Tunnustatud astrofüüsik ja kosmoloog Stephen Hawking kirjeldab käesolevas raamatus põnevaid kosmoseretki, ühendades need teaduslike faktidega ja viimaste avastustega Universumi ja planeetide kohta ning pakkudes lisaks värvilisi fotosid reaalsest kosmosest. Kõige põnevamad on aga seiklused uusimate teaduslike ideede keerises. Autor laseb raamatu tegelase varasema teadusliku käsitluse kohaselt tagasipöördumatusse musta auku langeda, kuid toob ta sealt ikkagi välja. Selleks kasutab ta enda ideed mustade aukude “auramisest”, mis astrofüüsikas on tuntud Hawkingi kiirgusena.
Raamatus kirjeldatud superintelligentse arvuti poolt juhitavad kosmoserännakud kuuluvad muidugi ulme valda. Hawkingi optimistliku arvamuse järgi võib aga inimkond juba 200–500 aasta pärast jõuda tasemeni, et sooritada tegelikke reise miljonite valgusaastate kaugusel asuvate tähtede juurde.
Maa peale reaalsesse pereellu ja värvikatesse koolisündmustesse toob lugeja teine autor – Stephen Hawkingi tütar Lucy, kellele õpilaste maailm ja koolielu on tuttavad omaenda poja kaudu.
Eesti Entsüklopeediakirjastus avaldas Lucy ja Stephen Hawkingi ühisromaani “Georg ja Universumi salavõti” (George’s Secret Key to the Universe, 2007).
Romaani tõlkis eesti keelde Eve-Reet Tammet.
Raamat on esimene triloogiast “Georgi salavõti” (George’s Secret Key) ning ilmunud on juba ka teine osa – romaan “George’s Cosmic Treasure Hunt” (2009).
Triloogia “Georgi salavõti” koduleht
Romaan Eesti Entsüklopeediakirjastuse kodulehel
22-12-2010
Lisas: Jüri Kallas
Lena Duchannes on hoopis teistsugune kui kõik, keda Gatlini väikelinnas eales nähtud, ja ta näeb kõvasti vaeva, et varjata oma võimeid ning needust, mis on tema suguvõsa kummitanud juba mitu põlve.
Zoey Redbird on kuueteistkümneaastane tüdruk, kelle vampiiride jäljekütt ühel harilikul koolipäeval ära Märgib. Ta peab jätma oma senise elu seljataha ja minema Öö Koja kooli, kus temast saab täiskasvanud vampiir. Aga seda vaid juhul, kui ta suudab läbi teha Muutuse. Peagi selgub, et Zoey ei ole tavaline vampiiriõpilane. Ta on jumalanna Nyxi väljavalitu, kel on haruldane võime kutsuda välja kõik viis elementi: õhk, maa, tuli, vesi ja hing. Kui Zoey saab teada, et Öö Koja eliitrühma Pimeduse Tütarde juht kuritarvitab jumalannalt saadud andi ja oma positsiooni, peab ta otsustama, kas julgeb astuda vastu enda saatusele. Õnneks on tal uued sõbrad, kes teda hätta ei jäta. 
Kirjastuselt Varrak on F-sarjas ilmunud Aleksei Pehhovi „Varjus hiilija“, esimene osa „Siala kroonikate“ triloogiast. Tõlkinud Veronika Einberg.
Septimus Heap, seitsmenda poja seitsmes poeg, kaob oma sünniööl, kui ämmaemand on ta surnuks tunnistanud. Selsamal ööl leiab Septimuse isa Silas Heap koduteel lumest tekki mähitud lapse – kannikesekarva silmadega vastsündinud tüdrukukese. Ja selsamal lumisel ööl saab Marcia Overstrand ebatavaliseks võluriks. 
