Ulme.ee

Kirjastus Eesti Raamat on avaldanud Nikolai Baturini romaani «Delfiinide tee». Pole päris kindel, et tegu on ulmeromaaniga, aga autori viimased teosed ja raamatut tutvustav tekst lubavad ulmet küll.

Kusagil soojal üksildasel ookeanirannal kõrgub kummaline ehitis, mis on tekkinud ookeanivärina tagajärjel üksteise otsa kuhjunud laevavrakkidest. Ent sel kummalisel moodustisel on siiski ka oma väike elanikkond, koosnedes üksildunud inimestest, igal oma lugu. Ühel päeval saabub sealt suunast, kust ei tulda, uus asukas; selgub, too naine on väljunud merest.

See on romaan ühest võimalikust maailmast, kus valitseb omapärane kooskõla, see on jutustus kohusest ja kaastundest, armastusest ja kurbusest, inimestest ja delfiinidest.

07-04-2009

Lisas: Jüri Kallas

Pärnu kirjastuselt Ji ilmus sarja «Ulmeguru soovitab» esimene raamat – Tiit Tarlapi romaan «Meie, kromanjoonlased».

«Meie, kromanjoonlased» on autori neljas romaan ning seda võib mõneti pidada Tiit Tarlapi uueks tulemiseks.

Raamatus on kõike seda, mida Tiit Tarlapi teostest ootad. On mehiseid kangelasi, on põnevust, on seiklusi. Uudsem on vast see, et autoril on jätkunud aega ja hoolt nüüd ka kompleksema maailma ja keerulisema intriigi jaoks.

Romaanist ja sarjast üldse saab lisaks lugeda ulmesarja blogist.

Katkendi romaanist leiab ka ulmeajakirja «Algernon» värskest numbrist.

07-04-2009

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastuselt Pegasus on ilmunud Stephen Kingi sarja “Tume torn” viies osa “Calla hundid” (alapealkirjaga “Vastupanu”). Tõlkinud Silver Sära.

“Calla hundid” (alapealkirjaga “Vastupanu”) on viies raamat Stephen Kingi “Tumeda torni” sarjast. Pärast Topekast põgenemist jõuavad Roland ja tema ka-tet Calla Bryn Sturgise külla, kus nad kohtuvad linnarahva ja isa Callahaniga. Linnarahvas palub ka-tet’i abi võitluses Kõuekärgatuse huntidega, kes tulevad korra iga sugupõlve jooksul, et võtta kaasa üks laps igast linnas sündinud kaksikute paarist. Pärast paarikuist eemalolekut naasevad lapsed vaimselt vigastena, nende areng peatub ja nad surevad noorelt. Huntide tulekuni on jäänud kuu aega…

Lisaks sellele, et Roland ja ta ka-tet peavad kaitsma Calla rahvast huntide eest, lasub neil ka kohustus kaitsta üksikut punast roosi, mis kasvab Manhattanil tühjal krundil, 46. tänava ja Teise Avenüü nurgal − kui see peaks hävima, hävib ka Torn…

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

02-04-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Pegasus on ilmunud Joanne Harrise “Ruunimärgid” Bibi Raidi tõlkes.

Maddy Smith, kes sündis käel roostekarva ruunikujuline märk, on oma külas terve elu tõrjutud olnud. Sest Malbry rahvas usub, et rusumärk on vanade jumalate sümbol, võluväe märk. Ja see, nagu kõik teavad, viib otse kaosesse. On ohtlik. Kuid Maddyle meeldib võlukunst, kuigi tal seda tavaliselt vaid mõne kiusliku mäekolli ohjamiseks kasutada õnnestub. Ja iga kord, kui tema parim sõber – päevavargast väljasmaalane, keda Ükssilmaks kutsutakse – teda vaatama tuleb, räägib ta tüdrukule üha rohkem vanadest aegadest: jumalatest ja loitsudest, ruunidest ja võlukunstist.

Nüüd on Ükssilm jälle tagasi ja tahab, et Maddy avaks Punase Hobuse mäe ning Allmaale laskuks, et leida vanade jumalate kadunud reliikvia. Kui ta seda ei tee, võib saabuda kõige lõpp. Jälle…

Inglise kirjanik Joanne Harris (sünd 1964) sai kuulsaks kolmanda romaaniga “Šokolaad” (Chocolat, 1999).

02-04-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Patrick Rothfussi romaani “Tuule nimi” teine pool. Tõlkinud Juhan Habicht.

