Autoriarhiiv: Silver Sära

„Kronošütist“ on žanripuhas ulmeromaan, milles lähenetakse irooniliselt, kuid samal ajal surmava tõsidusega ajarännule, eriteenistuste eugeenikaoperatsioonidele ning kohtumistele väljasurnud kultuuridega. Mida pakub paleoliitikum anta-, prota- ja muudele agonistidele ning mida ta neilt ka võtab, on humoorikalt, ent realistlikult kirjeldatud jahientusiastist erusõjaväelase … Jätka lugemist →

Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks oma turvise … Jätka lugemist →

Räägitakse, et üliinimesed ja tavalised inimesed on kõrvuti elanud juba iidsetest aegadest saadik. Arvatakse isegi – kuigi keegi pole seda praeguseni tõestanud –, et üliinimesed aitasid vaaraodel nende kuulsaid püramiide ehitada. Aga mitte kunagi varem pole elanud nii vägevaid üliinimesi … Jätka lugemist →

Roger Zelazny jutukogumik sisaldab viitteist lugu tema loomeperioodi algusest kuni aastani 1971. Siin on nii pikemaid, lühiromaani mõõdus lugusid (nagu näiteks 1965. aastal lühiromaani kategoorias Nebula võitnud nimilugu) kui napilt üle ühe lehekülje pikkuseid laaste. Autor on tuntud oma oskuste … Jätka lugemist →

Lummava sarja „Olid kord võlurid“ neljas, viimane raamat! Xar ja Soov on leidnud sortsidest vabanemise loitsu koostisosad. Nüüd kutsub Kuningsorts neid Kadunute järvele. Aga kõigepealt peavad nad segama võlujooki uute võimaluste võlupeekris … Kas võluripoiss Xar ja sõdalastüdruk Soov saavad … Jätka lugemist →

Päkapikud liiguvad üksnes pimedas Pete on nõus tegema sõbra päästmiseks saatuslikku vahetuskaupa. Mis juhtub, kui sa loobud oma varjust? Põnevas seiklusjutus paljastub jõulude senitundmatu, palju tõsisem pale. Pete Valo on ahastuses. Sara, tema parim ja tegelikult ainus sõber on raskesti … Jätka lugemist →

Perepoeg langeb koomasse ja naastes tagasi tänapäeva omab võimeid, mis eirab kõiki tänapäeva füüsika seadusi. Autori väljaanne, 46 lk

Viimsepäevalahingust on möödas pool sajandit ning pimeda metsa heidutusega saavutatud habras tasakaal hoiab trisolarislastest sissetungijaid eemal. Trisolarise teadmiste omandamise tõttu valitseb Maal enneolematu küllus ning paistab, et sedamööda, kuidas inimkonna teaduslik tase tõuseb ning trisolarislased Maa kultuuri omaks võtavad, suudavad … Jätka lugemist →

Briti moodsa kosmoseulme superstaari gootilikult sünge ulmeseiklus «Pahupidi pööratud» (Eversion) algab 18. sajandi viimastel aastatel laevareisiga purjekal Demeter, mis on Norra rannikut mööda põhja sõites teel salapärase laguuni suunas… Kui Plymouthist pärit laevaarst doktor Silas Coade järgmisel korral oma rahutust … Jätka lugemist →

Hannah naaseb pärast lahutust tööle Kummaliste Sõnumite toimetusse. Võiks ju arvata, et pärast hiljutisi sekeldusi surematute salaliidu, hiigelsuurte libahuntide ja nuhkimishimuliste silmamunadega lastakse toimetuserahval lõpuks teha rahulikult oma tööd – kajastada iseäralikku ja imelist kõikjalt maailmast –, kuid jälle on … Jätka lugemist →

Rumeenia ulmalise kirjanduse meistri Mircea Cărtărescu (sünd 1956) kolm novelli tema debüütteosest „Nostalgia“ juhatavad lugeja Bukaresti saladuslikesse tagahoovidesse ja maa-alustesse labürintidesse, kus kolm tegelast, kes on justkui elus mõistujutud, miksivad universumi rütme argise maagiaga: hulkur, kes viib Vene ruleti mängimise … Jätka lugemist →

On 1961. aasta lämbe augustikuu. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson Viljandis oma eradetektiivibüroo avab, on platsis esimene klient. Saadud ülesanne viib värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus on kerge kaotada pea… Ja … Jätka lugemist →

Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega, et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, … Jätka lugemist →

Kindlus on isesugune. Selle juurde kuulub loodebassein, köögiviljaaed, veski ja küün, mis on pilgeni täis varusid. Kindlus on vankumatu pelgupaik veetõusu eest, mis ähvardab hävitada linna ja on võib-olla juba hävitanud kõik muu. Aga … kui kaua see oma asukaid … Jätka lugemist →

Ajakirja Looming juulinumbrist leiame 2 üleloomuliku sisuga juttu: Ari Lanto “Ebajasmiinid” ja Neeme Näripä “Likvidaatori päevik”. Lisaks on ajakirjas ulmehuvilisest kirjandusteadlase Andrus Oru pikem artikkel “Algupärase noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri”, kus märkimisväärne tekstimaht kuulub ulmetoodangule. Ajakirja Vikerkaar nr-s 7-8 on … Jätka lugemist →