Ulme.ee

Kunagisel vene teatripedagoogil Stanislavskil on oma õpetuses näitlejahakatistele üks peamine, kõigele alusepanija reegel. Reegel, mis käivitab tõe näitleja rolli loomiseks. See on maagiline kui-sõnapaar: Kui oleks nii, mis siis juhtuks? Kui tuleks …, siis …

Sellise küsimuse esitasin minagi ühel päeval endale – kui meie hulka tuleks keegi sealt, mis siis juhtuks? Mida arvaks tema meist? Meie elukorraldustest, meie valukohtadest… Kas ja mil moel oleks üldse võimalik suhelda?

Ja siis ta tuligi …

Autori väljaanne

304 lk, 23 eurot

“Öine vahetus” (Night Shift; 1978) on õuduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi kõige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige parem novellikogu. Selles on tunda noore Stephen Kingi värskust, jutud on eelkõige ehedad ja karged, tihti novelliliku lõpplahendusega. “Öine vahetus” sisaldab 20 Kingi varase loomeperioodi tuntumat pala nagu “Öine vahetus“, “Ma olen uks”, “Maisi lapsed” ja “Jerusalem’s Lot”. Mitme selle kogumiku loo järgi on tehtud populaarseid õudusfilme, näiteks maailmakuulus “Children of the Corn” (1984, 2009), “Maximum Overdrive” (1986) ja “The Lawnmower Man” (1992).

Lisaks Cthulhu-õudusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus õõvastava ökosüsteemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnukõudust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ärkavaid mängusõdureid oma hirmuäratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisipõllul ja paljut muud hirmutavat ning õudustäratavat.

Kirjastus Fantaasia

412 lk, 25 eurot

Fantaasiakirjandusele aluse pannud legendaarne kirjanik Robert E. Howard (1906–1936) oli äärmiselt mitmekülgene kirjamees, eesti keeleski on juba olemas kümmekond ta raamatut barbar Conanist, Punasest Sonjast, piktide pealikust Bran Mak Mornist ja teistest iidsete ajastute mõõgakangelastest. Nende kaante vahele on kogutud kirjaniku 13 ajalooainelist lahinguid ja võitlusi, verd ja vihavaenu, üllameelsust ja kättemaksu täis lühiromaani, jutustust ja lühipala, mille tegevuspaikade ja -aegade diapasoon ulatub Suure rahvasterändamise perioodil Rooma riigi varemeid hävitavaist vandaalidest 5. sajandi Vahemerel varakeskaja Põhjamere viikingiteni, ristisõdade ajastu Bütsantsist ja Püha Maa vürstiriikidest kauge Kesk-Aasta suurte impeeriumide ja vallutajate nagu Tšingis-khaani ja Lonkur Timurini. Vähem osav ei olnud Howard ka 17. sajandi Kariibi mere ja Vaikse ookeani piraatide süngete seikluste kujutamisel.

Kirjastus Viiking

280 lk, 28 eurot

Sisuliselt Asumi eellooks oleva romaani tegevus toimub ca 10000 aastat tulevikus, tükk aega pärast Roboti-tetraloogia sündmusi, ent kaua enne Asumit – Trantor on alles laienemas ja kuigi Maa on radioaktiivne, seal ikka veel elatakse.

Planeet Tyrann valitseb 50 planeedist koosnevat impeeriumi Hobusepea udukogu lähedal, piirates alistatud planeetide arengut ja nende omavahelist suhtlemist. Biron Farrilli, Nephelose planeedi tähtsaima aadliku poeg on Maal ülikooli lõpetamas, kui ta saab teada, et tyranlased on ta isa kinni võtnud ja hukanud. Ta leiab end mässu, poliitiliste intriigide ja spionaaži segapuntrast, võitlemas Tyranni despootidega ja igal sammul eluga riskimas.

