Vladimir Orlov: Aldimängija Danilov

Danilov, isa poolt deemon, sai lütseumi lõpetamise järel ülesandeks ametkondlikel ballidel ilutulestikke ja muid atraktsioone korraldada. Ta töötas, mängis lautot ega lasknud tujul langeda. Ent äkki muutus kõik: uued luuad pühkisid kõikides aitades ja kõikides kantseleides ning muu hulgas võeti vastu otsus saata Danilov kui mittetäisväärtuslik deemon asumisele Maale, inimeste sekka. Danilovile hakkas aga elu Maal ning naisterahvas nimega Nataša liialt meeldima, ta ei tahtnud enam siit lahkuda.

Aldimängija Danilov” on Vene müstilise realismi tipp, mis kirjutatud meistri käega. See on lugu armastusest ja vihkamisest, loomingust ja hullumeelsusest – võimalus tungida inimhinge salajastesse soppidesse, näidata deemonlikku inimeses ja inimlikku deemonis.

Vladimir Orlov (1936–2014) oli Vene kirjanik ja stsenarist. Ta õppis ajakirjandust Moskva Riiklikus Ülikoolis ning oli Maksim Gorki nim Kirjandusinstituudi professor.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Erle Nõmm

560 lk, 27 eurot

Rubriigid: Uudised | Vladimir Orlov: Aldimängija Danilov kommenteerimine on välja lülitatud

P. Z. Reizin: Õ.N.N. Romantiline põnevik tehisintellektist

Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks õnnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekümne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jätnud, ning Aiden on väga kallis ja väga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on õpetada Aiden heaks teenindajaks. Aiden tunneb Jeni läbi ja lõhki. Kuna ta pääseb ligi kõigile naise seadmetele, teab ta, mis laulu Jen on kõige rohkem kuulanud, millised on naise lemmikfotod ja inspireerivaimad Instagrami-tsitaadid. Ainulaadsetele algoritmidele tuginedes on Aiden välja arvutanud, et optimaalse heaolu saavutamiseks peaks Jen leidma uue mehe. Kuna Aidenil on käepärast kogu internet, ei pea ta kaua otsima, et leida perfektne isend ja korraldada kohtumine. Kas valem töötab? Kas väga intelligentne masin suudab endas arendada emotsionaalset intelligentsust, et oma perenaise elu korda teha? Kas tehisintellekt suudab välja raalida, mis täpselt on see, mis teeb inimolendid õnnelikuks?

Kirjastus Petrone Print, tõlkinud Kadri Pettai

411 lk, 22 eurot

Rubriigid: Uudised | P. Z. Reizin: Õ.N.N. Romantiline põnevik tehisintellektist kommenteerimine on välja lülitatud

Triinu Meres: Kuningate tagasitulek

Romaanivõistlusel silma paistnud auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese postapokalüptilise ja ideederohke romaan „Kuningate tagasitulek“ on kiiretempoline seiklusmärul, kus lugejal ei hakka kordagi igav ja ta jõuab vaevu lehekülgi pöörata. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja loomalikkuse, inimeseks või loomaks olemise vahekord.

Kirjastus Fantaasia

395 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Triinu Meres: Kuningate tagasitulek kommenteerimine on välja lülitatud

Alastair Reynolds: Spioon Europal

Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule „Suur Marsi müür“, mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker. „Spioon Europal“ koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejale uusi tahke kirjaniku tulevikuajaloost ning kirjeldatakse veidraid maailmu, mis selles universumis asuvad.

Kogumiku nimiloos näidatakse meile Päikesesüsteemi äärealasid, Jupiteri kuud Europat 2330ndatel aastatel, mil sinna satub vaenuliku režiimi spioon, keda ootab ees kohtumine veealuseks eluks kohastunud Asukatega. Lühiromaanis „Teemantkoerad“ satub lugeja 26. sajandil planeedile Kolgata, millel kõrgub müstiline ja hirmutav ning omamoodi teadvuslik Torn, mille tippu ronimiseks tuleb igal korrusel järjest ära lahendada raskeid matemaatilisi ülesandeid. Loost tuttava doktor Trintignantiga kohtub lugeja uuesti 2540. aastal jutustuses „Grafenwalderi bestiaarium“, mille rikkurist nimitegelane on endale kokku kogunud kummalise ja võika kollektsiooni erinevaid universumis leiduvaid olendeid. Nüüd on tema „loomaaiast“ puudu vaid poolmüütilise Asukate rassi esindaja…

