Ulme.ee

“Distants & horisondid I osa” on düstoopiline romaan, mille tegevus toimub Kolmanda maailmasõja järgses ühiskonnas. Gregor Ragle on noorim liige Ülemvõimus, salajases maailmavalitsuses, kelle alluvusse on jäänud viiskümmend töölist ehk Ülejäänut, nagu Ülemvõimlased neid kutsuvad. Gregor jõuab kiiresti järeldusele, et Ülemvõimlased suhtuvad Ülejäänutesse äärmiselt julmalt ja omakasupüüdlikult. Ülemvõimu liider Püha Õde püüab doktor Riitneeme abiga neid mõtteid Gregoris maha suruda ja näib, et see on õnnestumas. Ühel hommikul Ülejäänute rajoonis kõndides juhtub Gregoriga midagi, mis paneb ta jäädavalt meelt muutma ja ähvardab teha lõpu Ülemvõimu salajasele valitsuspositsioonile.

324 lk, 21 eurot

“Klaastrooni” sari jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.
„Tule pärija“ on sarja kolmas raamat.

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver

592 lk, 28 eurot

Astel Bathu on sündinud võitlema. Kuid ta tapab harjutusväljakul ühe poisi ja nimetatakse mõrvariks. Saatus jätab ta elu salakavala isa Yarvi kätesse, kellega koos nad asuvad teele üle poole maailma, et leida liitlasi võitluses halastamatu Suurkuninga vastu.

Astla kõrval on noor sõdalane Brand, kes vihkab tapmist. Ta on nii enda kui ka Astla silmis läbi kukkunud ja see reis on tema viimane võimalus end tõestada.

Kuid sõdalased võivad olla relvad ning relvad tehakse vaid ühel eesmärgil. Kas Astel jääb igavesti tööriistaks võimukandjate kätes või leiab ta oma tee? Kas mõõka vibutavale naisele leidub kohta ka mujal peale legendide?

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Tiina Randus

336 lk, 25 eurot

Kui tuli Kellamäng, siis linnud surid. Kui surid linnud, surid sõnad. Kui surid sõnad, siis suri mälu.

Kujuta ette Londonit, mida valitseb hiiglaslik pill, mis hävitab mälu. Iga ese loob oma lookleva meloodia ja laul heliseb igas õhusõõmus, kuid iga päev tundub samasugune kui eelmine ja minevik on mõistatus.

Teismeline orb Simon saabub maalt linna, kaasas vaid üks viisijupp ja üks nimi, ning näriv tunne, et ta peab midagi tegema. Ta kohtub Lucieniga, kes paistab teadvat tema minevikus peituvast ohust rohkem kui Simon ise. Ühel neist on mäletamise, teisel kuulmise anne, mis teeb nad Kellamängu loojatele ohtlikeks vastasteks.

See on lugu võimust, mis kuulutab Ainutõde ja võtab enda kätte kontrolli inimeste elude üle. Ja inimestest, kes usuvad oma õigusesse olla ebatäiuslik.

Kirjastus Hea Lugu, tõlkinud Hels Hinrikson ja Doris Kareva

320 lk, 20 eurot

Ühes Londoni korteris vaatavad kaks poissi tõtt ema surma talumatu kurbusega. Nende isa, Ted Hughesi uurija ja karune romantik, näeb ees ootavat tulevikku täis heasoovlikke külalisi ja absoluutset tühjust.

Sel meeleheitehetkel saabub nende juurde Vares – vaenlane, trikster, ravitseja, lapsehoidja. Seda sentimentaalselt lindu lihtsalt tõmbab leinava pere poole ning ta ähvardab, et ei lahku enne, kui nad teda enam ei vaja.

See erakordne ja äärmiselt omapärane raamat – osalt jutustus, osalt proosapoeem, osalt polüfooniline mõistujutt – on kaastundlik ja õrn, kuid samas rohmakas, bravuurne ja kriipiv, täis ootamatut huumorit ja sügavaid emotsionaalseid tõdesid.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Sash Uusjärv

122 lk, 17 eurot

Endine sõjaväelane Christian Thoresson, eesti juurtega rootslane, on leidnud tööd ihukaitsjana. Turvata tuleb maaväliste tsivilisatsioonide temaatikat analüüsivat kõrgetasemelist konverentsi. Troopilisse hotelli on saabunud valdkonna tippspetsialistid ja kohal on nii professorid kui kõrged sõjaväelased. Juhtub kummalisi asju ja mingil hetkel hakkab Christianile näima, et varjatult on kohal ka need, kellest konverentsil räägitakse – maavälised olendid ise. Võõras teadvus ja vägi sekkub maiste asjade käiku põhiliselt inimeste mälestusi, tajusid ja tundeelu muutes, mistõttu raamat on rohkem armastus- kui ulmeromaan.

