Ulme.ee

See on kolmas romaan, milles tegutsevad Elijah Baley ja tema robotpartner R. Daneel Olivaw. Eelmise romaani sündmustest on möödunud kaks aastat, detektiiv Baley senine edu on andnud tagasilöögi – leidub neid, kes teda selle pärast vihkavad, ja üks sellistest on kahjuks tema ülemus… Ta on palunud luba Aurora külastamiseks, kuid talle pole isegi mitte vastatud. On ka midagi head – väike entusiastide rühm on Baley eestvedamisel hakanud harjutama väljasolemist ja põlluharimist, ikka selleks, et olla ühel õnnelikul päeval valmis Maalt lahkuma. Siis kutsutakse ta välja – Auroral on toime pandud mõrv ja taas vajavad välisilmlased tema abi.

Eesti keeles ilmus Isaac Asimovi romaan «Koidu robotid» (The Robots of Dawn, 1983).

Romaani tõlkis eesti keelde Johannes Kärp ning ilmus see kirjastuse Fantaasia sarjas «Sündmuste horisont».

Samas sarjas on samade tegelastega varasemalt ilmunud romaanid «Teraskoopad» (The Caves of Steel, 1953, ek 2008) ja «Alasti päike» (The Naked Sun, 1956, ek 2009).

Kirjastusepoolne tutvustus

Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis

03-07-2010

Lisas: Jüri Kallas

Nicholas Flameli ning Sophie ja Josh Newmani jälitav doktor John Dee on linna pahupidi pööranud. Pariisi tänavad on varemetes, Notre Dame hävinud, krahv Saint-Germaini kodu maatasa tehtud. Dee käes on Maag Abrahami raamat, kuid sellest puuduvad kaks viimast lehekülge, mida Mustad Ülikud vajavad Viimase Kutsungi läbiviimiseks. Ilma nendeta ei saa loitsu lausuda ning Dee teab väga hästi, et Mustad Ülikud ei puhka enne, kui on taas võimul ja inimrass hävitatud – või kas ikka teab?

Eesti keeles ilmus kirjastuse Pegasus vahendatuna Michael Scotti romaan «Nõid» (The Sorceress, 2009), mis ühtlasi on sarja «Surematu Nicholas Flameli saladused» (The Secrets of the Immortal Nicholas Flamel) kolmas raamat.

Varem on eesti keeles ilmunud sarja esimene ja teine romaan: «Alkeemik» (The Alchemyst, 2007, ek 2007) ja «Maag» (The Magician, 2008, ek 2009). Maikuus ilmus inglise keeles juba sarja neljas romaan «The Necromancer» ning välja on hõigatud ka kahe järgmise romaani – «The Warlock» (2011) ja «The Enchantress» (2012) – ilmumine.

Romaani «Nõid» (nagu ka sarja kaks esimest) tõlkis eesti keelde Bibi Raid.

Sari on mõeldud eelkõige teismelistele (young adult).

Autori ametlik koduleht

Romaan kirjastuse Pegasus kodulehel

03-07-2010

Lisas: Jüri Kallas

«Öised jahimehed» linnatänavatel. Vampiirid ja libahundid, nõiad ja manatargad. Need, kes tegutsevad tundidel, kui maale laskub pimedus. Need, kes on sajandeid vastu seisnud valgete maagide jõule. Sest nad teavad, et tasakaal peab säilima ja mõistavad, et Pimedus on sellele maailmale sama oluline kui Valgus.

Kirjastus Varrak avaldas eesti keeles Sergei Lukjanenko ja Vladimir Vassiljevi romaani «Päevane Vahtkond» (Дневной Дозор, 2000).

Tegu on järjega romaanile «Öine Vahtkond» (Ночной Дозор, 1998, ek 2008) ning mis parima eestikeelse tõlkeromaanina võitis eelmine aasta Eesti ulmeauhinna Stalker.

Raamatu tõlkis Tanel Rõigas ning ilmus see F-sarjas.