Kirjastus Fantaasia

188 lk, 25 eurot

„Vundersepp. Morrigan Crow’ kutsumus” on järg raamatule „Nevermoor. Morrigan Crow tuleproovid”, Harry Potteri lugude ja triloogia „Tema tumedad ained“ austajatele täiuslikult sobiva sarja teine raamat, mis viib lugejad ebatavalisse maailma, sütitades neis lootuse ja kujutlusvõime.

Morrigan Crow on pääsenud surmava needuse käest, leidnud uue kodu imetabases Nevermoori linnas ja liitunud vunderlaste seltsiga. Seal lubatakse talle kaitset, sõprust ja kuuluvustunnet kogu eluks, kuid Morrigan ei saa loodetud vastuvõtu osaliseks. Lisaks on ta avastanud, et tal on kummaline võluvõime. Aga kas tema ainulaadne anne osutub õnnistuseks või järjekordseks needuseks?

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Hels Hinrikson

416 lk, 25 eurot

Nautige Paolini võrratut fantaasialendu põnevas kogumikus, mis viib teid tagasi „Pärandi“ sarja maailma! Rändaja ja neetud laps. Loitsud ja võluvägi. Ja muidugi lohed.

Tere tulemast tagasi Alagaësia maailma! Sellest, kui Eragon lahkus Alagaësiast, et otsida sobilikku kodu, kus õpetada välja uus Loheratsanike põlvkond, on möödunud aasta. Nüüd maadleb ta lõputu töökuhjaga: ehitab tohutut lohekindlust, muretseb varude pärast, valvab lohemune ning tegeleb sõjakate urgalite ja kõrkide haldjatega. Siis aga viivad Eldunarí’de näidatud nägemus, ootamatud külalised ja üks põnev urgalite legend ta mõtted sootuks mujale ning võimaldavad näha asju teise nurga alt.

Raamatus „Kahvel, nõid ja lohemadu“ on koos kolm lugu, mis leiavad aset Alagaësias ning millesse on pikitud momente Eragoni enda seiklustest.

Raamatus saab muu hulgas näha Christopher Paolini värskeid illustratsioone. Armastus fantaasiakirjanduse ja oma Montana kodu ümbritseva ilu vastu innustas viieteistaastast Christopher Paolinit kirjutama „Pärandi“ sarja. Juba üheksateistaastaselt sai temast New York Timesi menuautor ja järgmise aastakümne veetis ta Alagaësia maailma süvenenult. Ühtlasi on ta meisterlik kunstnik ja illustreerib oma raamatud ise.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Marge Paal

193 lk, 18 eurot

Triinu Merese uus raamat koondab kaante vahele kolm ulmelugu, mis kõik räägivad Kuuevalla kuningriigist, kus leidub küll meie maailma sarnaseid elemente, kuid päris ühist on võrdlemisi vähe. Peamiselt tuleb siin juttu inimeste rasketest valikutest, võitlust ja mõõgaga vehkimist on napilt, põnevust aga piisavalt.

Nagu Merese varasemaski loomingus, tõusevad juttudes üles küsimused heast ja kurjast. Kuidas mõrva heaks teha? Kas pereliiget isegi teiste pereliikmete heaks ohverdada on võimalik? Või hea? Kas vajadus võidab tunded? Kas asju on ikka kõige mõistlikum lahendada mõõgaga?

Autor on kasutanud ilusat, ehk vanamoodsatki keelt ning kõik lood õhkavad karmi põhjamaist romantikat.

Kirjastus Varrak

248 lk, 20 eurot

Meie esiisade unistused ja armastus kodumulla vastu on kadumas ja Eesti talu katused varisevad. Kunagise peremehe pojapoeg elab nüüd välismaal ega tea enam sedagi, kes oli Tammsaare. Kummaliste sündmustega seoses sünnib peremehe pojapojapoeg liiga väikese peaga. Kaitseingli lohakuse tõttu kukub poiss kõrgelt ja saab lisaks peavigastuse. Operatsiooniga loksuvad aga vanaisade geenid paika ja ta saab kontakti oma vaarisaga. Originaaltekstist midagi teadmata kirjutab ta romaani „Õigus ja tõde”.

