Ulme.ee

Ilmus Öö Koja kolmas raamat.

Öö Kojas tegutsevad tumedad jõud ning vastmärgitud vampiiri Zoey Redbirdi seiklused koolis võtavad salapärase pöörde. Sõpradest saavad vaenlased ja, kummaline küll, vihavaenlastest sõbrad. Nõnda algab sarja kaasahaarav kolmas osa, kus Zoey pannakse proovile nagu ei kunagi varem. Tema parim sõber Stevie Rae on ebasurnud ja pingutab, et säilitada endas inimlikkust. Zoeyl pole aimugi, kuidas teda aidata, aga ta teab, et tema ja Stevie Rae avastusi tuleb Öö Kojas varjata kõigi eest, sest usaldada ei saa enam kedagi. Tagatipuks leiab Zoey end ootamatust olukorrast kolme poiss-sõbraga. Kui tuua mängu veel verejanu, võib tagajärjeks olla katastroof. Ja nagu sellest poleks veel küllalt, hakkavad surema vampiirid. Päriselt surema. Ent nagu Zoey sageli avastab: asjad on harva nõnda, kui pealtnäha paistab…

P.C. ja Kristin Casti romaani on tõlkinud eesti keelde Kairi Raabe.
Raamat maksab poodides umbes 18 eurot.

07-12-2012

Lisas: Silver Sära

Ilmus Kristjan Looritsa debüütromaan “Literistid ehk Patrik Laurise kummaline elu”

Helsingis antropoloogiat tudeeriv eestlane Patrik hakkab kirjutama artiklit palju tähelepanu pälvivast literistlikust liikumisest, segust new age´i jüngritest ja vältimatut intellektuaalset maailmalõppu kuulutavast ususektist. Uurimisobjektiga lähemalt tutvudes läheb lugu aga märksa segasemaks, isegi unenäolisemaks. Nimelt selgub, et see, mida me peame tegelikkuseks, on vaid mingisuguse kirjandusteose süžee ja me kõik oleme vaid tegelaskujud kellegi fantaasiamängus.

Kristjan Looritsa debüütromaan käsitleb meelelahutusliku põneviku stiilis mõningaid kaasaegse vaimufilosoofia ja analüütilise metafüüsika teemasid.

246 lehekülge, kirjastus Tänapäev. Raamat maksab poodides umbes 17 eurot.

03-12-2012

Lisas: Silver Sära

Ilmus “Jää ja Tule laulu” järjekordne raamat, “Vareste pidusöögi” esimene osa.

Seitse Kuningriiki on jätkuvalt segaduste haardes. Suur sõda on küll vaibunud, kuid rahust on asi kaugel. Asevalitsejaks saanud kuninganna Cersei punub intriige oma võimu kindlustamiseks, samal ajal aga küpseb Dorne’is vandenõu, mille sihiks on tõsta Raudtroonile tema tütar Myrcella. Raudsaarlased kogunevad kärajatele, et valida hukkunud Baloni asemel endale uus kuningas või – esimest korda läbi aegade – kuninganna. Brienne otsib Jaime ülesandel mööda rahutut maad taga Sansat, kes aga varjab ennast Kotkapesas võõra nime all koos Pisinäpuga, keda Oru ülikud valmistuvad võimult kukutama. Sansa õde Arya on aga jõudnud Braavosesse ja leidnud seal varjupaiga Surma Kojas, korrates endiselt oma kättemaksupalvet ja lisades sellele lõppu valar morghulis…

440-leheküljelise romaani on tõlkinud Mario Kivistik. Raamat maksab poodides umbes 18 eurot.

27-11-2012

Lisas: Silver Sära

Ilmus Stephen Kingi jutukogu.

STEPHEN KING, kes on kirjutanud üle viiekümne raamatu, kümneid New York Timesi edetabelite menukeid ja hulga unustamatuid filmistsenaariume, toob meieni uue lummava lühijuttude kogumiku – esimese pärast eelmist kogumikku „Kõik on mõeldav”, mis ilmus juba kümme aastat tagasi. Kogumiku „Parimad Ameerika lühijutud 2007” külalistoimetajana luges King rohkem kui aasta jooksul sadu novelle ning tema taastärganud kirg selle žanri vastu avaldub raamatu „Pärast päikeseloojangut” igal leheküljel.

