Skismaatriks +

Sksimaatriksi esikaas Sarjas “Sündmuste horisont” on ilmunud kolmas raamat ja see on Bruce Sterlingi Schismatrix, eesti keeles Skismaatriks.

Kuna sõnad või täpsemalt kontseptsioonid, millest see sõna koosneb, on sellisel kujul õnneks ka eesti keeles olemas, oli kohane pealkiri selliselt ümber panna. Täpsemalt veel on pealkirjale lisatud + (pluss) ja seda sellepärast, et samade kaante vahele on koondatud ka autori sama maailma jagavad lühemad tekstid. Nood viimased on üsna eripalgelised ja lisavad tollele niigi nauditavale maailmale üsna huvitavaid tahke. Jutud ise muide on ilmunud 80-ndate alguses enne põhiteost, moodustavad kokkuvõttes umbes kolmandiku-neljandiku raamatu mahust ja tänasel kujul on autor kogu kokku pannud kümmekond aastat tagasi. Raamatu lõpus on ka Raul Sulbi ülevaade autorist.

Põhiteos paigutub umbkaudu järgmise sajandi lõppu, mil Maast on saanud unustatud kolgas ja Päikesesüsteemis võitlevad tehnikale panustavad mehhanistid ja end geneetiliselt muutvad vormijad. Erinevaid nägemusi, suhtumisi ja kultuure on nii palju, et mõistet inimkond kasutatakse selle seltskonna puhul vaid parema puudumisel. Selles äärmiselt kirjus, võõrapärases ja üsna julmas maailmas võitleb oma elu eest Abelard Malcolm Tyler Lindsay, pagendusse saadetud diplomaat, näitleja, piraat, õpetaja ja prohvet. Raamatus on oma koht ka kõikvõimalikel võõrrassidel, millest — eriti lisalugudes — on mõned hinnatavalt õõvastavaks kirjutatud.

Raamatu tagakaanel on veel ka tutvustav lõik, mis pisut lühendatuna on võetud jutustusest “Kakskümmend meeldetuletust” ja valitud sai see muidugi sellepärast, et nii mõnedki tolle maailma olemuslikud veidrused on seal kontsentreeritud kujul olemas:

Nikolai vaatas otsa vanamoodsate silmadega tüdrukule. „Turvaülem andis mulle sinu kriminaaltoimiku,” ütles ta. „Autorikaitse rikkumine, organiseeritud väljapressimine, vandenõu kaubanduse halvamiseks. Kui vana sa oled?”
„Nelikümmend neli,” ütles tüdruk. „Kui vana sina oled?”
„Umbes sada kümme. Pean failidest järele vaatama.” Miski tüdruku välimuses häiris teda. „Kust sa need antiiksed silmad said?”
„Need olid minu ema omad. Pärisin need. Kuid sa oled vormija, muidugi. Sa ei tea, mis ema on.”
„Otse vastupidi,” ütles Nikolai. „Ma usun, et tundsin sinu ema. Olime abielus. Pärast tema surma lasin su kloonida. Ilmselt olen seega sinu… olen selle termini unustanud.”
„Isa.”
„Kõlab õigesti. Ilmselgelt oled pärinud tema ärivaistu.” Ta vaatas tüdruku toimiku üle. „Kas soovid oma kuritegude loendisse ka bigaamia lisada?”

14-12-2008

Lisas: Ats

Rubriigid: Uudised | Skismaatriks + kommenteerimine on välja lülitatud

Võrumaa jutud

Eesti kirjandusklassiku Juhan Jaigi (1899–1948) esmakordselt aastatel 1924–33 ilmunud ning nüüd ühiste kaante vahele koondatud jutustused viivad lugeja mitte ainult Võrumaa paksude metsade vahele, ehedasse tsaariaegsesse külamiljöösse, vaid ka Vene-Türgi ning Liivi sõtta ning isegi Rootsimaa randa Sigtuna alla.

Realistlikult töisele talude argimiljööle on Jaik loonud otsekui vastukaaluks oma fantastilise maailma tontide, kuradite ja vanapaganatega. Säilitatud on novellide esmatrükkide arhailine ning Lõuna-Eesti murrete poolt mõjutatud keelepruuk.

Raamatu avaldas kirjastus Canopus ning see peaks olema siis «Võrumaa jutud I» (1924) ja «Võrumaa jutud II» (1933) ühtede kaante vahele panduna.

