Estcon 2003

Traditsiooniliselt oli kavas mitmed ettekanded, ulmeauhinna Stalker võitjate väljakuulutamine ning iseenesest mõistetavalt fännide omavaheline vaba suhtlus. Aukülalistena võtsid kokkutulekust osa tõlkija ja antoloogia «Lilled Algernonile» koostaja Ain Raitviir, kirjastaja ja tõlkija Mario Kivistik ning kirjanik André Trinity.

Estcon 2003: Aukülalised

Ain Raitviir

Bioloogiadoktor Ain Raitviir (s. 10.07.1938) on erialalt mükoloog, kuid tal on ka tihe side eestikeelse tõlkeulmega. Ain Raitviir on koostanud anglo-ameerika ulme antoloogia «Lilled Algernonile» (1976). Lisaks koostamisele tõlkis ta selle raamatu jaoks neli teksti ning kirjutas asjaliku järelsõna. Ka on Ain Raitviir tõlkinud Isaac Asimovi robotijutte, millest valik pealkirjaga «Kadunud robot» ilmus 1965. aastal ««Loomingu» Raamatukogu» vahendusel. Ajakirjad «Noorus» ja «Horisont» on samuti Ain Raitviiru tõlkeid avaldanud. Ajakirjas ilmunud tõlgetest tuleks iseäranis esile tõsta Brian W. Aldissi, Kingsley Amise, John Brunneri ja Dan Morgani tõlkeid.

Mario Kivistik

Mario Kivistik (s. 15.06.1955) alustas ulmes tõlkijana, eelmise sajandi viimasel kümnendil lisandus sellele toimetajatöö ning sajandi lõpul ka kirjastustegevus. Mario Kivistik on toimetanud ajakirju «Põhjanael» ja «Mardus». «Põhjanael» on nüüdseks ilmumise lõpetanud ning «Mardus» on muutunud samanimeliseks antoloogiaid avaldavaks sarjaks. Mario Kivistiku tõlketöö peamiseks saavutuseks tuleb lugeda Dan Simmonsi Hyperioni saaga tõlget, aga samuti tondijuttude antoloogia «Öised külalised» (1997), Ray Bradbury valikkogu «Kaleidoskoop» (2000) ja Robert W. Chambersi teemakogu «Kuningas Kollases Rüüs» (2001) koostamist ja tõlget. Kirjastustegevuse kõrgpunktiks tuleb aga nimetada Karen Orlau esikkogu «Sealtmaalt» (2002) avaldamist.

André Trinity

André Trinity (s. 1974) kuulub sellesse eesti ulmekirjanike lainesse, kes said tuule tiibadesse ajakirjast «Mardus». Trinity alustas pisut hiljem kui ajakirja omaaegne suur kolmik Belials, Simpson ja Berg… Ka oli Trinity algus vaevalisem. André Trinity pole kuigi viljakas autor, kuid paari kolme aastaga on tekkinud tal täiesti kindel lugejaskond, keda ei heiduta asjaolu, et autori looming pole ulmekirjanduses (ja ka kirjanduses laiemalt) kuigi lihtsalt lahterdatav ja paikapandav. André Trinity looming liigub sel hämaral territooriumil, mis jääb tavaulme ja tavakirjanduse vahele. Tekstide mõistmist ei lihtsusta ka viited filosoofiale ja teoloogiale. Mõningaseks vahekokkuvõtteks võiks lugeda 2002. aasta lõpul ilmunud André Trinity esikkogu «Unenägude jumal».

Kava