Kes veel peale Stephen Kingi muudaks välikäimla ligaseks sünnituskanaliks või maanteeäärse kantribaari igavese armastuse asupaigaks? Nördinud raamatumüügimees võtab peale tumma hääletaja, teadmata, et vaikne mees kõrvalistmel kuuleb paremini kui vaja. Velotrenažööri treeningrežiim, mida alustati kolesteroolitaseme vähendamiseks, võib viia sõitja esmalt vaimustavale, seejärel aga õõvastavale teekonnale. „Kakukesetüdruk”, mille tegevus toimub Florida eraldatud korallsaarel, on kaasahaarav lugu noorest naisest, kes on sama kaitsetu ja leidlik nagu Audrey Hepburni tegelaskuju raamatus „Oota pimedani”. Loos „Ayana” teeb pime tüdruk suudluse ja käepuudutusega imet. Kingi jaoks on piir elavate ja surnute vahel tihtilugu hägune ning meie reaalsust koos hoidvad õmblused võivad igal hetkel rebeneda. Jutukogu üks pikimaid lugusid on „N.”, kus psühhiaatri patsiendi mõistuspäratu mõtlemine võib tekitada Maine’i maakohas maailma hukutava ohu… või ennetada maailma hukku.

„Pärast päikeseloojangut” on raamat ajast – olgu see loojang või hämarik –, mil inimsuhted võtavad ebatavalisi pöördeid; mil mitte miski ei ole päris nii, nagu silmale näib; mil kujutlusvõime sirutub pimeduseks sulanduvate varjude poole ja hirmutab lugejast kogu päevavalguse välja. See on Stephen Kingi ideaalaeg.

Kogumiku on tõlkinud Tanel Veske. 428-leheküljeline raamat maksab poodides 20 euro ligi.

26-11-2012

Lisas: Silver Sära

Lõbus kogumik noortele.

Kardad, et lõpuõhtul sind hammustatakse? Kogumikus „Põrgulikud lõpuõhtud“ näitavad menukad noorteromaanide autorid, teiste seas Stephenie Meyer („Videvik“) ja Meg Cabot („Printsessi päevikud“) lõpuõhtut hoopis uuest, paranormaalselt halvast küljest. Need viis lugu, kus seiklevad vampiiri järglased ja deemonitega võitlevad inglid, on tõeliselt lõbusad. Pole vaja rentida limusiini ega korsetti – lõpuõhtu peab lihtsalt olema põrgulikult seksikas ja hirmsalt lõbus.

Kogumiku on tõlkinud Marge Paal ja Kairi Raabe, väljaandjaks kirjastus Pegasus.
250-leheküljeline raamat maksab poodides umbes 18 eurot.

19-11-2012

Lisas: Silver Sära

12. detsembrini on Tartu Linnaraamatukogu peamaja II korrusel raamatunäitus “Videviku lapsed”.

Näitus tutvustab vampiire ajaloos ja rahvaluules (nt W.Bartletti ja F. Idriceanu “Verelegendid. Vampiir ajaloos ja müüdis”), kirjanduses (J. W. Polidorist ja B. Stokerist D. Shani, J. L. Smithi, C. Harrise ja A. Lindqvistini, J. Ilvesest I. Harglani) ja kinolinal (“Nosferatust” “Videvikuni”).

15-11-2012

Lisas: Metsavana

Kopsakas fantaasiaromaan lastele.

Ilmus Riina Pauklini esikromaan “Suure lohe maa”.

