Ulme.ee

„Olid kord võlurid. Koputa kolm korda” on Cressida Cowelli, ülipopulaarse sarja „Kuidas taltsutada lohet” autori uue sarja „Olid kord võlurid” kolmas osa.
Raamatu tegevus toimub Inglismaal kolm tuhat aastat tagasi, kui võluvägi oli veel päriselt olemas. Loo peategelased on omavahel sõjajalal olevate hõimude liikmed Soov ja Xar. Soov on sõdalastüdruk, kellel on võlulusikas ja võlusilm, Xar on võluripoiss, kelle käel on ohtlik sortsiplekk.
Soov ja Xar on nüüd jooksus lindpriid, keda jahivad sõdalased, võlurid ja nende kõige hullemad vaenlased SORTSID …
Kas nad leiavad sortsidest vabanemise loitsu koostisosad, enne kui Kuningsorts saab küüned taha võluväele-mis-hakkab-raua-peale?
See rännak on kõigist kõige kohutavam ja ohtlikum. Ja KEEGI annab nad ära …
Kas neil on õnne ka KOLMANDAT korda?

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur, 400 lk.

„Igikelts ja tuli” on Roger Zelazny üks hilisemaid kogumikke, mis sisaldab nii puhast teadusfantastikat (kosmos, tehisintellekt) kui ka fantasy’t, lisaks veel autori kommentaare ja esseelaadis tekste ulmežanri arengust ja autori loomemeetoditest. Kaks kogumiku lugu on võitnud Hugo („Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele” ja „Igikelts“).

Lugu „Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele”, räägib tagasihoidlikust palverändurist, kes rändab Fuji mäe läheduses, otsides Hokusai kujutatud vaateid, ja võitleb samal ajal nii virtuaalsete kui pärisdeemonitega. 

Kirjastus Fantaasia

Tõlkinud Juhan Habicht, Piret Frey, Sash Uusjärv, Andrus Igalaan, 224 lk, 25 eurot

See on kolmas lugu noorukese Moskva militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis näeb välja nagu elustunud vene muinasjutud. (Sattus ta sinna imelihtsalt – laskus ühel päeval suvalises külakeses keldrisse ja avastas end hoopis Baba Jagaa elamise alt…)

Kõigepealt, nagu ikka, on ta hädas kukega, kes äratuskellana on küll efektiivne, kuid kipub ütlemata vara une rikkuma. Ja Baba Jagaa, kohaliku miilitsajaoskonna agar ja asendamatu kaastööline, räägib, et poissmehepõli ei ole ikka õige… Ja siis kutsutakse Nikita lossi – kadunud on olulised joonised.

Nagu ikka, selgub uurimise käigus, et kõik on palju keerulisem, kui alguses paistis, ja kaalul on vähemalt maailma saatus.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo ja Veiko Belials

192 lk, 25 eurot

Selle ühe raamatuga saad sa terve riiulitäie raamatuid. Tekst on nii mitmekihiline, et võid ühte ja seda sama peatükki uuesti ja uuesti lugeda ja ikka ei ole kõik loetud. Lugedes hakkad nägema iseenda ja oma elu justkui pidurdamatut kaleidoskoopilist muutumist. Näed seda, mis on varem olnud ja seda, mis on tulemas, ja näed seda kõike korraga praeguses hetkes, siinsamas. Näed, mida oled teinud ja mida hakkad tegema. „Printsess Lualoke Teise Ise tegemised“ võiks sobida nii ulmet eelistavale lugejale kui ka sellele, kes soovib lugedes kaasa arutleda filosoofilises dialoogis. Ka sobib see hästi reisikirjade või seiklusjuttude huvilisele. Lihtsalt alusta ja sa oledki valitud osa saama peadpööritavast loost. Sa ei pea mõtlema, kas see on päris. Tee lihtsalt kaasa.

Kirjastus Hea Tegu, 404 lk, 30 eurot

Arvukaid maailmu ühendavad läbipääsud on suletud ja Lyra Hõbekeele lapsepõlveseiklused ammu selja taha jäänud – või nii ta ise arvab. Lyra on nüüd kahekümneaastane Püha Sophia kolledži tudeng ning leiab end taas sündmuste tulipunktist. Tema daemon Pantalaimon satub jõhkra mõrva tunnistajaks ja surev mees usaldab nende hoolde saladuse, millest kajab vastu minevik. Mida rohkem Lyra mõistatustesse süüvib, seda enam ta endas kahtleb. Isegi tüdruku minevik muutub küsitavaks, kui ta saab teada, millist rolli mängis Malcolm Polstead tema Jordani kolledžisse toomisel. 

Nüüd rändavad Lyra ja Malcolm Oxfordist kaugele, läbi kogu Euroopa Levanti, otsides linna, kus kummitavad daemonid, ning kõrbe, kus pidavat peituma tõde Põrmu kohta. Ohud, millega nad silmitsi seisavad, seavad kahtluse alla kõik, mida nad arvasid maailma ja iseenda kohta teadvat. 