Romaan kirjastuse Varrak kodulehel

Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis

03-07-2010

Lisas: Jüri Kallas

Rolandi ka-tet jääb ühtseks, ehkki see on paisatud erinevatesse aegadesse ja ruumidesse. Susannah-Mia on viidud Dixie Pigist (1999. aasta suvel) sünnituskambrisse – tegelikult küll õudustekambrisse – Kõuekärgatuse Fedicusse; Jake ja isa Callahan ning Oi koos nendega on sisenenud, relvad käes, Lexi ja Kuuekümne esimese nurgal asuvasse restorani, omamata aimugi, kui palju vaenlasi neid ootab ja kui ohtlikud need on. Roland ja Eddie on koos John Cullumiga 1977. aasta Maine’is, otsimas kohta Turtlebacki tänaval, kus on tihti nähtud «sisseastujaid». Nad ihkavad meeletult tagasi teiste juurde, eriti Susannah’ juurde, ent nad on siiski aru saanud, et maailm, kust nad põgeneda tahavad, on ainuke, millel on tähtsust.

Silver Sära tõlkes ilmus eesti keeles Stephen Kingi romaan «Tume torn» (The Dark Tower).

Kirjastus Pegasus on sellega lõpetanud kolme ja poole aastaga mahuka seitsemköitelise sarja avaldamise ning on nõnda saanud hakkama teoga, millele uuemast Eesti kirjastuselust on raske võrdväärset leida.

Meenutaks:

Laskur (The Gunslinger, 1982, ek 2006) Kolm saatusekaarti (The Drawing of the Three, 1987, ek 2007) Ahermaad (The Waste Lands, 1991, ek 2007) Võlur ja klaas (Wizard and Glass, 1997, ek 2008) Calla hundid (Wolves of the Calla, 2003, ek 2009) Susannah’ laul (Song of Susannah, 2004, ek 2009) Tume torn (The Dark Tower, 2004, ek 2010)

Sarja «Tume torn» (The Dark Tower) kuulub otsapidi ka lühiromaan «Eluuria väikesed õed» (The Little Sisters of Eluria, 1998), mille tegevus toimub Rolandi rännakute ajal ning mille huviline leiab Stephen Kingi kogust «Kõik on mõeldav» (Everything’s Eventual, 2002, ek 2003 ja 2005).

Romaan kirjastuse Pegasus kodulehel

Romaani arvustused Ulmekirjanduse BAASis

03-07-2010

Lisas: Jüri Kallas

Ilmus kirjastuse «Skarabeus» kolmeteistkümnes raamat, kolmest Kir Bulõtšovi lühiromaanist koosnev kogumik «Perpendikulaarne maailm».

Lühiromaanid «Mäekuru», «Perpendikulaarne maailm» ja «Tõrge-67» valis ja tõlkis Arvi Nikkarev.

Arvi Nikkarev on põhjendanud oma valikut nõnda:

«Algusest peale oli mul kavas avaldada kolmest lühiromaanist koosnev mõistliku paksusega raamat. Kogumikku koostades tuli mul aga lahendada küllaltki komplitseeritud ülesanne: kas valida teosed ühest sarjast (näiteks Veliki Gusljarist) või võtta võimalikult erinevad lühiromaanid. Valisin teise tee, kuigi mõistsin, et ühe sarja teosed mõjunuks koos tugevamini kui käesolev üksikteoste summa. Nimelt annab praegune valik parema ettekujutuse KB mitmekülgsusest ja säilib lootus, et ehk võtab mõni suurem kirjastus tulevikus Kir Bulõtšovi ulme oma avaldamisplaanidesse. Selge on see, et niisama tugevaid kogumikke, nagu on Skarabeuse käesolev, võib koostada veel kümmekond erinevat.»

Kirjastus «Skarabeus»

«Perpendikulaarne maailm» BAASis

15-06-2010

Lisas: Jüri Kallas

Aastal 2153 eKr viivad kaheksa Egiptuse preestrit saladuskatte all kõrbesse kummalise objekti. Kuu aega hiljem, olles oma ülesande täitnud, lõikavad nad kõik üksteisel kõri läbi…

1986. aastal stardib Albaaniast Sudaani poole teele saladuslik lennuk, mis läheb kusagil Sahara kohal kaduma… Tänapäeval leiavad beduiinid kõrbest mumifitseerunud laiba, kelle juurest nad avastavad filmirulli ja kummalise hieroglüüfiga tillukese savist obeliski…

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Paul Sussmanni “Kadunud oaas” Tõnis Värniku tõlkes.