Raamatu kaanepildi ja illustratsioonide autoriks on Eduard Wiiralt.

12-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Rubriigid: Uudised | Võrumaa jutud kommenteerimine on välja lülitatud

Kaks kantsi

Kirjastus Tiritamm avaldas J. R. R. Tolkieni triloogia «Sõrmuste isand» teise romaani «Kaks kantsi» uusredaktsiooni.

Tõlkis Ene Aru, toimetasid Tiina Laats ja Sash Uusjärv.

Vennaskondlaste retk jätkub, kuigi erinevaid radu pidi. Aragorn, Legolas ja Gimli satuvad Rohani kuningriiki, kuningas Theoden juurde, kes on langenud Sarumani mõju alla. Frodo ja Sam märkavad, et neid jälitab salapärane Gollum-Guglunk, kes ihkab Sõrmust tagasi enda kätte. Merry ja Pippin aga, olles pääsenud vangistajate küüsist, leiavad endale ootamatu liitlase. Ükski vennaskonna liikmetest pole unustanud oma ülesannet: hävitada Sõrmus, maksku mis maksab. Toimuvad Suure Sõrmuse Sõja esimesed lahingud. «Sõrmuse vennaskonna» hiiliv õud pöördub «Kahes kantsis» avalikuks vastasseisuks Musta Isanda pooldajate ja vastaste vahel. Kõik seisab ikka veel noateral.

Romaan Ulmekirjanduse BAASis

12-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Rubriigid: Uudised | Kaks kantsi kommenteerimine on välja lülitatud

Kullisilm

Kirjastus Tänapäev on avaldanud sarjas «Punane raamat» Kurt Vonneguti romaani «Kullisilm» (Dead-Eye Dick; 1982).

«Kullisilm» on Vonneguti naljakas, ehmatavalt satiiriline pilguheit surmale ja süütusele. Keset eht-vonnegutlikku õudustekeerist – topeltmõrv, surmav kiirgusdoos, pea maha raiumine, terve linna hävitamine neutronpommi abil – viib Rudy Waltz ehk Kullisilm meid hullumeelsele lunastuse ja õnne otsimisretkele. See on kuritöö ja karistuse lugu, mis paneb meid uuesti mõtlema, millesse me usume… ja kes enda arvates oleme.

Tõlkis Tiina Randus.

Romaan Ulmekirjanduse BAASis

12-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Rubriigid: Uudised | Kullisilm kommenteerimine on välja lülitatud

Noorkuu

Bella Swani jaoks on üks asi tähtsam kui elu: Edward Cullen. Aga armastus vampiiri vastu on palju ohtlikum, kui Bella oleks iial osanud arvata. Edward päästis Bella juba ühe õela vampiiri küüsist, aga nüüd, mil nende kõiketrotsiv suhe paneb kaalule kõik, mis on neile vähegi kallis, mõistavad nad, et mured pole kaugeltki lõppenud…

Kirjastus Pegasus avaldas Stephenie Meyeri romaani «Noorkuu» (New Moon; 2006), mis on järjeks tänavu eesti keeles ilmunud romaanile «Videvik» (Twilight; 2005).

Kirjastus iseloomustab romaani «Noorkuu» kui kirglikku, haaravat ja liigutavat, kus põimuvad romantika ja põnevus vastupandamatult ja lugu võtab tõeliselt üleloomuliku pöörde.

Romaani tõlkis Marge Paal

Wikipedia: Stephenie Meyer

The Official Website of Stephenie Meyer

12-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Rubriigid: Uudised | Noorkuu kommenteerimine on välja lülitatud

Leo Kunnase «Gort Ashryni» esitlus

Reedel, 12. detsembril, algusega kell 16.00 toimub Viru Keskuse 4. korruse Rahva Raamatu poes Leo Kunnase ulmeromaani «Gort Ashryn» esimese osa «Enne viimast sõda» esitlus.

«Gort Ashryn» on lugu kapten Anton Irv VIII, meie Vabadussõja kangelase kaheksanda kloonitud teisiku kasvamisest inimese ja sõdurina ligi tuhat aastat pärast meie aega.

Kui keskaja inimene saaks heita pilgu tänapäeva maailma, siis küllap tunduksid talle mõnedki asjad tuttavlikud, peaaegu kodused, teised jälle hämmastavalt võõrad. «Gort Ashryni» ajaarvestuse järgi elame meie, selle raamatu lugejad, keskajas. Satume maailma, kus kümnete ulmekirjanike sadade teoste peamotiividena esinevad avastused-leiutised on kõigest tarbeesemed. Kuid kõik see, nagu ka tulevikusõda, on vaid loo taust. Tähtis on inimene, tema valikud ja otsused.

