Ulme.ee

Roger Zelazny jutukogumik sisaldab viitteist lugu tema loomeperioodi algusest kuni aastani 1971. Siin on nii pikemaid, lühiromaani mõõdus lugusid (nagu näiteks 1965. aastal lühiromaani kategoorias Nebula võitnud nimilugu) kui napilt üle ühe lehekülje pikkuseid laaste. Autor on tuntud oma oskuste poolest töödelda müüte ja asetada need kuhugi tulevikku või määratlematu asukohaga maailma, lisada neile midagi uut ja jutustada oma lugu nii, et see ka tänapäeva inimesele korda läheb. Näiteks leviaatani söödaks sattunud mehe lugu, või maailma kõrgeima mäe tipu vallutuse lugu, kus mägi tundub elus olevat ja ronijaid millegipärast tappa püüab, ja see tipp ei asu Maal.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Juhan Habicht, Andrus Igalaan, Sash Veelma, Piret Frey ja Arvi Nikkarev. 240 lk

Lummava sarja „Olid kord võlurid“ neljas, viimane raamat! Xar ja Soov on leidnud sortsidest vabanemise loitsu koostisosad. Nüüd kutsub Kuningsorts neid Kadunute järvele. Aga kõigepealt peavad nad segama võlujooki uute võimaluste võlupeekris … Kas võluripoiss Xar ja sõdalastüdruk Soov saavad üheskoos jagu näljasest koletisest Tatzelwurmist ja pääsevad pakku koos peekriga? Ja kas loits saab küllalt tugev, et murda ürgmetsa needust … või jäävad sortsid ALATI valitsema? „Olid kord võlurid“ on erakordse müügieduga raamatusari. Sellele andis inspiratsiooni Sussexi maastik, mille lähedal möödus Cressida Cowelli vanaema lapsepõlv. Cressida Cowell on kirjutanud ja joonistanud ka menuka raamatusarja „Kuidas taltsutada lohet”, millest DreamWorks on teinud auhinnatud filmisarja ning teleseriaali, mida näidatakse Netflixis ja CBBC kanalil.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Eve Laur, 400 lk.

Päkapikud liiguvad üksnes pimedas

Pete on nõus tegema sõbra päästmiseks saatuslikku vahetuskaupa. Mis juhtub, kui sa loobud oma varjust? Põnevas seiklusjutus paljastub jõulude senitundmatu, palju tõsisem pale.

Pete Valo on ahastuses. Sara, tema parim ja tegelikult ainus sõber on raskesti haige ning paranemislootust ei ole. Viimases hädas sosistab kolmeteistkümneaastane Pete oma südamesoovi kaubamaja jõuluvanale kõrva. Talle lubatakse, et tüdruk paraneb, aga ainult ühel tingimusel: vastutasuks peab Pete loobuma oma varjust. See tundub nii suure kingituse eest tühiasi, aga peagi selgub, et seda on siiski palju rohkem, kui keegi oleks osanud ette kujutada.

Rahvusvaheliselt populaarsete autorite Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni uues sarjas kohtuvad Tolkien ja Nesbø. Põnev seiklus viib läbi lume ja jää kaugele põhja Auroriasse.

Kirjastus Helios, tõlkinud Triin Aimla-Laid, 176 lk

Perepoeg langeb koomasse ja naastes tagasi tänapäeva omab võimeid, mis eirab kõiki tänapäeva füüsika seadusi.

Autori väljaanne, 46 lk

Viimsepäevalahingust on möödas pool sajandit ning pimeda metsa heidutusega saavutatud habras tasakaal hoiab trisolarislastest sissetungijaid eemal. Trisolarise teadmiste omandamise tõttu valitseb Maal enneolematu küllus ning paistab, et sedamööda, kuidas inimkonna teaduslik tase tõuseb ning trisolarislased Maa kultuuri omaks võtavad, suudavad need kaks tsivilisatsiooni rahumeelselt võrdsetena külg külje kõrval elada, ilma et peaksid teineteist kindla hävinguga ähvardama. Paraku on aga rahu inimkonna valvsuse uinutanud. 21. sajandist pärit kosmoseinsener Cheng Xin ärkab sel uuel ajastul hibernatsioonist. Tal on teadmised ammu unustatud programmist Trisolarise kriisi alguspäevilt ning tema olemasolu võib maailmade vahelise hapra tasakaalu uppi lüüa. Kas inimkond asub teele tähtede poole või sureb sealsamas, kus ta sündinud on? Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob oma triloogias „Mälestusi Maa minevikust“ osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo omavahel ühtseks tervikuks. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, triloogia esimese osa „Kolme keha probleem“ eest pälvis ta maineka Hugo auhinna. „Kolme keha probleem“ ja triloogia teine osa „Pime mets“ on pälvinud ka Eesti ulmeühingu Stalkeri auhinna vastavalt 2019. ja 2020. aastal ilmunud parima tõlkeromaani kategoorias.