Kirjastus Fantaasia; tõlkinud Jaana Talja, Tatjana Peetersoo ja Martin Kirotar

205 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Alastair Reynolds: Spioon Europal kommenteerimine on välja lülitatud

Barbara Erskine: Fööniksi laps (teine raamat)

“Fööniksi lapse” teise raamatu sündmused algavad aastal 1244. 26-aastaseks saanud Eleyne, põletusarmid näol ja haavad hinges, püüab Alexanderi kaotamise valust üle saada ja edasi elada. Kaunis naine on julma ajastu ja meeste tujude mängukann, kelle tahtest ei olene midagi. Või siiski?
Eleyne jääb ilma paljudest armastatud lähedastest. Nägemused, mis ilmutavad end üha sagedamini ja selgemini, ei aita õudusi ära hoida. Mitte miski ei suuda saatust väärata.
Eleyne ootab kogu elu Einioni ettekuulutuse täitumist, kuigi usk, et tema järeltulijast saab alguse võimas kuningatesugu, hakkab kahanema.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Karin Suursalu

520 lk, 28 eurot

Rubriigid: Uudised | Barbara Erskine: Fööniksi laps (teine raamat) kommenteerimine on välja lülitatud

Kaks Jan Kausi uudisjuttu

Äsja ilmunud Jan Kausi kogumikus “Enne kui unisusest saab reegel” (Post Factum) liigituvad kaks varem avaldamata lugu ulmežanri – “Mõrd” (SF) ja “Õnnelik lõpp”(õudus).

Rubriigid: Uudised | Kaks Jan Kausi uudisjuttu kommenteerimine on välja lülitatud

Claudia Gray: Sinu tuhat palet

Marguerite Caine’i füüsikutest vanemad on tuntud oma maailma muutvate saavutuste poolest. Nende kõige hämmastavam leiutis Tulilind võimaldab selle kandjal reisida universumite vahet ja tõotab igaveseks muuta kogu teadust. Kui Marguerite’i isa tapetakse, osutavad kõik asitõendid ühele isikule – Paulile, tüdruku vanemate salapärasele lemmikõpilasele. Paul põgeneb teise dimensiooni ning näib, et tal on õnnestunud sooritada täiuslik kuritegu. Aga ta ei arvestanud Marguerite’iga.

Marguerite ei lepi sellega, et mees, kes hävitas tema perekonna, pääseb karistuseta, ning ta alustab dimensioonidevahelist metsikut jahti, leides end aina uutes iseenda versioonides. Igas uues maailmas, kuhu Marguerite hüppab, kohtub ta ka Pauli uue versiooniga. Ei lähe kaua, kui Marguerite hakkab kahtlema Pauli süüs – ja iseenda tunnetes –, ning avastab peagi, et tema isa saladusliku surma põhjus on palju kurjakuulutavam, kui ta arvas.

Seigeldes neis pööraselt erinevates eludes, on ta kord suurvürstinna Tsaari-Venemaal, kord klubides traaliv orvust teismeline futurislikus Londonis, siis ülemaailmse üleujutuse eest pakku läinud põgenik ookeanijaamas. Neis maailmades on saatus vältimatu, tõde raskesti tabatav ning kõige suuremaks müsteeriumiks hoopis armastus.

Claudia Gray on New Orleansis elava kirjaniku Amy Vincenti pseudonüüm, mille all on ilmunud ka tema populaarne sari „Evernight”, New York Timesi edetabeli vallutaja. Ta on töötanud advokaadi, ajakirjaniku, diskori ja eriti kehval järjel ettekandjana. Tema huvi müstilise ja seletamatu vastu on arvatavasti pärit lapsena vanavanemate riiulist leitud raamatust „Mysteries of the Unexplained”.

Päikese Kirjastus, tõlkinud Iiri Sirk

288 lk, 20 eurot

Rubriigid: Uudised | Claudia Gray: Sinu tuhat palet kommenteerimine on välja lülitatud

Genevieve Cogman: Nähtamatu raamatukogu

Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi klassikalised teosed neis pisut erineda. Näiteks on „Faustis” mingi sõna vahetusse läinud. Või on vennad Grimmid leidnud oma raamatusse täiendava muinasjutu või paar. Mõned raamatud on unikaalsed, seotud ainult ühe konkreetse maailmaga, mõned võivad aga reeta Raamatukogu saladusi.
Esialgu tundub kõik lihtne: minna kena praktikandi saatel Londonisse, võtta raamat, tulla märkamatult tagasi. Aga raamat on juba varastatud ning seda näivad otsivat väga mitmed jõud alustades Liechtensteini saadikuga ja lõpetades salaühingutega. Liechtenstein, muide, on üks Euroopa suurjõude, sest just seal valmistatakse haldjate võluväe abiga maailma parimaid tsepeliine.

