Kärt Hellerma jutukogu “Koidula käsi” kümnest jutust sisaldub viies üleloomulik element või miski, mida tuleks sellisena tõlgendada. Need jutud on “Seen”, “Puuvaimude kool”, “Vana kotka jutustus”, “Kajakas” ja “Viimane patsient”. Viimane lugu on kordustrükk 2014. aasta Loomingu oktoobrinumbrist.
Kirjastus Tuum, 216 lk.
Rändajad on sattunud võõrasse universumisse, kus kõik on natuke nihkes.
Aastaarvuks märgitakse 3874, kuid koolis õpetatakse, et Maa on lapik ning seisab kolme elevandi seljas, planeete hoiavad taevakummil inglid ja Kuu peal elavad koletised. Newtonist ja tema avastustest pole keegi midagi kuulnud ning kvantfüüsika reeglid ei kehti.
Kogu maad valitseb karmikäeline Tema Pühadus, keda keegi pole kunagi näinud, kuid kelle määratud karistused tabavad igaüht, kes julgeb kooliprogrammis kahelda.
Rändajatel tuleb välja nuputada, mismoodi vaenulikust maailmast koju tagasi pääseda. Õnneks on neil kasu teadmistest, mis on füüsikatundidest meelde jäänud. Võõra universumi ajalugu saab uue suuna ja rändajate tööl on tulemus, millest nad ei osanud unistadagi.
Raamat kuulub sarja “Ajarändurid”.
Kirjastus Tammerraamat, 236 lk, 17 eurot
31. märtsil hakkas maakonnalehes Lääne Elu ilmuma järjejutuna Maniakkide Tänava lugu “Laevakaitsjad”.
Märtsikuu Loomingus on ilmunud möödunud aasta proosaülevaated – sel aastal esimest korda eraldi romaani ja lühiproosa kohta.
Romaaniülevaates märgib Märt Väljataga, et ta suutis umbes 130-st romaanist läbi lugeda veidi üle 50. Mõne lausega on tutvustatud Maniakkide Tänava “Newtoni esimest seadust”. Rubriigis “Grotesk ja ulme” on lühidalt mainitud Mikk Pärnitsa “Musta mäge”, Kersti Kivirüüda “Deemonitaltsutajaid”, Joel Jansi “Tondilaternat” ja Margaret Kalmu “Poolpärist”. Veidi pikemalt on peatutud Peeter Helme “Haakristil ja ajarelval”, mida Väljataga hindab kättepuutunud ulmeromaanidest “kõige meisterlikumaks”. Paavo Matsini “Kongo tangot” nimetab ülevaate koostaja “metamorfoosromaaniks”. Väljataga ütleb, et ulmeromaane oli vähemalt 6, koos noortele mõeldud fantaasiaromaanidega poole rohkem. Veel paari romaani puhul vihjab autor ulmelisusele, mis minu meelest siiski kaheldav – Mari Tammari “Hundihüüdja” ja Kaur Riismaa “Väike Ferdinand” (viimast nimetatakse alternatiivajalooliseks).
Lühiproosa ülevaates nimetab Made Luiga (Mudlum) “maagiliseks” Lauri Sommeri juttu “Kureneiu” ja “üleloomulikuks” Ave Taaveti juttu “Aadu saladus”. Veidi on kirjutatud Taavi Eelmaa jutust “Külm Rubedo”, mille puhul on mainitud, et selle kohta “Eesti ulmekogukond avaldas põlastust”. Loomingu ulmenumbrist saavad kiitvaid sõnu Veskimehe ja Kristjan Sandri jutud. Pikemalt on peatutud Täheajal nr 18, kus Jaagup Mahkrat on nimetatud Mahtraks ja tagapool pandud tema õigesti kirjutatud nimi jutu pealkirja osaks. Sarjata saab Miikael Jekimov). Mart Sanderi jutukogu “Kõhedad muinaslood peab Made Luiga nõrgaks, ent Triinu Merese “Kuigi sa proovid olla hea” saab pigem tunnustavaid. Näib, et ülevaade on koostatud paberil ilmunud kirjanduse põhjal ja Reaktori jutte pole ette võetud.
