Autoriarhiiv: Silver Sära

«Saladuslik tsaar» on Maniakkide Tänava ulmejuttude kirjutamise töötubadest alguse saanud legendaarne ulmesari, mis on jõudnud oma viienda köiteni. Esimese jutukogu järgi nime saanud sari on võitnud mitmeid Eesti Ulmeühingu poolt välja antavaid Stalkeri auhindu. Tsaari kogumikud on leidnud toetust Kultuurkapitalilt, … Jätka lugemist →

Harry Blackstone Copperfield Dresden on võlur, kes aitab vahel politseid, kui neile satuvad ette juhtumid, mis võivad olla korda saadetud võlukunsti abil. Seekord toimuvad Chicagos ja selle ümbruskonnas väga kummalised ja verised mõrvad ning iga täiskuu ajal tuleb neid üha … Jätka lugemist →

„Tõrkeotsingu“ tegevus leiab aset alternatiivajaloolises Eestis. See on maailm, kus Venemaa on killustunud, Eesti Föderatsioon ulatub Riiast Jaanilinna ja Kärdlast Pihkvani, ning kuna ei toimunud Liivi ega Põhjasõda, elab siin 10 miljonit inimest: eestlased, liivlased, lätlased ja venelased. Kaevandatakse fosforiiti … Jätka lugemist →

Kirjanduskonkursi „BestSeller 2017“ I koha töö ilukirjanduse kategoorias Pimeduse varjus veereb tühermaale auto, mis jätab endast maha kolm väikest kuivetunud surnukeha. Ainult ühel poisil on veel eluvaim sees. Tema nimi on Orhan ja ta on kõige võti. Kui Euroopa Noorte … Jätka lugemist →

Danilov, isa poolt deemon, sai lütseumi lõpetamise järel ülesandeks ametkondlikel ballidel ilutulestikke ja muid atraktsioone korraldada. Ta töötas, mängis lautot ega lasknud tujul langeda. Ent äkki muutus kõik: uued luuad pühkisid kõikides aitades ja kõikides kantseleides ning muu hulgas võeti … Jätka lugemist →

Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks õnnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekümne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jätnud, ning Aiden on väga kallis ja väga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on õpetada Aiden heaks teenindajaks. … Jätka lugemist →

Romaanivõistlusel silma paistnud auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese postapokalüptilise ja ideederohke romaan „Kuningate tagasitulek“ on kiiretempoline seiklusmärul, kus lugejal ei hakka kordagi igav ja ta jõuab vaevu lehekülgi pöörata. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja … Jätka lugemist →

Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule „Suur Marsi müür“, mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker. „Spioon Europal“ koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejale uusi tahke kirjaniku … Jätka lugemist →

“Fööniksi lapse” teise raamatu sündmused algavad aastal 1244. 26-aastaseks saanud Eleyne, põletusarmid näol ja haavad hinges, püüab Alexanderi kaotamise valust üle saada ja edasi elada. Kaunis naine on julma ajastu ja meeste tujude mängukann, kelle tahtest ei olene midagi. Või … Jätka lugemist →

Äsja ilmunud Jan Kausi kogumikus “Enne kui unisusest saab reegel” (Post Factum) liigituvad kaks varem avaldamata lugu ulmežanri – “Mõrd” (SF) ja “Õnnelik lõpp”(õudus).

Marguerite Caine’i füüsikutest vanemad on tuntud oma maailma muutvate saavutuste poolest. Nende kõige hämmastavam leiutis Tulilind võimaldab selle kandjal reisida universumite vahet ja tõotab igaveseks muuta kogu teadust. Kui Marguerite’i isa tapetakse, osutavad kõik asitõendid ühele isikule – Paulile, tüdruku … Jätka lugemist →

Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik … Jätka lugemist →

„Lõunaringkonna” triloogia 2. osas astub mängu uus direktor, sest eelmine läks kaasa viimase alale X korraldatud ekspeditsiooniga ja jäi kadunuks. Vanad töötajad ei võta teda aga kergesti omaks ja vastamist ootab hulk küsimusi. Miks on direktori kirjutuslaua lukustatud sahtlis kompositsioon … Jätka lugemist →

17-aastane Ivo kolib koos oma ema ja õega Lõuna-Eestis asuvasse Verevalla külla. Esmapilgul rahulikul külakesel on aga nii mõnigi saladus, mis ähvardab Ivo elu pea peale pöörata. Miks lukustavad Kersti ja Kärt oma jalgväravat? Miks käsib Luukas Ivol kardinad ette … Jätka lugemist →

Jules Verne’i (1828–1905) romaani “Back Cupi saare saladus” (1896) tegi maailmakuulsaks tšehhi režissööri Karel Zemani 1958. aasta film, mis oli novaatorlik eelkõige oma visuaalse külje ehk siis 19. sajandi stiilis joongravüüri tüüpi animatsiooni ning reaalsete näitlejate ühendamise tõttu. Filmi aluseks … Jätka lugemist →