Ulme.ee

Viktor Pelevini romaani peategelane on krahv T, kellest algselt oleks pidanud saama Lev Tolstoi, tänapäevase ja kirikule meelepärase elulooromaani keskne kuju, kuid 21. sajandi algusesse jõudnud kirjastustegevuse mullistustes muundub ta võitluskunstide meistriks, kes kasutab osavalt mitmesuguseid, muuhulgas habemesse põimitud terariistu, pisipommidest rääkimata. Tolstoi nimest jääb alles ainult algustäht, kuid säilib krahvi tiitel ja nii mõndagi kirjaniku põhiolemusest.
Krahv T põgeneb oma kodust Jasnaja Poljanas, üritades pääseda keisririigi salapolitsei käest. Oma teekonnal kohtab ta kabalistlikku olendit Arieli, kes väidab end olevat krahv T looja, seda küll viie seriaali-stsenaristi kaasabil, kes tegutsevad aeg-ajalt üsna omapäi. Selgub ka, et tänapäeva maailmas kannab see looja Ariel Edmundovitš Brahmani nime ja liigub Venemaa äriringkondades, mida ta siis 20. sajandi algusest pärit arusaamadega krahv T-le ülevaatlikult (ja pelevinliku värvika sarkasmiga) tutvustab.

Vene kirjandusklassikat esindavad romaanis veel Fjodor Dostojevski ning filosoof ja müstik Vladimir Solovjov. „Tšapajevi ja Pustota” lugejaid ootab aga kohtumine noore Tšapajeviga.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Maiga Varik

376 lk, 22 eurot

Indrek Hargla uus raamat „Kolmevaimukivi“ koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks „Tammõküla viljakuivati“ on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt „Suvitusromaan“ on ilmunud ajakirjas „Looming“.
See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan „Mirabilia saladus“), etnoainelisi õudusjutte („Kolmevaimukivi“ ja „Jõulujõud“), klassikaline krimilugu kosmoselaevas („Per homicidium ad astra“), üllatavaid vaatlusi Eesti ajaloost („Clemens Fellinus, Rex Estonicum“) ja tulevikust („Osariigi Presidendi kohtumine“). Lugeja kohtub siin mitmete tuntud ajalooliste tegelastega, nagu näiteks Lehola Lembitu, Harald Keres, Albert Einstein, Antoine de Saint-Exupéry, Gustav Naan, Isaac Asimov ja Läti Hendrik ning üle tosina aasta astub üles ka Hargla üks kõige kuulsamaid kangelasi pan Grpowski.

Kirjastus Raudhammas

425  lk, 18 eurot

«Saladuslik tsaar» on Maniakkide Tänava ulmejuttude kirjutamise töötubadest alguse saanud legendaarne ulmesari, mis on jõudnud oma viienda köiteni. Esimese jutukogu järgi nime saanud sari on võitnud mitmeid Eesti Ulmeühingu poolt välja antavaid Stalkeri auhindu. Tsaari kogumikud on leidnud toetust Kultuurkapitalilt, kriitikud on neist kiitvaid retsensioone teinud ja järgesid ootama jäänud.

Varasemates «Saladusliku tsaari» kogumikes räägiti sellest, kuidas Maale läheneb hiigelasteroid Tooniti sellest, kuidas Maale läheneb hiigelasteroid Tooni, mis ähvardab lõpetada inimkonna eksistentsi. Otsustatakse otsida ellujäämisvõimalusi mujalt päikesesüsteemist, kuid pagemiseks ei jätku kõikidele ressursse. Mahajääjad kaevavad varjendeid, võideldakse pääsemisvahendite pärast, hiljem aga heideldakse juba Tooniga saabunud võõraste eluvormidega. «Droonide mängus» on juttu sellest, kuidas inimkond kohtub võõraste biomasinate ja tehisintellektidega kõikjal meie tähesüsteemis. Ühtlasi leitakse ka vastus inimesi kaua vaevanud küsimusele, miks tulnukad siia üldse tulid.