Midagi on Libateabe Keskuses mäda. Uued vahibotid on ohjad enda kätte haaranud. William otsustab põgeneda koos koodipüramiidiga – ainsa relvaga, mis suudab Abraham Talley peatada. Ent Londoni tänavail varitseb oht, vahibotid on Williamil kannul ning Abraham Talley hingab talle kuklasse. William vajab vanade sõprade ja uute vaenlaste abi, et koodipüramiid turvalisse paika toimetada. Kas see aga õnnestub tal enne, kui on hilja?
„Kaoseparalüsaator“ on William Wentoni seiklussarja viies raamat. Selles kaasakiskuvas põnevikus paljastatakse mineviku saladusi, pannakse proovile sõprus ning võitlus kurjade lüriidiumijõududega on raskem kui iial varem.
Bobbie Peers on norra edukamaid lastekirjanikke, kes on William Wentoni sarjaga saanud laste suureks lemmikuks.
Kirjastus Helios, tõlkinud Annika Kupits
200 lk, 19 eurot
Mõistatuslikus Linnas elavad surnud, kes on elust lahkunud, kuid keda maapealsed veel mäletavad. Nad elavad selles kahe maailma vahelises paigas täpselt nii kaua, kuni leidub kasvõi üks inimene elavate maailmas, kes neid meeles peab ja meenutab. Kuid seletamatul põhjusel hakkab surnute Linn ootamatult kahanema ja selle elanikud haihtuvad. Alles jäävad vaid vähesed.
Mõned üksikutest allesjäänutest, nagu Luka Sims, kes annab välja Linna ainsat ajalehte, otsustavad välja uurida, mis on tegelikult toimumas. Teised, nagu Coleman Kinzler, usuvad, et see on lõpliku lõpu algus.
Samal ajal on elavate maailmas Laura Byrd jäänud lõksu uurimisjaama Antarktisel, tema varud on otsakorral, raadio ei tööta ja elekter on kadumas. Ilma muude valikuteta, suundub ta üle lõputu jäävälja abi otsima, kuid tundub, et aeg saab otsa … Ja seda nii tema kui ka Linna elanike jaoks, sest maailmas levib viirus, mida näib võimatu peatada.
Kevin John Brockmeier (1972) on Ameerika fantaasiakirjanik, kes on peamiselt tuntud lühiproosa poolest. Ta on avaldanud ka mitmeid jutukogumikke, romaane lastele ja kaks ulmeromaani.
Kirjastus Postimees, tõlkinud Margit Jaaska
304 lk, 15 eurot
Raamatus, mis kannab žanrimääratlust „võrumaagia“ on Kagu-Eesti elust inspireeritud ja üle vindi keeratud huumoriga lood, kus sulandub maaelu argipool ja fantaasiamaailm.
Kuidas panna aru pähe end sortsiks pidavale külamehele, kes naiivseid naisi ära kasutab? Kuidas päästa surmasuust ahne Järvevana, kes pole nõus mürgitatud metsajärvest kullakotita lahkuma? Milline needus on tabanud jänesekasvatajat Ats Pehmet, kelle nudisaba surnust üles tõuseb? Millist imerohtu saab metsamürridelt, millist aga tarenähki küünepurust? Kõigile sellele peab lahenduse või vastuse leidma 74-aastane Võrumaa teadjamees Heino Vaim. Nelja naise telefoniraamatus kannab härra Vaim tiitlit „laste isa”, ühe õnneliku jaoks on ta tegevabikaasa. Ta on Võrumaa metsade kõige targem mees, kes ei jäta abita kedagi – olgu selle mure siis küünemusta suurune või pirakam kui elu ise.
Kirjastus Tänapäev
22 lk, 19 eurot
“Veenuse lugude teine teemanumber käsitleb Veenust pigem sellisena, nagu taevakeha tegelikult on: maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk siis maasarnastada. Selgi korral on pooled kogumiku lood eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida.
Almanahhi algupärandid:
1. Heinrich Weinbergi «Igal pool on parem kui kusagil mujal» on otseseks jätkuks esimeses Veenuse köites ilmunud palale «Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab».
2. Mann Loperi «Mina olengi Veenuse amatsoon» käsitleb inimvaenuliku elukeskkonnana tuntud Veenuse kolonisatsiooni hoopis uudse nurga alt, kus ebainimlike oludega taevakeha «taltsutamine» usaldatakse veelgi ebainimlikumate inimeste hoolde.
3. Reidar Andresoni «Meduusi kroonikad: Veenus», mis jätkab ulmeklassik Arthur C. Clarke’i alustatud jututsüklit, kuhu mõne aasta eest andsid oma panuse ka tänase briti ulme suurimad staarid Stephen Baxter ja Alastair Reynolds.
