Statuut

Eesti Ulmeühingu aastaauhinna „Stalker“ statuut

Kinnitatud Eesti Ulmeühingu üldkoosolekul 9.02.2018

 1. Üldsätted

1.1. Eesti Ulmeühingu aastaauhind „Stalker“ (edaspidi „Stalker“) on kirjandusauhind, mida antakse välja alates aastast 1998.

1.2. „Stalker“ antakse välja üks kord aastas.

1.3. Auhinnaks on autoritaies koos aukirjaga. Võimaluse korral võib sellele lisanduda ka rahaline auhind.

  1. „Stalkeri“ eesmärk

2.1. „Stalker“ väljendab ulmelugejate ja Eesti Ulmeühingu tunnustust, aitab propageerida ulmet laiemalt, sealhulgas edendada eestikeelset ulmekirjandust.

  1. „Stalkeri“ kategooriad

3.1.   „Stalker“ antakse välja ulmežanri kuuluva kirjandusteose eest. Auhinna väljaandmisel on nomineeritavate teoste valiku aluseks eelkõige klassikaline ulme kolmikjaotus: teaduslik fantastika (SF), fantaasia- (fantasy) ja üleloomulikku elementi sisaldav õuduskirjandus (horror).

3.2.   „Stalker“ antakse välja järgmistes kategooriates:

  • Parim tõlkeromaan
  • Parim antoloogia või kogumik
  • Parim tõlkelühiromaan või -jutustus
  • Parim tõlkelühijutt
  • Parim eesti autori romaan
  • Parim eesti autori lühiromaan või jutustus
  • Parim eesti autori lühijutt
  • Teenete auhind

3.3.   Lühijutu (short story) kategoorias hinnatakse jutte pikkusega kuni 7499 sõna, lühiromaani (novella) või jutustuse (novelette) kategoorias hinnatakse teoseid pikkusega 7500 kuni 39 999 sõna ja romaani (novel) kategoorias hinnatakse teoseid pikkusega üle 40 000 sõna.

3.4. Näidendeid hinnatakse vastavalt sõnade arvule sobivas kategoorias.

3.5.   Eesti Ulmeühingul on õigus jätta mõnes kategoorias auhind välja andmata, eelkõige pretendentide vähesuse või nõrga taseme tõttu.

3.5.1. Pretendentide vähesuse korral on õigus ka kategooriaid kokku panna (näiteks „parim tõlkeraamat“ eraldi „tõlkeromaani“ ja „antoloogia/kogumiku“ asemel. Sel juhul tuleks eesti autorite kogumikud liita parima eesti autori romaani kategooriaga ja anda välja auhind kategoorias „parim eesti autori ulmeraamat“). Kui eesti autori romaani kategoorias on alla 5 pretendendi, liidetakse need tõlkeromaani kategooriaga ja nimetatakse kategooria ümber parima romaani kategooriaks. Võimalik on ka parima eesti autori romaani ja parima eesti autori kogumiku kategooria liitmine parima eesti autori ulmeraamatu kategooriaks. Kui parima eesti autori lühijutu või parima eesti autori jutustuse kategoorias on alla 5 pretendendi, liidetakse need kategooriad ja nimetatakse ümber kategooriaks „parim eesti autori jutt“.

Kui parima tõlkelühiromaani/jutustuse kategoorias või parima tõlkelühijutu kategoorias on alla 5 pretendendi, liidetakse need kategooriad ja nimetatakse ümber kategooriaks „parim tõlkejutt“.

3.6.   Eesti autori teoseks loetakse algupärandis eesti keeles kirjutatud teost. Eesti rahvusest, Eesti kodaniku või Eestis elava autori teos, mis on kirjutatud mõnes muus keeles, võib kvalifitseeruda eesti autori teoseks vaid juhul, kui autor selle ise eesti keelde ümber kirjutab. Kui selle tõlgib keegi teine, on see tõlketeos.

3.7.   Teenete auhind antakse välja üldtunnustatud tubli töö eest eestikeelse ulmekirjanduse arendamisel; see ei piirdu reeglina ühe aasta tööga ja seda antakse välja vastavalt vajadusele, st mitte tingimata igal aastal.

 4. „Stalkeri“ saajad

4.1.    Parima tõlkeromaani „Stalkeri“ võitjaks loetakse võitnud romaan. Auhind antakse üle romaani avaldanud kirjastusele, aukirja saab ka tõlkija. Hea tava kohaselt eeldatakse, et kirjastus võtab võimalusel ühendust teose autoriga ja teavitab teda auhinna võitmisest sobival viisil.

