Ulme.ee

Koomiksi joonistas Amanda Orav oma lõputööna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (2022, juhendaja: Stina Leek). Koomiksi aluseks on Urmas Nimetu (filmi)stsenaarium, mis valiti Baltimaade parimaks Baltic Pitching Forumil (2017 Vilniuses). Ulmepõnevik räägib Marcusest ja Valterist, kahest seiklejast, kes lendavad kliimakatastroofis hävinud piirkonda, et välja uurida, mis seal täpsemalt juhtus. Selgub, et mõlemad juba oletavad, mida ees oodata, kuid paraku ootab neid kohapeal midagi hoopis muud.

Plank Film OÜ, 62 lk, 12 eurot.

Öeldakse, et surm on lõpp.
Ühel päeval, kui juba hommikust peale hakkab kõik viltu vedama, Felix sureb. Oma suureks õnneks leiab ta end paradiisist, kus pole muredele kohta. Naudi ainult igavest rahutunnet, istu pilveserval ja suhtle teiste surnutega. Kui see kõik ei tunduks ainult ängistavalt võlts. Õnneks ei ole paradiis tee lõpp, vaid ootesaal neile, kes pole surmajärgselt veel valmis edasi liikuma. Felix on. Nõnda ta siis sukeldubki virtuaalmaailmadesse. Igaühes neis ootavad ees surnust elluäratatud inimesed ehk neurikud ning neid valitsevad tehisintellektid.
Kulisside taha ei tasu vaadata – ka kõige ilusama lavaseade taga on eraldi maailm oma reeglite, süsteemide ning ka ajalooga. Milleks aga luua surnud inimestele tehismaailmu?

Kirjastus Lummur, 288 lk

“Kaarnakuld” on mütoloogiliste sugemetega ajalooline põnevusromaan, mille tegevus toimub XIX sajandi alguses Eestis ning kaugemalgi. Fantastiline seiklusjutt on mõeldud eelkõige keskmisele ning vanemale koolieale.

Kirjastus LiteRarity, 350 lk.

Taevas hahetas juba, kui Nikolai Tiuhkamäele jõudis.
Tiuhkamäe oli kummaline koht. See ei olnud hea koht, seda kohta austati, kunagi vist isegi kummardati, oli neidki, kes hoidsid sellest eemale. Keegi ei mäletanud enam, mille pärast, aga niimoodi oli see alati olnud.
Tallinnas on sume augustiõhtu ja Sara läheb sõpradega pidutsema. Vähem kui
nelikümmend kaheksa tundi hiljem seisab ta Tiuhkamäel, madalal ja ilmetul künkal rohkem kui kahesaja kilomeetri kaugusel kodust.
Ta ei tea, mis on faunusbotaanika.
Ta ei ole kunagi kuulnud sõna „tiuhka”.
Ja otse loomulikult ei tea ta midagi juhtumist 1961. aastal, mil Tiuhkamäe jalamil sai seletamatutel asjaoludel surma noor mees.
Aga seda lugu teavadki väga vähesed.
Ja need, kes teavad, ei räägi.

Kirjastus Sooroheline, 288 lk.

„Täheraua saaga“ on neljakordse Stalkeri-laureaadi Manfred Kalmsteni kolmas raamat tunnustust ja ulmeauhindu kogunud debüütkogumiku „Raske vihm“ (2020) ning jutukogu „Kaarnalaul“ (2021) järel.
Kaks venda ja kaks veripunaste ruunidega taprit…
Ja nende õde, Turmavalla sohinguöö hulluses sigitatud…
Ning nende ema, kes peab kesk sügistalvist metsa langetama otsuseid, mida ükski ema kunagi langetama ei peaks…
Kaks taprit, mis otsivad enda õiget omanikku ning ajavad tülli vennad ja õe…
Veritasu, ränkrasket saatust ja purunevaid veresidemeid täis põhjamaine fantaasiamaailm, mille niite tõmbavad isekeskis jumalded, kes pole inimestest paremad…

Kirjastus Fantaasia, 122 lk

„Kütoonik“ (Cytonic, 2021) on romaan kosmoselaeva piloodist ja olude sunnil ka spioonist Spensa Nightshade’ist, kes võitleb Detrituse planeedile pagendusse mõistetud inimkonna elllujäämise eest. See on kolmas raamat sarjas Taevasselend (eelmised olid „Taevasselend“ ja „Tähevaade“).
Ülemvõimu eest põgenedes on Spensa sunnitud sisenema portaali kaudu maailma, kus kaevandatakse tõusukivi ja mis toimib ka omamoodi pagendussesaatmispaigana, millega paistab ka delveritel (tohutuil olenditel väljaspool aega ja ruumi) omamoodi seos olevat. Igatahes kulub Spensal raamatujagu seiklusi, et sealt tagasi pääseda. Tagasi pääsema ta aga peab, et aidata oma rahvast Ülemvõimu-vastases võitluses; inimkonna saatus oleneb selle tulemustest. Ja ta saab midagi ka iseenda ja oma võimete kohta teada.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts ja Maarika luts. 350 lk

Tõnis Tootseni «Ahvide pasteet» on satiiriline ulmememuaar, millesugust teist on raske leida.