4. Siim Veskimehe «Kuidas ahju kodu teha» paigutub kirjaniku nn. Föderatsiooni-tulevikuajalukku ning näitab, kuidas tsivilisatsiooni ühelt planeedilt täielikult teisele, hulga põrgulikumale ümber kolida.
Lisaks ilukirjandusele leiab mahukast kogumikust veel Raul Sulbi Veenuse teema käsitlemist ulmes kirjeldava artikli «Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses» 2. ja viimase osa.
Kogumiku tõlkelugudeks on:
1. Geoffrey A. Landis «Pilvede sultan» (2010), tõlkinud Piret Frey
2. Ian McDonald ««Botanica Veneris»: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberlõiget» (2015), tõlkinud Jay Skaidrins
3. Pamela Sargent «Unistus Veenusest» (2000), tõlkinud Martin Kirotar”
Kirjastus Fantaasia, 342 lk, 25 eurot
„Troonide mängu“ saaga legendaarse autori George R. R. Martini (1948) debüütromaaniks oli 1977. aastal sünge kosmoseooper „Valguse hääbumine“, mis jõudis ilmumise järel kohe ulmekirjanduse prestiižikaima preemia – Hugo auhinna finalistide sekka ning kandideeris ka Briti Fantaasiaauhinnale.
Hulkurplaneet Worlorn, mis ühegi tähesüsteemi juurde ei kuulu ja millel elavad kummalisi vanu kombeid austavad ning end aadellikuks pidavad kuritegelikud jõugud, on pikka aega püsinud kuue päikese juures, nüüd aga neist eemaldumas. Valguse aeg, pidustuste aeg on lõppemas, kui sellesse maailma satub seikleja Dirk t’Larien, kes otsib oma kunagist armastatut Gwen Delvanot, kuid satub manipuleerija lõksu ja osutub tahtmatult oluliste sündmuste vallandajaks.
Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo
366 lk, 25 eurot
Üsna tavaline noormees Jeffrey satub oma multimiljonärist isa kutsel Kasahstani asustamata umbsoppi, tohutusse akendeta tehnoloogilisse kompleksi, kus ülirikkad inimesed lasevad end külmutada, et võita surma ja ärgata kunagi paremasse tulevikumaailma. Jeffrey kasuema Artis, kes põeb ravimatut haigust, soovib end külmutada. Hiljem, suutmata leinast üle saada, laseb end külmutada ka Jeffrey isa. Lugu kirjeldabki Jeffrey püüet toimuvat mõista ning inimese ja maailma suhet meie kõrgtehnoloogilisel ajastul. „Null K” on mitmekihiline ja mõneti irooniline romaan tänapäeva maailmast, religioonist, võõrandumisest, maailma lõpust, südametunnistusest ja surmast. Teose keskmes on inimese püüdlused ja unistused ning suutlikkus maailmast või ka iseendast aru saada.
Kirjastus Varrak, tõlkinud Kersti Unt
224 lk, 25 eurot
Noored armastajad Natalie ja Marius elavad Euroopa serval kesksuvises vaikelus, huvitudes kirjandusest niisama palju kui teineteist ja sõpradest. Selle asemel et siseneda otsustavalt täiskasvanuellu, terendab armastajate silmapiiril hoopis veider Septimuse-nimeline projekt, mis kätkeb valitud isikute, sealhulgas Mariuse kvantteleporteerumist kosmoseavarusse. Ehkki noorte kooselu peab mitmeks aastaks katkema, võib Mariuse rännak tuua väärtuslikku teavet planeet Maa lähituleviku kohta. Kui Natalie avastab ootamatult projekti varjukülje, asub ta Septimuse müsteeriumi koos abilise Damoniga lahendama. Rännak viib naise rohkete kirjanduslike allusioonidega (Beckett, Lispector, Pynchon jt) rikastatud kvantmaailma, mille sisuks on tõeline spirituaalsus ja armastuse kõrgsagedus.