Patrick Rothfussi “Tuule nimi” on viimaste aastate tugevaim debüüt fantaasiakirjanduses. Põhjalikkus, millega autor on üles ehitanud maailma, milles romaani sündmused aset leiavad, on võrreldav vaid Tolkieni “Keskmaaga”.

“Tuule nime” teises raamatus jätkuvad Kvothe õpingud ülikoolis. Ent miski pole nii lihtne, kui esialgu näib, ja kuhugi välja jõudmine avab vaid selgema vaate sellele, mis seni saavutamata. Kvothe ei erine oma arengus selle poolest teistest noorukitest. Eale omasest naiivsusest on kantud ka Kvothe suhted noorte naistega, olgu siis ülikoolis või selle ümber. Kui juhtub aga midagi erandlikku, ei käitu Kvothe nagu teised, vaid võtab midagi ette – pöörast, hulljulget, läbimõtlematut, aga igal juhul otsustavat. Päästab kauni neiu tulesurmast, tapab hullunud draakoni, kutsub välja tuule… Nii et “Tuule nimi” ei ole tavaline arengulugu, vaid kangelase kasvamise lugu.

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

19-03-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Fantaasia on sarjas “Sündmuste horisont” ilmunud George R. R. Martini ja Lisa Tuttle’i romaan “Windhaven” Jaana Talja tõlkes.

Kunagi ammu tegi sellele suuremas osas lõputu ookeaniga kaetud planeedile hädamaandumise inimeste kosmoselaev. Kuna saartel metallimaake peaaegu ei ole, taandarenes tehnika ja inimesed elavad feodalismis. Nad on valmistanud imekergest ja praktiliselt purunematust footonpurjest hulga tiibasid ning inimlendajad peavad saarte vahel ühendust. Lendajaid austatakse võrdselt valitsejatega.

Romaani peategelaseks on kaluri tütar Maris. Ühel lendajal ei ole lapsi ja ta lapsendab lendamisest unistava tüdruku. Maris õpib suurepäraselt lendama, kuid enne täieõiguslikuks lendajaks saamist tuleb hulga kivinenud traditsioone murda. Ent see on vaid loo algus – kui tiibu saab ausas võistluses omandada, paiskab see paratamatult segi kogu kehtinud korra…

Arvustused Ulmekirjanduse BAASis

19-03-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Varrak on F-sarjas ilmunud Anne Robillard’i “Smaragdi rüütlite” I osa “Taevane tuli” Ethel Lillemägi tõlkes.

Must Imperaator Amecareth ja tema koletislik armee kavatsevad vallutada Enkidievi mandri kuningriigid. Õige pea tabab Sholat verejanuliste lohede ja halastamatute putukinimeste erakordselt julm rünnak. Miks tulid Amecarethi sõdurid pärast sadu aastaid kestnud rahu uuesti Enkidievisse, kattes Shola jäise kuningriigi tule ja verega? Seitse Smaragdi rüütlit – kuus meest ja üks naine – on ainsad, kes suudavad selle mõistatuse lahendada, muuta saatuse kulgu ja lüüa tagasi Kurja väed. Selleks aga peab täide minema kummaline ettekuulutus, mis segab maailma päästmisse väikese kaheaastase tüdruku Kira.
Anne Robillard’d on ajakirjanduses nimetatud „Québeci J. K. Rowlinguks”. “Smaragdi rüütlid” on tõstnud Robillard’ fantaasiakirjanduse tippautorite hulka: raamatut on ainuüksi Québecis müüdud enam kui miljon eksemplari ja see on tõlgitud 15 keelde.

08-03-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Tiritamm on ilmunud Darren Shani “Vampiiri käealune” Kristina Uluotsa tõlkes.

“Vampiiri käealune” alustab sealt, kus “Cirque du Freak” pooleli jäi. Darren peab jätma maha perekonna ja sõbrad ning õppima toime tulema oma uue, poolvampiiri identiteediga. Pärast öist kohtumist kalmistul on Darren ja härra Crepsley palju edasi liikunud. Küll vampiiride täiskiirusega – kihutades üle maa nagu kaks vaimu, küll õige tavaliste liiklusvahenditega. Lõpuks otsustavad nad siiski taas Cirque du Freakiga liituda…

08-03-2009

Lisas: Iris Jeletski

Tänane «Meie Maa» kirjutab, et Jüri Tuulik ja Indrek Hargla saavad 2. märtsil Tuglase novellipreemia. Tuulik pole siin teema, aga Hargla küll.

