Autoriarhiiv: Silver Sära

Veetnud peaaegu poolteist aastat Basgiathi sõjakoolis, saab Violet Sorrengail aru, et koolitükkide tegemiseks pole enam aega. Ega kõhklusteks. Sest lahing ongi alanud, vaenlane tungib peale nii müüride tagant kui ka omade ridadest, nii et keegi ei tea enam, keda usaldada. … Jätka lugemist →

Kui Skandar ja ta sõbrad alustavad Kotkapesas neljandat õppeaastat, tabab Saare ükssarvikuid hirmus needus, mis ähvardab kõike muuta. Skandaril pole enam kusagil turvalist kohta, sest ühelt poolt ohustab teda vaimu elemendist lõplikult lahti saada otsustanud kommodoor ja teiselt Saarele kätte … Jätka lugemist →

On märts aastal 2019. Just täna 5 aastat tagasi päästis Joonas Mareti tema kodukeldrist, kuhu neiu oli 1944. aasta märtsipommitamise ajal lõksu jäänud. Sealt oli mees otsustanud Mareti kaasa tuua aastasse 2014. Hoolimata lausa 70 aastasest ajavahest on Maret oma … Jätka lugemist →

See kogumik annab võimaluse avastada terve unustatud maailm – 20. sajandi esimese poole eesti ulmekirjandus. Paljuloetud meistrite – Friedebert Tuglas, August Gailit, Juhan Jaik – kõrval on nende kaante vahel silmapaistvaid lugusid väga vähe tuntud autoritelt nagu Olaf Rood, Woldemar … Jätka lugemist →

Ajakirja Looming juunikuises numbris on ilmunud kaks žanripiire ületavat ulmejuttu: Mehis Heinsaare “Nad on valmis ja ootel” ning Juhan Voolaiu “Surmajärgse elu fakt”. Tartu Ülikooli füüsikust emeriitprofessori Jaak Kikka omakirjastuslikust kogumikust “Elu maja”, mis sisaldab meedias ilmunud artikleid/arvustusi, ilukirjanduslikke laaste, … Jätka lugemist →

See sünge koletislugu asetab lugeja kriminalisti rolli, kus uurijate grupp satub ebatavalisele kuriteopaigale. Kuriteopaigal nimelt pole jälgegi kurjategijast, mis on kriminalistika kohaselt võimatu. On vaid tihedatest põõsastest ümbritsetud aed ning roniroosidesse vangistatud maja. Peategelane hakkab nägema vihjeid oma unenägudes ning, … Jätka lugemist →

Kogu «Draakonite isandad» sisaldab Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni 15. suurmeistri Jack Vance’i (1916–2013) kolme kuulsaimat ja auhinnatuimat lühiromaani «Draakonite isandad», «Imetegijad» ning «Viimane linnus» (2 Hugot ja 1 Nebula). Vance, kes on tuntud oma lummava keelekasutuse poolest, kirjutas enamasti kummalistest galaktilistest … Jätka lugemist →

Briti kirjaniku J. G. Ballardi (1930–2009) jutukogu «Neljamõõtmeline luupainaja» (The 4-Dimensional Nightmare, 1963) sisaldab kaheksat põnevat, kaasakiskuvat ja veenvat ulmelugu, mis paistavad silma omapärase maailmanägemise ja huvitavate ideede poolest, millest nii mõnigi tundub kohati lausa praegusegi maailmas valitseva olukorra kohta … Jätka lugemist →

Ulmekirjanduse 7. suurmeister 1986. aastast Sir Arthur C. Clarke (1917–2008) ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter (1957) ühendasid 21. sajandi avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarke’i ilmakuulsast teosest «2001: Kosmoseodüsseia» (2001: A Space Odyssey; 1968, ek. … Jätka lugemist →

Keskkoolipoiss tutvub tüdrukuga, kes avaldab saladuse, et ta on tegelikult iseenda vari, aga tema pärismina elab salapärases müüriga ümbritsetud linnas. Ta jutustab poisile linnast, kus inimestel puudub vari ja kus elavad müstilised ükssarvikud. Ühel päeval tüdruk kaob, ilma midagi seletamata … Jätka lugemist →

Paremik lugudest kootud kokku teemapealkirjaga «Lumetüdruk. Teistsugused armastused» ja siin on esindatud nii eesti ulmekirjanduse raskekahurvägi – Veiko Belials, Mairi Laurik, Siim Veskimees – kui ka ennast juba korduvalt tõestanud snaiperid Meelis Kraft, Häli Kivisild, Koidu V. G. Ferreira ja … Jätka lugemist →

Maarit Leijon ja Reetta Vuokko-Syrjänen on kaks edukamat lühivormide autorit Soome ulmes. Seni on eesti keeles ilmunud Maarit Leijoni kogumik «Musträstas» ja Reetta Vuokko-Syrjänenini jutt «Punane kui lumi, valge kui patt, must kui mu süda» («Ohver», 2023). Käesolev antoloogia on … Jätka lugemist →

Spioonist naishärjavõitleja. Kriminaalne nunn. Paruness, kes kavaldas üle Saatana. Mis neid kõiki ühendab? See, et need on päriselt elanud daamid von Rosenite suguvõsast, mis on Eestiga seotud olnud juba 800 aastat. Põnevad elusaatused on inspiratsiooniks müstikahõngulisele lühikogumikule, kus reaalsed faktid … Jätka lugemist →

Kui sind on lavastatud kaotama kõike, mida armastad, mille nimel siis üldse veel võidelda? Viiekümnendate Näljamängude koidikul haarab Panemi ringkondi hirm. Sel aastal võetakse nende kodudest Vaigistusveerandsaja auks kaks korda rohkem tribuute. 12. ringkonnas püüab Haymitch Abernathy võimalikult vähe mõelda … Jätka lugemist →

Kirjanike Liidu ajakirja aprillinumbris on ilmunud Tormi Ariva artikkel (8 lk) eesti(keelse) ulme algusaastatest 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Rõhk on Jules Verne’i teoste mugandustel. Ilukirjanduse rubriigis on ilmunud 3 üleloomuliku sisuga juttu: Ave Taaveti kummitusehõngulised “Šarniir nr … Jätka lugemist →