Estcon 2010 kirjastuste plaanid

Vaieldamatu on ulmefännide huvi ilmuva ulmekirjanduse vastu, aga kirjastajad ei kipu eriti Estconi külastama. Parandamaks olukorda võtsid Liisa Vesik ja Margus Makke ühendust Eesti kirjastustega ning küsisid, et mida ulmealast neil plaanides on?
Vastanud kirjastuste plaanid on järgmised…

Skarabeus

Järgmisel aastal on Skarabeuse plaani võetud auahne, kuid kindlasti ka omajagu vastuväiteid tekitav teos – antoloogia mitmest eri keelest. Lepingud või load on olemas 9 jutu peale ja autorid oleksid järgnevad:

  • Andreas Eschbach
  • Wolfgang Jeschke
  • Herbert W. Franke
  • Gert Prokop
  • Lino Aldani
  • Daniela Piegai
  • Adalberto Cersosimo
  • Donato Altomare

Kes itaalia ja saksa ulmeeluga vähegi kursis on, see mõistab, millise klassi kirjanikega on tegu. Teine asi on muidugi see, et lood on valitud läbi minu maitsesõela. See ei kattu alati iga lugeja maitsega.
Kavas oli veel neli autorit Jaapanist, kuid agendi hinnanõue (100 eurot jutu kohta) lõi plaanil jalad alt. Eks näe, millega asendan.
NB! Vastuväiteid tekitab kindlasti see, et vaid saksa keelest teen tõlked originaalist, itaalia ja jaapani keeles olen sunnitud kasutama kaudtõlget (kui tiraaž on alla 300, siis muud võimalust pole). Mind vabandab ehk asjaolu, et itaalia ja jaapani SF-lood jääksid vastasel juhul eesti keelde kohe kindlasti veel paarikümneks aastaks tõlkimata. Ehk teisiti: kui Skarabeus ei tee, ei tee keegi!

Parimate tervistega,
Arvi Nikkaev (Skarabeus)

Varrak

Alfred Bester «Tiiger, tiiger» (juba ilmunud)
Justin Cronin «The Passage»
Aleksei Pehhov «Varjushiilija»
Peter V. Brett «Maalingutega mees»
Guy Gavriel Kay «Tigana»
Patrick Rothfuss «The Wise Man’s Fear»
Lois McMaster Bujold «Sõduri õpilane»
L. J. Smith «Vampiiripäevikud»
Scott Westerfield «Uglies»
Pierre Pevel «Kardinali mõõgad»
Jätkuvad: Terry Pratcett, Robin Hobb ja George R. R. Martin.

Tänapäev

Äsja ilmus Suzanne Collinsi «Näljamängude» triloogia II osa.
Ilmumas lähikuudel:
Becca Fitzpatricku «Salajane» (inglise keeles «Hush, hush»)
Maggie Stiefvateri «Värin» («Shiver»)
Kami Garcia ja Margaret Stohli «Ilusad olendid»
Guillermo del Toro ja Chuck Hogani «Tõve» II osa «The Fall»
Kurt Vonneguti «God Bless You Mr Rosewater»

Ersen

Juunis alustasime uue Harlequini sarjaga, mille nimeks on «Nokturn». Need on väikese mahuga pehmeköitelised raamatud. Sarja esimene raamat on «Vampiiriafäär» (autor Livia Reasoner). Sarja teine raamat «Vampiiri kättemaks» (autor Alexis Morgan) ilmub augustis.
Septembris ilmub meil sarja «Vampire Academy» esimene raamat «Vampiiride akadeemia». Selle sarja autor on tuntud USA kirjanik Richelle Mead.
Oktoobris ilmub meil vene autori Jelena Ussatšova raamat pealkirjaga «Iha». Jelena Ussatšova on kirjutanud lastele ja teismelistele üle kolmekümne haarava raamatu. «Iha» on üks nende pingetkruttivate teoste pikas reas, käsitledes viimasel ajal väga populaarset vampiiriteemat, kuid on samas ka tundeline, saladuslik ja erutav armastuslugu.
Samuti jätkame Jennifer Armintrouti sarjaga «Veresidemed» ning lugejaid ootab kolmas raamat «Põrmust oled sa võetud» (septembris) ning novembris viimane, neljas raamat.

