Nora Grey oli tütarlaps, kes ei kavatsenudki armuda. Seda täpselt hetkeni, kui saabus Patch. Kuid selle asemel, et tuua rõõmu ja enesekindlust, tõi Path kaasa hoopis hirmu ja küsimusi. Ja kui Nora hakkab hingepõletavatele küsimustele vastuseid otsima, leiab ta end keset iidset lahinguvälja surematute ja langenute vahel …
Kuigi tegevuspaiga ja tegelaste vanuse järgi võiks raamatut pidada noorsooromaaniks, pakub see kindlasti huvi ka täiskasvanutele, sest põnevalt kirjutatud seikluslugu keelatud armastusest, langenud inglist ja pühast vandest on kahtlemata haarav lugemine.
Eesti keeles on ilmunud Becca Fitzpatricki romaan «Salajane» (Hush, Hush, 2009), mis on ühtlasi samanimelise sarja avaromaan.
Raamatu tõlkis Mai Tõnisoo ja avaldas kirjastus Tänapäev.
Romaan kirjastuse Tänapäev kodulehel
05-09-2010
Lisas: Jüri Kallas
Miles on saanud seitsmeteistkümne aastaseks ja nagu Vorile kohane, üritab ta pääseda Barrayari Keiserlikku Sõjaväeakadeemiasse, kuid kehalistel katsetel veavad teda alt tema haprad luud, mälestus soltoksiingaasist, mida ema tema kandmise ajal sisse hingas. Korraga tundub talle, et tal pole mingit tulevikku – kui ta seda endale ise ei tee. 
Alea on Samildanach, Saîmani viimane laps. See, kes peab Gaelimaa uude ajastusse viima. Sest Gaelimaa on hävimas. Saar on tervenisti sõjapöörises. Inimesed ja hundid hukkuvad tuhandete kaupa. Usumeeste fantaasiad ning valitsejate võimuiha õhutavad vaenu, võlujõud aga hääbub aegamööda. Jah, Gaelimaa on hävimas ning aeg on napp. 
Minu isa ütles alati, et hirm on nõrkus.
Kõigile raskustele vaatamata võitis Katniss Näljamängud. Tema ja Peeta on imekombel ikka veel elus. Katniss peaks tundma kergendust ja olema õnnelik, sest lõpuks on ta ju naasnud oma perekonna ja vana sõbra Gale’i juurde. Ometi ei laabu miski nii, nagu Katniss sooviks. Gale hoiab temast eemale. Peeta on talle täielikult selja pööranud. Ja lisaks levivad kuuldused ülestõusust Kapitooliumi vastu – ülestõusust, mille alustamisele võisid Katniss ja Peeta kaasa aidata. 
Oma vampiiriklanni ainsa esindajana elab Seamus Fitzhugh ainult kättemaksu nimel. Ja nüüd, kus ta on pääsenud oma vaenlase maavaldustesse, on see võimalus käeulatuses… kuni ta päästab kindlast surmast kauni hübriidi. Megan Perez põgeneb isiklike deemonite eest ja mõjub Seamusele nii häirivalt, et see võib nende mõlema elu maksma minna. Ent nende kirg on liiga kuum, et seda eirata, ja isegi ähvardav oht ei suuda neid lahus hoida. 
Tartus toimub taaskord filmivestival tARTuff.
Eesti ulmefännide iga-aastane kokkusaamine Estcon toimub sel aastal 16.–18. juuli Saarjärvel.
Raamatu tegevusajal on päikesesüsteem lõhestatud sõjast ning majandust mõjutab avastus, et inimesed suudavad liikuda lühikeste vahemaade taha mõttejõul. Sellel taustal teostab oma kättemaksu Gully Foyle, kelle jättis surema üks kosmoselaev. Foyle pääses ning ei saa nüüd enne rahu, kui on kätte maksnud. Tema tee viib ta nii ühiskonna kõrg- kui ka põhjakihtidesse ning on mingis mõttes võrreldav Alexandre Dumas’ «Krahv Monte-Cristoga». 
Muistses maailmas, kus kristlus pole veel võimust võtta suutnud ja vanad uskumused ei ole veel kadunud, kus lohed laotavad maa kohal tiibu ja inimesed teavad, kus elavad trollid, saab saksi külapoiss Jackist Iirimaalt pärit druiidi õpilane. Kuningakojas on noorel maagil ohtlik eksida – kuid Jackiga see juhtub ning vea parandamiseks peab ta sõjakate põhjalaste seltsis seilama trollide maale, kus varitsevad sajad ohud. 
Maailma jaoks oli Michael Brandt elumehest ärimees, põrandaalune seltskond tundis teda aga kui raevukat vampiirikütti. Abiks puuvaiad ning ebaloomulik jõud, võtab Michael ette salajase ohtliku operatsiooni kõige võimsamate vampiiriisandate vastu… ning siis avastab kõmulehe ajakirjanik Jessie Morgan tema saladuse. 
«Kogumik «Saatana karussell» sisaldab August Gailiti (1891–1960) novellikogusid «Saatana karussell» (1917), «Rändavad rüütlid» (1919) ja «Idioot» (1924). Viimases raamatukeses avaldatud novell «August Gailiti surm» on 1918. aastal ilmunud ka eraldi raamatuna. Tegu on nii stiili kui sisu poolest kompaktse nähtusega, August Gailiti «Siuru»-aegse romantilis-sümbolistliku novelliloominguga, millega noor kirjanik võttis eesti kirjanduses jõuliselt sisse omanäolise koha.» Nõnda alustab oma järelmärkust raamatule toimetaja Maarja Vaino. 
See on kolmas romaan, milles tegutsevad Elijah Baley ja tema robotpartner R. Daneel Olivaw. Eelmise romaani sündmustest on möödunud kaks aastat, detektiiv Baley senine edu on andnud tagasilöögi – leidub neid, kes teda selle pärast vihkavad, ja üks sellistest on kahjuks tema ülemus… Ta on palunud luba Aurora külastamiseks, kuid talle pole isegi mitte vastatud. On ka midagi head – väike entusiastide rühm on Baley eestvedamisel hakanud harjutama väljasolemist ja põlluharimist, ikka selleks, et olla ühel õnnelikul päeval valmis Maalt lahkuma. Siis kutsutakse ta välja – Auroral on toime pandud mõrv ja taas vajavad välisilmlased tema abi. 
Nicholas Flameli ning Sophie ja Josh Newmani jälitav doktor John Dee on linna pahupidi pööranud. Pariisi tänavad on varemetes, Notre Dame hävinud, krahv Saint-Germaini kodu maatasa tehtud. Dee käes on Maag Abrahami raamat, kuid sellest puuduvad kaks viimast lehekülge, mida Mustad Ülikud vajavad Viimase Kutsungi läbiviimiseks. Ilma nendeta ei saa loitsu lausuda ning Dee teab väga hästi, et Mustad Ülikud ei puhka enne, kui on taas võimul ja inimrass hävitatud – või kas ikka teab? 
