Täna suri Stanisław Lem (12. september 1921 – 27. märts 2006).
Stanisław Lem debüteeris ulmes 1946. aastal lühiromaaniga «Człowiek z Marsa». Hiljem ta seda ning mitmeid teisigi varasemaid tekste häbenes. Esimene raamat, mida autor ka hiljem täielikult kordaläinuks tunnistas oli jutukogu «Dzienniki gwiazdowe» (1957). Järgnesid romaanid «Eden» (1959), «Śledztwo» (1959), «Powrót z gwiazd» (1961), «Solaris» (1961), «Pamiętnik znaleziony w wannie» (1961), «Głos Pana» (1968), «Wizja lokalna» (1982), «Pokój na Ziemi» (1985) ja «Fiasko» (1986). Arvukatest kogumikest peaks nimetama «Inwazja z Aldebarana» (1959), «Księga robotów» (1961), «Noc księżycowa» (1963), «Niezwyciężony i inne opowiadania» (1964), «Bajki robotów» (1964), «Polowanie» (1965), «Cyberiada» (1965), «Opowieści o pilocie Pirxie» (1968), «Bezsenność» (1971), «Doskonała próżnia» (1971), «Wielkość urojona» (1973), «Maska» (1976), «Powtórka» (1979), «Prowokacja» (1984) ja «Biblioteka XXI wieku» (1986). Väärib mainimist, et Stanisław Lemi autorikogu sisaldas lisaks juttudele sageli ka kuuldemängude tekste, telestsenaariumite käsikirju ning arvustusi ja saatesõnu fiktiivsetele raamatutele.
Mitteilukirjanduslikest teostest väärivad esiletõstmist filosoofilised «Dialogi» (1957), «Summa technologiae» (1964), «Filozofia przypadku» (1968), «Rozprawy i szkice» (1975), «Tajemnica chińskiego pokoju» (1996), «Bomba megabitowa» (1999) ja «Okamgnienie» (2000). Samas tuleb tunnistada, et filosoofilise traktaadi ja ilukirjanduse vaheline piir on Stanisław Lemi loomingus alati hämar olnud. Märkimist väärivad veel ka kirjanduskriitika kogu «Wejście na orbitę» (1962), autobiograafiline romaan «Wysoki zamek» (1966) ja kaheköiteline lääne ulmet enam kui kliiniliselt lahkav «Fantastyka i futurologia» (1970). Kirjaniku katsetusi tavaproosa vallas peetakse üldiselt ebaõnnestunuks.
Stanisław Lemi tekste on palju ekraniseeritud, kuid tahaks nimetada Andrei Tarkovski lavastatud filmi «Солярис» (1972) ja eesti-poola ühisfilmi «Navigaator Pirx» (1979).
Stanisław Lemi teoseid on tõlgitud enamikesse kultuurkeeltesse, ka eesti keelde. Esimesteks raamatuteks said kaks ««Loomingu» Raamatukogu» vihikut: «Ijon Tichy kosmoserändude päevikud» (1962; nr. 22) ja «Ijon Tichy mälestused» (1967; nr. 49). Sarjas «Mirabilia» ilmus 1976. aastal romaan «Tagasitulek tähtede juurest» ( Powrót z gwiazd) ja sarjas «Põnevik» romaanidekogu «Solaris. Eeden» (1989). Üksikuid jutte on ilmunud ka ajakirjades «Horisont», «Noorus», «Nõukogude Naine» ja «Põhjanael». Eesti Raadios on ette loetud Stanisław Lemi jutte ning lavastatud ka vähemasti üks kuuldemäng. Kahjuks lõppes koos nõukogude võimuga ka Stanisław Lemi avaldamine Eestis, sest uuemal ajal on ilmunud vaid kaks kordustrükki: ilmselgete haltuura tunnustega valik «Ijon Tichy kosmoserändude päevikud. Ijon Tichy mälestused» (2003) ning hõlptulu teeniv «Solaris» (2005).
Kuigi Stanisław Lem on tuntuim poola ulmekirjanik, olid tema suhted poola fändomiga pingelised. Stanisław Lem oli ulme suhtes enam kui kriitiline ning seostas oma tegevust vägagi vastumeelselt ulmega. Ühes intervjuus, kus toodi ulme kaitseks argument, et Lemi enda teosed on ju vähemasti head… siis Lem kommenteeris seda argumenti sapise märkusega, et ei ole ju meeldiv olla ühesilmne juht karja pimedate eesotsas.
Lingid:
Autori koduleht
Autori filmograafia
Stanisław Lem (Wikipedia)
Lehekülg Stanisław Lemi sünnilinna saidil
Autor Ulmekirjanduse BAASis
Autor wõrgupoes Raamatukoi
Kommentaarid
Kommenteerimiseks Logi sisse või loo kasutajakonto .
27-03-2006
Lisas: Jüri Kallas
