Autoriarhiiv: Silver Sära

Diana Wynne Jonesi romaan “Paljude radadega maja” (2008) on järg romaanile “Howli liikuv kindlus”, mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm, ja romaanile „Kindlus õhus“. Selles kohtume uuesti Howli, Sophie ja Calciferiga, kes on High Norlandisse oma sõbrale printsess Hildale … Jätka lugemist →

Nüüd, kui nende süngeimad vaenlased on löödud, on Damenil ja Everil võimalus asuda viimasele otsirännakule, et vabastada Damen tema kehas olevast mürgist. Kui neil õnnestub vastumürk leida, on neil lõpuks ometi võimalik teineteise puudutust tunda ja kogeda igatsetud kirglikku ööd. … Jätka lugemist →

Viisteist talve vana Hirka saab teada, et on odinilaps – sabatu mädanik teisest maailmast. Põlatud. Kardetud. Taga aetud. Tal pole enam aimugi, kes ta on, ja keegi püüab teda tappa, et see saladuseks jääkski. Kuid leidub hullematki kui odinilaps ja … Jätka lugemist →

Viktor Pelevini romaani peategelane on krahv T, kellest algselt oleks pidanud saama Lev Tolstoi, tänapäevase ja kirikule meelepärase elulooromaani keskne kuju, kuid 21. sajandi algusesse jõudnud kirjastustegevuse mullistustes muundub ta võitluskunstide meistriks, kes kasutab osavalt mitmesuguseid, muuhulgas habemesse põimitud terariistu, … Jätka lugemist →

Indrek Hargla uus raamat „Kolmevaimukivi“ koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks „Tammõküla viljakuivati“ on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt „Suvitusromaan“ on ilmunud ajakirjas „Looming“. See on mitmekesine … Jätka lugemist →

«Saladuslik tsaar» on Maniakkide Tänava ulmejuttude kirjutamise töötubadest alguse saanud legendaarne ulmesari, mis on jõudnud oma viienda köiteni. Esimese jutukogu järgi nime saanud sari on võitnud mitmeid Eesti Ulmeühingu poolt välja antavaid Stalkeri auhindu. Tsaari kogumikud on leidnud toetust Kultuurkapitalilt, … Jätka lugemist →

Harry Blackstone Copperfield Dresden on võlur, kes aitab vahel politseid, kui neile satuvad ette juhtumid, mis võivad olla korda saadetud võlukunsti abil. Seekord toimuvad Chicagos ja selle ümbruskonnas väga kummalised ja verised mõrvad ning iga täiskuu ajal tuleb neid üha … Jätka lugemist →

„Tõrkeotsingu“ tegevus leiab aset alternatiivajaloolises Eestis. See on maailm, kus Venemaa on killustunud, Eesti Föderatsioon ulatub Riiast Jaanilinna ja Kärdlast Pihkvani, ning kuna ei toimunud Liivi ega Põhjasõda, elab siin 10 miljonit inimest: eestlased, liivlased, lätlased ja venelased. Kaevandatakse fosforiiti … Jätka lugemist →

Kirjanduskonkursi „BestSeller 2017“ I koha töö ilukirjanduse kategoorias Pimeduse varjus veereb tühermaale auto, mis jätab endast maha kolm väikest kuivetunud surnukeha. Ainult ühel poisil on veel eluvaim sees. Tema nimi on Orhan ja ta on kõige võti. Kui Euroopa Noorte … Jätka lugemist →

Danilov, isa poolt deemon, sai lütseumi lõpetamise järel ülesandeks ametkondlikel ballidel ilutulestikke ja muid atraktsioone korraldada. Ta töötas, mängis lautot ega lasknud tujul langeda. Ent äkki muutus kõik: uued luuad pühkisid kõikides aitades ja kõikides kantseleides ning muu hulgas võeti … Jätka lugemist →

Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks õnnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekümne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jätnud, ning Aiden on väga kallis ja väga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on õpetada Aiden heaks teenindajaks. … Jätka lugemist →

Romaanivõistlusel silma paistnud auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese postapokalüptilise ja ideederohke romaan „Kuningate tagasitulek“ on kiiretempoline seiklusmärul, kus lugejal ei hakka kordagi igav ja ta jõuab vaevu lehekülgi pöörata. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja … Jätka lugemist →

Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule „Suur Marsi müür“, mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker. „Spioon Europal“ koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejale uusi tahke kirjaniku … Jätka lugemist →

“Fööniksi lapse” teise raamatu sündmused algavad aastal 1244. 26-aastaseks saanud Eleyne, põletusarmid näol ja haavad hinges, püüab Alexanderi kaotamise valust üle saada ja edasi elada. Kaunis naine on julma ajastu ja meeste tujude mängukann, kelle tahtest ei olene midagi. Või … Jätka lugemist →

Äsja ilmunud Jan Kausi kogumikus “Enne kui unisusest saab reegel” (Post Factum) liigituvad kaks varem avaldamata lugu ulmežanri – “Mõrd” (SF) ja “Õnnelik lõpp”(õudus).