Oli pime ja tormine öö.
Meg Murry, tema väikevend Charles Wallace ja nende ema olid tulnud keset ööd allkorruse kööki suupistet otsima, kui neid jahmatas kõige eriskummalisema võõra saabumine. „Maruööd on mu hiilgeaeg,“ teatas see ebamaine võõras. „Ma lihtsalt sattusin allapoole suunduvasse õhuvoolu, mis mu kursilt kõrvale kandis. Asun nüüd teele. Muide, kui tee juba jutuks tuli, siis selline asi nagu tesserakt on täiesti olemas.“
Enne oma salapärast kadumist oli Meg Murry isa teinud tesserakti ehk viienda mõõtme ajarännakuga katseid. Nüüd on Megil, tema sõbral Calvinil ja Charles Wallace’il aeg härra Murryt päästma minna, kuid kas nad suudavad kavaldada üle kurjuse jõud, millega nad oma vapustaval teekonnal läbi maailmaruumi kokku puutuvad?
Pealtnäha räägib Ameerika kirjaniku Madeleine L’Engle’i „Ajalõhe“ kolmest lapsest, kes võitlevad planeeti ähvardava õela jõuga, ent tegelikult jutustab L’Engle loo hoopis ürgsemast võitlusest, millega seisavad silmitsi kõik inimesed. Seega on tegu palju enama kui pelgalt noortele mõeldud köitva fantaasiaraamatuga.
Kirjastus Pegasus, tõlkinud Marge Paal
240 lk, 18 eurot