Põnevas, tempokas ja pööreterohkes kulgemises puututakse kokku nii inimpsüühikat muutvate ainete kui nägemustega, mille tekkes mängivad ilmselt rolli olendid, kes Maale saabusid. Tasapisi mõistavad asjaosalised, et nad on pelgalt katseloomad suures eksperimendis, mille lõpptulemusest sõltub palju kogu planeedi jaoks…

Markus Vetemaa kaks varasemat romaani „Ahelikud” ja „Valgelinnu maailm” on auhinnatud 1990. ja 1997. aasta romaanivõistlustel.

607 lk, 20 eurot

«Peatumata» on omamoodi silmade avanemise lugu. Raamatu peategelane, jahimees Roy Complain kuulub leitnant Greene’i rändsuguharru, mis elab primitiivset elu, milles teadmised ja uudishimu on taunitavad. Grupp suguharu liikmeid suundub hõimupreester Marapperi juhtimisel, kes usub, et nende elupaigaks on hiiglaslik kosmoselaev, ekspeditsioonile keelatud territooriumile taimedesse kasvanud koridoride labürinti, kus kohtutakse teiste, erineval arengutasemel suguharudega. Aldissilt on varem eesti keeles ilmunud lühiproosa paremik «Kontramorfoos» 2004. aastal.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Maria Reile

254 lk, 24 eurot

Romaani «Jumalate valik» (A Choice of Gods; 1971) peetakse ulmekirjanduse suurmeistri Clifford D. Simaki (1904–1988) loomingu paremikku kuuluvaks, kõrvuti teostega «Linn», «Härjapõlvlaste kaitseala» ja «Vahejaam». Raamatus kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisavad silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Aga romaanis tegutsevad ka kaks robotite kogukonda, ühed neist peavad kristlikku misjonit ja teised konstrueerivad salapärast superaju.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Jaana Talja

188 lk, 23 eurot

„Lüriidiumivarga“ William Wenton on tagasi!

William läheb tagasi Posthumaansete Uuringute Instituuti. Kuid seal on kõik muutunud: kehtib liikumiskeeld ja kõikjal on vahid. Juhtuma hakkab salapäraseid asju. Mis põhjustab Williami jubedaid haigushooge? Kes on see kummaline olend, kes temaga ühendust püüab saada?

Kõik see juhatab krüptoportaalini. Aga mis see veel on?

Kirjastus Helios, tõlkinud Annika Kupits

22 lk, 18 eurot

„Sügistrummide“ teise raamatu juhatab sisse arusaamatu ja ärevust tekitav saadetis, mis saabub üle ookeani Brianna Randallilt Roger Wakefieldile. Viimane aimab tõtt, kuid ei suuda seda endale tunnistada. Teda juhatab edasi Fiona, kelles avanevad ootamatud küljed. Veel kord mõjutab sündmuste käiku ka mõlemast ajastust lõplikult lahkunud Geillis Duncan. Brianna on ette võtnud eluohtliku reisi ja Roger peab samuti eluga riskima, et talle järgneda.
Noortele langevad osaks rasked vintsutused: võitlus rõugetega keset ookeani, õnnetust toovad kokkupuuted kuritahtliku Laoghaire’i ja Sephen Bonnetiga ning palju muud. Nende armastus pannakse kõige karmimalt proovile. Kõige raskemad katsumused võrsuvad aga salatsemisest, pooltõdedest, vääritimõistmistest, mille tagajärjed osutuvad mõnikord pöördumatuks ja peategelastel ei jää üle muud kui õppida nendega elama, leida lepitust enda ja saatusega. Uus Maailm saab taas kord uue elu ja uue alguse sümboliks.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Lauri Vahtre

608 lk, 28 eurot

Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema isa on kurikuulus Komarri Lihunik. Kas aastakümneid Barrayari võimu all olnud komarrlased hauvad salajas endiselt mässuplaane? Kas aina keerulisema juhtlõngadepuntraga maadlev Miles saab kedagi usaldada või tuleb tal seekord loota ainult iseendale?

