Ulme.ee

Kogumiku avab ulmeajaloo esimene jutt personaalarvutitest ja internetist. (Murray Leinster, Loogik Joe, 1946)

Pesukaruorgu asub elama uus pere ja naabrite elu muutub… Autorile iseloomulik soe atmosfäär ei või jätta ühtegi lugejat ükskõikseks. (Clifford Simak, Naaber, 1954)

Kirikukellad äratavad kord aastas Holihavenis surnud ellu, kuid lugu ei räägi siiski surnutest, vaid elavatest. (Robert Aickman, Muutuste kellad, 1955)

Shanidar on Skarabeuse kolmas anglo-ameerika ulme antoloogia Aphra ja Pilet Utoopiasse järel. Esindatud on nii klassikud (M. Leinster, C. Simak, R. Aickman, K. Laumer ja G. R. Dickson) kui ka tänapäeva meistrid (A. D. Foster, D. Zindell, W. J. Williams ja J. R. Lansdale).

Koostanud ja tõlkinud Arvi Nikkarev, kirjastus Skarabeus

416 lk, 22 eurot

Percy Jackson ei ootagi, et uue kooliga tutvumises midagi lahedat oleks. Aga kui välja ilmub varem kohatud salapärane surelik ja tema järel deemonlikud kisakooritüdrukud, lähevad asjad kähku päris käest ära. Ülimenuka sarja neljandas osas hakkab aeg otsa saama: läheneb sõda olümplaste ja titaanide kurja peamehe Kronose vahel. Isegi turvaline Poolevere laager muutub iga hetkega haavatavamaks, sest Kronose armee valmistub ründama selle kunagi läbitungimatuid piire. Sissetungi peatamiseks peavad Percy ja tema pooljumalatest sõbrad asuma retkele läbi labürindi – hiiglasliku kaootilise allilma, mille igal käänakul ootab järjekordne rabav üllatus. Kooliõpetajast maailmakuulsaks ja hinnatud põnevuskirjanikuks saanud Rick Riordani sulest on ilmunud mitu raamatusarja. „Percy Jackson ja olümplasedˮ on neist kõige tuntum, kus Riordanile omaselt põimuvad võluvalt antiikaja müüdid ja kaasaeg. „Labürindilahingˮ on Percy uskumatute seikluste neljas, eelviimane raamat.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eva Finch

336 lk, 21 eurot

Nõidu pole vaja karta, eriti mitte seda, kes elab sinus endas. Mariefredis jäävad järjest inimesed haigeks, sümptomid on igatahes väga kummalised. Kas Katkuhaldjas on linna tulnud? Alriku ja Viggo perekonnaliige jääb niisamuti haigeks ja poisid tõmmatakse võitlusse, kus ajaga armutult võidu joostes püütakse olukorrale lahendust leida. Samal ajal küpseb Irise peas plaan, kuidas välja selgitada, kes on must nõid. See plaan on aga ülimalt eluohtlik. Pealegi haiseb see mädanenud laiba järele …„Katkuhaldjas” on sarja „PAX” seitsmes osa.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kadri Papp

200 lk, 15 eurot

„Tihenevad varjud” on V. E. Schwabi romaanisarja „Võlukunsti tumedam pool” teine raamat.

Kell on üks viimastest võluritest, kellel on võime rännata paralleelmaailmade vahel, mida ühendab maagiline Londoni linn. Sellest, kui tema omandusse sattus salapärane must kivi ning tema teed ristusid Delilah Bardiga, on möödunud neli kuud. Neli kuud sellest, kui Daneʼi-kaksikud ja Valge London langesid ning kivi saadeti koos sureva Hollandiga tagasi Musta Londonisse.
Nüüd painavad Kelli unenäod pahaendelistest võluväelistest sündmustest ja ärgates mõtleb ta alati Lilast, kellega ta Punase Londoni sadamas hüvasti jättis. Sellal kui Punane London valmistub Elemendimängudeks – kolme impeeriumi vahelisteks võlukunstivõistlusteks –, seilab sadama poole üksik piraadilaev.
Samal ajal hakkab elule ärkama ka üks teine London. Varjud, mis kadusid ööpimedusse, ilmuvad hommikul taas välja. Võluväe tasakaal on habras ning selleks, et üks linn saaks õitseda, peab teine langema…