HOIATUS: Kuigi selle legendaarse raamatu esmatrükki peeti maailma esimeseks ahvi kirjutatud raamatuks, valitseb tänapäeval uurijate seas konsensus, et selle memuaarteose näol on tegemist võltsinguga – vähe sellest, tõenäoliselt lausa punaahvide infooperatsiooniga. Õnneks pole tänane lugeja raamatusse hajutatud valede ja varjamatu inimvaenulikkuse ees enam kaitsetu: käesolev uustrükk on varustatud asjatundlike kommentaaridega, mis aitavad kõigil huvilistel keerulist ja ohtlikku teksti mõista ja mõtestada.

Väljaandja: Kaarnakivi Selts. 266 lk

„KOLETIS“, mis leiab aset alternatiivses maailmas, kus kohtuvad art déco ilu ja aurupungi õudus, pajatab eepilise loo Maika Poolhundist – inimeste ja arkaanlaste vahelise murrangulise sõja üle elanud teismelisest. Ahistamise ja kohutava ohuga silmitsi seistes on Maika ühtlasi nii kütt kui ka saak, kes otsib vastuseid oma salapärase mineviku kohta. Samal ajal kui need, kes üritavad teda ära kasutada, jäävad temast ainult ühe sammu maha. Ja kogu selle aja jooksul on koletis ta sees ärkamas…

Kirjastus Loeb, tõlkinud Maarika Luts, 208 lk.

“Kadunud hõim” on kirja pandud nõnda, et seda võib lugeda kui põnevat gooti stiilis õudusromaani, mille sündmused leiavad aset Tartus ning Soomaal, ja samas ka kui ühe keeruka karakteriga inimese arenguromaani, tema kasvamist ja küpsemist läbi pööraste seikluste armastuse ja sügavama elu mõistmise suunas. Autor on saanud inspiratsiooni isiklikest Tartu-mälestustest ja vanadest pärimustest, mida Soomaa kandi elanike kohta erinevatel aegadel kogutud on.

Kirjastus Menu, 320 lk.

«Ulmad nõiamajas» on omamoodi paralleelköiteks viie aasta eest ilmunud ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti lühiproosa paremikku koondavale kogule «Cthulhu kutse», mis pälvis lisaks positiivsele kriitikale 2018. aastal Eesti ulmeauhinna Stalker aasta parima antoloogia/jutukogu kategoorias. Käesolevasse raamatusse on koondatud kirjaniku kaalukamad lühiromaanid ja jutustused, mis avavad tema Cthulhu-mütoloogia kosmilist tausta ja tutvustavad kaugeid planeete ning võõraid dimensioone, kust selle kummalise panteoni jumalad ja asukad omal ajal Maale saabusid. Lisaks leiab siit ka kirjaniku tähelepanuväärsemaid lühipalu, milles ta esmakordselt tutvustas lugejaile vaid talle ainuomast nn. Lovecrafti maakonda – Arkhami, Miskatonicu jt paikade Uus-Inglismaad. Kogumiku kümnest palast pooled ilmuvad eesti keeles esmakordselt – nende seas ka kaks võrratut näidet Lovecrafti luuleloomingust. Raamatust leiab ka kunstnik Tiit Pähnapuu lummavaid illustratsioone kirjaniku tekstidele.

Kirjastus Viiking. Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, Mart Kalvet, Priit Kenkmann, Leo Metsar ja Silver Sära. 328 lk

„Kronošütist“ on žanripuhas ulmeromaan, milles lähenetakse irooniliselt, kuid samal ajal surmava tõsidusega ajarännule, eriteenistuste eugeenikaoperatsioonidele ning kohtumistele väljasurnud kultuuridega. Mida pakub paleoliitikum anta-, prota- ja muudele agonistidele ning mida ta neilt ka võtab, on humoorikalt, ent realistlikult kirjeldatud jahientusiastist erusõjaväelase pilgu läbi. Kuidas toimib neandertali hõim, kuidas tegutsevad sonderkomandod etnilise puhastuse läbiviimisel ning mil moel proovitakse minevikus toimunut muuta ja mida see tulemusena tähendab kaasaja jaoks, selgubki Tamur Kusnetsi uues mahukas romaanis. Militaarid, teadlased, kannibalid – selline on umbkaudne läbilõige pleistotseeni tegelastest. Erinevate gruppide tegevust jälgivad kulinaarse huviga koopakarud, hundid, lõvid ja iseäranis koopahüäänid, kes ei jäta kellegi hulgast obrokit võtmata.

