Ulme.ee

See raamat on Islandil elava muusiku Risto Lauri (facebukoloogiliste mõtiskluste “ISLANDILE.Teekond ja päralejõudmine” ja “ISLANDIL.Kohalolek ja rändamine” autor) esimene ilukirjanduslik suurteos

1.romaani “Tulemuusika” täpsemaks kirjelduseks tuli luua uus žanrimääratlus: kogupere skisodraama, sest noortele on see nagu muinasjutt, täiskasvanutele action, kus piir reaalse ja irreaalse vahel kohati olematuks osutub, ning kõigele lisaks veel psühhiaatritele ka hea õppematerjal. See on lugu rääkivatest pillidest, bluusifännist Koerast, mõrtsukalikust mootorrattast ja müstilisest peategelasest Peremehest.

2.romaan “Veemuusika” on eelneva loogiline jätk ja järjest enam oma žanri nime õigustav. Peategelase Peremehe hullumeelsus on lõplikult kontrolli alt väljunud.

Autori väljaanne

485 lk, 18 eurot

8. mail 2001, oma kahekümnendal sünnipäeval, teeb Jeremy enesetapu. Victoria, naine, keda ta armastab, on ta maha jätnud. Aga 8. mail 2002 ärkab ta… Victoria kõrval, kes on armastusest tema järele hull. Kas ta on tõepoolest surnud? Kas see on paradiis? Põrgu? Või lihtsalt reaalsus? Miks ei mäleta ta siis mitte midagi möödunud aastast? Järgnevad teised päevad, teised ärkamised ja Jeremyst saab tema käest libiseva elu pealtvaataja. See kummaline elu, kus tema isiksus on mitmepalgeline, tekitab rahutust…

Kirjastus Ersen, tõlkinud Marja Liidja

216 lk, 17 eurot

1918. Naisõiguslane, sotsialist ja sõjamoonavabriku tööline Audrey Death haigestub Euroopas hävitustööd tegevasse letargilisse entsefaliiti, mis tapab kolmandiku ohvritest ning muudab teise kolmandiku elavateks laipadeks.

1971. Ligi viiskümmend aastat Frierni psühhiaatriahaiglas hoitud Audrey Death pälvib abielukriisis vaevleva uuendusmeelse arsti Zack Busneri tähelepanu. Kas lootusetuks vaimuhaigeks peetud vanaproua on tegelikult täie mõistuse juures?

2010. Frierni vaimuhaiglast on saanud luksuslik korterelamu. Nüüdseks juba pensionil dr Busner uitab mööda Põhja-Londonit, otsides tõde tolle tormilise suve kohta, mil ta postentsefaliitsed patsiendid uue võimsa ravimi abil üle aastakümnete üles äratas. Briti kirjaniku Will Selfi ambitsioonikas romaan „Vihmavari“ (2012) koob kireva gobelääni teadvuse voolust ja sajandi jooksul elatud eludest. Man Bookeri auhinna kandidaatide lõppvalikusse jõudnud vana kooli modernismi vaimus raamatut on võrreldud free jazz’iga: elulood ja sisemonoloogid põimuvad, tegevus hüpleb ajastute vahel, ühe inimese kogemusi filtreeritakse läbi teise omade. Zack Busneri tegelaskuju on tuttav juba Selfi varasematest jutustustest ja romaanidest, see aga, kuidas ta katatoonias patsiendid otsekui imeväel üles äratab, põhineb samal ajaloolisel episoodil, mille briti neuroloog ja kirjanik Oliver Sacks jäädvustas 1973. aastal raamatusse „Awakenings“.

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Triin Tael

376 lk, 26 eurot

Peeglite linn” jätkub sealt, kus viiruskite triloogia teine osa „Kaksteist” pooleli jäi.

Kuivõrd viiruskite juhid on tapetud ja nende järeltulija hävinud, võivad inimesed hakata eeldama, et Maa on nüüd sellest nuhtlusest vabanenud ja nad võivad taas endistviisi elama hakata. Kahjuks need lootused nurjuvad. Esimene ja eriline viirusk, kõikvõimas Null ei saa üle inimesena elatud ajal kogetud vimmadest ja kibestumistest ning on otsustanud uimarditest reservväe abil nüüd kogu maailma hävitada. Tema plaanid on ääretult salakavalad ja võimalused tohutud. Ta püüab kaasata oma ettevõtmistesse ka Aliciat.