Eesti Keele Sihtasutus

238 lk, 18 eurot

See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale.

Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionile läinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida põlgavad kõik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest Maa inimesed julgevad väita, et see on inimkonna päriskodu. Ja Maa on vaene, suurte radioaktiivsete piirkondadega – nii vaene, et kõik Maa elanikud peavad kuuekümneselt surema.
Joseph Schwartz on kuuskümmend kaks.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Jaana Talja

200 lk, 25 eurot

Harry Dresdeni sarja neljandas romaanis kurvastab Harry Susani lahkumise pärast, mida ta peab enda süüks, ei maga ega söö ja teda ähvardab korterist välja tõstmine. Kuid ta vaenlased ei lase tal masenduses endasse tõmbuda – ta on sunnitud vastu astuma Võlurite Nõukogule, milles arutatakse Punaste Vampiiride ultimaatumit: saata neile Harry Dresden või läheb sõjaks. Lisaks saabub tema juurde klient, kes teeb talle pakkumise, millest ta ei saa keelduda – välja uurida, kes mõrvas kohaliku kunstniku Ronald Reueli.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Iris-Barbara Jeletski

302 lk, 25 eurot

Mart Sanderi uus kogumik „Kõhedad muinaslood“ on põnev uudis kõigile õudus- ja fantaasiasõpradele. Sellesse autori enda poolt illustreeritud novellikogusse on koondatud seitse lühemat või pikemat lugu – novellidest lühiromaanideni – mis pakuvad lugejale terve nädala jagu kõhedust. Osa lugudest on ilmavalgust näinud inglise keeles, osa ilmunud erinevates kogumikes, osa aga kirjutatud spetsiaalselt kogumiku tarbeks (seitsmest loost viis ilmuvad eesti keeles esmakordselt). Allegoorilised muinasjutud taaselustavad meie ürgsed hirmud pimeduse, üksinduse, teispoolsuse, nõiduse ja needuse, deemonite ja rahutute hingede ning kõige selle ees, mille kohta me tavatseme öelda: „seda pole olemas“. Siin raamatus on.

Kirjastus Literarity, 298 lk, 13 eurot

Esmakordselt eesti keeles ilmuv «India printsessi pärandus» ei ole eksootilises keskkonnas toimuv romantiline seiklusjutt, nagu võiks arvata romaani pealkirjast, vaid sünge ja düstoopiline ulmevisioon kahest drastiliselt erineva ühiskonnamudeli valinud linnast. Nendeks on ühe ja sama India päranduse eest Ameerikasse rajatud saksa teadlase juhtimisel toimiv Stahlstadt – Teraselinn – ning prantsuse teadlase ideaale järgiv France-Ville. Selles superrelvadega peetava sõja ohtu käsitlevas romaanis rõhutas Jules Verne esmakordselt nii nähtavalt teaduse ja tehnoloogilise progressi ohtusid. Romaan on omaaegsete gravüürjoonistustega rikkalikult illustreeritud.

Kirjastus Viiking, tõlkinud Martin Kirotar

208 lk, 23 eurot

Hugo auhinnaga pärjatud romaan «Topeltstaar» on ameerika ulme suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) kaheksas maakeelde jõudnud raamat. Töötu näitleja Lorenzo Smythe palgatakse kehastama populaarset poliitikut John Joseph Bonfortet. Oponendid on Bonforte röövinud ning Smythe peab eelolevaid valimisi silmas pidades hakkama tema teisiku rollis kaitsma poliitiku vaateid, mis on tema enda jaoks vastumeelsed.

«Topeltstaar» räägib loo sellest, kuidas vastanduvad näitleja ja poliitik, kuidas staarnäitlejast saab tähtpoliitik.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo

184 lk, 24 eurot

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.

Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm, kui olendid hakkavad inimesti ründama ja sööma ning inimestel tuleb lahinguks valmistuda. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.

Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse värske saagiga. Samal ajal moodustatakse riigis viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.

Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.

Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku küsimuste ja probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Heidi Saar

320 lk, 22 eurot