Autoriarhiiv: Silver Sära

Piirjoon tõelisuse ja fantaasia vahel võib olla väga habras, elu ja surma vahe veelgi hapram. Michael mõistab seda tõde siis, kui ta on koos vanematega kolinud uude elupaika. Lisaks kõigile neile toimingutele, mida nõuab vana laguneva maja kordaseadmine, on perekond … Jätka lugemist →

Meelis Friedenthali jutukogumikus on lugusid võõrastest jumalatest, ükssarvikutest ja lohedest, raamatutrükkalitest, kuraditest ja munkadest, kassidest ja näljast, vereülekandest ja revolutsioonist, nõiakettast ja kivististest, rebastest, inglitest, kontidest ja arheoloogiast, sõjast, surnutest ja ülestõusmisest. Need lood on sageli ulmelised, vahel olmelised, tihti … Jätka lugemist →

Viktor Pelevini romaani „iPhuck 10” tegevus toimub 21. sajandi teisel poolel. Selle peategelane, algoritm Porfiri Petrovitš, iseloomustab ennast kui oma ajastu tüüpilist vene tehisintellekti. Tema erialaks on kuritegude uurimine, ühteaegu kirjutab ta nendest ka kriminaalromaane, teenides sel moel politseivalitsusele sissetulekut. … Jätka lugemist →

Tavalise toa tavalises hämaruses suitsetades tundus lihtsalt täiesti absurdsena mõte, et linnas eksisteerib olematu tänav… Nähtamatu koht… Või värav või mis iganes, ehk see, kuhu ta oli näinud Riianit suunduvat… ja kaduvat. Kui Riiani lahkumisest möödus pooltund, viskas Sleiknir näppude … Jätka lugemist →

21. sajandil avastasid meie päikesesüsteemi end gewtakideks nimetavad inimesed. Esimene sõbralik kontakt lõppes katastroofiliselt nii maalastele kui gewtakidele. Maalased said aga enda käsutusse uued tehnoloogiad ja teadmised ja hakkasid innukalt uurima ja koloniseerima nii päikesesüsteemi kui lähimaid tähesüsteeme. Maa keskkonnaseisund … Jätka lugemist →

Tüdruk, kes näeb kummitusi. Seiklus, mida poleks osanud uneski näha. Sellest ajast peale, kui Cass peaaegu ära uppus (olgu, ta tegelikult uppuski, aga talle ei meeldi sellest mõelda), suudab ta tõmmata kõrvale Loori, mis lahutab elavaid surnuist… ja siseneda vaimude … Jätka lugemist →

Aastal 2050 on Ühinenud Euroopa üheks tagaotsitumaks terroristiks Vera Pretiosa, kelle tabamiseks moodustatakse politsei eriüksus. Selle juhiks saab Alexander Schmidt. Mees on kulutanud oma elust juba ligi 20 aastat, et naist tabada ja ta loodab, et eriüksus suudab tema kinnismõtteks … Jätka lugemist →

Geralt on nõidur – süütute kaitsja, kes tumedatel aegadel astub vastu ka kõige hirmuäratavamatele müütidest tuntud olenditele. Kuid isegi tema ei ole valmis selleks, mis maailma nüüd ees ootab. Haldjad ja teised olevused kannatavad kaua kestnud ikke all. Üha rohkemad … Jätka lugemist →

Teos on graafiline romaan, mille aluseks on vendade Strugatskite teos “Hukkunud alpinisti hotell” ning selle põhjal Tallinnfilmi stuudios 1979. aastal valminud film. Koomiksina pakub see lugu filmi- ja kirjandushuvilistele värsket elamust ja uusi põnevaid vaatenurki. Lugu räägib inspektor Peter Glebskyst, … Jätka lugemist →

Keskea künnisele jõudnud Kertu pääseb imekombel raskest liiklusõnnetusest ja taas hakkavad teda painavad kummalised unenäod ning Piksekiviga seotud mälestused lapsepõlvest. Naine otsustab aja maha võtta, et üle aastate külastada oma kodutalu Saaremaal. Seal kohtab Kertu kunagist naabripoissi. Ka Tõnu oli … Jätka lugemist →

Kui Mau jõuab tagasi kodusaarele, avastab ta, et on oma rahvast ainsana alles. Hiidlaine on võtnud temalt kõik lähedased ja pühkinud minema tema koduküla. Jäänud on ainult Esiisad, kes karjuvad Mau peas ja kamandavad teda. Kuid hiidlaine ka tõi midagi: … Jätka lugemist →

Ulmeklassik George R. R. Martini (1948) romaani „Haviland Tufi reisid“ tegevus toimub Tuhande Maailma tulevikuajaloos, nagu ka eesti lugejale juba tuttavate „Öölendajate“ ja „Valguse hääbumise“ sündmusedki. Haviland Tuf on kassiarmastajast kosmosekaupmees, kelle kätte satub vana Maa Ökoloogilise Insenerikorpuse hiiglaslik kosmoselaev, … Jätka lugemist →

Vikerkaare juuli-augusti numbrist leiame Triinu Merese üleloomuliku sisuga jutu “Südamevalu”, kus “südame röövimise” nime all tuntud kujundlik väljend saab sõnasõnalise sisu. Samas numbris on arvustatud ka Kaur Riismaa romaani “Väike Ferdinand”.

Maailmas, mis on kõhedust tekitavalt meie omaga sarnane, arreteeritakse noor naine Amalantis selle eest, et ta julges esitada küsimuse: kes on see vang? Kui Amalantis kaob, asub tema armsam Karnak naist otsima. Mees otsib algul meeleheitlikult, hiljem kasvava enesekindlusega. Et … Jätka lugemist →

Margaret Atwoodi düstoopiline meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni. Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle … Jätka lugemist →