Inimeste maailmas aimavad Michael ja Lucius Greer, et kõik ei ole nii rahulik nagu pealtnäha paistab. Nad taipavad, et viimane ja kõige rängem heitlus seisab alles ees. Seetõttu hakkavad nad valmistuma laevatäie inimeste toimetamiseks kaugete merede taha, kohta, kus inimsugu saaks end lõpuks turvaliselt tunda. Kuidas see kõik välja kukub? Ees ootavad rasked ajad ning kõikide tegelaste ees seisavad keerulised valikud.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Peeter Viilmann

384 lk, 28 eurot

Värise, armas lugeja – uksed avab surnud tüdrukute klubi! Tere tulemast õnnetu lõpuga muinasjuttude maailma! Varu taskurätte, et pühkida hirmuhigi! Jajah, varu taskurätte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad pääsevad lahinal voolama…
Neil plikadel juba on, millest rääkida. Nad teevad seda ühtaegu tundeküllase helluse ja julma otsekohesusega. Nendes lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verd tarretav elutruudus, südant pitsitav äng ja vabastav naer, õrnus ja rõvedus, süütu alandlikkus ja vääramatult võigas kättemaks.

Lugude autor on Gudule, kodanikunimega Anne Duguël, lennuka kujutlusvõimega daam, kes on avaldanud üle kahesaja raamatu nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Ta sündis Brüsselis 1945. aastal. Pere ainsa lapsena arenes Anne’is juba õige varakult välja pöörane lugemis- ja kirjutamishimu. Pärast kunstiõpinguid Belgias veetis ta viis aastat ajakirjanikuna Lähis-Idas ning jätkas sama tööd mitme Prantsuse ajalehe-ajakirja juures. Tema esimene raamat ilmus 1987. aastal ja sestsaadik pole Gudule ilukirjandust jätnud. Esimestest teostest alates on teda saatnud suur lugejamenu ning tema looming on pälvinud rohkesti auhindu. Poolrealistliku, poolfantastilisena on see sihtgrupist sõltumata üsna ühetaoline. Lasteraamatud on muidugi iseasi, kuid piir Gudule’i “noortekate” ja täiskasvanutele mõeldud tekstide vahel pole kuigi range. Kui miski viimaseid esimestest eristab, siis vahest poeetilisem keelekasutus ja rõhutatud erootilisus. 2008. aastal ilmunud kogumik koondab Gudule’i lühiromaanide paremikku.

Päikese Kirjastus, tõlkinud Meelis Mäesepp

560 lk, 24 eurot

„Ma maksan kätte neile, kes reetsid mu pere. Mina olen Ezio Auditore Firenzest. Olen assassiin, olen tapja …”
Pärast seda, kui Itaaliat valitsevad perekonnad ta reedavad, alustab üks noor mees enneolematut kättemaksuteekonda. Temast saab assassiin – tapja –, et juurida välja korruptsioon ja taastada oma perekonna au.
Enda teel kohtub Ezio selliste suurte mõtlejatega nagu Leonardo da Vinci ja Niccolò Machiavelli, kes õpetavad talle ellujäämiseks vajalikke oskusi. Samuti on Ezio teekonnal oluline usutunnistus, mille järgi ta peab elama.
Liitlastele saab Eziost muutuseid toov jõud, kes võitleb vabaduse ja õigluse eest. Vaenlastele kujutab ta aga ohtu, kes on pühendunud Itaalia rahvast kuritarvitavate türannide hävitamisele.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Arno Vaik

400 lk, 21 eurot

Millalgi lähitulevikus, kui vastvalminud kunstgravitatsiooniga kosmosekruiiser teeb oma esimese turismilennu, satub sellele üsnagi kirev seltskond reisijaid. Suletud ruumis ja kruiisitingimustes on reisijatel teadagi ohtralt aega maailma asju arutada, üksteise eludesse süüvida ja muid kosmoturisti-asju ajada. Pärast mõningast rahulikku, arutlusterohket reisi hakkab aga kosmoselaevas juhtuma üht-teist kummalist.