78 lk, 11 eurot
Lapsena tegi Rose Franklik jahmatava avastuse: ta leidis hiiglasuure metallist käe, mis oli sügavale maasse maetud. Täiskasvanuna on ta pühendanud oma hiilgava teadlasekarjääri selle mõistatuse lahendamisele, mis tol saatuslikul päeval alguse sai: miks oli teadmata päritolu titaanlik robot tükkide kaupa üle maailma laiali maetud? Aastatepikkune uurimine on andnud intrigeerivaid vastuseid – ja tekitanud veelgi mõistatuslikumaid küsimusi. Aga tõde on lähemal kui eales varem, kui Maale materialiseerub uus, esimesest massiivsem robot ja oma surmarelvad käiku laseb.
Nüüd seisab inimkond silmitsi õudse sissetungistsenaariumiga, mis saab tõeks, kui aina rohkem kolossaalseid roboteid planeedi eri paikadesse maandub. Aga Rose ja Maa Kaitsekorpuse töörühm ei ole nõus alla vanduma. Nad saavad asjale teise suuna anda,kui neil õnnestub lahti muukida arenenud maavälise tehnika viimased saladused. Inimkonna suurim relv on teadmised, mille abil võib viimses lahingus pärida Maa… ja ehk koguni tähed.
Sylvain Neuveli uuenduslik sari, mis jutustab inimeste-tulnukate kontaktist, astub veel ühe hiiglasliku sammu edasi „Magavate hiiglaste” haaravas järjes, mida Pierce Brown on nimetanud „Marslast” ja „Z maailmasõda” meenutavaks säravaks vandenõusaagaks.
Kirjastus Rahva Raamat, tõlkinud Eve Laur
384 lk, 25 eurot
Sandral õnnestub keelitada vanemat venda
Jasperit endaga vanaonu mahajäetud majja kaasa tulema, et veenduda, kas
seal tõesti kummitab, nagu ema ja isa väidavad. Nad kohtuvad majas
metshaldja Sumega, kes palub lapsi, et nad aitaksid tal päästa tema
kallim needusest. Selle needuse pani peale laste nõiast vanaonu Imot 20
aastat tagasi.
Lapsed lähevadki koos metshaldjaga ta kallimat otsima,
teejuhiks nõiutud kompass. Neil tuleb jagu saada hiiglaslikust
koletisest, aidata taiminimestel võimult kukutada peast põrunud
valitseja ning põgeneda rabaeksitaja eest.
Ingrid Loddes peab end hoiatavaks näiteks, mis võib juhtuda, kui pidevalt fantaasiaraamatuid lugeda – võib tekkida soov neid ise kirjutada.
Kirjastus Tammerraamat, 230 lk, 24 eurot
Milline oleks maailm, kui teadlased oleksid 20. sajandi vahetusel aatomite ja üldrelatiivsusteooria asemel avastanud eeteraine ja ühenduse surnud hingedega?
1938. aastal surma enam ei kardeta, vaid kasutatakse. Pärast surmajärgse elu avastamist on Briti impeerium laienenud Suvemaale – hiljuti surnute metropoli, alternatiivmaailma, kus surm pole lõpp, vaid millegi uue algus. Suvemaal, surnute maal, mõjutavad poliitilised juhid jätkuvalt poliitikat, spioonid jätkavad tegevust ja emad ootavad endiselt telefonikõnet oma lastelt. Ent britid pole ainsad, kes taotlevad võimutäiust praeguses ja järgmises elus. Nõukogude Liidul on Suvemaal spioonid ja tehnoloogia, millega luua oma jumal.
Kui Briti välisluureteenistuse agent Rachel White kohtub Nõukogude ülejooksikuga, kes jagab infot Suvemaal tegutseva spiooni kohta, satub naise vaevaga üles ehitatud karjäär ohtu. Ta on sunnitud kõik mängu panema, et ohtlik agent tabada. Aga kuidas kinni püüda kedagi, kes on juba surnud?
„Suvemaa“ on briljantne spioonimüsteerium surmajärgsest elust ja sellest, mis juhtub siis, kui see levib elavate maailma.
Kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkinud Pelle Tuulik
304 lk, 26 eurot
Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda…
„Morten, Emilie ja kadunud maailmad” on mõtteline järg raamatule „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”, mis on valitud 25 kaunima Eesti raamatu hulka ning Müncheni laste- ja noorteraamatukogu kataloogi White Raven. Tegelased ja tegevuspaik on erinevad, kuid samamoodi nagu „Maariuses”, põimuvad ka „Mortenis” noorte igapäevaelu ja -suhted folkloorist tuntud müstiliste tegelaste ja olukordadega.
Kirjastus Päike ja Pilv
184 lk, 18 eurot
Baas