“Falkenbergi leegion” on legendaarne raamat militaarulme vallas. Maa elanikkond on koloniseerinud hulga planeete, kus kohalikud põllupidajad või kaevurid võitlevad Maalt väljasaadetud sunnitöölistega või sunniviisiliste kolonistidega. Nad ootavad abi Maa Kosmoselaevastikult, nood on aga niihästi raha kui poliitilise olukorra tõttu peaaegu käsist ja jalust seotud. John Christian Falkenberg on sõjaline geenius, kes kasutab võitluses sageli ebatavalisi vahendeid ja suurel hulgal kavalust. Kuigi esmapilgul on teos sõdureist ja sõjast, on peamiseks siin ikka inimesed ise, kes kipuvad ka kaugetes maailmades iseendaks jääma ja samu rumalusi tegema.
“Maalingutega mees” on esimene osa uuest Peter V. Bretti fantaasiasarjast “Deemonite triloogia”. Selle tegevus toimub maailmas, kus inimesed peavad öö saabudes varju otsima majadest, mida kaitsevad loitsumärgid, sest pimeduses tulevad välja maa-alused, deemonid, kes rebivad tükkideks kõik, kes neile ette satuvad.
Püha Vladimiri Vampiiride Akadeemia pole tavaline internaatkool. See on salajane koht, kus vampiiridele õpetatakse võlukunsti ja teismelistele poolinimestele – vampiiride kaitsmist.
Kirjastuselt Fantaasia ilmus 21. raamat sarjast Sündmuste horisont: Kirill Jeskovi “Viimane sõrmusekandja”. Tõlkis Tatjana Peetersoo. 
Müüriküla seisab täna, nagu ta on seisnud juba kuussada aastat, kõrgel graniidist kaljul, mida ümbritseb väike metsane maalapp. Idas, vahetult Müüriküla külje all, on kõrge hall kivisein, mille järgi linnake oma nimegi saanud. See vana müür on laotud tahutud hallidest graniidikamakatest, ning see saab alguse metsast ja tema teine ots kaob jälle metsa. Müüris on ainult üks ava… 
Will Laurence on sõjalaeva kapten hetkeni, kui tema silme all koorub lahingus sõjasaagiks võetud munast lohe Temeraire, kes pole nõus oma juhina tunnistama kedagi teist peale Willi. Korraga on Laurence’i maailm pea peale pööratud ja teda vaevab tohutul hulgal küsimusi… 
Grace on aastaid vaadanud oma maja taga metsas elavaid hunte. Üks kollaste silmadega hunt vaatab alati vastu. Ta tundub Grace’ile väga tuttav, aga tüdruk ei taipa, miks.
Tõlkija ja ajakirja «Algernon» toimetaja Juhan Habicht kirjutas: «Käesolevaga tuleks joon alla tõmmata Jeff Carlsoni lugude tõlkimise võistlusele. See ei äratanud võimalikes uutes tõlkijates liiga laialdast huvi, aga ei jäänud ka päris tähelepanuta. Ning samas on ehk isegi hea, et sedapuhku jäid kõrvale need profid, kes alguses tingimuste järele pärisid – nii jäid sõelale seni tõlkijatena tundmatud nimed.» 
Pärast kohutavat õnnetust, milles hukkusid tema ema, isa, õde ja nende koer Tulikas, näeb kuueteistkümneaastane Ever Bloom inimeste aurasid, kuuleb nende mõtteid ja teab neid puudutades nende tervet elulugu. Ta poeb kasvõi nahast välja, et otseseid kontakte vältida ja oma võimeid maha suruda. Koos kahe sõbraga on ta oma uues keskkoolis veidrikuks tembeldatud – kuid kõik muutub, kui ta kohtab Damen Auguste’i. 
Kui torm kaksikud Grace ja Connor Tempesti teineteisest lahku kisub, peavad nad kumbki üksi hakkama saama. Connor satub tõelisele piraadilaevale ja peab endas selgusele jõudma, kas ta on piraadiks olemiseks piisavalt sitke. Poisile saadetud katsumused ei ole kerged, aga nagu ütleb üks tema uutest meeskonnakaaslastest: «Kerged teed ei ole meie kingataldu väärt.» 