«Gort Ashryn» ei ole oma sisult ainult ulmepõnevik ega ulmesõjapõnevik. Autor on hoolika detailsusega loonud terve maailma, mis ei ole ei utoopiline ega antiutoopiline ning milles on palju head, aga ka halba, nagu meie tänapäevagi ühiskonnas. Nii nagu Leo Kunnase realistlikes teostes, on ka siin palju eri kihistusi, millest iga lugeja leiab endale midagi südamelähedast.

Lugu ei lõpe selle raamatuga. «Gort Ashryni» triloogia ja Anton Irv VIII saaga alles algab.

10-12-2008

Lisas: Jüri Kallas

Rubriigid: Uudised | Leo Kunnase «Gort Ashryni» esitlus kommenteerimine on välja lülitatud

Kivisüda

Kirjastuselt Koolibri on ilmunud Charlie Fletcheri “Kivisüda”. Tegu on triloogia esimese raamatuga.

Kui George murrab juhuslikult väikese kivist draakoni pea, äratab ta ellu muistse väe. Teda hakkab jälitama aastasadu liikumatult seisnud raevukas tiibsisalik. Ja see on alles algus…

Selles eepilises seiklusloos elustuvad Londoni linna kujud ja mälestussambad ja algab ürgne võitlus hea ja kurja vahel. Lugedes tunnustatud inglise kirjaniku kuulsat ja omapärast fantaasiaraamatut, ei tundu Londoni linna tänavad enam kunagi endised.

Triloogia järgmised raamatud: Raudkäsi. Hõbekeel.

04-12-2008

Lisas: Iris Jeletski

Rubriigid: Uudised | Kivisüda kommenteerimine on välja lülitatud

Kunagine ja tulevane kuningas

Kirjastuselt Varrak on ilmunud T. H. White’i romaan “Kunagine ja tulevane kuningas” Krista Kaera tõlkes.

Tegu on romaaniga, mis põhineb Kuningas Arthuri legendil ja Thomas Malory selleteemalisel raamatul “Morte d’Arthur”.

White on ise öelnud, et ta on püüdnud leida oma raamatus antidooti sõjale. Jõu ja õiguse küsimus, inimese püüdlused midagi paremaks muuta ja õiglast ühiskonda luua – see kõik on tema raamatus olemas, aga olemas on ka algsetest Arthuri legendidest tuttavad teemad ja tegelased, Lanceloti ja Gueneveri armastus, Graali otsingud, Otsiloom ja rüütlite retklemised.

Raamat on kahtlemata T. H. White’i elutöö ning kuigi seda liigitatakse sageli fantaasiakirjanduse alla, ületab see kindlasti ühe kindla žanri piirid. Ega muidu ei oleks sellest Inglismaal juba ligi kümme trükki tehtud.

“Kunagine ja tulevane kuningas” BAASis

04-12-2008

Lisas: Iris Jeletski

Rubriigid: Uudised | Kunagine ja tulevane kuningas kommenteerimine on välja lülitatud

Tuule nimi

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Patrick Rothfussi “Tuule nimi” Juhan Habichti tõlkes.

Patrick Rothfussi “Tuule nimi” on viimaste aastate tugevaim debüüt fantaasiakirjanduses. Põhjalikkus, millega autor on üles ehitanud maailma, milles romaani sündmused aset leiavad, on võrreldav vaid Tolkieni Keskmaaga.

Esimeses raamatus saame teada, et see on maailm, kus kunagi on midagi juhtunud, ja tutvume peategelasega, kellega on juhtunud. Aga ta ei istu oma töö teinud kangelase kombel väärikalt troonil, vaid on peitunud tagasihoidliku kõrtsmiku rolli kusagil maailma ääres. Tema kohta liiguvad legendid ja tema ellu on sekkunud olevused, keda peeti vaid legendidesse kuuluvateks. Ta oli õnnelik ja õpihimuline poiss, kes rändas ringi koos vanemate näitetrupiga. Kui ta kaotas ainsa hetkega kõik oma lähedased, ei saanud ta enam olla õnnelik. Üleloomulike vaenlaste võitmiseks tahtis ta käsutada tuult, ning seda sai ta õppida vaid ülikoolis. Selle harvanähtavalt hästi jutustatud loo esimeses osas ta ülikooli jõuabki.