Päikese Kirjastus, tõlkinud Marge Paal

528 lk, 25 eurot

Kuningas Joffrey käsul Kuningalinnas hukatud Ned Stark ei öelnud oma lastele suusoojaks, et tali on tulekul. Hilissügise viimased lehed langevad sama hoogsalt kui kuningad ja rüütlid. Müüri taga liginevad Ned Starki sohipojaks peetava Jon Snow juhitud Öisele Vahtkonnale iidsed olendid, kes ei tunne sõna „surm”. Uueks sõjaks valmistumise asemel peab aga Snow tegelema omade keskis rahu säilitamisega. Rahu on habras ka Talitundrus, kus Roose ja Ramsay Bolton ootavad viimast isehakanud kuningat, sõjaväe eesotsas liikuvat külmetavat Stannis Baratheoni, et tolle pea maha lüüa. Boltonid püüavad ohjata liitlasi ja reetlikus segaduses otsib oma võimalust Tõhk, keda tunti varem Theon Greyjoyna. Theoni vend purjetab samal ajal kiirelt Essose suunas, kus Daenerys Targaryen vajab hädasti lojaalseid liitlasi. Ka Daeneryse kasvavad lohed, kes tõmbavad oma ema tähelepanu poliitilistelt intriigidelt endale, löövad aina metsikuma hooga oma ürgset tantsu. Kuningalinn ootab aga kohtumõistmist kahe kuninganna üle, aimamata, kui suur oht maabus enne talve tulekut Westerose rannikul.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Tarmo Vaarpuu

624 lk, 25 eurot

Meid ümbritseb tuleviku ja mineviku võrgustik: juurdepääsupunktid, juhuslikud süsteemihäired ning inimesed, kes vastutavad kõige selle turvalisuse ja hoolduse eest. Kui oled ühena neist sündinud, ei põgene sa oma saatuse eest.

Rooma leegionär, araabia poiss Inglise kloostris, valgustusajastu teadlane, vaid teadvusena eksisteeriv uurija – need on mõned tegelased väga erinevaist maailmaist, tegelased, kes ometigi kohtuvad kahte aastatuhandet hõlmavate sündmuste jadas.

„Lux Gravis” on lugu ajast, mis oleks võinud kulgeda teistsugust rada pidi. Ajalookroonika ja ulmemüsteeriumi elemente kombineeriva romaani tegelased ja sündmused on reaalsed, heites hoopis uut valgust mitmele Euroopa ajalugu mõjutanud otsusele.

Kirjastus Paradiis

320 lk, 20 eurot

Ole tubli. Ole ilus. Ole väljavalitu. Maailmas, kus tüdrukuid enam loomulikul teel ei sünni, aretatakse naisi spetsiaalsetes koolides. Kinnisest süsteemist pääsevad neiud alles siis, kui nad on välismaailma jaoks küpsed. Eriliste käitumisreeglite ja hindamiskriteeriumide põhjal edetabeli tippu jõudnud koolilõpetajatest saavad „kaaslased“ – meeste väljavalitud, kellel lubatakse elu viljaka perioodi jooksul teenida abikaasat ja sünnitada poegi. Ülejäänute tulevik on sünge – nemad peavad leppima konkubiini- või õpetajarolliga. Freida ja Isabel on parimad sõbrannad, kes usuvad, et neistki saavad mõne mehe kaaslased – nad on alati olnud oma aastakäigu parimate seas. Aga kui viimasel kooliaastal pinge aina kasvab, juhtub Isabeliga midagi mõeldamatut ja ta hakkab kaalus juurde võtma … Päästa pole enam midagi, sest juba saabuvad innukad noormehed kooli pruuti valima. Freida peab võitlema oma tuleviku eest, kuid ainus viis seda teha on reeta oma tõeline sõber ja ainuke inimene, keda ta kunagi on armastanud.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Evelin Banhard