Kirjastus Lummur, 576 lk

Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.
Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks oma turvise tumendatud visiiri taga seebiseriaale vaadata. Ta on aga sunnitud turvama teadlaste meeskonda ühel planeedil, kus peagi selgub, et ta peab teadlaste kaitseks mängu panema kõik oma turvamisoskused.
„Kõik süsteemid punases“ on võitnud 2018. aastal Hugo ja Nebula auhinna, Alexi auhinna ja Locuse auhinna. See on esimene raamat sarjas „Mõrtsukboti päevikud“. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Maarika Luts, 128 lk, 25 eurot

Räägitakse, et üliinimesed ja tavalised inimesed on kõrvuti elanud juba iidsetest aegadest saadik. Arvatakse isegi – kuigi keegi pole seda praeguseni tõestanud –, et üliinimesed aitasid vaaraodel nende kuulsaid püramiide ehitada. Aga mitte kunagi varem pole elanud nii vägevaid üliinimesi kui Megamees ja Merineitsi, kelle lapselt oodati suuri imetegusid juba esimeste hingetõmmete järel. Ta sündis titaanplaatidega vooderdatud ruumis, et ta tervet sünnitusmaja oma lasersilmadega põlema ei paneks. Arstid ja õed kandsid kuumakindlaid kaitseriideid ja toonitud näomaske, et ta neile kogemata viga ei teeks. Tema sünnitunnistusele oli kirjutatud uhke nimi, viidates tema kuulsusrikkale päritolule, ent üle maailma tunti teda lihtsalt Megapoisina. Üleüldiseks pettumuseks sündis ta siia maailma aga hoopis kellegi teisena, kui algselt oodati või kardeti. Samuti ei näinud keegi ette seda hiiglaslikku ohtu, millega ta pidi peatselt vastamisi seisma.

Kirjastus Fantaasia, 136 lehekülge

Roger Zelazny jutukogumik sisaldab viitteist lugu tema loomeperioodi algusest kuni aastani 1971. Siin on nii pikemaid, lühiromaani mõõdus lugusid (nagu näiteks 1965. aastal lühiromaani kategoorias Nebula võitnud nimilugu) kui napilt üle ühe lehekülje pikkuseid laaste. Autor on tuntud oma oskuste poolest töödelda müüte ja asetada need kuhugi tulevikku või määratlematu asukohaga maailma, lisada neile midagi uut ja jutustada oma lugu nii, et see ka tänapäeva inimesele korda läheb. Näiteks leviaatani söödaks sattunud mehe lugu, või maailma kõrgeima mäe tipu vallutuse lugu, kus mägi tundub elus olevat ja ronijaid millegipärast tappa püüab, ja see tipp ei asu Maal.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Juhan Habicht, Andrus Igalaan, Sash Veelma, Piret Frey ja Arvi Nikkarev. 240 lk

Lummava sarja „Olid kord võlurid“ neljas, viimane raamat! Xar ja Soov on leidnud sortsidest vabanemise loitsu koostisosad. Nüüd kutsub Kuningsorts neid Kadunute järvele. Aga kõigepealt peavad nad segama võlujooki uute võimaluste võlupeekris … Kas võluripoiss Xar ja sõdalastüdruk Soov saavad üheskoos jagu näljasest koletisest Tatzelwurmist ja pääsevad pakku koos peekriga? Ja kas loits saab küllalt tugev, et murda ürgmetsa needust … või jäävad sortsid ALATI valitsema? „Olid kord võlurid“ on erakordse müügieduga raamatusari. Sellele andis inspiratsiooni Sussexi maastik, mille lähedal möödus Cressida Cowelli vanaema lapsepõlv. Cressida Cowell on kirjutanud ja joonistanud ka menuka raamatusarja „Kuidas taltsutada lohet”, millest DreamWorks on teinud auhinnatud filmisarja ning teleseriaali, mida näidatakse Netflixis ja CBBC kanalil.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur, 400 lk.