“Tuule nimi” BAASis

04-12-2008

Lisas: Iris Jeletski

Rubriigid: Uudised | Tuule nimi kommenteerimine on välja lülitatud

Illuminatus!: Silm püramiidis

Kirjastuskeskus on asunud avaldama klassikalist ulmeliste vandenõuromaanide triloogiat “Illuminatus!”. Sarja esimese andena ilmub “Silm püramiidis”.

Vasakpoolse ajakirja toimetuses on plahvatanud pomm. Mõned inimesed on kadunud. Ülejäänud maailm kõõlub tuumakatastroofi veerel. Kõige taustal tegutseb suurem ja tumedam jõud, mis on aegade algusest inimühiskonna käekäiku suunanud — miski, mis nimetab end illuminaatide salaühinguks ja on aastasadu juhtinud ülemaailmset Vandenõud, millele kõik ülejäänud vandenõud on vaid kulissiks.

Seks, uimastid, rokkmuusika, mässumeel, valgustumine, varivalitsused, jumalannakultus, kvantfüüsika, Chicago gangsterid ja anarhistid, California hipid, Atlantis, president Kennedy atentaat, tehisintellekt, H. P. Lovecraft, vabamüürlased, Bugs Bunny, kollane allveelaev, mõistuslikud delfiinid, templirüütlid, Timothy Leary, UFOd, tuumasõja oht, psühhedeelsed initsiatsioonid — röögatu pundar mitmemõõtmelises “homme-täna-eile-maailmas” lahti keerduvaid süžeeliine lõimub ulmeliseks põnevikuks, legendaarseks põrandaaluseks kultusromaaniks: suureks ja sõgedaks, kütkestavaks ja kummastavaks, mõnikord hirmutavaks, mõnikord hirnutavaks, nagu elu ise.

Satiiriliseks ulmekriminulliks maskeeritud kontrakultuurilise revolutsiooni manifesti “Illuminatus!” kirjutasid aastail 1969–1971 kahasse Robert Shea ja Robert Anton Wilson, kes ajakirja “Playboy” juures töötades said innustust kõikvõimalikke vandenõusid “paljastavatest” lugejakirjadest. Lisaks mõlema kirjaniku karjäärile, millest tähelepanuväärsemaks ja viljakamaks osutus küll Wilsoni oma, puhus neli aastat hiljem ilmunud “Illuminatus!” tuule tiibadesse uutele suundadele ühiskondlikus ja religioosses mõtlemises, kirjanduses ja muusikas; ilma selleta poleks “Da Vinci koodi” ega telesarja “X-files”.

Inglise keelest tõlkis Mart Kalvet, toimetas Margit Raias, kaane kujundas Piret Räni.

Põgusa tutvustuse (PDF esimese 33 lk-ga) leiab aadressilt: http://www.kirjastuskeskus.ee/illuminatus/

“Silm püramiidis” BAASis

02-12-2008

Lisas: Dark Patrick

Rubriigid: Uudised | Illuminatus!: Silm püramiidis kommenteerimine on välja lülitatud

Tiivad

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Terry Pratchetti “Tiivad” Allan Eichenbaumi tõlkes. Tegu on triloogia “Bromeliaad ehk õielt õiele” III osaga.

Noomide triloogia viimane raamat, kus selgub, kas noomide saatuseks on igavesti inimeste eest põgeneda ja end varjata, või ootavad neid hoopis uhkemad ja suuremad seiklused.

Masklin ei tea midagi karjääris toimuvatest sündmustest, sest tema, Angelo ja Gurder suundusid lennujaama, et katsuda kuidagi pojapoeg, 39 üles leida. Et Asi oli rääkinud Masklinile laevast, mis ootas ikka veel noome kusagil tähtede vahel, siis lootis Masklin, et neil õnnestub kuidagi sellega ühendust võtta. Muidugi oli see hullumeelsus ja muidugi oli see võimatu, aga nad ei saanud enam taganeda. Nad pidid pääsema Floriidiasse, kus hakati satelliiti üles laskma. Nii lipsasidki nad Concorde´i pardale ja järjekordne suur seiklus oli alanud.

22-11-2008

Lisas: Iris Jeletski

Rubriigid: Uudised | Tiivad kommenteerimine on välja lülitatud

Kaevajad

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Terry Pratchetti “Kaevajad” Allan Eichenbaumi tõlkes. Tegu on triloogia “Bromeliaad ehk õielt õiele” II osaga.