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Raivo Hool, 736 lk, 40 eurot

Briti moodsa kosmoseulme superstaari gootilikult sünge ulmeseiklus «Pahupidi pööratud» (Eversion) algab 18. sajandi viimastel aastatel laevareisiga purjekal Demeter, mis on Norra rannikut mööda põhja sõites teel salapärase laguuni suunas… Kui Plymouthist pärit laevaarst doktor Silas Coade järgmisel korral oma rahutust unest ärkab, on Demeter muutunud aurulaevaks, mis otsib salapärast jäist laguuni Patagoonia ranniku lähedal 19. sajandi lõpus… 20. sajandi alguses püüab dirižaabel Demeter leida saladuslikku jäist kanjonit Antarktikas ning vaid õhulaeva arst Silas Coade paistab mäletavat eelmisi reise või sellesama reisi eelmisi vorme…
Kauges tulevikus on kosmoselaev Demeter teel müstilise tulnukate artefakti ja inimkonna esimese võõrkontakti suunas… Ja alati on nende avastusreisi sihtkohas ees juba ühe teise uurimislaeva vrakk.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Tatjana Peetersoo, 304 lk, 25 eurot

Hannah naaseb pärast lahutust tööle Kummaliste Sõnumite toimetusse. Võiks ju arvata, et pärast hiljutisi sekeldusi surematute salaliidu, hiigelsuurte libahuntide ja nuhkimishimuliste silmamunadega lastakse toimetuserahval lõpuks teha rahulikult oma tööd – kajastada iseäralikku ja imelist kõikjalt maailmast –, kuid jälle on üleloomulikud jõud valinud välja just Manchesteri linna, kus seekord hakkab tulema teateid vampiiridest. See on seda ärritavam, et kõik teavad – vampiire pole olemas. Toimuv on mõistatuseks isegi vampiiridele endile, ja nii ei jäägi Hannah’l ja tema kolleegidel üle muud kui käärida käised üles, laadida vanaaegne püss küüslaugukastmes leotatud vaiaga ja asuda olukorda selgust tooma … „See võluv mees“ on teine osa paljukiidetud „Kummaliste Sõnumite“ raamatusarjast.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum, 432 lk, 33 eurot

Rumeenia ulmalise kirjanduse meistri Mircea Cărtărescu (sünd 1956) kolm novelli tema debüütteosest „Nostalgia“ juhatavad lugeja Bukaresti saladuslikesse tagahoovidesse ja maa-alustesse labürintidesse, kus kolm tegelast, kes on justkui elus mõistujutud, miksivad universumi rütme argise maagiaga: hulkur, kes viib Vene ruleti mängimise täiuseni ja paneb saatuse proovile, justkui eikuskilt välja ilmunud poiss, kes toob oma lugudega täiesti uued värvid kraavides mängivate laste ellu, ja arhitekt, kes avastab Dacia roolis istudes autopasuna tõelise jõu ja asub sellel komponeerima sfääride muusikat.

Väljandja: Kultuurileht. Tõlkinud Riina Jesmin. 88 lk, hind 4,70.

On 1961. aasta lämbe augustikuu. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson Viljandis oma eradetektiivibüroo avab, on platsis esimene klient. Saadud ülesanne viib värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus on kerge kaotada pea… Ja veidigi hooletu olles ka elu.
Põnevusjudinaid tekitav lugu oleks väga hästi võinud juhtuda Californias, ent see toimub siinsamas Eestis – peaaegu. Klassikalise Ameerika krimižanri reeglite järgi kirja pandud põnevusjutt kirjeldab Viljandit nii, nagu see ajaloos tegelikult kunagi ei eksisteerinud. Tegevus toimub paralleelminevikus, kus põimuvad meisterlikult tegelikkus ja fiktsioon, päriselt toimunud ning väljamõeldud sündmused. Eestit ei annekteeritud Nõukogude Liidu poolt ning sõjaeelse linnapea August Maramaa idee Viljandist kui sisemaa kuurordist oli teoks saanud: hasartmängude ainumonopoliga linnast oli saanud Las Vegase miniversioon. Autor viib lugeja suure naudinguga seiklema 1960ndate aastate Eestisse, kus lokkab kapitalism, kõlab džäss ja voolab šampanja, ent inimesed jäävad ikka inimesteks kõigi oma saladuste, pahede ja ihadega.

Postimehe kirjastus, 272 lk.

Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega, et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, kuid ürgsortsidele peaaegu kohustuslik. Ta on kanal, mille kaudu võlukunst universumisse voolab, ning valge augu inimvaste. Et ürgsortsid on väga tülikad, siis viidi just nende vältimiseks Nähtamatus Ülikoolis sisse tsölibaadinõue. Selgus aga, et kuigi teoreetiliselt võib ürgsortsist jagu saada ainult teine ürgsorts, ajab praktikas asja kenasti ära ka vana soki sisse pandud poolik telliskivi. Ja mis seal imestada, tegemist on ju Kettamaailmaga.

