Kirjastuselt Fantaasia ilmus järjekordne raamat sarjast „Sündmuste horisont”: Isaac Asimovi romaan „Alasti päike” („Naked Sun”, 1957). See on teine romaan, milles tegutsevad Eljah Baley ja tema robotpartner R. Daneel Oliwaw.
Järjekordne mõrvajuurdlus kisub Teraskoopas – turvaliselt suletud Maa linnas – elava detektiiv Baley Solariale, kõige viimati asustatud kolooniasse, kus elab 20 000 inimest ning 200 000 000 robotit. Solaria elanikud muide leiavad, et 20 000 planeedi kohta on paras arv ja sajandid sellist elu on viinud selleni, et nad füüsiliselt kogu elu jooksul mitte kunagi, mitte mingis olukorras ei kohta teist inimest (kui lapsepõlv ja oma abikaasa välja arvata). Inimesed elavad ülimas luksuses ja kuna sellistes oludes puudub kuritegevus, pole planeedil ka politseid…
See on muidugi vaid pealispind. „Teraskoobastest” tuttava karikatuurselt sotsialistliku, üleasustatud ja tulevikuta Maa kõrval näeme teist hoiatusmaailma – isiklikku heaolu, piiramatut individualismi ja absoluutseid isikuvabadusi fetišeerivat ühiskonda, mis kipub oma vaikses stagnatsioonis iga nurga alt mädanema.
Lisaks Asimovile omase nutikusega pinget üleval hoidvale detektiiviloole antakse lisaks üks huvitav tahk teada-tuntud robootikaseadustele ja kavandatakse inimkonna tulevikku, mis on endiselt sünge, kuid tänu õnnestunud koostööle maalaste ja välisilmlaste vahel hakkab tasapisi heledamaid toone omandama.
Arvustused Ulmekirjanduse BAASis
17-11-2009
Lisas: Iris Jeletski