Kirjastus Tänapäev

384 lk, 20 eurot

Punane kuma valgustas Foggi nägu altpoolt ja võib-olla olid süüdi moonutatud mälestused ja alkohol, kuid Quentin arvas, et nägi selles näos midagi, mida seal tema Brakebillsi esimesel päe­val ei olnud – midagi joobnut, julma ja mitteisalikku. Kui Fogg oli saanud kätte selle, mida otsis, tõmbas ta nii kõvasti, kui jõudis, ning sütest välja see tuligi: deemon, taga sädemesaba, koera mõõ­tu ja maruvihane. Sama jõulise liigutusega surus dekaan vingerda­va kurivaimu Gretcheni saledasse selga. Neiu ahmis õhku, kogu ta keha kangestus, nagu oleks talle kallatud kaela pangetäis jääkülma vett. Ja siis nägi ta välja lihtsalt hämmeldunud, väänates end, et heita pilk üle õla – sest deemon ei tekitanud üldse mitte mingit tunnet. Lev Grossmani Võlurite sarja esimene raamat on vaimukas, irooniline ja kaasahaarav, midagi palju enamat kui kõigest „Harry Potter“ täiskasvanutele või Narnia lugude paroodia. Autor uurib mõnuga, mis võib juhtuda, kui meie lapsepõlveunelmad tõesti teoks saavad ja oleme järsku sunnitud silmitsi seisma sellega, millest oleme unistanud – muinasmaa ja võlukunstiga selle ehedal kujul.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Mart Kalvet

480 lk, 27 eurot

Oli kord viljakandev maa nimega Draenor. Seal elasid tundmatuid loomi küttides ja aeg-ajalt omavahel lahinguid lüües vaprate orkide klannid. Nende kõrval eksisteerisid niisama ebaharilikud draeneused. Kõige põhjapoolsemale alale, kus talved olid karmid ja suved lühikesed ja mida lõunapoolsete suguvendade sissetungi eest kaitses mäeahelik, üsna vaimude päriskodu lähedale oli omale elupaiga leidnud Härmahuntide klann. Korraga hakkas Draenor muutuma, lõunapoolsetel aladel hakkasid saakloomad haigestuma ega siginud enam, taimed kärbusid, talved läksid pikemaks ja karmimaks ja vaimud ei kõnelenud enam šamaaniga. Olukorras, kus Draenorit näib ees ootavat hukk ja kus vaimudki on kui arust ära, tuleb noorel, äsja klanni juhiks tõusnud Durotanil otsustada, kas võtta vastu sorts Gul’dani ettepanek ja rännata koos tema hordiga tõotatud küllusemaale või püüda ellu jääda esivanemate aladel, nii nagu oli otsustanud vana pealik Garad. Christie Goldeni romaan „Warcraft. Durotan” on kirjutatud Chris Metzeni populaarse arvutimängu „Warcraft” ainetel.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Suits

256 lk, 21 eurot

Ta arvas, et tema elu on lõppenud, aga see oli alles alanud…

Pärast surma saadetakse naine tagasi maa peale iseenda kaitseinglina ning autor võtab oma lüürilises romaanis vaatluse alla saatuse, vaba tahte, kahetsuse ja lootusega seotud probleemid.

Saadetud tagasi maa peale iseenda kaitseinglina, näeb Margot Delacroix, uue nimega Ruth, iseennast alates sünnihetkest, läbi keerulise lapsepõlve, esimese armastuse ja poja sünni kuni enneaegse surmani. Elades talle antud teist võimalust, peab ta uuesti kogema ja üles tähendama oma suurimad eksimused ja sügavaimad kahetsused. Elu uuesti elades püüab Ruth seda muuta ja lõpuks ka enda surma takistada. Ruth püüab Margotit takistada armumast oma tulevasse abikaasasse Tobysse, kuid armub inglina mehesse uuesti.

Kirjastus Ersen

296 lk, 22 eurot

Romaani tegevus toimub üsna kauges tulevikus, mil inimkond on levinud üle paljude tähesüsteemide, kuid selle sõnum on väga tänapäevane – tohutuid kaotusi nõudnud sõja tegelik põhjus on vaid majandushuvid, miljonid elud on purustatud, linnad tuhaks pommitatud, ja tulemuseks on vaid väikesele kildkonnale soodne kaevandusleping…
Just nimelt see asjaolu vihastab paljusid sõjaveterane, kes otsustavad hakata kosmosepiraatideks, õilsateks Robin Hoodideks, plaaniga röövida sõjas rikastunute kaubalaevu ja aidata sellega sõjas kannatada saanuid.