Kirjastus Varrak. Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. 296 lk, 26 eurot

Kindlus on isesugune. Selle juurde kuulub loodebassein, köögiviljaaed, veski ja küün, mis on pilgeni täis varusid. Kindlus on vankumatu pelgupaik veetõusu eest, mis ähvardab hävitada linna ja on võib-olla juba hävitanud kõik muu. Aga … kui kaua see oma asukaid kaitsta suudab? Caro isa ja kasuema hukkuvad keskkonnakatastroofis, kuid enne on nad lastel käskinud linnast lahkuda. Caro ja tema väike poolvend saabuvad kindlusse, mille eest hoolitsevad vana ja tema lapselaps Sally. Kaks paari õpivad koos elama. Ometi on piirid kõigel: turvalisusel, varustusel ja sellel, mida teistele saab õpetada vana – omamoodi külavalvur, kes teab, kuidas kõike teha –, enne kui ta tervis üles ütleb. Muudkui arvad, et aega on. Ja siis äkitselt enam ei ole. „Kindlus“ on võimas ja emotsionaalselt täpne romaan, mis võtab kokku lapsevanemaks olemise, ohverdamise, armastuse ja ellujäämise ajal, kui inimkonda ähvardab väljasuremisoht.

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Hiie Tamman. 248 lk, 23 eurot

Ajakirja Looming juulinumbrist leiame 2 üleloomuliku sisuga juttu: Ari Lanto “Ebajasmiinid” ja Neeme Näripä “Likvidaatori päevik”. Lisaks on ajakirjas ulmehuvilisest kirjandusteadlase Andrus Oru pikem artikkel “Algupärase noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri”, kus märkimisväärne tekstimaht kuulub ulmetoodangule.

Ajakirja Vikerkaar nr-s 7-8 on avaldaud samuti 2 ulmejuttu: Gerda Märtensi “Rooma hällilaul” ja Matt Barkeri “Kummitus”,

Ameerika ulme suurkuju Orson Scott Cardi «Laulumeister» (Songmaster; 1980) räägib täiusliku lauluandega erakordselt kaunist poisist Anssetist, kelle laul suudab võimendada inimeste positiivseid ja negatiivseid emotsioone, muutes ta nõnda potentsiaalseks ravitsejaks või hävitajaks. Kaugtuleviku galaktikaimpeeriumis arendatakse saladuslikus Laulumajas silmatorkavate lauluannetega laste lauluvõimeid, üksikuid erilise talendiga lapsi – Laululinde müüakse suure raha eest galaktika rikkurite kodadesse, aga vaid sellistele, kes neid tõeliselt hinnata ja väärtustada oskavad. Kui Ansset saab 9-aastaseks, saadetakse ta tema erakordse ande tõttu Maale imperaator Mikali õukonda keisri Laululinnuks.
Romaani aluseks olnud kaks ajakirjas Analog ilmunud pikemat pala – jutustus «Mikali laululind» (Mikal’s Songbird; 1978) ja lühiromaan«Laulumaja»(Songhouse; 1979) nomineeriti mõlemad Hugo ja Nebula auhindadele. Romaan ise võitis Hamilton-Bracketti mälestusauhinna, mida anti välja seiklusulme suurkujude ning abikaasade Edmond Hamiltoni ja Leigh Bracketti auks. Viis aastat hiljem sai Card sama preemia «Enderi mängu» eest, mis võitis ka Hugo ja Nebula auhinnad.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Liis Roden, 346 lk

Ulmekirjanduse 7. suurmeistri (1986) Arthur C. Clarke’i «Maavalgus» (Earthlight; 1955) algab spiooniloona 22. sajandi Kuul ning kulmineerub kosmosesõjaga Maa ja päikesesüsteemi kolooniate föderatsiooni vahel raskmetallide ja teiste süsteemi loodusvarade kasutusõiguse üle.
Apollo 15 meeskond andis 1971. aastal ühele kraatrile Kuul Clarke’i romaani auks nimeks ‘Earthlight’. Käesolev romaan on kokku 11. Clarke’i eestikeelne raamat.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Martin Kirotar, 176 lk

„Titaani sireenid“ on pöörane seiklus aja, ruumi ja moraalinormide piirimail. Maailma rikkaimal ja rikutuimal mehel Malachi Constantil avaneb võimalus minna koos imekauni naisega ruumiretkele kaugetesse maailmadesse. Mõistagi kujuneb retk üsna tormiliseks ja selle käigus selgub vonnegutlikult prohvetlik visioon inimkonna olemise sügavamast mõttest.

Kurt Vonnegut (s 1922) on üks kaasaegse Ameerika kirjanduse suurkujusid, kelle teravmeelsetel teostel on üldteada omadus varem või hiljem kultusraamatuteks saada. Kirjutanud neliteist romaani, mõned näidendid, kaks kogu lühiproosat ja arvukalt esseid ning artikleid.”

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Tiina Randus, 264 lk