Alguses…
… lõi Arnold Co (as 1905) Kaubamaja. Vähemalt uskusid nii tuhanded noomid, kes olid paljude põlvkondade kestel elanud Kaubamajas, millest oli saanud nende maailm. Maailm, millel on katus ja seinad. Kuid ühel päeval tulid Kaubamajja veoautoga viimased noomid, kes olid välja elama jäänud. Nemad teadsid väga hästi, mis on tuul ja vihm. Just sellepärast üritasidki nad nende eest pääseda.

Uustulnukatel oli kaasas Asi. Keegi ei mõistnud täpselt, mis asi Asi on. Ta ise ütles, et on mõtlev masin ja et ta kuuleb, kuidas elekter räägib, ja muuhulgas rääkis elekter seda, et kolme nädala pärast lõhutakse Kaubamaja maha. Pärast mitmeid katsumusi õnnestus noomidel viimaks lahkuda. Nad leidsid künka varju peidetud mahajäetud karjääri ja kolisid sealsetesse lagunenud hoonetesse sisse. Seejärel, nagu nad teadsid, pidi kõik hästi minema. Neid ootas, nagu nad kuulnud olid, uus ja helge koidik.

Muidugi polnud suurem osa noomidest koidikut näinud, olgu see siis helge või mitte, aga kui nad oleksid olnud seda näinud, siis oleksid nad teadnud, et uutele ja helgetele koidikutele järgnevad pahatihti pilvised päevad. Kohatiste paduvihmadega…

02-11-2008

Lisas: Iris Jeletski

Rubriigid: Uudised | Kaevajad kommenteerimine on välja lülitatud

Kuningas Kull ja Bran Mak Morn

Kirjastuselt Fantaasia on ilmunud Robert E. Howardi “Kuningas Kull ja Bran Mak Morn”.

Barbar Conani lugude autoril on veel kaks vähemalt sama kuulsat tegelast – Valuusia kuningas Kull ja piktide kuningas Bran Mak Morn, kes hoolimata erinevatel aegadel elamisest ühes loos ka nõidade abil kokku saavad.

26-10-2008

Lisas: Iris Jeletski

Rubriigid: Uudised | Kuningas Kull ja Bran Mak Morn kommenteerimine on välja lülitatud

Udu

Kirjastuselt Fantaasia on ilmunud Stephen Kingi romaan “Udu” Silver Sära tõlkes. Teine raamat sarjast “Sündmuste horisont”.

Stiilipuhas õudukas, mille alusel on aastal 2007 ka film tehtud. Niisiis laskub hommikul pärast tugevat tormi Long Lake´i järvele Maine´is, USAs ebaloomulikult tihe udu, mida pärastpoole taibatakse seostada ülisalajase sõjaväeobjektiga. Õige peatselt selgub, et udus luuravad pisut näljasevõitu elukad, keda ei tohiks küll olla mujal kui halbades unenägudes…

18-10-2008

Lisas: Iris Jeletski

Rubriigid: Uudised | Udu kommenteerimine on välja lülitatud

Autojuhid

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Terry Pratchetti raamat “Autojuhid” Allan Eichenbaumi tõlkes.

Väike grupp noome elab põllul urus ning nende arv kahaneb kiiresti, sest röövloomad ja linnud peavad neid kergeks saagiks. Neil endal on aina raskem toitu leida, sest noori nende seas on üha vähem.Ainus noor noom Masklin otsustab viimases hädas viia kõik noomid ühele läheduses kohviku ees peatuvale veoautole ning alles siis vaadata, mis edasi saab.

Auto viib nad suurde kaubamajja, kus nende suureks jahmatuseks elab arvukas noomide kogukond. Kaubamaja noomid ei usu, et väljas üldse midagi olemas on. Nad on ennast väga mõnusalt sisse seadnud ning mõned noomid on isegi lugema õppinud. Olukord muutub aga järsult, kui selgub, et kaubamaja kavatsetakse lammutada. See tähendab, et midagi tuleb ette võtta.

Tegu on Pratchettile omase südamliku ja armsa raamatuga, mille lugejaskonda ei saa kuidagi ealiselt määratleda.

16-10-2008

Lisas: Iris Jeletski

Rubriigid: Uudised | Autojuhid kommenteerimine on välja lülitatud