Kirjastus Fantaasia

336 lk, 22 eurot

Richard Mayhew saabub Šotimaalt Londonisse ja asub tööle investeerimispanka. Näib, et kõik läheb kenasti, tal on hea töö ja kaunis kihlatu ja ta on oma eluga rahul. Ühel päeval, kui ta koos oma kihlatu Jessicaga restorani kiirustab, variseb nende ees kõnniteel kokku kummaline verine tüdruk. Richard ei suuda tüdrukut sinnapaika jätta, vaid viib ta koju, sest haiglasse palub tüdruk ennast mitte viia. Ja siis järsku on kõik muutunud. Richard satub tavapärase ja tuttava Londoni asemel selle all olevasse veidrasse maailma, kus tegutsevad rotirääkijad ja kus päästetud tüdrukut jahivad verejanulised mõrtsukad, siinses maailmas kehtivad omad reeglid ja tagasipääs endisesse ellu võib osutuda võimatuks. Neil Gaimani täiskasvanutele mõeldud meeldejääva õhustiku ja paeluvate tegelastega linna-fantasy „Neverwhere/Eikusagi“ sai alguse seriaali stsenaariumist, millest autor otsustas romaani kirjutada ja mis ilmus esimest korda 1996. aastal. Eestikeelne tõlge on tehtud 2006. aastal ilmunud versioonist, mida Gaiman täiendas, et see mitteinglise lugejatele arusaadavamaks teha, ja kuhu ta ka stseene lisas.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Liis Karu

408 lk, 26 eurot

Ulmeklassik Isaac Asimovi (1920–1992) arvukatest lugudest peavad kriitikud ja lugejad üsna üksmeelselt kõige tugevamaks novellikogu «Üheksa homset», mille üheksast loost on eesti keeles varem ilmunud vaid ajareisi-ulme meistriteos «Inetu poisike» legendaarses antoloogias «Lilled Algernonile». Lisaks leiab sellest valimikust aga veel kirjaniku ehk kõige tuntuma lühiloo üldse – hiigelarvuti Multivaci tsüklisse kuuluva «Viimase küsimuse», mis oli Asimovi isiklik lemmik oma mahukast loomingust, kirjaniku vahest kuulsaima lühiromaani «Amet», mis räägib haridusest, õpetamisest ja geniaalsusest, ning detektiiv Wendell Urthi sarja kuuluva teaduslik-fantastilise kriminaalloo «Surelik öö».

Kirjastus Fantaasia. Tõlkinud Tatjana Peetersoo, Priit Kenkmann, Karel Allikas, Linda Ariva

220 lk, 23 eurot

Steve Vihalemma kraterotoopiline ulmeromaan on meelierutav kokteil tehnoloogilise kataklüsmi järgsest realismist, taqwacore-esteetikast, magalarajoonide hõllanduslikust romantikast ja araabia mütoloogiast teravalt päevakajalise süsteemikriitika võtmes.

 „6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality“ annab vendi Strugatskeid ja Philip K. Dicki meenutavas filosoofilises stiilis mõista, mis juhtub, kui Henno Käo tondijuttude peal suureks kasvanud põlvkond hakkab hapet võtma.

ZA/UM Nihilist fm

167 lk, 12 eurot

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 18 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja tuumasõjajärgsesse varemetes New Yorki, poliitvangide koonduslaagrisse, mis asub miljardi aasta kaugusel minevikus, eelajaloolisel Maal, aga ka ajaparadokside, klooniperekondade ja ülihoolitsevate ning diktaatorlike majapidamisrobotite keskele. Robert Silverberg: «Ja nõnda ongi siin, nende kaante vahel üks valik, väga selektiivne valik neist sadadest ja sadadest lugudest, mida ma oma kirjanikutee esimese 15 aasta jooksul kirjutasin. Kogumik algab enam-vähem korraliku materjaliga mu hilisteismeea õpipoisiaastatest 1950ndate esimese poole lõpust, jätkub selgepilgulise professionaali, kelleks ma kiiresti sain, sujuvate ja pädevate töödega 1950ndate lõpust ning lõpeb mõnede üsna uhkete ja nõtkete paladega 1960ndate teisest poolest, mil ma olin jõudmas oma kirjanikuvõimete tippvormi. Omamoodi autobiograafia juttudes. Ja mis puutub minusse, siis on see ettevõtmine kirjandusliku arheoloogia vallas minu enda minevikku kaevumisel, taasavastamaks kirjanikku, kellena ma 60 aastat tagasi alustasin, olnud lihtsalt imepärane kogemus.»

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Juhan Habicht, Priit Kenkmann, Tatjana Peetersoo, Külli Seppa, Raul Sulbi, Hannes Talja, Jaana Talja.

344 lk, 24 eurot