Geneviene Cogmani „Nähtamatus raamatukogus” on salapära ja maagiat, ustavust ja reetmist, aurupunki ja armastust raamatute vastu – lühidalt: see on hõrk kokteil igale maitsele.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht

288 lk, 26 eurot

Rubriigid: Uudised | Genevieve Cogman: Nähtamatu raamatukogu kommenteerimine on välja lülitatud

Jeff Vandermeer: Võim. Leppimine

„Lõunaringkonna” triloogia 2. osas astub mängu uus direktor, sest eelmine läks kaasa viimase alale X korraldatud ekspeditsiooniga ja jäi kadunuks. Vanad töötajad ei võta teda aga kergesti omaks ja vastamist ootab hulk küsimusi. Miks on direktori kirjutuslaua lukustatud sahtlis kompositsioon kahvatute lehtedega taimest, surnud hiirest ja iidsest mobiiltelefonist? Miks külitab üks teadlastest vahel kössitõmbunult laoruumi kõrgel lae all olevas riiulis? Rääkimata kõige tähtsamast küsimusest: mis toimub alal X?

Triloogia 3. osas saavad kokku eelmiste osade tegelased ning kohtame ka neid, kes seni vaatasid vastu ainult tuhmunud fotolt ja olid tunnistajateks ala X tekkimisele. Kas see tekkimine oli ikka nii lihtne? Ja kas kohtujad on ikka need, kes nad olid varem? Sest üks osalistest küll mäletab katkeid elust „Hävingu” bioloogilise peategelasena, kuid teab, et ise ta see ju ei olnud. Ning miks ta kahtlustab, et tema (või mitte-tema) surnud abikaasa nüüd kassikakuna edasi elab? Kas saab usaldada üldse kedagi, kes kunagi alaga X kokku on puutunud? Ja kus siis ala X tegelikult asub?

Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht

616 lk, 35 eurot

Rubriigid: Uudised | Jeff Vandermeer: Võim. Leppimine kommenteerimine on välja lülitatud

Helga-Johanna Kuusler: Verevalla varandus

17-aastane Ivo kolib koos oma ema ja õega Lõuna-Eestis asuvasse Verevalla külla. Esmapilgul rahulikul külakesel on aga nii mõnigi saladus, mis ähvardab Ivo elu pea peale pöörata. Miks lukustavad Kersti ja Kärt oma jalgväravat? Miks käsib Luukas Ivol kardinad ette tõmmata? Miks on peaaegu kõigil külaelanikel sinised silmad? Miks kirjutas kohalik rahvaluulehuviline noormees kurjakuulutava pealkirjaga loo „Verevalla vajub alla“? See müstiline põnevik on HelgaJohanna Kuusleri teine noorteromaan. Esimene, „Puhkus koomas“, saavutas kirjanduskonkursil BestSeller 2015. aastal ilukirjanduse kategoorias esikoha.

Kirjastus Tänapäev, 304 lk, 19 eurot.

Rubriigid: Uudised | Helga-Johanna Kuusler: Verevalla varandus kommenteerimine on välja lülitatud

Jules Verne: Black Cupi saare saladus

Jules Verne’i (1828–1905) romaani “Back Cupi saare saladus” (1896) tegi maailmakuulsaks tšehhi režissööri Karel Zemani 1958. aasta film, mis oli novaatorlik eelkõige oma visuaalse külje ehk siis 19. sajandi stiilis joongravüüri tüüpi animatsiooni ning reaalsete näitlejate ühendamise tõttu. Filmi aluseks olev romaan on kiiretempoline ja pööraste süžeekäikudega ulmeseiklus, millest ei puudu hull teadlane ja tema tohutu hävitusjõuga hirmuäratav relv, piraatide võimas salaorganisatsioon, nende baas vulkaanikraatriga saladusliku saare südames, lahingud allveelaevade vahel ning loo kulminatsiooniks ka suurriikide laevastike rünnak piraatide saarele ja superrelva käivitamine.

