogg oli saanud kätte selle, mida otsis, tõmbas ta nii kõvasti, kui jõudis, ning sütest välja see tuligi: deemon, taga sädemesaba, koera mõõ­tu ja maruvihane. Sama jõulise liigutusega surus dekaan vingerda­va kurivaimu Gretcheni saledasse selga. Neiu ahmis õhku, kogu ta keha kangestus, nagu oleks talle kallatud kaela pangetäis jääkülma vett. Ja siis nägi ta välja lihtsalt hämmeldunud, väänates end, et heita pilk üle õla – sest deemon ei tekitanud üldse mitte mingit tunnet. Lev Grossmani Võlurite sarja esimene raamat on vaimukas, irooniline ja kaasahaarav, midagi palju enamat kui kõigest „Harry Potter“ täiskasvanutele või Narnia lugude paroodia. Autor uurib mõnuga, mis võib juhtuda, kui meie lapsepõlveunelmad tõesti teoks saavad ja oleme järsku sunnitud silmitsi seisma sellega, millest oleme unistanud – muinasmaa ja võlukunstiga selle ehedal kujul.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Mart Kalvet

480 lk, 27 eurot

Oli kord viljakandev maa nimega Draenor. Seal elasid tundmatuid loomi küttides ja aeg-ajalt omavahel lahinguid lüües vaprate orkide klannid. Nende kõrval eksisteerisid niisama ebaharilikud draeneused. Kõige põhjapoolsemale alale, kus talved olid karmid ja suved lühikesed ja mida lõunapoolsete suguvendade sissetungi eest kaitses mäeahelik, üsna vaimude päriskodu lähedale oli omale elupaiga leidnud Härmahuntide klann. Korraga hakkas Draenor muutuma, lõunapoolsetel aladel hakkasid saakloomad haigestuma ega siginud enam, taimed kärbusid, talved läksid pikemaks ja karmimaks ja vaimud ei kõnelenud enam šamaaniga. Olukorras, kus Draenorit näib ees ootavat hukk ja kus vaimudki on kui arust ära, tuleb noorel, äsja klanni juhiks tõusnud Durotanil otsustada, kas võtta vastu sorts Gul’dani ettepanek ja rännata koos tema hordiga tõotatud küllusemaale või püüda ellu jääda esivanemate aladel, nii nagu oli otsustanud vana pealik Garad. Christie Goldeni romaan „Warcraft. Durotan” on kirjutatud Chris Metzeni populaarse arvutimängu „Warcraft” ainetel.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Suits

256 lk, 21 eurot

Ta arvas, et tema elu on lõppenud, aga see oli alles alanud…

Pärast surma saadetakse naine tagasi maa peale iseenda kaitseinglina ning autor võtab oma lüürilises romaanis vaatluse alla saatuse, vaba tahte, kahetsuse ja lootusega seotud probleemid.

Saadetud tagasi maa peale iseenda kaitseinglina, näeb Margot Delacroix, uue nimega Ruth, iseennast alates sünnihetkest, läbi keerulise lapsepõlve, esimese armastuse ja poja sünni kuni enneaegse surmani. Elades talle antud teist võimalust, peab ta uuesti kogema ja üles tähendama oma suurimad eksimused ja sügavaimad kahetsused. Elu uuesti elades püüab Ruth seda muuta ja lõpuks ka enda surma takistada. Ruth püüab Margotit takistada armumast oma tulevasse abikaasasse Tobysse, kuid armub inglina mehesse uuesti.

Kirjastus Ersen

296 lk, 22 eurot

Romaani tegevus toimub üsna kauges tulevikus, mil inimkond on levinud üle paljude tähesüsteemide, kuid selle sõnum on väga tänapäevane – tohutuid kaotusi nõudnud sõja tegelik põhjus on vaid majandushuvid, miljonid elud on purustatud, linnad tuhaks pommitatud, ja tulemuseks on vaid väikesele kildkonnale soodne kaevandusleping…
Just nimelt see asjaolu vihastab paljusid sõjaveterane, kes otsustavad hakata kosmosepiraatideks, õilsateks Robin Hoodideks, plaaniga röövida sõjas rikastunute kaubalaevu ja aidata sellega sõjas kannatada saanuid.

Kirjastus Fantaasia

336 lk, 22 eurot