4.2.   Parima antoloogia või kogumiku „Stalker“ antakse originaalantoloogia või -kogumiku koostajale, aukirja saab ka kirjastus; nn valmiskogumiku võidu korral saab „Stalkeri“ kirjastus. Eesti autori kogumiku puhul antakse „Stalker“ autorile. Kui originaalantoloogia või –kogumiku puhul ei ole koostajat märgitud, antakse auhind kirjastusele. Kui koostajaid on rohkem kui kaks, saab ühe auhinna koostajate kollektiiv, juhul kui ei ole märgitud vastutavat koostajat.

4.3.    Parima tõlkejutu (sõltumata pikkusest ja kategooriast) „Stalkeri“ võitjaks loetakse võitnud jutt. Auhind antakse üle jutu avaldanud kirjastusele, aukirja saab ka tõlkija. Hea tava kohaselt eeldatakse, et kirjastus võtab võimalusel ühendust teose autoriga ja teavitab teda auhinna võitmisest sobival viisil.

4.4.   Parim eesti autori romaani, lühiromaani või jutustuse ja lühijutu „Stalker“ antakse autorile. Ühiselt kirjutatud teose puhul, kui autoreid on enam kui kaks, antakse üks ühine auhind autorite kollektiivile, kui teoses ei ole märgitud koostajat.

5. „Stalkeri“ määramise kord

5.1.   „Stalker“ määratakse eelmisel aastal esmakordselt ilmunud teose eest. Ilmumisaastaks loetakse raamatu tiitellehel märgitud aasta, ajakirjapublikatsiooni puhul ajakirja ilmumise aasta. Kordustrükke ei arvestata.

5.2.   Internetipublikatsioonide puhul loetakse ilmumisaastaks avalikult kättesaadavaks tegemise aasta.

5.3.   Tervikromaanid, mida eesti kirjastus on erinevalt originaalist välja andmisel osadeks jaganud, lähevad hindamisele aastal, kui ilmub viimane osa.

5.4.   Näidendite ilmumumisaastaks loetakse näidendi trükis ilmumise, mitte lavastamise aasta.

5.5.   „Stalker“ määramine toimub ülevabariigilise lugejahääletuse teel. Hääletusnimekirjad valmistab ette ja hääletuse korraldab Eesti Ulmeühing.

5.6.   Hääletus on kahevooruline ja eelnominatsiooniga. Esimeses voorus osalevad ainult Eesti Ulmeühingu liikmed, kellel pole liikmemaksuvõlgnevusi eelmistest aastatest.

5.7.   Hääletuse eelnimekiri saadetakse Eesti Ulmeühingu liikmetele hiljemalt Vabariigi aastapäevaks e-posti aadressile, mille liige on ühingule teada andnud.

5.8.   Ühingu liige valib eelnimekirjast välja teosed, mida ta soovib esitada ulmeauhinnale, kinnitades sellega, et teos liigutub ulmeks ja on väärt kandideerima. Kandidaadid tuleb esitada hiljemalt 1. aprilliks. Esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud.

5.9. Juhatus kinnitab 15. aprilliks nominentide lõppnimekirjad teostest, millel oli vähemalt kolm esitajat ja avaldab need Eesti Ulmeühingu koduleheküljel www.ulme.ee

5.10.  Hääletajate ring lõppvoorus ei ole piiratud, kuid iga kategooria kohta saab hääletada vaid ühel korral. Hääletamine toimub e-kirja teel või vastavas internetikeskkonnas.

5.11. Iga lugeja saab hääletada kõikides kategooriates (v.a teenete auhind – vt punkt 5.16.). Hea tava järgi autorid, tõlkijad ja koostajad iseendale hääli ei anna. Põhjendatud kahtluse korral tulemustega manipuleerimises jätab Eesti Ulmeühing endale õiguse teos hääletusest eemaldada.

5.12. Hääletuses osaleja ei pea hindama kõiki kategooriaid. Kategooriasiseselt tuleb reastada esimesed kolm kohta. Punktide liitmisel tähendab esimene koht 3 punkti, teine koht 2 punkti ja kolmas koht 1 punkti.

5.13  „Stalker“ omistatakse teosele, mille punktisumma on kategooria suurim. Võrdse punktisumma korral saab „Stalkeri“ teos, mis võrdse punktisumma juures on kogunud rohkem esikohti. Kui ka esikohtade arv on võrdne, läheb „Stalker“ jagamisele.

5.14. Teenete „Stalkeri“ andmise otsustab Eesti Ulmeühingu juhatus ühehäälselt. Teenete „Stalker“ antakse panuse eest eesti ulme arengusse.

  1. Laureaatide autasustamine

6.1.   „Stalkerid“ antakse laureaatidele üle Eesti Ulmeühingu iga-aastasel kokkutulekul.

6.2.   Täielikud hääletustulemused koos punktisummadega avalikustatakse Eesti Ulmeühingu kodulehel www.ulme.ee pärast iga-aastase kokkutuleku toimumist hiljemalt ühe kuu jooksul.