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur, 524 lk, 25 eurot

Inimkond on ähvardavast, neljasaja aasta pärast toimuvast tulnukate sissetungist vapustatud. Tulnukate inimsoost kollaborandid on küll alistatud, kuid trisolarislased on Maale läkitanud soofonid – osakesed, mis annavad neile ligipääsu kogu inimkonna informatsioonile. Nii teab vaenlane Maa kaitseplaanide kohta kõike, vaid inimmõistus üksi on nende eest varjatud.

Sellest ajendatuna käivitatakse söakas projekt Müüripiidlejad, mis annab neljale inimesele tohutult vahendeid salajaste strateegiate väljatöötamiseks ning mida varjatakse pettuse ja jälgede segamisega ühtviisi nii Maa kui ka Trisolarise eest. Kolm müüripiidlejat on mõjukad riigimehed ja teadlased, neljas aga täiesti tundmatu. Tagasihoidlik Hiina astronoom ja sotsioloog Luo Ji on oma uuest staatusest jahmunud. Ta teab vaid seda, et just tema on müüripiidlejaist see, keda Trisolaris tappa tahab.

Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob oma triloogias „Mälestusi Maa minevikust“ osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo omavahel ühtseks tervikuks. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, triloogia esimese osa „Kolme keha probleem“ eest pälvis ta maineka Hugo auhinna. „Kolme keha probleem“ on pälvinud ka Eesti ulmeühingu Stalkeri auhinna 2019. aastal ilmunud parima tõlkeromaani kategoorias.

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Raivo Hool, 642 lk, 28 eurot

„Pime mets“ on triloogia „Mälestusi Maa minevikust“ teine osa.

Jutukogu “Saared” koondab seitset ulmelist jutustust, mis kõik on enamal või vähemal määral saarte teemast kantud. Igal saarel rullub lahti ebatavaline lugu, mis muudab sündmustesse sattunute maailma igaveseks.

Kirjastus: Sooroheline

224 lk, 19 eurot

„Ilmalinnu laul“ on fantasy-romaani „Viimane hingelind“ järg, milles jätkub hingelind Säde võitlus ellujäämise ja õigluse nimel.
Sarja tegevus toimub pealtnäha tavalises tänapäeva Eestis, kuid tegelikult käib siin varjatud võitlus eriliste võimetega inimeste vahel. Säde on viimane hingelindude dünastiast, erakordsete võimetega tütarlaps, kes võib muuta maailma. Tema ümber on aga ainult rivaalitsemine ja salavaen ning Säde peab valima, kes on tema liitlased ja vaenlased. Pealtnäha lihtsad valikud teevad haiget neile, kellest Säde kõige rohkem hoolib.
Kui Säde selles ohtlikus mängus alla jääb, kaovad hingelinnud päriselt, ja koos nendega ka midagi väärtuslikku, mis hoiab maailma tasakaalus.

Kirjastus Raudhammas, 287 lk, 17 eurot

Marek Tihhonovi (1975) «Maailmalõpu päevik» on Cormac McCarthy «Tee» ja Emily St. John Mandeli romaani «Jaam Üksteist» parimaid traditsioone järgiv lugu apokalüpsisest ja sellest, mis saab pärast ülemaailmset katastroofi üksikute ellujäänutega. Tundliku sule ja nõtke stiiliga kirja pandud lühiromaan kujutab meie tänast Eestit ja näitab meile, kuidas minajutustaja tuleb toime maailmas, kus koroonapandeemia on hävitanud pea kogu inimkonna, kust on kadunud linnu- ja loomariik ning kus tsivilisatsiooni viimased tunnismärgid tasapisi eluta looduse poolt üle võetakse ja varemeiks muutuvad. Varem Marek Simpsoni nime all ulmet avaldanud Tihhonov oli 1990ndatel üks ajakirja Mardus kaudu kirjandusse tulnud autorite ringi – Veiko Belials, Lew R. Berg, Veikko Vangonen jt – olulisemaid esindajaid. Tema loomingut on avaldanud lisaks Mardusele veel Põhjanael, Liivimaa Kuller, Vikerkaar ja Algernon, kirjastus Varrak.

Kirjastus Fantaasia, 124 lk

“Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini.

Kirjastus Fantaasia, 448 lk, 25 eurot

Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Just seetõttu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka mõtestatud ja mõttetud eneseohverdused. Ja jääb igaühe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu ütleb ajakirjanik Enguerrand „Lõõmavas juunis”, või „kõrgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi mõistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, tõrvikuleek pimeduses”, nagu väljendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane määratlus on tõsine või iroonilis-sarkastiline.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Veiko Belials, 256 lk, 25 eurot

Talv on tulekul, see on selge. Aga kuidas? Miks? Ja mis põhiline – millal? Teadus annab võtme fantastilise tule ja jää maailma klimatoloogia, astronoomia, metallurgia, keemia ja bioloogia saladuste juurde. George R. R. Martini teoste andunud fänn, füüsik Rebecca C. Thompson on võtnud süveneda „Jää ja tule laulu“ ja „Troonide mängu“ imede ja saladuste olemusse.