Need kolm sündmust ei oma esmapilgul mingit seost. Vähemalt mitte selle ajani, kui Freya Hannen sõidab Egiptusesse oma kõrbeteadlasest õe matusele, kes on teadmata põhjustel enesetapu teinud. Freya ei ole neist sündmustest teadlik ning ta ei oska aimatagi, et need võivad kuidagi tema elu mõjutada. Ometi aga võtab ta elu nüüd ootamatu pöörde ning tal tuleb teha kõik, mis võimalik, et ellu jääda, sest kunagi ammu alguse saanud lugu varjab erakordset ja jahmatavat saladust.
Varrakus on varem ilmunud Sussmani põnevusromaanid „Kambysese kadunud sõjavägi“ (2003) ja „Templi viimane saladus“ (2006).

30-05-2010

Lisas: Iris Jeletski

Väldi päikesevalgust, joo verd, vihka ennast. Igavesti. Tere tulemast surnute maailma. Ma ei ole mingisugune argpüks. Teeme selle asja kohe selgeks. Ent sestpeale, kui mu elu muutus õudusfilmitaoliseks, suhtun hirmutundesse märksa tõsisemalt. Kaheksa kuud tagasi sai minust viimaks ometi doktor Carrie Ames. Ja siis ründas mind haigla surnukuuris vampiir…

Kirjastus Ersen on välja andnud Jennifer Armintrouti romaani “Ümbersünd” Ketlin Tamme tõlkes. Tegu on esimese raamatuga sarjast “Veresidemed”.

Mäherdune ebaõnn. Nüüd ma siis olengi vampiir ja tuleb välja, et olen koletisega, kes mind sigitas, vere kaudu seotud. Meievaheline side on nagu nähtamatu ohelik ja ma olen tema külge aheldatud, mida ma ka ei teeks. Ja tema on juhuslikult üks maailma õelamaid vampiire. Olukord on üpris kehv, sest minu isandal on kuri kavatsus minust hingetu mõrtsukas vormida ja tema verivaenlane ihkab mind tappa – ning mis veelgi hullem, ma tunnen tõmmet mõlema poole. Verejoomine, surematu deemoni elustiil ja kahe vaenujalal oleva vampiiri etturiks olemine ei olnud algselt minu tulevikuplaanides. Kuid nagu mu isal oli kombeks öelda, saab hirmust võitu üksnes sellele näkku vaadates. Nii ma siis teengi. Paljastatud kihvadega.

30-05-2010

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastus Fookus Meedia on välja andnud Félix J. Palma romaani “Ajakaart”. Hispaania keelest tõlkinud Maria Kall.

London, 1896. Lugematu hulk uusi leiutisi on pannud inimese uskuma, et teaduse abil on võimalik saavutada võimatut. Viimast tõestab Murray Ajareiside firma, mis avab uksed, et teha teoks inimkonna suur unistus: reisida ajas.

Selle unistuse on aasta varem äratanud kirjanik H. G. Wells oma romaaniga «Ajamasin». Korraga avaneb XIX sajandi inimese ees võimalus reisida aastasse 2000 ning seda võimalust kasutab Claire Haggerty, kes armub mehesse tulevikust. Kuid mitte kõik ei ihka näha homset päeva. Andrew Harrington loodab sõita minevikku, aastasse 1888, et päästa oma kallim Rappija Jacki küüsist. Ka H. G. Wells kogeb omal nahal ajareiside ohtusid, kui tema ette ilmub salapärane ajarändur, et röövida Wellsi kuulsa romaani autorlus, mispeale kirjanikul ei jää üle muud, kui võtta ette meeleheitlik põgenemine läbi sajandite. Kuid mis saab siis, kui me muudame minevikku? Kas ajalugu on võimalik ümber kirjutada?

«Ajakaardis» toob Félix J. Palma lugeja ette pöörase ajaloolise fantaasia – loo, mis on tulvil armastust ja seiklusi ning viib lugeja omakorda reisile kütkestavasse viktoriaanlikku Londonisse.

26-05-2010

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Draakon ja Kuu on ilmunud Lois Lowry noortele suunatud romaan “Andja”. Tõlkinud Kattri Ezzoubi.

Jonase maailm on täiuslik. Kõik on kontrolli all. Puuduvad sõjad, hirm, valu. Puuduvad valikud. Igale inimesele on määratud kogukonnas kindel roll.