Käesolev romaan on vahest Jules Verne’i kõige iseloomulikum, kuna siin on üheskoos esindatud kõik need teemad ja tüpaažid, mis tema varasemates teostes on eraldi olemas: vulkaanid, ülivõimsad kahurid, allveelaevad, aga eelkõige oma identiteeti maailma eest varjav suur üksiklane, olgu siis geniaalne teadlane, piraat või krahvmontecristolik kättemaksja, kelle valduses on inimkonnale tundmatu tehnoloogia.

Kirjastus Viiking, tõlkinud Martin Kirotar

228 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Jules Verne: Black Cupi saare saladus kommenteerimine on välja lülitatud

Steven Brust: Yendi

Vlad Taltos on sarkastiline ja paranoiline palgamõrtsukas, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid, kes on üsna osavad ka surnute elustamisel. Dragaera maailmas käib pidev vastasseis inimeste ja Dragaera võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.
Selles loos on Vladil tegemist salakavala võluriga, kes kuulub Yendi Kotta. Yendi ehk liivamao järgi nime saanud koja võlurid on osavad intriigipunujad, kes Vladile ja tema sõpradele päris palju probleeme tekitavad.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts

176 lk, 23 eurot

Rubriigid: Uudised | Steven Brust: Yendi kommenteerimine on välja lülitatud

Kir Bulõtšov: Kosmoselaevastiku agent

Selles kogumikus seikleb üks kirjaniku meeldejäävamaid kangelasi, Andrei Bruce. Planeedil, mida asustab mitte veel päriselt tsiviliseeritud klanniühiskond, kaob jäljetult kosmosearheoloog Photius van Kuhn. Peagi selgub, et arheoloogi kadumine on vaid üheks lüliks planeetidevahelises vandenõus.

Lühiromaan „Nõiakoobas“ räägib sellest, kuidas planeedil, mida asustavad mongolitelaadsed metsikud barbarite hordid, võetakse vangi arheoloogilise ekspeditsiooni vähesed ellujäänud liikmed, Andrei Bruce nende hulgas. Selgub, et kõrgelt arenenud humanistlikul tsivilisatsioonil pole üldse lihtne jagu saada rämedast barbaarsusest ja moraalitust kurjusest.

Kirjastus Fantaasia

332 lk, 24 eurot

Rubriigid: Uudised | Kir Bulõtšov: Kosmoselaevastiku agent kommenteerimine on välja lülitatud

Katharine McGee: Tuhandes korrus

SENINÄGEMATU NEW YORK Taevasse sirutuv tuhandekorruseline pilvelõhkuja. Helklev tulevikukujutelm, kus kõik on võimalik – kui seda vaid piisavalt tahta. TERE TULEMAST 2118. AASTA MANHATTANILE! Ka saja aasta pärast on New York uuenduste ja unistuste linn. Iga sealne elanik januneb millegi järele … ja igaühel on midagi kaotada.
LEDA COLEʾi veatu välispind peidab salajast sõltuvust narkootikumi – mida ta poleks eales tohtinud proovida – ning poisi – kellega ta poleks eales tohtinud end siduda – vastu.
ERIS DODD-RADSONi ilus ja muretu elu variseb kokku, kui südantlõhestav reetmine tema perekonna lõhki ajab.
RYLIN MYERSi töö ühel kõrgemaist korrustest paiskab ta maailma – ja armuloo – kütkeisse, milletaolist poleks ta osanud uneski näha … kuid kas selle uue elu hinnaks osutub tema senine elu?
WATT BAKRADI on tehnikageenius, kes varjab saladust: ta teab kõigi kohta kõike. Ent kui kõrgema korruse tüdruk ta endale nuhiks palkab, avastab Watt end ühtäkki valede keerukast sasipuntrast. Ja kõigi teiste kohal, tuhandendal korrusel, elab
AVERY FULLER – tüdruk, kes on loodud geneetiliselt täiuslikuks; tüdruk, kellel tundub kõik olemas olevat. Ent ometi painab teda see üks asi, mida ta kunagi endale ei saa. Kesk peadpööritavat suurlinna ja tulevikuluksust proovivad viis teismelist maailma tipus oma kohta leida. Aga kui olla nii kõrgel, saab liikuda ainult alla …

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Katariina Kirss

384 lk, 22 eurot

Rubriigid: Uudised | Katharine McGee: Tuhandes korrus kommenteerimine on välja lülitatud

Fredrik Backman: Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust

Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi.

Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist.
Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla.
Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Ene Mäe

352 lk, 25 eurot

Rubriigid: Uudised | Fredrik Backman: Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust kommenteerimine on välja lülitatud