Sisust:
Tuulte pere kolm venda otsustavad suvise koolivaheaja esimese päeva veeta onni ehitades. Hämmastuseks leiavad poisid õueväravast väljudes end hoopis kummaliselt planeedilt. Seal arvestavad inimesed aega tiirudes, ratsutavad dinosaurustel ja lendavad lohede turjal ning peavad rinda pistma mitmete ohtudega. 100 aasta eest oli sama aiaväravat kasutanud poiste vana-vana-vanaisa ja olematusse haihtunud. Kas ka nemad jäävad jäljetult kadunuks ega näe enam kunagi oma ema ja isa?

Nooremale ja keskmisele koolieale mõeldud põnevikus on autor suutnud põimida fantaasia ja pärimuskultuuri, ajaloo ja tänapäeva. Raamatut illustreerivad noore kunstniku Kaupo Sardise joonistused.

583- leheküljelise kõvakaanelise raamatu on välja andnud kirjastus Sinisukk ja see maksab poodides 23 euro ringis.

13-11-2012

Lisas: Silver Sära

Uus raamat Orpheuse Raamatukogu sarjast.

Briti ulme superstaari ja esifantasti Alastair Reynoldsi (1966) pea lühiromaani mõõtu jutustused «Suur Marsi müür» ning «Liustikuline» on avalöögiks kirjaniku tulevikuajaloole, kuhu kuulub tänaseks enam kui viie romaani ja kahe kogumiku jagu tekste. Esimesena eesti keeles sel kujul ühtede kaante vahel avaldatud tekstid on kronoloogiliselt tolle maailma esimesed lood.
Jutustuses «Suur Marsi müür» peab Reynoldsi tulevikuajaloos olulist rolli mängiv Nevil Clavain rahusobitajana lepitama kaks sõjajalal olevat fraktsiooni ning lendab selleks Marsile, mis on hiljutise kodusõja tõttu muudetud erinevat liiki targa sõjatehnika surmavalt ohtlikuks lahingutandriks, kus need masinad inimeste tahtest sõltumatult oma hävingutööd edasi teevad. Nagu klassikalises spiooniloos ikka, pole siingi miski nii, nagu paistab, ning ühegi tegelase motiivid sellised, nagu meile alguses esitatakse…
Jutustuses «Liustikuline» peab Clavain lahendama kummalise mõrvamüsteeriumi meie päikesesüsteemist kaugel asuval jääliustikest koosneval planeedil Diadeem, kuhu kunagi automaatrobotid on asutanud ameeriklaste koloonia.
Koloonia, mis avastamise hetkeks on hävinud. Koloonia, mis koosneb laipadest. Koloonia, mille asukad tunduvad olevat enne oma surma hulluks läinud…

104 lehekülje pikkuse kogumiku on tõlkinud Iris-Barbara Jeletski ja see maksab poodides umbes 16 eurot.

09-11-2012

Lisas: Silver Sära

Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Paolo Bacigalupi “Alkeemik”

Tänase Ameerika üks auhinnatumaid uusi ulmekirjanikke Paolo Bacigalupi (sündinud 1972) maalib oma 2010. aasta lühiromaanis «Alkeemik», mis jõudis ka Nebula auhinna finalistide hulka, värvika pildi pisut araabia muinasjutte meenutavast fantaasiamaailmast, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida, sest iga kord, kui keegi midagi nõiub, tekib maailma juurde ohtlikke ogataimi, mis on juba vallutanud suure osa Khaimi linna ümbrusest. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda; iga kord, kui seda tehakse, murrab aga ohtlik ja mürgine põldvääne ennast kuskil läbi tänavasillutise, levib naabri katusele ja vallutab niiviisi pikkamööda suuri impeeriumeid. Kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega.

Romaani minajutustaja, vaesunud alkeemik Jeoz, on juba aastaid otsinud oma kunstist, millega tegelemine ei ole keelatud, abi nõidusliku põldmarja vastu, kuni lõpuks leiutab mooduse ohtliku umbrohu hävitamiseks. Alkeemik peab suutma võita ogataime, et maailmas lubataks taas praktiseerida maagiat, sest vaid selle abil suudab ta päästa oma tütre Jiala tapvast kopsuhaigusest. Kas aga linnapea ja ainsana võlukunsti kasutada tohtiv meister Scacz tegelikult üldse tahavad saatanliku põldmarja hävitamist ja maagia taas ausse tõstmist…

tõlkinud Martin Kirotar.

