Ulme.ee

Kui kogumiku esimene köide koondas peamiselt lahkumiste ja saabumiste, hüvastijättude ja kohtumiste, valusate otsuste ja inimeseks olemise temaatikat ning oli kantud armastusest Maa vastu, siis teine köide on pisut süngemates toonides. Jah, ka siin on lahkumised ja saabumised, ka siin igatsetakse Maad, aga siin on rohkem surma – nii ennastohverdavat ja mõttetut, kui vägivaldset (ja lõpuks sama mõttetut). Kui antoloogia alguses (50.–60. aastad) on lood kantud kroonulikust entusiasmist, paatoslikust eneseohverdamisest, siis lõpuosas (21. sajand – nullindad ja kümnendad) näeme juba tegelasi, kes on isekad, küünilised, valmis isegi reetma ja tapma – ning seda samuti armastusest Maa vastu.

Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud, mõtles ta. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal…

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid“ lõpuridadel. Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Autorid: Georgi Gurevitš, Valentina Žuravljova, Ilja Varšavski, Dmitri Bilenkin, Olga Larionova, Sergei Kazmenko, Kir Bulõtšov, Mihhail Puhhov, Boriss Rudenko, Aleksandr Zolotko, Vladimir Iljin

Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials

Kirjastus Fantaasia, 304 lk, 24 eurot

Üle saja aasta on inimesed, päkapikud, härjapõlvlased, kääbikud ja haldjad sõbralikult teineteise kõrval elanud, ent ajad on muutunud: õhus on tunda rahutust ja erinevad rahvad on taas sõjajalal.
Cintra troonipärija Cirilla läheb Cintra piiramise ja tapatalgute käigus jäljetult kaduma. Levib kuulujutt, et ta on elus ning et Riivimaa Geralt, nõidur, kellest lauldakse laule ja pajatatakse legende, on lapse salajasse pelgupaika toimetanud. Kuna ammuse ettekuulutuse järgi on Cirillal võime maailma muuta kas hea või kurja poole, ihkavad paljud tüdruku erakordseid võimeid oma kontrolli alla saada. Just Riivimaa Geralti ülesandeks saab last ükskõik mis hinnaga kaitsta. Ja tema on mees, kes kaotusega juba ei lepi.

Fantaasiakirjanduse klassik, mitmete auhindadega pärjatud Andrzej Sapkowski on poola nüüdiskirjanduse rahvusvaheliselt tuntumaid nimesid. Sapkowski on loonud omaette ajaloo ja kombestikuga maailma, mis on niisama suurejooneline ja haarav kui Tolkieni või G. R. R. Martini romaanidest tuttavad paigad. Põnev ja mahlaka keelekasutusega seikluslugu „Haldjate veri” on „Nõiduri” sarja esimene romaan, järg eesti keeleski ilmunud jutukogudele „Viimane soov” (Tiritamm, 2011) ja „Ettemääratuse mõõk” (Tiritamm, 2013).

Kirjastus Varrak, tõlkinud Margus Alver

302 lk, 20 eurot

Maagilis-realistlik reis ümber Napoleoni-aegse Vahemere. El Greco tundmatu maal käivitab õpilase ja meistri pingelised suhted, mis viivad Amalfi kloostrist üle Vahemere Tunise orjaturule, ekseldes sufide müstikasse ja evangelist Markuse jalajälgedesse.

Pagemine Tunise õukonna peente intriigide ning varjuna kannul käiva salamõrtsuka eest läbi Aafrika ja Aboukiri merelahingu viib Ephesose rohelusse varjunud vennaskonnani.

See on raamat armastusest ja ebausust ning nähtamatust reaalsusest meie ümber.

Väljaandja: Mustriratsanik

490 lk, 19 eurot

”Tulgu mis tuleb, Ari, aga me oleme esimesed,” sosistan ma.
”Esimesed inimesed ajaloos, kes astuvad väljaspool meie päikesesüsteemi asuvale planeedile.”