Kui Jonas saab kaksteist, valitakse ta välja Andja õpilaseks. Andja on ainus inimene, kes hoiab endas mälestusi tõelisest valust ja rõõmust. Jonas õpib tundma tõde ja pealtnäha perfektse kogukonna süngeid saladusi. Tagasiteed ei ole.
Lois Lowry on kirjutanud rohkem kui kolmkümmend lasteraamatut ja kogunud hulga autasusid. “Andjale” omistati 1994. aastal Newbery medal, USA kõrgeim lastekirjanduse autasu. Lowry elab USAs, Massachusettsi ja Maini osariikides.

26-05-2010

Lisas: Iris Jeletski

Charles Fletcheri “Hõbekeel” on “Kivisüdame” triloogia viimane raamat, milles leiab aset otsustav võitlus sähvade ja räpade vahel.

Välja andnud kirjastus Koolibri, tõlkinud Peeter Veltson.

Edie on missioonil. Ta on kõige hullema üle elanud ja Kõndija juurest minema kõndinud. Jäänud on veel üksainus oluline asi. Aeg on tardunud. Kõik inimesed on kadunud ja linn täitub lumega. Viimane Rüütel otsib kiirustamata George´i, sest ta teab, et kõik jõuab paratamatu lõpplahenduseni.

Triloogia:

“Kivisüda” “Raudkäsi” “Hõbekeel”

26-05-2010

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Eesti Raamat ilmus sarjas “Nüüdisromaan” Margaret Atwoodi “Uputuse aasta” Eva Velskeri tõlkes.

Jumala Aednikud, usulahk, mis püüab ühendada teadust, religiooni ja rohelist mõtteviisi, on ammu kuulutanud Veeta Uputuse saabumist. Nüüd on katastroof käes ning enamik inimesi maa pealt pühitud.

Ellu on jäänud kaks naist: Ren on luku taga nooblis seksiklubis ning Toby varjab end luksuslikus spaas.

Mis on saanud nende sõpradest, armsamatest ning ökovõitlejatest? Kas ellujäänuid on teisigi? «Uputuse aasta» on ühtaegu mõtlemapanev hoiatusromaan kui ka vaimukas mõistujutt.

26-05-2010

Lisas: Iris Jeletski

Sarjas „Sündmuste horisont” on ilmunud 17. raamat – Vernor Vinge’i „Leek sügaviku kohal” („A Fire Upon the Deep”, 1992).

Raamat võitis Hugo 1993. aastal ja oli lisaks Nebula ja John W. Campbelli mälestusauhinna nominantide hulgas 1992. ja Locuse parima SF romaani nominentide hulgas 1993. aastal.

Lisaks olla see vähemalt ühel inimesel taastanud usu SF-i 😉

Raamatu tagakaanetekst algab lühikese kokkuvõttega raamatu esimestest lehekülgedest:

Üksik täht, punakas ja tuhm, otse Sealpoolsuse ääremaal. Aarde – kvanttihedusel teabe – võrgust kadumisest võis olla möödas viis miljardit aastat.
Nad olid ettevaatlikud, need inimesed, kes mängisid tulega. Kuid Sealpoolsuse piiril ületas Labori võrgus tuikav teave õige varsti inimteadmiste piirid. Sündivale Kurjusele olid nad peagi vaid kui tüütud putukad.
Kuid midagi oli arhiivis veel ja kuigi inimesed ja maailmad olid hukkumisele määratud, õnnestus Vastumeede minema toimetada. Ent see uppus Sügaviku põhja, Aegluse piirile, kus ülevalguskiirus oli vaevu võimalik. Metsikule, tundmatule planeedile maandunud tähelaeva tabas katastroof ja veidrate olevustega asustatud, sisuliselt keskajas asuvasse maailma jäid teineteisest eraldatuna vaid kaks last, vend ja õde. Kurjus otsib seda ainsat asja, mis teda kahjustada võiks, lisaks ruttavad inimkonna langust ära kasutama ka teised, nii et läbi kogu selle sõja ja kaose liikuvalt päästeekspeditsioonil on õige mitu punti jälitajaid sabas…

Ehk siis on autor väga huvitaval viisil jaganud Galaktika tsoonideks ja näiteks meie elame Aegluses, kus valgusest kiiremini lennata ei saa. Kõrgemal toiimivad tehnoloogiad, mida me isegi ette kujutada ei suuda. Autor on välja mõelnud väga kirju galerii erinevaid eluvorme ja omalaadset sünget irooniat on tema kirjeldatud galaktilisel võrgul, mis kohati kahlaselt suvalist foorumit meenutab.