06-11-2012

Lisas: Metsavana

Reedel, 9. novembril algusega kell 17 on Tartu Linnaraamatukogu IV korruse saalis elust, ulmest ja kirjutamisest rääkimas Siim Veskimees.

Veskimehega vestleb Veiko Belials.

Peale kirjandusõhtut saavad ulmehuvilised edasi liikuda Club80-se (endine Labürint, Vanemuise 21a keldrikorrusel) ning jätkata ulmealast vestlust mitteformaalses õhustikus.

05-11-2012

Lisas: Metsavana

Ilmus Lois McMaster Bujoldi “Relvavennad”

Pärast seda kui Dendarii palgasõdurid viisid läbi vangide põgenemise Dagoola IV-lt, suundub Miles koos võitluskaaslastega maale, et pääseda Cetaganda kättemaksust ja remontida lahingus kannatada saanud laeva. Ta läheb kohalikku Barrayari saatkonda, kus võtab ühendust üsnagi vaenuliku suhtumisega luureohvitseri Duv Galeniga. Selgub, et Galeni on pärit Komarrilt, kus Milesi isa kunagi ülestõusu maha surus.
Peagi selgub ka, et Milesil on raske olla samal planeedil ühekorraga admiral Naismith ja leitnant Vorkosigan. Kui peagi ilmneb terve vandenõu, tuleb Milesil järjekordselt päästa mitte ainult Barrayar, vaid ka mitme inimese elu.
Lois McMaster Bujoldi populaarses ulmesarjas on varem eesti keeles ilmunud „Cetaganda“ (Varrak 2012), „Lõputuse piirid“ (Varrak 2011), „Vori mäng“ (Varrak 2011) ja “Sõduri õpilane” (Varrak 2010). Ilmunud on ka sarja eellood „Au riismed“ (Varrak 2008) ning „Barrayar“ (Varrak 2009).

Romaani on tõlkinud Allan Eichenbaum ja see maksab poodides umbes 22 eurot.

02-11-2012

Lisas: Silver Sära

Kirjastuse Fantaasia “Sündmuste horisondi” sarjas ilmus Strugatskite “Hääbuv linn”.

Vendade Strugatskite “Hääbuv linn” on nende teoste absoluutne tipp, ilma milleta poleks nende looming täielik. See on universaalne totalitarismi kriitika, mis paigutub sotsiaalse absurdi poolest mõtteliselt samasse ritta „Inetute luikede“, „Ajastu ahistavate asjade“ ja „Teoga nõlvakul“. Romaani tegevus toimub kummalises linnas, mida ühelt poolt piirab kõrge sein ja teiselt lõputu kuristik, kuhu tuuakse kokku inimesi kõigist maa ajastutest.
Sügav ja filosoofiline teos tundub esmapilgul sünge ja masendava nägemusena inimese olemusest, kuid selle lõpust ei puudu siiski ka pisuke lootuskiir.

Romaani kandev teema – kuidas noore inimese maailmapilt sotsiaalsete olude survel kardinaalselt muutub, kuidas veendunud fanaatikust saab pidetu, ideoloogilises vaakumis ulpiv sihitu ja eesmärgita olend –, oli kirjutamise ajal nii terav, et käsikiri ootas avaldamiseks sobilikku aega kuusteist aastat.

Romaani on tõlkinud Veiko Belials.
352-leheküljeline raamat maksab poodides umbes 22 eurot.

02-11-2012

Lisas: Silver Sära

Ilmus Aivar Kivisivi hoiatusromaan.

Raamatut „Kolmas Vabadussõda“ võib klassifitseerida poliitiliseks trilleriks, mis räägib lähituleviku võimalikest poliitilistest arengutest Eestis, kus põhirolli mängib Venemaa kasvav ambitsioon saada jälle maailma juhtivaks jõuks.