Vorkosigani saaga järjekordses osas võib taas leida Bujoldile nii omast põnevust, huumorit ja hoogu.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum

376 lk, 27 eurot

Kui kogumiku esimene köide koondas peamiselt lahkumiste ja saabumiste, hüvastijättude ja kohtumiste, valusate otsuste ja inimeseks olemise temaatikat ning oli kantud armastusest Maa vastu, siis teine köide on pisut süngemates toonides. Jah, ka siin on lahkumised ja saabumised, ka siin igatsetakse Maad, aga siin on rohkem surma – nii ennastohverdavat ja mõttetut, kui vägivaldset (ja lõpuks sama mõttetut). Kui antoloogia alguses (50.–60. aastad) on lood kantud kroonulikust entusiasmist, paatoslikust eneseohverdamisest, siis lõpuosas (21. sajand – nullindad ja kümnendad) näeme juba tegelasi, kes on isekad, küünilised, valmis isegi reetma ja tapma – ning seda samuti armastusest Maa vastu.

Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud, mõtles ta. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal…

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid“ lõpuridadel. Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Autorid: Georgi Gurevitš, Valentina Žuravljova, Ilja Varšavski, Dmitri Bilenkin, Olga Larionova, Sergei Kazmenko, Kir Bulõtšov, Mihhail Puhhov, Boriss Rudenko, Aleksandr Zolotko, Vladimir Iljin

Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials

Kirjastus Fantaasia, 304 lk, 24 eurot

Üle saja aasta on inimesed, päkapikud, härjapõlvlased, kääbikud ja haldjad sõbralikult teineteise kõrval elanud, ent ajad on muutunud: õhus on tunda rahutust ja erinevad rahvad on taas sõjajalal.
Cintra troonipärija Cirilla läheb Cintra piiramise ja tapatalgute käigus jäljetult kaduma. Levib kuulujutt, et ta on elus ning et Riivimaa Geralt, nõidur, kellest lauldakse laule ja pajatatakse legende, on lapse salajasse pelgupaika toimetanud. Kuna ammuse ettekuulutuse järgi on Cirillal võime maailma muuta kas hea või kurja poole, ihkavad paljud tüdruku erakordseid võimeid oma kontrolli alla saada. Just Riivimaa Geralti ülesandeks saab last ükskõik mis hinnaga kaitsta. Ja tema on mees, kes kaotusega juba ei lepi.

Fantaasiakirjanduse klassik, mitmete auhindadega pärjatud Andrzej Sapkowski on poola nüüdiskirjanduse rahvusvaheliselt tuntumaid nimesid. Sapkowski on loonud omaette ajaloo ja kombestikuga maailma, mis on niisama suurejooneline ja haarav kui Tolkieni või G. R. R. Martini romaanidest tuttavad paigad. Põnev ja mahlaka keelekasutusega seikluslugu „Haldjate veri” on „Nõiduri” sarja esimene romaan, järg eesti keeleski ilmunud jutukogudele „Viimane soov” (Tiritamm, 2011) ja „Ettemääratuse mõõk” (Tiritamm, 2013).

Kirjastus Varrak, tõlkinud Margus Alver

302 lk, 20 eurot

Maagilis-realistlik reis ümber Napoleoni-aegse Vahemere. El Greco tundmatu maal käivitab õpilase ja meistri pingelised suhted, mis viivad Amalfi kloostrist üle Vahemere Tunise orjaturule, ekseldes sufide müstikasse ja evangelist Markuse jalajälgedesse.

Pagemine Tunise õukonna peente intriigide ning varjuna kannul käiva salamõrtsuka eest läbi Aafrika ja Aboukiri merelahingu viib Ephesose rohelusse varjunud vennaskonnani.

See on raamat armastusest ja ebausust ning nähtamatust reaalsusest meie ümber.

Väljaandja: Mustriratsanik

490 lk, 19 eurot

”Tulgu mis tuleb, Ari, aga me oleme esimesed,” sosistan ma.
”Esimesed inimesed ajaloos, kes astuvad väljaspool meie päikesesüsteemi asuvale planeedile.”

Kosmoselaev saabub lõpuks ometi oma sihtpunkti. Kepler62 osutub elukõlblikumaks planeediks, kui lapsed oskasid Maalt lahkudes ette kujutada. Paradiisis on siiski omad varjud – Joni haigus süveneb ja põhjustab arvatust enam muret. Peale selle leiab ekspeditsioon märke teistest elusolenditest. Kes või mis need on? On nad sõbrad või vaenlased?

Kaasahaaravalt kirjutavad Timo Parvela ja Bjørn Sortland on koos illustraator Pasi Pitkäneniga loonud põneva maailma, kus sõprus pannakse proovile keset tundmatut kosmost. „Pioneerid“ on kuueosalise raamatusarja neljas raamat.

Ajakirjade Kirjastus, tõlkinud Rain Kooli

144 lk, 15-16 eurot