Milline maagia hoiab püsti Müüri ja millistes oludes võib jää käituda nagu ketšup? Kuidas lohed („nahkhiired, ainult tulega“) oma kõri ära ei kõrveta? Millest koosneb turmatuli? Kuidas toimis kuningas Joffrey tapnud mürk ja miks Joffrey üleüldse oli ehtne tõbras – kas süüdi võisid olla tema geenid?

Füüsik ja kirjanik Sean Carroll ütleb raamatu eessõnas: „Kui loo maailm on hästi konstrueeritud, peab see reeglitest kinni, olenemata sellest, kas need reeglid on selgelt sõnastatud. Kui kõik käib kah kuidagiviisi, pole lugu huvitav. Et tegelaste elu oleks keeruline ja vaatajate elu põnev, peavad tegelased tegutsema loogilises olustikus. Ilma füüsikata pole ka haaravat lugu.“

Kui oskate ehitada vastupidavat jäämüüri, tappa Ebalast, jääda ellu külma käes ja pikal meresõidul, sepistada Valüüria terast ning hoiduda teibasse ajamisest, siis olete talve tulekuks juba pisut paremini valmis.

Rebecca C. Thompson on doktorikraadiga füüsik, osakestefüüsika uurimiskeskuse Fermilab haridussuhete juht ja populaarse füüsikakoomiksite sarja autor.

Argo Kirjastus, tõlkinud Vahur Lokk, 296 lk.

“Videviku” saaga 5. raamat.

Nägin, kui kerge oleks Bellat armastama hakata. See käiks täpselt sama lihtsalt kui kukkumine: ainsagi pingutuseta. Mitte lubada endal teda armastada oli kukkumise vastand – sama mis vinnata end mööda kaljuseina üles, tõstes üht kätt teise ette, ülesanne nii vaevaline, nagu poleks mul enamat kui vaid sureliku ramm.

Kui Edward Cullen ja Bella Swan “Videvikus” kohtusid, sündis märgiline armastuslugu. Siiamaani on fännid kuulnud lugu ainult Bella vaatenurgast. Lõpuks on lugejatel võimalus tutvuda ka Edwardi versiooniga kauaoodatud paralleelromaanis “Keskööpäike”. Edwardi vaatenurgast jutustatuna omandab see unustamatu lugu uue ja kahtlemata süngema alatooni. Bellaga tutvumine on kõige ärevusttekitavam ja põnevam sündmus, mida Edward on kõigi oma vampiiriaastate jooksul kogenud. Edwardi mineviku haaravate üksikasjade ja tema keeruka mõttemaailmaga tutvudes mõistame, miks saab just see siseheitlus tema elus määravaks. Kuidas saab ta õigustada oma südame kuulamist, kui see tähendab Bella ohtu seadmist?

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Marge Paal, 774 lk, 27 eurot.

Sarja “Kuninganna varas” 5. raamat.

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks on kolm väikest kuningriiki sõlminud liidu – kuigi ka see ei pruugi neid võimsa vastase vastu aidata. Suure Mede impeeriumi tähtsa poliitiku ori ja sekretär Kamet unistab saada üheks kõige mõjuvõimsamaks tegelaseks terves riigis – kuid ta plaanid pööratakse pea peale ning ta on sunnitud piinamise ja surma ähvardusel põgenema. Seejuures aitavad teda mõningad isikud väikesest Attolia kuningriigist – kelle hulka kuulub ootuspäraselt Eugenides, varas, kellest on saanud kuningas.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 292 lk, 24 eurot

Ehkki Malaisia oli 18. ja 20. sajandi vahel Briti koloniaalvõimude kontrolli all, pidas sealne hiinlaste kogukond endiselt kinni oma folkloori iidsetest tavadest.

Suursuguse, kuid pankrotistunud perekonna ainsal järeltulijal, kaunil Li Lanil on vähe lootust sobiliku kosilasega naituda. Ühel päeval aga tuleb tüdruku isa koju ootamatu ettepanekuga: jõukas ja mõjukas Limi pere soovib, et Li Lan abielluks nende pojaga. Ainus mure on, et perepoeg on hiljuti kummalistel asjaoludel surnud. Harva aset leidvat vaimuabielu on vanadest aegadest peale kasutatud rahutu vaimu lepitamiseks. Selline liit tagaks Li Lanile kodu tema ülejäänud elupäevadeks, kuid millise hinnaga!

Pärast saatuslikku külaskäiku Limide häärberisse ei saa Li Lan enam lahti nii teda jälitavast kummituslikust kosilasest ega ka oma kirglikust soovist kohtuda taas Limide perekonna uue nägusa pärija Tian Baiga. Iga ööga vajub ta üha sügavamale hiina hämarasse surmajärgsesse paralleelmaailma ühes selle tontlike linnade, paberist matusepanuste, kättemaksuhimuliste vaimude ja hirmuäratava bürokraatiaga. Li Lan peab päevavalguse kätte tooma Limide pere sünged saladused, aga ka tõe tema enda perekonna kohta, ja seda enne, kui ta sellesse õõvastavasse maailma igaveseks lõksu jääb…

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad, tõlkinud Martin Kirotar, 360 lk