Ulmeüritused

Õhtud eesti ulmega 2019/2020

13. septembril algab Tartu kirjanduse majas (Vanemuise 19) Eesti Ulmeühingu ürituste sari “Õhtud eesti ulmega”, mis leiab aset iga kuu teisel reedel algusega kell 19.00. Kestus umbes tund aega.
Ürituse lõppedes jätkub seltskondlik osa “Õlleministeeriumis”, kuhu, nagu alati,  on oodatud kõik ulmesõbrad.

13.09.2019 Maniakkide Tänava ja Joel Jansi romaan “Kosmose pikk vari”. Koos sellega tutvustatakse kirjastust Lummur ja sarja “Teaduse kaardivägi”. Autoritega vestleb Heinrich Weinberg
11.10.2019 Tõlkekogumik “Raevu päevad”. Kirjastus Fantaasia, koostaja Veiko Belials
08.11.2019 H.G.Wellsi mõju ulmekirjandusele. Raul Sulbi
13.12.2019 Kirjanike Liidu romaanivõistluse II koha romaan “Tondilatern”. Autor Joel Jans. Autoriga vestleb romaanivõistluse žürii liige Mairi Laurik.
10.01.2020 Originaalantoloogia «Isaac Asimov 100» (kirjastus Viiking). Isaac Asimovist ja tema mõjust ulmele räägivad koostaja Raul Sulbi ning autorid.
14.02.2020 Berit Sootak “Viimane hingelind”, Kirjastus Raudhammas, esitlus.
13.03.2020 Eesti Ulmeühing 25. Kurmo Konsa ettekanne ulmemaailmade loomisest. Sünnipäev. 14.03.2020 Ühingu aastakoosolek (liikmetele).
10.04.2020
08.05.2020
12.06.2020

 

Igakuised kokkusaamised

Toimuvad juba rohkem kui viisteist aastat aasta regulaarselt Tartus “Õlleministeeriumis” (endine Labürint) ja Tallinnas “Vintage Factorys” (endine Lost Continent). Tartu üritus toimub iga kalendrikuu teisel reedel ja Tallinna oma kolmandal reedel algusega kell 19.00.

Eesti ulme päev
18. septembril 1970. aastal kasutas Henn-Kaarel Hellat ajalehes Sirp ja Vasar oma artiklis „Ilukirjanduse põnevad provintsid“ esmakordselt sõna „ulme“ teadusliku fantastika tähenduses.
Kui 1971. aastal korraldati kultuuriajalehe Sirp ja Vasar eestvõttel uudissõnade võistlus, otsiti muuhulgas vastet ka lohisevale mõistele teaduslik fantastika, mille kaks tuntumat vastet toona olidki Hellati „ulme“ (küllap vastandina „olmele“) ja Andres Ehini „ruja“. Juurdus ulme, ruja aga meeldis Rannapile ja tähistab siiani hoopis üht legendaarsemat Eesti ansamblit.

Niisiis võib öelda, et žanr, mis oli küll ennegi olemas, defineeriti omakeelse nimetusega 18.09.1970 – see aga tähendab, et 2015. aastal võib tähistada sõna „ulme“ 45. sünnipäeva.

Nii toimuski Kirjanike Maja musta laega saalis (Tallinn, Harju tn 1) 16. septembril Eesti ulme päev, kus oli kohal ka ulme ristiisa Henn-Kaarel Hellat, kirjandusdoktor Jaak Tomberg pidas ettekande „Teadusulme ja representatsiooniline energia“, anti üle kätteandmata Stalkeri auhindu (muuhulgas teenete Stalkeri Mario Kivistikule). Nii Hellati kui Kivistiku käest võeti kipsjäljend järgmiste Stalkerite vormimiseks (Stalkeri auhind kujutab endast Mati Kuusingu tehtud autoritaiest – savist raamatut, mille sisse on otsekui sulanud peopesa jälg).

Lisa kommentaar