Kosmoselaev saabub lõpuks ometi oma sihtpunkti. Kepler62 osutub elukõlblikumaks planeediks, kui lapsed oskasid Maalt lahkudes ette kujutada. Paradiisis on siiski omad varjud – Joni haigus süveneb ja põhjustab arvatust enam muret. Peale selle leiab ekspeditsioon märke teistest elusolenditest. Kes või mis need on? On nad sõbrad või vaenlased?

Kaasahaaravalt kirjutavad Timo Parvela ja Bjørn Sortland on koos illustraator Pasi Pitkäneniga loonud põneva maailma, kus sõprus pannakse proovile keset tundmatut kosmost. „Pioneerid“ on kuueosalise raamatusarja neljas raamat.

Ajakirjade Kirjastus, tõlkinud Rain Kooli

144 lk, 15-16 eurot

Kolmas maailmasõda on inimkonna maamunalt pühkinud. Planeet on tühjaks jäänud. Suurlinnadest on saanud ahervaremed. Raudteed roostetavad. Satelliidid tolknevad üksildaselt orbiidil. Raadio vaikib kõikidel sagedustel. Ellu on jäänud ainult need, kes jõudsid häiresignaale kuuldes pageda Moskva metroosse. Seal, kümnete meetrite sügavusel, jaamades ja tunnelites, püüavad inimesed ära oodata maailmalõpu möödumist. Seal on nad loonud endale uue pisikese tsivilisatsiooni. Nad klammerduvad kõigest jõust elu külge ja keelduvad alla andmast. Nad unistavad sellest, et lähevad üles tagasi – millalgi kui radiatsioonifoon langeb. Nad ei kaota lootust leida teised ellujäänud…

Romaanis „Metro 2035” jätkub Artjomi lugu, mis sai alguse juba kultusromaanis „Metro 2033”. Kuid seda lugu võib lugeda ka täiesti eraldiseisva raamatuna ja just siit alustada tutvumist saagaga, mis on vallutanud Venemaa ja kogu maailma.

Kirjastus Tänapäev. tõlkinud Erle Nõmm

480 lk, 25 eurot

„Jää ja tule laulus” kirjeldatud sündmusteni on jäänud peaaegu sada aastat. Raudtroon on Targaryenite valduses ja mõned vanemad inimesed mäletavad veel viimast elusat lohet. Mööda Seitset Kuningriiki rändavad kaks tolle aja kohta mitte päris tavalist kangelast. Dunk on Kuningalinna kõige vaesemast linnajaost pärit orb, kelle üks vana võsarüütel kunagi endale kannupoisiks võttis. Nüüd on ta ise võsarüütel Duncan Pikk, sest päritolu või kodukohta, mille järgi endale nimi võtta, tal ju pole. Pikkust, jõudu ja vaprust tal aga jätkub – nagu ka nooruslikku naiivsust. Dunki kaaslaseks on väga noor kannupoiss, kes eelistab juuksed maha ajada ja kelle nime ei tohi keegi teada saada, nii hüütaksegi teda lihtsalt Munaks. Aastate kaugusel kolmest siinsete kaante vahel olevast jutust ootab Dunki ja Muna ees suur tulevik, esialgu leiab selle kohta vihjeid „Jää ja tule laulust”, aga autor on lubanud nende eluteest veel kirjutada, koostades nii oma suurteose ametliku eelloo. Kahtlemata annavad raamatule palju juurde Gary Gianni illustratsioonid.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht

356 lk, 27 eurot

„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.
—
Cinderi ja Scarleti saatused põrkuvad, kui üle Maa levib Kuulaste oht…

Menuka Kuu kroonikate sarja teises raamatus kohtume taas küborgist mehaaniku Cinderiga. Tüdruk püüab vanglast pageda, kuigi selle õnnestumise korral saaks temast Ida Ühendriikide kõige tagaotsitum põgenik. Teisel pool maakera on kaduma läinud Scarlet Benoit’ vanaema. Kui Scarlet kohtub Hundiga – tänavavõitlejaga, kel võib ta vanaema asukoha kohta teavet olla –, on tüdruk vastumeelselt sunnitud võõrast usaldama. Peagi tekib nende vahel seletamatu tõmme. Sel ajal kui Scarlet ja Hunt üht mõistatust lahti harutavad, ilmub koos Cinderiga nende teele ka teine. Nüüd peavad nad üheskoos püsima sammukese eespool Kuu halastamatust kuningannast Levanast, kes ei tagane millegi ees, et nägusast prints Kaist saaks tema abikaasa, kuningas ja vang.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Karin Kull