352 lk, 21 eurot

Siin kogumikus leidub 20 ulmejuttu veebiajakirjast Reaktor – teaduslikku fantastikat, fantasy’t, kõhevikke ja ka jutte, kus meie maailm toimib teisiti, kui me hetkel seda teame. Mitmed kogumiku jutud küsivad: „Mis on elu?“ ja „Kus algab ja kus lõpeb inimeseks olemise piir?“, „Mis saab, kui meie vaikne Eesti internatsionaliseerub või lausa interplanetariseerub?“, „Kas maailmu on üks või mitu?“ – need on vaid osa juttudes esitatud küsimustest ja mitte kõigile neile ei pakuta vastuseid. Lisaks on siin ehk veidi rohkem võimalusi muiata kui eesti ulmes tavaliselt.

Kirjastus Fantaasia

172 lk, 22 eurot

Alyson Noëli sõltuvust tekitava „Surematute“ noortesarja uues raamatus tuleb Everil mängu panna kõik ning leida üles võimed, mille olemasolust tal seni aimugi ei olnud, et astuda vastu oma kõige kohutavamale vaenlasele. Haven süüdistab Everit endiselt oma kallima Romani surmas, kuigi Ever on meeleheitlikult üritanud talle selgeks teha, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Nüüd on Haven kindlalt nõuks võtnud Ever põrmustada ning hävitada ühes ka Damen ja Jude. Esimese sammuna kavatseb ta Everi ja Dameni lahku ajada ning selle jaoks on Havenil olemas kõik vajalik. Everi eelmine elu peidab Dameni kohta kohutavat saladust, mis heidab uut valgust Everi ja Jude’i suhtele, kuid on nii sünge ja jõhker, et võib Everi lõplikult Damenist lahutada. Ever haarab sarvist suurimatel hirmudel, mis on seotud noormehega, kellega ta on otsustanud veeta igaviku, ning satub samas surmatoovasse kokkupõrkesse Haveniga, mis võib hävitada kõik asjaosalised. Selleks et võita, tuleb Everil kõigepealt endalt küsida: kas tema enese ellujäämine on väärt seda, et saata Haven Varjumaa igavesse pimedusse? Ning kas Dameni minevikus peituv tõde on võti nende tulevikku?
„Öötäht“ on ülipopulaarse „Surematute“ sarja viies raamat.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Kadri Lutt

304 lk, 20 eurot

Bookeri auhinna laureaadi, jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro romaani „Maetud hiiglane“ tegevus toimub kuningas Arthuri järgsel Inglismaal. Väikeses külakeses elav vanapaar Axl ja Beatrice asuvad teele, sest neile meenub ähmaselt, et kusagil naaberkülas elab nende poeg. Ähmaselt sellepärast, et üle terve maa roomav udu näib võtvat inimestelt mälu, aga koos sellega ka tugevamad tunded. Minevikust ei mäletata ei õnnelikke hetki ega ka mitte valusaid mälestusi. Tundub, nagu liiguks kogu maailm kahe vanainimese sammude tempos. Jõudnud sakside külasse, saavad nad tunnistajaks seal toimuvatele sündmustele ning liiguvad edasi juba suurema reisiseltskonnaga. Igaüks neist otsib midagi. Axl ja Beatrice oma poega, saksi sõjamees õiglust, temaga liitunud poiss oma ema ja hiljem nende seltskonda lisandunud Sir Gawain salapärast lohet, et ta tappa. Tundub, et kõigi teada on üldise unustuse taga just lohe, kes paiskab välja mälu hävitavat udu, ning pruugib vaid lohe tappa, kui mälu taastub. Kazuo Ishiguro jutustamisviis on petlikult kiretu ja miski ei ole siin päris see, millena näib. Armastuse ja unustamise kõrval on raamatu teiseks oluliseks teemaks võltsmälestused, see, kuidas inimesed ise oma mälestusi kujundavad ja kuidas rahvad oma minevikku loovad. Ishigurole on omane üllatada iga uue teose puhul uue vormiga. Kui tema eelmises raamatus „Ära lase mul minna“ (e.k 2015) on ulmesugemeid, siis „Maetud hiiglases“ võtab kirjanik appi fantasy’le omased  võtted.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Kaer

