Ulmeüritused

Eesti ulme päev
8. septembril 1970. aastal kasutas Henn-Kaarel Hellat ajalehes Sirp ja Vasar oma artiklis „Ilukirjanduse põnevad provintsid“ esmakordselt sõna „ulme“ teadusliku fantastika tähenduses.
Kui 1971. aastal korraldati kultuuriajalehe Sirp ja Vasar eestvõttel uudissõnade võistlus, otsiti muuhulgas vastet ka lohisevale mõistele teaduslik fantastika, mille kaks tuntumat vastet toona olidki Hellati „ulme“ (küllap vastandina „olmele“) ja Andres Ehini „ruja“. Juurdus ulme, ruja aga meeldis Rannapile ja tähistab siiani hoopis üht legendaarsemat Eesti ansamblit.

Niisiis võib öelda, et žanr, mis oli küll ennegi olemas, defineeriti omakeelse nimetusega 18.09.1970 – see aga tähendab, et 2015. aastal võib tähistada sõna „ulme“ 45. sünnipäeva.

Nii toimuski Kirjanike Maja musta laega saalis (Tallinn, Harju tn 1) 16. septembril Eesti ulme päev, kus oli kohal ka ulme ristiisa Henn-Kaarel Hellat, kirjandusdoktor Jaak Tomberg pidas ettekande „Teadusulme ja representatsiooniline energia“, anti üle kätteandmata Stalkeri auhindu (muuhulgas teenete Stalkeri Mario Kivistikule). Nii Hellati kui Kivistiku käest võeti kipsjäljend järgmiste Stalkerite vormimiseks (Stalkeri auhind kujutab endast Mati Kuusingu tehtud autoritaiest – savist raamatut, mille sisse on otsekui sulanud peopesa jälg).

Igakuised kokkusaamised

Toimuvad juba rohkem kui viisteist aastat aasta regulaarselt Tartus “Õlleministeeriumis” (endine Labürint) ja Tallinnas “Vintage lounes” (endine Lost Continent). Tartu üritus leiab aset siis vastavalt iga kalendrikuu teine reede ja Tallinna oma kolmas reede algusega kell 19.00.

Lisa kommentaar