470 lk, 24 eurot

Vlad Taltos on sarkastiline ja paranoiline palgamõrtsukas, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid, kes on üsna osavad ka surnute elustamisel. Tema kaaslaseks ja sõbraks on väike lohesarnane humoorikas ja intelligentne loom, keda kutsutakse jheregiks. Üks kõige võimsamatest Dragaera maffiabossidest palkab Vladi eriti raskele tööle, mille täitmisel aga selgub, et bossile jääb ette üks Vladi parimaid sõpru ja tagatipuks ka Vlad ise.

Mõningaid Vlad Taltose tarkuseteri, mis peaksid peegeldama palgamõrvari elu võlusid ja valusid: “Häid kombeid ei asenda miski – peale kiirete reflekside.” “Ükskõik kui osav võlur ka on, nuga abaluude vahel kahjustab tõsiselt tema stiili.” “Tõelisi kangelastegusid tuleb hoolikalt kavandada – ja järjekindlalt vältida.” “Vihase draakoniga räägi alati viisakalt.“ “Pole sellist asja nagu küllaldane ettevalmistus.” “Sa astu ettevaatlikult, kui lähened omaenda lõksudele.”

Tõlkinud Eva “Fantaasia” Luts

208 lk, 22-23 eurot

„Häda“ on kolmas ja viimane raamat Brandon Sandersoni pingelisest fantaasiapõnevikust „Kättemaksjad“.

Davidi saatus on olnud nende kurjusega seotud sellest ajaloolisest ööst peale. Terassüda tappis tema isa. Tulekahi varastas tema südame. Ja nüüd muutis Regaalia tema lähima liitlase ohtlikuks vaenlaseks. David teadis Profi saladust ja pidas seda ka siis, kui Kättemaksjate juhil oli oma Eepiku võimete talitsemisega suuri raskusi. Ent Babilari linnas oli Põrmustaja vastu astumine liig mis liig. Nüüd on Prof leppinud Eepiku olemusega.

Ta kadus hämaratesse kuritahtlikkuse varjudesse, mis Eepikud üle ilma kurikuulsaks muutsid. Ja kõik teavad, et tagasiteed pole…

Aga kõik eksivad. Lunastus on Eepikute jaoks võimalik – Megan tõestas seda. Nad pole kadunud. Mitte üleni. Ja David on täpselt piisavalt hull. Ta astub vastu kõigi aegade võimsaimale Kõrgemale Eepikule, et oma sõpra tagasi saada. Või surra seda üritades.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

384 lk, 22 eurot

Aastal 1218 sünnib otsekui tulest ebatavaline printsess, kelle müstilised võimed ja murdumatu vaim muudavad ajaloo käiku. Tulest sündinuna suudab ta tulest näha tulevikku, ent tuli toob talle ka kannatusi.
Iidsest Walesi soost hoidja Rhonweni kasvandik Eleyne õpib kummardama iidseid jumalaid ja ta asub toetama keltide võitlust Inglismaa röövelliku kuninga vastu. Paraku napib tal jõudu ja tahet, et õppida tundma ja valitsema oma erakordseid ja üleloomulikke võimeid. Suutmatus nägemusi tõlgendada läheb maksma võimaluse ära hoida eesootavaid hirmsaid õnnetusi.
Kui Eleyne jääb ilma kuningas Alexanderi armastusest ja on sunnitud jätkama kooselu sadistliku abikaasa Robertiga, näib, et jumalad on talle lõplikult selja pööranud ja teadmamees Einioni ennustusel, et Eleyne’ist saab kuningate vereliini ema, pole määratud täituda.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Karin Suursalu

501 lk, 28 eurot

„Klaaslastest“ tuttavad Aladdin, Billie ja Simona on jälle vastamisi kummitusega.