324 lk, 23 eurot

„Kaks elu” on ulmeromaan, mis räägib põneva loo ühe mehe ja naise kahest eluvõimalusest. Esimese elu ülekohtune saatus sunnib neid põgenema sügavasse laande. Tuleb alustada nullist. Tuleb teha ränka tööd ja näha vaeva, et ellu jääda. Aga edasi voolab elu kui kristallselge jõgi nende kodu ukse ees. Voolab seni, kuni surm nad lahutab. Aga elu, kui selline, jääb alles.

Nad leiavad ennast uues kohas ja uued kehas. Kohanemine uuega, kus uuest midagi ei tea, on omaette põnev lugu. Veel põnevamaks läheb peale omavahel kokkusaamist. Aga miks ette rutata? Las lugeja ise avastab ja mõtleb kaasa. Selles loos leiad armastust, rõõmu ja traagikat. Ulmelisi kombeid, sõda ja rahu. Ehk ka midagi õpetlikku meie kaasaja suundumuste kohta.

266 lk, 19 eurot

Noor mees Roald Amunds põgeneb elu eest. On 21. sajandi lõpp ja Roald, kõrgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib võimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sõrmuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud.
Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, jõukamaks ja vägevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi põgenemine ähvardab nende heaolu. Heyleli ärgitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise käigus tööle kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, õpib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nägusasse tütresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning põgenemine jätkub kuni vältimatu vastasseisuni.

Kirjastus Varrak

440 lk, 20 eurot

Kui sureb maailmakuulus ja pururikas ülemaailmse tasuta virtuaalreaalsuse OASIS looja James Halliday, läheb üle kogu maailma lahti tohutu kullapalavik – nimelt peitis nohikust geenius kogu oma varanduse kuskile sellesse reaalsusse. Miljonid inimesed tuhlavad üksteise võidu mööda sadu planeete ja kummalisi mänguilmasid, et „kuldmuna“ üles leida. Varanduse jahil on ka suurkorporatsioon IOI, kes ei kohku millegi eest tagasi, et vaid võistlus võita. Wade Watts elab treilerivirnades, on Halliday ja OASISe fänn ja üks neist, kes on pühendanud oma elu muna saladuse lahendamisele. Kui ta avastab esimese vihje, muutub tema elu täielikult ning ta satub munajahi hullumeelsesse keerisesse, kus keegi pole see, kellena ta end näitab, ja kus kedagi ei või usaldada. Ja Wade teab – kui ta peaks kõigest hoolimata võitma, siis seisab tal ees veelgi suurem väljakutse – tagasipöördumine reaalsesse maailma, millest ta on kogu oma elu põgeneda püüdnud.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Raul Veede

412 lk, 23 eurot

„Eestid, mida ei olnud“ on spetsiaalselt Elisa Raamatu lugejatele kirjutatud valimik, kuhu on kokku kogutud seitsme Eesti kirjaniku kuus värsket jutustust möödunud aegade Eestimaast, mil asjalood on läinud teisiti kui päris ajaloos.

Lisaks Indrek Harglale on teose kaaskirjutajad Jaagup Mahkra, Meelis Friedenthal, õuduskirjanik Maniakkide Tänav, Mihkel Seeder, Veiko Belials ja J. J. Metsavana.

Valimikku jagub lugusid päris ennemuistsest ajast kuni uuematel aegadel toimuvate revolutsioonideni välja. Aga kas eestlastel läheb neis lugudes paremini kui tegelikult on läinud?

Alates aprilli keskpaigast avaldab Elisa iga nädal reedel uue loo! Esimene lugu  Jaagup Mahkra – “Tarvaste tulek” on juba avaldatud.

Lisainfot raamatu ja äpi kohta: www.elisa.ee/eestid