Tundub, et Saaremaa ajaleht on saanud kätte väga värske info, sest selle loo on sealt oma sõnadega ümber jutustanud ka mitu Tallinna väljaannet.

Uudises pole küll kirjas, et mille eest Hargla saab, aga ega siin midagi mõelda pole. Mehel ilmus eelmine aasta kaks novelli ning reaalne kandidaat on siiski ajakirja «Looming» augustinumbris ilmunud «Minu päevad Liinaga».

26-02-2009

Lisas: Jüri Kallas

Kirjastuselt Fantaasia on sarjas “Sündmuste horisont” ilmunud Roger Zelazny “Teemärgid” Juhan Habichti ja Lauri Heinsalu tõlkes.

On Tee. Ajarännu Maantee, mis ulatub läbi kõigi aegade ja ajastute Loomisest kuni universumi lõpuni, pidevalt suunda muutes, haruteid kasvatades ja kaotades. Ainult teatud inimesed ja teatud autod saavad seda mööda liikuda. Arvatakse, et tee lõid mingid müstilised draakonid, kelle kohta keegi midagi lähemat ei tea. Maanteel käib vilgas tegevus, selle ääres on söögi- ja joomakohad, neidki peavad väljaspool aega elavad inimesed (näit. aega ära eksinud ristirüütel, kes esiklaaside pesemisega elatusraha teenib). On markii de Sade, tulnukate taparobot, mis rikki läinud ja igavusest savipotte voolib, implantiga juhitav Tyrannosaurus Rex, kõnelevad raamatarvutid ja müriaad palgamõrtsukaid…

15-02-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Ilo on ilmunud õuduslugude kogumik “Kinnimüüritud tuba”.

Kalle Kurg on valinud ning Triin Sinissaar tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 22 klassikalist hirmu- ja õuduselugu, mille autoreiks on peamiselt 19. sajandist ja varasemastki tuntud kirjanikud (Balzac, Defoe, Scott, Irving, Warren, Dickens jt). Jääb lugeja otsustada, kas inimene elabki kinnimüüritud toas, kus valitsevad jubedad intriigid, seletamatus ja uskumatud juhtumid või on ta selle toa ehitanud oma mõtteilma.

05-02-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Fantaasia on ilmunud ulmeantoloogia “Täheaeg 5: Süütalastepäev”. Koostaja Raul Sulbi.

Toimetajaveerus arutleb kogumiku koostaja Raul Sulbi ulmekirjanduse alase terminoloogia eesti keelde tõlkimise
küsimuste üle eestikeelse Vikipeedia ulme-artikli näitel.

Antoloogia tõlkelood on Nat Schachneri lühiromaan “Minevik, olevik ja tulevik” (ilmunud aastal 1937), mis omal ajal oli Isaac Asimovi Asumi-tsükli üks suurimaid inspireerijaid ning eeskujusid, ja Robert Charles Wilsoni alternatiivajalooline lühiromaan “Julian: jõulujutt” (2006), mis kujutab teistsuguselt arenenud lähituleviku Ameerika Ühendriike.

Lühiromaanid tõlkisid Eva Luts, Jaana Talja ja Liisa Veer.

Kogumiku algupäranditeks on Siim Veskimehe SF-lühiromaan “Eluring”, Janusz A. Grinewski Hamelni linna rotipüüdjast rääkiv alternatiivajalugu “Süütalastepäev” ning Maniakkide Tänava elavate surnute probleemi käsitlev “Elu kaja”.

Raamatu kaanepildi autor on Meelis Krošetskin, siseillustratsioonid on teinud Margus Lokk.

01-02-2009

Lisas: Iris Jeletski

Kirjastuselt Eesti Raamat on ilmunud Robert A. Heinleini “Kuu on karm armuke” Lauri Saaberi tõlkes.

Ameerika ulmekirjanduse klassiku Robert A. Heinleini (1907–1988) ühe kuulsama romaani tegevus toimub 21. sajandi teisel poolel Kuul, millest Maa on teinud karistuskoloonia, kuhu saadetakse kurjategijaid ja poliitilisi õõnestajaid. Küüditatute hinges põleb unistus vabadusest. Ühekäeline raalitehnik, noor naisagitaator ja eakas akadeemik panevad aluse vastupanule, mille sihiks Luna iseseisvus. Selles abistab neid superraal nimega Mike, kellel on tekkinud eneseteadvus ja vaba tahe.

Teos ilmus 1966. aastal, kolm aastat enne seda, kui inimene esimest korda Kuule astus. Romaan saavutas erakordse menu ja aitas populariseerida kõnekäändu “Tasuta lõunaid ei ole”.