Kirjastus Fantaasia

288 lk, 23 eurot

Harry Blackstone Copperfield Dresden on võlur, kes aitab vahel politseid, kui neile satuvad ette juhtumid, mis võivad olla korda saadetud võlukunsti abil. Seekord toimuvad Chicagos ja selle ümbruskonnas väga kummalised ja verised mõrvad ning iga täiskuu ajal tuleb neid üha juurde. Kiiretempolises ja pingelises loos õnnestub Harryl väga paljudes tegelastes surmavaenu tekitada. Politseiülem Murphyga seob teda tüli-leppimise suhe, mille jooksul kumbki teist nagu eriti ei usaldaks, kuid teisalt – kelle peale neil siis ikka loota on.

“Beebi esimeses naerus on rohkem maagiat kui üheski tuletormis, mille võlur suudab kohale manada, ja ärge laske kellelgi endale midagi muud väita. Maagia tärkab sellest, mis on sinu sees. See on osa sinust. Pole võimalik luua loitsu, millesse sa ei usu.”

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski

256 lk, 24 eurot

„Tõrkeotsingu“ tegevus leiab aset alternatiivajaloolises Eestis. See on maailm, kus Venemaa on killustunud, Eesti Föderatsioon ulatub Riiast Jaanilinna ja Kärdlast Pihkvani, ning kuna ei toimunud Liivi ega Põhjasõda, elab siin 10 miljonit inimest: eestlased, liivlased, lätlased ja venelased. Kaevandatakse fosforiiti ja uraani, jõudsalt edeneb geenitehnoloogia ning korporatsioonid ajavad nii seaduslikku kui illegaalset äri.

Maris Alvin on endine sõjaväelane, kelle isa oli omal ajal allilmaorganisatsiooni Ühiskassa juht. Maris peab võitlust isiklike minevikudeemonitega ja on varjupaika otsinud Võnnu Psühhoneuroloogiakliinikus. Ühel sügishommikul on tema palatiseina taga Kaitsepolitsei inspektorid, kes uurivad Marise endiste teenistuskaaslaste poolt sooritatud röövmõrva Kaitseministeeriumi salajases diagnostikalaboris, ainult et need teenistuskaaslased peaksid paberite järgi ammu surnud olema.

Romaanis on ootamatuid pöördeid, traagikat ja ei puudu ka romantika. Nagu kõik head lood, on ka „Tõrkeotsing“ lugu armastusest ja kättemaksust.

Kirjastus Fantaasia

286 lk, 24 eurot

Kirjanduskonkursi „BestSeller 2017“ I koha töö ilukirjanduse kategoorias

Pimeduse varjus veereb tühermaale auto, mis jätab endast maha kolm väikest kuivetunud surnukeha. Ainult ühel poisil on veel eluvaim sees. Tema nimi on Orhan ja ta on kõige võti.

Kui Euroopa Noorte vabatahtlik Anneliis ja tema sõber Rufat saavad ootamatult ülesandeks Orhan haiglast ohutusse kohta toimetada, kohtuvad nad Andersiga, kes on tulnud peatama oma onu hullumeelseid plaane. Vana Robertsoni plaanide keskmes on müütiline kvasirikaev, mis lubab sellest jooja maailmavalitsejaks teha. Ohtlik teekond viib seltskonna modernsest Bakuust kõrgele mägedesse, kus iidses linnas elav rahvas austab punast värvi ja hoiab tallel legendi Badkube valitseja Odini saavutustest, mille jäljed suunduvad otse Läänemere kallastele.

Kirjastus Pilgrim

160 lk, 12 eurot

Danilov, isa poolt deemon, sai lütseumi lõpetamise järel ülesandeks ametkondlikel ballidel ilutulestikke ja muid atraktsioone korraldada. Ta töötas, mängis lautot ega lasknud tujul langeda. Ent äkki muutus kõik: uued luuad pühkisid kõikides aitades ja kõikides kantseleides ning muu hulgas võeti vastu otsus saata Danilov kui mittetäisväärtuslik deemon asumisele Maale, inimeste sekka. Danilovile hakkas aga elu Maal ning naisterahvas nimega Nataša liialt meeldima, ta ei tahtnud enam siit lahkuda.

„Aldimängija Danilov” on Vene müstilise realismi tipp, mis kirjutatud meistri käega. See on lugu armastusest ja vihkamisest, loomingust ja hullumeelsusest – võimalus tungida inimhinge salajastesse soppidesse, näidata deemonlikku inimeses ja inimlikku deemonis.