Aladdini vanemad avastavad, et nende restoranist varastatakse toitu ning sõbrad otsustavad välja uurida, kes seda teeb. Peagi märkab Aladdin poissi, kes vaatamata talvekülmale on väga õhukeselt riides. Alati, kui Aladdin püüab poissi kätte saada, kaob too, jätmata lumele ühtegi jalajälge. Ja mis kõige kummalisem – keegi peale Aladdini poissi ei näe. Lisaks sellele peab Aladdin lahti harutama ka kadunud hõbeda saladuse.

Kes on see salapärane poiss ja kus on kadunud hõbe? Kas sõbrad suudavad nendele küsimustele vastuse leida?

Kirjastus Tiritamm, tõlkinud Allan Sooneste

244 lk, 15 eurot

VAPUSTAV LÕPP ERAKORDSELE “POOLPAHA” TRILOOGIALE!

Nathan Byrn on jälle jooksus. Valgetest nõidadest Kütid on asunud rünnakule. Ükski Must nõid pole väljaspool ohtu – mitte kuskil.
Nathan on vägevam kui eales varem, aga ta võib iga hetk aru kaotada. Et kaitsta liitu hävimise eest, peab temast saama liidu võimsaim relv. Ning et päästa ühiskond, mis teda vihkab, peab ta riskima sellega, et kaotab kõik, mida armastab.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Marge Paal

318 lk, 22 eurot

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks oleks vaja kolme kuningriigi liitu – mida aga nende liidrid pole eriti valmis sõlmima. Maag, kuninga nõuandja, usub teadvat iidse aarde peidupaika, mis oleks abiks liidu sõlmimisel. Selle kättesaamiseks vajab ta osavat varast ja ta valib vangimõistetud varaste hulgast Geni.

Sarja „Kuninganna Varas“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. Need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award jt.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

230 lk, 22 eurot

Kogumik koosneb kahest lühiromaanist. “Heeliksi orvud” on “Hyperioni”-tetraloogia järg.

Tähelaev 600000 krüogeenunes inimesega otsib kaugel galaktikas uut koduplaneeti, kuid on sunnitud tegema vahepeatuse, püüdes kinni SOS-signaali. Hädakutsungi saatjaiks on laevahuku järel eraldatud planeedile sattunud Heidikud. “Tulemuusas” annab inimestele, kes on orjastatud Archonite võõrrassi poolt, teatrietendusi maalastest näitetrupp, mis esitab Shakespeare’i loomingut.

Kui neid hakatakse kutsuma esinema üha tähtsamatele tulnukrasside esindajatele, mõistavad näitlejad, et nende esituse tasemest võib sõltuda inimkonna tulevik…

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Külli Seppa ja Tatjana Peetersoo

152 lk, 21 eurot

Diana Gabaldoni „Võõramaalase“ sarja peategelased Claire ja Jamie on pärast Kariibi merel läbi elatud seiklusi ja ookeanil kogetud vintsutusi jõudnud Inglise kolooniatesse Põhja-Ameerikas. Claire’i ja Jamie elus algab uus vaatus, mis viib nad nii orjanduslikul süsteemil põhinevatesse lõunaosariikidesse, kus nad on tunnistajaks orjade meeletule viletsusele ja orjapidajate luksuslikule elustiilile, kui ka metsikutele äärealadele, kus uusasukatel tuleb toime tulla lume, metsloomade, indiaanlaste ja laastavate taudidega.
Ka minevik ega tulevik ei kao kusagile. Jamie elus on jätkuvalt olulisel kohal lord Gray ja tema kasulaps, Jamie lihane poeg William. Veelgi olulisemad sündmused toimuvad aga paralleelajas – 20. sajandil, kus tegutsevad Roger ja Brianna. Roger avastab minevikust ehk Jamie ja Claire’i ajastust kohutava saladuse ja tal tuleb otsustada, mis selle teadmisega peale hakata. Käivitub saatuslik sündmuste ahel ja Claire’i ja Jamie loost saab samavõrd ka Brianna ja Rogeri lugu, mille peategelased on igati oma eelkäijate väärilised.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Lauri Vahtre

632 lk, 28 eurot