17-01-2009

Lisas: Iris Jeletski

Sarjas „Sündmuste horisont” ilmus neljas raamat – Siim Veskimehe „Taevatagune suurem ilm. Zätereiti lood: Tau Sõrmuse operatsioon”.

See raamat kuulub Inimkonna Föderatsiooni maailma ja neid justkui edastaks meile Föderatsiooni Julgeoleku kohalik abiline. Asja mõte on, et mingi muistse sõja käigus Päikesesse uputatud tähekindlus tulistab valimatult kõiki lähenejaid ja seetõttu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid mõnedel Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski „võtmeid”, mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Siinne resident siis üritabki tolle veidra seltskonna jõudehetkil räägitud lugusid kirja panna, nii hästi-halvasti, kui ta neist aru saab.
Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zätereit hädas kummalise pöördruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat väga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sõrmuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja kõik tunnevad arusaadavalt selle vastu teravat huvi. Kõik tähendab siin nii Rahutoojate Impeeriumit ja Inimkonna Föderatsiooni, aga lisaks ka muid, enamasti Piiriasukate ühisnime alla mahtuvaid riigikesi sealkandis, vaba ruumi Kaubandusliite ja ilmselt ka võõrrasse. Inimkonna Föderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab kõige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sõjalisse vastasseisu sattunud.
Lisaks on Sõrmusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset ühest teise üleminekut võimaldavad platvormid – samuti ühe ammukadunud võõrrassi looming, mille kasutamist kõik meeleheitlikult selgeks püüavad õppida. Zätereiti Tau Sõrmuse retkele lisavad vürtsi ka üks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja üks koos oma pantvangidega sündmuste keerisesse sattunud piraat.

Selle raamatuga samasse maailma kuuluvad veel 2001 aastal ilmunud Operatsioon „Ogaline Päike“ ja 2007 aastal ilmunud Keskpäevapimedus (mõlemad samuti kirjastuselt Fantaasia).
Raamatud muide on täiesti iseseisvad ja eraldi loetavad ning peale selle et autorile loomulikult meeldiks, et kõiki ta raamatuid loetakse, lisavad teised muidugi detaile nende inimeste igapäevaelule ja taustainfot paikade kohta, mida jutustuses mainitakse.

29-12-2008

Lisas: Ats

Kolmeteistaastase orvuna pärib Alea kummalise ande ning satub seejärel segaste sündmuste keerisesse. Gaeli saarel on hulganisti riigi- ja usutegelasi, kes hakkavad Alea võimeid endale himustama. Palju on neidki, kes väljavalitu haruldase väe ees, mis kogu maailma palet võib muuta, sügavat hirmu tunnevad.

Sellal kui saare lõunaosas alustab sõjateed vägi, kes ihkab tagasi vallutada esivanematelt röövitud maa, võtavad Alea sihikule üha uued vaenlased: Leegisoldatid, kes näevad temas ohtu oma religioonile, druiidide nõukogu, kes on kadestab tema võimeid, ja viimaks Maolmòrdha enese kohutavad sõdalased.
Kohutava konflikti keskmesse haaratud Alea põgeneb surma eest, mis teda igal sammul armu andmata jälitab. Päev-päevalt kasvab tagaajajate hulk ja läheneb hetk, kui ta peab tegema kannapöörde ja oma saatusega silmitsi seisma.
Otsekui peegelpildina elab tüdruku seiklustega hämmastavalt sarnaseid sündmusi läbi üksik emahunt Imala. On nende elud ehk kuidagi seotud? Kummagi tulevik on ähmane, ent viimaks ootab emahunti ja last ühine saatus.

Henri Lœvenbruck on sündinud 1972. aastal Pariisis. Lisaks ajakirjaniku-, antoloogi- ja kirjanikutööle on ta olnud kolm aastat kultuuriajakirja peatoimetaja. Nüüdseks on ta aga pühendunud romaanide ja filmistsenaariumide kirjutamisele. Eesti keeles on ilmunud tema kaks tema põnevusromaani. Kohe ilmudes saavutas Moira-triloogia suure menu nii laste kui täiskasvanute seas. Sellele saagale kirjutas Lœvenbruck järje „Gallica“, mis ta imedemaailma veelgi rikastab.

Väljaandja: kirjastus Pegasus. Tõlkija: Meelis Mäesepp.

Arvustused BAASis

15-12-2008

Lisas: Iris Jeletski