Vladimir Orlov (1936–2014) oli Vene kirjanik ja stsenarist. Ta õppis ajakirjandust Moskva Riiklikus Ülikoolis ning oli Maksim Gorki nim Kirjandusinstituudi professor.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Erle Nõmm

560 lk, 27 eurot

Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks õnnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekümne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jätnud, ning Aiden on väga kallis ja väga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on õpetada Aiden heaks teenindajaks. Aiden tunneb Jeni läbi ja lõhki. Kuna ta pääseb ligi kõigile naise seadmetele, teab ta, mis laulu Jen on kõige rohkem kuulanud, millised on naise lemmikfotod ja inspireerivaimad Instagrami-tsitaadid. Ainulaadsetele algoritmidele tuginedes on Aiden välja arvutanud, et optimaalse heaolu saavutamiseks peaks Jen leidma uue mehe. Kuna Aidenil on käepärast kogu internet, ei pea ta kaua otsima, et leida perfektne isend ja korraldada kohtumine. Kas valem töötab? Kas väga intelligentne masin suudab endas arendada emotsionaalset intelligentsust, et oma perenaise elu korda teha? Kas tehisintellekt suudab välja raalida, mis täpselt on see, mis teeb inimolendid õnnelikuks?

Kirjastus Petrone Print, tõlkinud Kadri Pettai

411 lk, 22 eurot

Romaanivõistlusel silma paistnud auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese postapokalüptilise ja ideederohke romaan „Kuningate tagasitulek“ on kiiretempoline seiklusmärul, kus lugejal ei hakka kordagi igav ja ta jõuab vaevu lehekülgi pöörata. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja loomalikkuse, inimeseks või loomaks olemise vahekord.

Kirjastus Fantaasia

395 lk, 25 eurot

Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule „Suur Marsi müür“, mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker. „Spioon Europal“ koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejale uusi tahke kirjaniku tulevikuajaloost ning kirjeldatakse veidraid maailmu, mis selles universumis asuvad.

Kogumiku nimiloos näidatakse meile Päikesesüsteemi äärealasid, Jupiteri kuud Europat 2330ndatel aastatel, mil sinna satub vaenuliku režiimi spioon, keda ootab ees kohtumine veealuseks eluks kohastunud Asukatega. Lühiromaanis „Teemantkoerad“ satub lugeja 26. sajandil planeedile Kolgata, millel kõrgub müstiline ja hirmutav ning omamoodi teadvuslik Torn, mille tippu ronimiseks tuleb igal korrusel järjest ära lahendada raskeid matemaatilisi ülesandeid. Loost tuttava doktor Trintignantiga kohtub lugeja uuesti 2540. aastal jutustuses „Grafenwalderi bestiaarium“, mille rikkurist nimitegelane on endale kokku kogunud kummalise ja võika kollektsiooni erinevaid universumis leiduvaid olendeid. Nüüd on tema „loomaaiast“ puudu vaid poolmüütilise Asukate rassi esindaja…

Kirjastus Fantaasia; tõlkinud Jaana Talja, Tatjana Peetersoo ja Martin Kirotar

205 lk, 24 eurot

“Fööniksi lapse” teise raamatu sündmused algavad aastal 1244. 26-aastaseks saanud Eleyne, põletusarmid näol ja haavad hinges, püüab Alexanderi kaotamise valust üle saada ja edasi elada. Kaunis naine on julma ajastu ja meeste tujude mängukann, kelle tahtest ei olene midagi. Või siiski?
Eleyne jääb ilma paljudest armastatud lähedastest. Nägemused, mis ilmutavad end üha sagedamini ja selgemini, ei aita õudusi ära hoida. Mitte miski ei suuda saatust väärata.
Eleyne ootab kogu elu Einioni ettekuulutuse täitumist, kuigi usk, et tema järeltulijast saab alguse võimas kuningatesugu, hakkab kahanema.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Karin Suursalu

520 lk, 28 eurot

Äsja ilmunud Jan Kausi kogumikus “Enne kui unisusest saab reegel” (Post Factum) liigituvad kaks varem avaldamata lugu ulmežanri – “Mõrd” (SF) ja “Õnnelik lõpp”(õudus).

Marguerite Caine’i füüsikutest vanemad on tuntud oma maailma muutvate saavutuste poolest. Nende kõige hämmastavam leiutis Tulilind võimaldab selle kandjal reisida universumite vahet ja tõotab igaveseks muuta kogu teadust. Kui Marguerite’i isa tapetakse, osutavad kõik asitõendid ühele isikule – Paulile, tüdruku vanemate salapärasele lemmikõpilasele. Paul põgeneb teise dimensiooni ning näib, et tal on õnnestunud sooritada täiuslik kuritegu. Aga ta ei arvestanud Marguerite’iga.