Pärast pronksiööd sai autor aru, et pääseti üle noatera, sest suurem verevalamine jäi ära. Samas adus autor, et oht ei ole kadunud, järgmine kord aga on vastane oma vi…
gadest õppinud. Pärast Gruusia sõda ja Ukrainas meelepärase valitsuse paika saamist on just Balti riigid see koht, kus alustatakse järgmist etappi oma mõjuvõimu suurendamiseks. Eesti ei ole kindlasti peasihtmärk, vaid testpind NATO ja Euroopa Liidu ühtsuse kontrollimisel ja murendamisel.

Raamatus on esitatud fiktsioon arengutest minevikust tulevikku. Kirjutatu on küll verine, ehki kokkuvõttes positiivse lõpuga, mida paljud teised võimalikud stsenaariumid ei pruugi olla. Keerulised poliitilised arutelud vahelduvad tempokate ja dramaatiliste sündmustega, milles on armastust, vihkamist ja muid inimtundeid.

Kahe aasta jookul, kui autor otsis tulutult kirjastust ja raha raamatu väljaandmiseks, on mitmedki kirjeldatud fiktsiooni komponendid käivitunud. Viimased sisulised parandused on tehtud 2010 augustis.

Tegemist on hoiatusromaaniga, mis peaks avama inimeste silmi nägemaks varjatud protsesse ja ehk ka ära hoidma saatuslike sündmuste tegelikkuseks saamise.

Raamatus on 456 lehekülge ja selle on välja andnud osaühing Kivisivicum.
Pehmekaaneline köide maksab poodides 20 euro ligi.

29-10-2012

Lisas: Silver Sära

Ilmus Kristjan Sanderi jutukogu.

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriil miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast „inimest tänavalt“ fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber.

Kristjan Sander (snd 1977) on värvika stiiliga eesti ulmekirjanik, kelle loomingust leiab näiteid peaaegu kõigist fantastika alamžanridest tõsiteaduslikust ulmest õuduskirjanduseni. Sanderil on ilmunud lühiromaanid „Valguse nimel“ (2003) ja „13 talvist hetke“ (2008). Valikkogusse „Õhtu rannal“ on koondatud 7 lühemat või pikemat juttu 14 viimasest aastast. Kolm neist ilmuvad käesolevas väljaandes terviklike lõpetatud teostena esmakordselt.

162-leheküljelise kõvakaanelise raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.
Raamat maksab poodides umbes 15 eurot.

26-10-2012

Lisas: Silver Sära

Ilmus Ulis Guthi (s. 1964) autobiograafilise koega kriitiline ulmeromaan.

Ajaloolistel faktidel põhineva müstilis-filosoofilise romaani „Ärapööratud“ peategelased on pealtnäha tavaline mees ja tema pähe peitu pugenud Külaline oma kaaskonna ehk kuplialustega. Saabunud 1964. aastal pärast pikki vintsutusi Lääne-Saksamaalt Mühlenbarbekist Nõukogude Liidu poolt okupeeritud territooriumile, leiab Gauleiter Hinrich Lohse kehast pagenud vaimolend ulualuse ENSV väikelinnas Võrus – värskelt sündinud poisslapse peas. Jäänud järjekordse „ohvri“ sisemaailma pikemaks peatuma ja allutanud endale seal pesitseva veidravõitu seltskonna, aitab Külaline oma uuel peremehel Isandaks sirguda, muutes tema läbi ümberkaudsete triviaalset maailmapilti ning ajalookäsitlust. Kohati mihhailbulgakovlikult esitatud romaan kirjeldab siin ja kogu maailmas toimunud pöördelisi sündmusi ning nendevahelisi seoseid alates teise maailmasõja eelsest perioodist kuni tänapäevani, avades uue nurga alt ja taaskäivitades nii mõnegi ajaloo unustatud või seniteadmata diskursuse.

Romaani on välja andnud Grenader Grupp. Kõvakaaneline köide maksab poodides 13-14 eurot.

23-10-2012

Lisas: Silver Sära