Nõidsõdalane
«Nõidsõdalase» fantaasiaseiklus algab tulevikus, mitte veel väga palju muutunud maailmas. Peategelane Omela kaotab oma töö päästeteenistuses, sest tema tööd on hakanud takistama olevused, kes tegelikult peaksid kõige elava eest hoolt kandma. Ta kavatseb aja maha võtta, et iseendas selgusele jõuda ja välja mõelda, mida oma eluga edasi teha.
Teejuht Benquisti abiga korjab ta kild killu haaval kokku kõik, mida tal on vaja teada, et alustada oma elu suurimat päästemissiooni. Seekord vajab päästmist terve maailm. Silmitsi tuleb seista aga mitte ainult kurjuse jõududega, vaid ka oma isikliku, tuhandeid aastaid üle elanud armastuslooga.
Kirjastus Lorelander on avaldanud 400-leheküljelise fantaasiaromaani “Nõidsõdalane”, autoriks debütant Kätlin Koit.
Kunstnikust autor on ühtlasi ka raamatu kujundaja.
27-04-2011
Lisas: Silver Sära
Puhkusereisil Egiptusesse leiavad ärimees Thor ja filoloog Lee iidvana üriku, mis salapärasel viisil seob muistse Põhjala ja Muinas-Egiptuse salateadmisi. Ometi pole nad ainsad, kes soovivad mõistatust lahendada. Algab pöörane kihutamine läbi erinevate riikide ja müstiliste paikade. Kui mängu sekkub ohtlik salaorganisatsioon, saab selgeks, et iga tehtav valik võib mõjutada mitte ainult nende elu, vaid lausa maailma ajalugu. 
Tunnustatud astrofüüsik ja kosmoloog Stephen Hawking kirjeldab käesolevas raamatus põnevaid kosmoseretki, ühendades need teaduslike faktidega ja viimaste avastustega Universumi ja planeetide kohta ning pakkudes lisaks värvilisi fotosid reaalsest kosmosest. Kõige põnevamad on aga seiklused uusimate teaduslike ideede keerises. Autor laseb raamatu tegelase varasema teadusliku käsitluse kohaselt tagasipöördumatusse musta auku langeda, kuid toob ta sealt ikkagi välja. Selleks kasutab ta enda ideed mustade aukude “auramisest”, mis astrofüüsikas on tuntud Hawkingi kiirgusena. 
Lena Duchannes on hoopis teistsugune kui kõik, keda Gatlini väikelinnas eales nähtud, ja ta näeb kõvasti vaeva, et varjata oma võimeid ning needust, mis on tema suguvõsa kummitanud juba mitu põlve.
Zoey Redbird on kuueteistkümneaastane tüdruk, kelle vampiiride jäljekütt ühel harilikul koolipäeval ära Märgib. Ta peab jätma oma senise elu seljataha ja minema Öö Koja kooli, kus temast saab täiskasvanud vampiir. Aga seda vaid juhul, kui ta suudab läbi teha Muutuse. Peagi selgub, et Zoey ei ole tavaline vampiiriõpilane. Ta on jumalanna Nyxi väljavalitu, kel on haruldane võime kutsuda välja kõik viis elementi: õhk, maa, tuli, vesi ja hing. Kui Zoey saab teada, et Öö Koja eliitrühma Pimeduse Tütarde juht kuritarvitab jumalannalt saadud andi ja oma positsiooni, peab ta otsustama, kas julgeb astuda vastu enda saatusele. Õnneks on tal uued sõbrad, kes teda hätta ei jäta. 
Kirjastuselt Varrak on F-sarjas ilmunud Aleksei Pehhovi „Varjus hiilija“, esimene osa „Siala kroonikate“ triloogiast. Tõlkinud Veronika Einberg.
Septimus Heap, seitsmenda poja seitsmes poeg, kaob oma sünniööl, kui ämmaemand on ta surnuks tunnistanud. Selsamal ööl leiab Septimuse isa Silas Heap koduteel lumest tekki mähitud lapse – kannikesekarva silmadega vastsündinud tüdrukukese. Ja selsamal lumisel ööl saab Marcia Overstrand ebatavaliseks võluriks. 
Püha Vladimiri Vampiiride Akadeemia pole tavaline internaatkool. See on salajane koht, kus vampiiridele õpetatakse võlukunsti ja teismelistele poolinimestele – vampiiride kaitsmist.
Kirjastuselt Fantaasia ilmus 21. raamat sarjast Sündmuste horisont: Kirill Jeskovi “Viimane sõrmusekandja”. Tõlkis Tatjana Peetersoo. 
“Falkenbergi leegion” on legendaarne raamat militaarulme vallas. Maa elanikkond on koloniseerinud hulga planeete, kus kohalikud põllupidajad või kaevurid võitlevad Maalt väljasaadetud sunnitöölistega või sunniviisiliste kolonistidega. Nad ootavad abi Maa Kosmoselaevastikult, nood on aga niihästi raha kui poliitilise olukorra tõttu peaaegu käsist ja jalust seotud. John Christian Falkenberg on sõjaline geenius, kes kasutab võitluses sageli ebatavalisi vahendeid ja suurel hulgal kavalust. Kuigi esmapilgul on teos sõdureist ja sõjast, on peamiseks siin ikka inimesed ise, kes kipuvad ka kaugetes maailmades iseendaks jääma ja samu rumalusi tegema.
“Maalingutega mees” on esimene osa uuest Peter V. Bretti fantaasiasarjast “Deemonite triloogia”. Selle tegevus toimub maailmas, kus inimesed peavad öö saabudes varju otsima majadest, mida kaitsevad loitsumärgid, sest pimeduses tulevad välja maa-alused, deemonid, kes rebivad tükkideks kõik, kes neile ette satuvad.
Müüriküla seisab täna, nagu ta on seisnud juba kuussada aastat, kõrgel graniidist kaljul, mida ümbritseb väike metsane maalapp. Idas, vahetult Müüriküla külje all, on kõrge hall kivisein, mille järgi linnake oma nimegi saanud. See vana müür on laotud tahutud hallidest graniidikamakatest, ning see saab alguse metsast ja tema teine ots kaob jälle metsa. Müüris on ainult üks ava… 
Will Laurence on sõjalaeva kapten hetkeni, kui tema silme all koorub lahingus sõjasaagiks võetud munast lohe Temeraire, kes pole nõus oma juhina tunnistama kedagi teist peale Willi. Korraga on Laurence’i maailm pea peale pööratud ja teda vaevab tohutul hulgal küsimusi… 
Grace on aastaid vaadanud oma maja taga metsas elavaid hunte. Üks kollaste silmadega hunt vaatab alati vastu. Ta tundub Grace’ile väga tuttav, aga tüdruk ei taipa, miks.
Tõlkija ja ajakirja «Algernon» toimetaja Juhan Habicht kirjutas: «Käesolevaga tuleks joon alla tõmmata Jeff Carlsoni lugude tõlkimise võistlusele. See ei äratanud võimalikes uutes tõlkijates liiga laialdast huvi, aga ei jäänud ka päris tähelepanuta. Ning samas on ehk isegi hea, et sedapuhku jäid kõrvale need profid, kes alguses tingimuste järele pärisid – nii jäid sõelale seni tõlkijatena tundmatud nimed.» 