Marguerite ei lepi sellega, et mees, kes hävitas tema perekonna, pääseb karistuseta, ning ta alustab dimensioonidevahelist metsikut jahti, leides end aina uutes iseenda versioonides. Igas uues maailmas, kuhu Marguerite hüppab, kohtub ta ka Pauli uue versiooniga. Ei lähe kaua, kui Marguerite hakkab kahtlema Pauli süüs – ja iseenda tunnetes –, ning avastab peagi, et tema isa saladusliku surma põhjus on palju kurjakuulutavam, kui ta arvas.

Seigeldes neis pööraselt erinevates eludes, on ta kord suurvürstinna Tsaari-Venemaal, kord klubides traaliv orvust teismeline futurislikus Londonis, siis ülemaailmse üleujutuse eest pakku läinud põgenik ookeanijaamas. Neis maailmades on saatus vältimatu, tõde raskesti tabatav ning kõige suuremaks müsteeriumiks hoopis armastus.

Claudia Gray on New Orleansis elava kirjaniku Amy Vincenti pseudonüüm, mille all on ilmunud ka tema populaarne sari „Evernight”, New York Timesi edetabeli vallutaja. Ta on töötanud advokaadi, ajakirjaniku, diskori ja eriti kehval järjel ettekandjana. Tema huvi müstilise ja seletamatu vastu on arvatavasti pärit lapsena vanavanemate riiulist leitud raamatust „Mysteries of the Unexplained”.

Päikese Kirjastus, tõlkinud Iiri Sirk

288 lk, 20 eurot

Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi klassikalised teosed neis pisut erineda. Näiteks on „Faustis” mingi sõna vahetusse läinud. Või on vennad Grimmid leidnud oma raamatusse täiendava muinasjutu või paar. Mõned raamatud on unikaalsed, seotud ainult ühe konkreetse maailmaga, mõned võivad aga reeta Raamatukogu saladusi.
Esialgu tundub kõik lihtne: minna kena praktikandi saatel Londonisse, võtta raamat, tulla märkamatult tagasi. Aga raamat on juba varastatud ning seda näivad otsivat väga mitmed jõud alustades Liechtensteini saadikuga ja lõpetades salaühingutega. Liechtenstein, muide, on üks Euroopa suurjõude, sest just seal valmistatakse haldjate võluväe abiga maailma parimaid tsepeliine.

Geneviene Cogmani „Nähtamatus raamatukogus” on salapära ja maagiat, ustavust ja reetmist, aurupunki ja armastust raamatute vastu – lühidalt: see on hõrk kokteil igale maitsele.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht

288 lk, 26 eurot

„Lõunaringkonna” triloogia 2. osas astub mängu uus direktor, sest eelmine läks kaasa viimase alale X korraldatud ekspeditsiooniga ja jäi kadunuks. Vanad töötajad ei võta teda aga kergesti omaks ja vastamist ootab hulk küsimusi. Miks on direktori kirjutuslaua lukustatud sahtlis kompositsioon kahvatute lehtedega taimest, surnud hiirest ja iidsest mobiiltelefonist? Miks külitab üks teadlastest vahel kössitõmbunult laoruumi kõrgel lae all olevas riiulis? Rääkimata kõige tähtsamast küsimusest: mis toimub alal X?

Triloogia 3. osas saavad kokku eelmiste osade tegelased ning kohtame ka neid, kes seni vaatasid vastu ainult tuhmunud fotolt ja olid tunnistajateks ala X tekkimisele. Kas see tekkimine oli ikka nii lihtne? Ja kas kohtujad on ikka need, kes nad olid varem? Sest üks osalistest küll mäletab katkeid elust „Hävingu” bioloogilise peategelasena, kuid teab, et ise ta see ju ei olnud. Ning miks ta kahtlustab, et tema (või mitte-tema) surnud abikaasa nüüd kassikakuna edasi elab? Kas saab usaldada üldse kedagi, kes kunagi alaga X kokku on puutunud? Ja kus siis ala X tegelikult asub?

Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht

616 lk, 35 eurot