Raamatu on tõlkinud Liisi Ojamaa.
Originaalkaanepilt Boris Vallejolt.

18-05-2010

Lisas: Ats Miller

Sarja „Sündmuste horisont” 18. raamat on Siim Veskimehe „Sümfoonia katkenud keelele”.

Raamat kuulub põhimõtteliselt samasse maailma 2004. aastal ilmunud romaaniga „Pilvelinnuste ajastu langus” (kirjastus Fantaasia), kuid neil raamatutel ei ole ühtegi ühist tegelast. (Tõsi, raamatu lõppu on mõlema raamatu peategelaste vahelise vestluse kujul lisatud maailma osaline kirjeldus, kuid see pole tegelikult romaani osa.)

Mida sa teed, kui sa oled 20 aastat vana ja su vanaonu on sulle jätnud maja ja ühe käsikirja, mida lugedes oleks kõige loogilisem arvata, et kellelgi sõitis katus kaugele ära või tehakse sinuga kummastavat nalja? Ja siis hakkad sa käsikirja vihjete alusel otsima ja leiad keldris midagi väga veidrat? Ja aina hullemaks läheb…

Selle raamatu tegevus toimub suuremas osas suvises Pärnus. Kuigi selles raamatus põimub lõpuks õige mitu maailma ja mõnega neist läheb väga halvasti, ei päästa selle raamatu peategelased neist ühtki – päriselt ei ole ju kunagi ega kusagil nii juhtunud, nii et miks sellest kirjutama peaks? Jah, peategelane kistakse sõtta, millega ta vanemad seotud on, ja vahepeal läheb temalgi elu väga tuliseks, kuid peamiselt on see lugu ikkagi uue avastamisest,eneseleidmisest ja… ja loodetavasti ka lihtsalt põnev.

18-05-2010

Lisas: Ats Miller

Kirjastuselt Varrak on ilmunud järjekordne Terry Pratchetti Kettamaailma lugu: “Rahategu” Allan Eichenbaumi tõlkes.

Raamatu peategelaseks on juba Postiteenistusest tuttav Niiske von Lipwig. Postiteenistus on kenasti käima pandud ja Niiske hinge on asunud rahutus. Selle vaigistamiseks võtab ta ette kõikvõimalikke ohtlikke asju, sealhulgas ka Postimajja sissemurdmise.

Siis aga kutsub patriits ta enda juurde ning pakub võimalust hakata juhtima Ankh Morporki panka, mille omanikeks on Pillava perekonna liikmed. Niiske keeldub, kuid leiab end ootamatult olukorrast, kus talle kuulub koer, kes on panga juhatuse esimees ja aktsiate suuromanik ning juhuks, kui ta peaks koerast keelduma, on sõlmitud leping Salamõrtsukate gildiga. Et asi oleks veelgi huvitavam, tulevad mängu Cosmo Pillava kinnisideed, Ankh-Morporki kullavarud ja paberraha, preili Adora Belle Kallikese golemid ja üks ammusurnud võlur. Ja Niiskel pole vaja enam seiklusi otsida, sest need ajavad teda karjudes taga…

13-05-2010

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastus Fantaasia on välja andnud järjekordse “Täheaja” antoloogia, järjekorras juba seitsmenda. Koostanud Raul Sulbi.

Sisukord:

Ingel ja kvantkristall, Indrek Hargla Näe, kala!, Veiko Belials Põgenemine, Marcus Kaas Kõige tähtsam on silmale nähtamatu, Taivo Rist Kuldhordi teine tulek, Siim Veskimees Sugarloafi lemmikloomatoidu- ja topisepoes läks tulevahetuseks, Jeff Carlson Väike armas jõulutuli,
Jeff Carlson Hulkurfarm, Charles Stross Terra fantastica kartograafid. Arvustamiskunst, Raul Sulbi

Lisainfot saab aadressilt taheaeg.wordpress.com

13-05-2010

Lisas: Iris Jeletski