Fantaasia

Jätkub Zelazny Amberi-sari raamatuga «Sign of Chaos», kus lisandub uusi Amberi suguseltsi liikmeid ja mõned vanad tegelased ilmuvad uues kvaliteedis. Tõlkijaks Juhan Habicht.
Jerry Pournelle «Falkenbergi leegion». Militaarulme tähtteos. Inimkond on asustanud hulga planeete, kus ühiskonnad on jäänud suhteliselt primitiivsele tasemele. Veel enam, ülerahvastatud Maal on ametnikele tulnud geniaalne mõte, transportida koloniaalplaneetidele sunnitöölisi või muidu ebasoovitavaid isikuid, kelle hulka võib ka täiesti juhuslikult sattuda. Algsete kolonistide ja uustulnukate vahel tekib loomulikult lahkhelisid, mille lahendamiseks otsitakse abi Maalt. Falkenberg ja tema sõdurid näitavad, kuidas raudne distsipliin ja hea väljaõpe võimaldavad jääda väga efektiivseks erinevates keskkondades.
Kirill Jeskov «Viimane sõrmusekandja». Juba sissejuhatuses väidab kirjanik, et professor Tolkien eksis – kõik ei olnud nii, üldsegi mitte nii. Ajalugu kirjutavad võitjad ja seetõttu on «Sõrmuste isandas» antud sündmuste areng äärmiselt ühekülgne. Antud raamatus aga räägitakse lugejale sellest, kuidas Gandalf ja muud «valged» võlurid kartsid tööstusrevolutsiooni Mordoris ning otsustasid haldjate abil selle hävitada enne, kui Mordor ja ta liitlased liiga tugevaks muutuvad. Räägitakse ka sellest, miks ja kuidas kadus maagia Keskmaalt ja mis ikkagi oli haldjate lahkumise põhjuseks.
Isaac Asimov «Robots and Empire». Sarja «Elijah Baley ja R. Daneel Olivaw» neljas osa. BAASi arvustused on selle kohta väga huvitavad.

  • Kaur Kender näiteks ütleb nii: «See on mu esimene arvustus siin baasis. Ja ma valisin selle raamatu vägagi meelega. (…) Robots & Empire on mu lemmik. Kogu Asimovi Universumis on ta üks kummaline murdepunkt, ilma milleta ei ole lõbus jälgida seda, kuhu asjad lähevad. Üks selline murdepunkt on ka Foundation Edges, kus räägitakse Igavikust täiesti uuest küljest. Kolmas murdepunkt on Foundation & Earth lõpus. Rohkem sellise mastaabiga asju tal minu arust ei olegi. Aga R&E oma on kõige lahedam. R. Daneel Olivaw ja R. Giskard Reventlov (jumaldan seda nime 🙂 on lisaks mu lemmiktegelased. Sügavad, omapärased, kannatavad, siirad, armastavad, pühendunud, võimsad, eesmärgikindlad, haavatavad. Sellised, nagu ma tean, et ükski inimene väljaspool kirjandusteost olla ei saa.»
  • Indrek Jentson: «Kaks sajandit pärast Auroral toimunud robotitapmist on ärksam osa Maa elanikkonnast lennanud laiali teisi planeete koloniseerima. Gladia – naine Solarialt – on jõudnud keskikka (230 aastat), Han Fastolfe on surnud ja tema poliitilised vastased võimust võtmas. Robotid Daneel ja Giskard on Gladia omanduses. Juttu läbivaks teemaks on Maa hävitamise salasepitsused ja robotite tegutsemine Maa elanike päästmise nimel. Asimov on laiendanud oma robotiseaduseid, tuues mängu «nullinda» seaduse, mis seab inimkonna heaolu kõrgemale üksikisiku huvidest. Loo lõpp on sellest tulenevalt omapärane …»

Vernor Vinge «A Deepness In the Sky», Liisi Ojamaa tõlkes.
Aastavahetuse paiku ilmub ulmekogumik «Täheaeg 8» mis pakub jällegi eriilmelise assortii kodumaistest ja tõlkelugudest ning poleemikat tekitavatest artiklitest.