Üks hetk võib muuta kõik. See võib tõsta sind kõrgele üles või suruda sügavale mutta. Küllap on igaüks meist mõelnud, kui hea oleks, kui saaks tagantjärele mingeid otsuseid ümber vaadata, kui saaks käituda teisiti.

Pärast rasket õnnetust leiab Paul end oma teadvuse „peegelsaalist“, kus tema teisik pakub talle tehingut. Ta saab uue võimaluse elada, kui suudab lahendada pusle, milleks on tema enda minevik. Teiste inimeste silmade läbi tagasi viimasesse päeva rännates, proovib Paul leida tõde oma valikute, pere, armastuse ja kaotuse kohta. See on teekond läbi kahetsuse ja lootuse, kus piir reaalsuse ja fantaasia vahel hajub. Kas „uus võimalus“ olulisteks hetkedeks on kingitus või hoopis piinav kordusmäng?

Tarmo Niinepuu on tarneahela ekspert ja reservohvitser. Talle meelib jälgida inimesi ning tema kirg mälumängu vastu on õpetanud looma seoseid seal, kus teised näevad juhuslikkust. Oma esikromaanis „Uus võimalus“ kutsub ta lugejat kaasa mõtlema, kas mineviku muutmine ikka toob parema tuleviku.

Kirjastus Hea Tegu, 224 lk

Eelmise aasta juunis toimus Narva Eesti Gümnaasiumis valikkursus „Narva kolelood“. Kursuse eesmärk oli innustada Narva noori kirjutama eestikeelseid fantaasialugusid ning katsetama julgelt ulme eri vorme. Kursuse avas kohtumine ajaloolasest linnapea Katri Raigiga, kes jutustas osalejatele Narvaga seotud müüte ja legende.
Noorte lood sündisid loominguliste arutelude ja hoogkirjutamise käigus. Žanrivalik on mitmekesine ja kirev. Kogumikust leiab kummitusmaja loo, eksirännakuid paralleelmaailmades, kokkupõrkeid zombidega, tulevikuühiskonna nägemuse ning seiklusi muinasjutulistes fantaasiamaailmades. Et olla loomepiinades noortega solidaarne, kirjutas ka kursuse juhendaja koletiseloo „Kalasööt“. Inspiratsiooni andis Katri Raigi jutustatud lugu ühest Narva mehest, kes kasutas oma naise surnukeha silmupüügil söödana.

Kirjastus Fantaasia, 222 lk

Ulmeklassik Ursula K. Le Guini «Lääneranniku annaalide» tsüklit on võrreldud kirjanikule kuulsuse toonud «Meremaa triloogiaga». Fantaasiamaailmas hargneva sarja teine raamat jutustab meile kummitava ja haarava täiskasvanuks saamise loo, mille taustaks on vägivald, sallimatus ja maagia. Ansul oli kunagi rahulik linn, mis oli täis raamatukogusid, koole ja templeid. Kuid see oli ammu ja selle rannikulinna vallutajad peavad lugemist ja kirjutamist surmaga karistatavaks teoks. Nad usuvad, et Oraakli koda, kus on peidus viimased hävitamata raamatud, kihab deemonitest. Kuid seitsmeteistkümneaastase Memeri jaoks on maja pelgupaik, perekonna ja õppimise, rituaalide ja mälestuste paik – ainus koht, kus ta end tõeliselt turvaliselt tunneb. Siis saabuvad linna sarja eelmisest raamatust meile juba tuttavad lugude jutustaja Orrec ja tema naine Gry ning Memeri elu ootavad ees suured muutused. Kas tema ja Ansuli rahvas on lõpuks piisavalt julged, et oma rõhujatele vastu hakata?

Kirjastus Fantaasia, 200 lk, tõlkinud Triin Loide

Vikerkaarelinna servas on üks vana, mahajäetud maja. Räägitakse, et kui saadad sinna oma halvast õnnest jutustava kirja, siis võid saada pileti. Sa pead ilmuma selle piletiga vihmaperioodi esimesel päeval selle maja juurde, ning pääsed salapärasele Vihmavalingute turule, kus sul avaneb võimalus oma elu tundmatuseni muuta.

Üle kõige üllatab pileti saamine Serinit. Otsustanud endale parema elu luua, läheb üksildane ja ilma igasuguste tulevikuväljavaadeteta Serin kohale. Seal kohtub ta võluvõimetega kassiga, kelle nimi on Issha ja koos otsivad nad teistsuguse maailma veidratest soppidest seda soovitud elu, mida Serin alles välja mõelda püüab.

Milles seisneb konks? Serinil on oma õnne leidmiseks ainult üks nädal või vastasel korral ei pääse ta enam iialgi tagasi.

Ja kogu selle aja hiilib Issha ja Serini kannul üks vari …

Yeong-Gwang You sündis 1984. aastal Seongamis. Ta teenis elatist toidukullerina ja kirjutas selle raamatu puhkepauside ajal. Seda lugu kirjutades oli ta tõesti õnnelik ja soovib, et kõik lugejad leiaksid sellest raamatust julgustust ja jõudu oma õnne leidmiseks.

Kirjastus Pegasus, tõlkinud Jüri Kolk, 248 lk

3. mail oli Kuku raadio saates “Must udu” ulmekirjanik Manfred Kalmsten.

https://kuku.pleier.ee/podcast/must-udu

Manfred Kalmsteni esikromaan “Susikiuste” viib tulevikku, Viikingreiki-nimelisse kosmoseimpeeriumi, kus loo peategelaselt, lahingsõsara minevikuga Hagenhildilt röövitakse tema teismeline poeg ja järgnebki halastusevaene ning metsik jaht läbi kokkukukkuva maailmadekorra.

Peagi selgub aga, et mängus ja kaalul on tunduvalt rohkem, kui esmapilgul paistab, sest tulevikku ettejutustav Ruuniraamat ütleb, et Ragnarök on lähemal kui arvatud, nii et lisaks saatusehundile, kelle hambad peategelasele risti vastu irvitavad, sekkuvad mängu ka põhjala panteonist tuntud jumalad.
Kalmsten on senini avaldanud kolm jutukogu – “Raske vihm”, “Götterdämmerung”, “Elekter meie vahel” (koos Lüüli Suukiga) – kollaažromaani “Kaarnalaul” ja lühiromaani “Täheraua saaga”.

Kirjastus Fantaasia, 174 lk

Stalkeri hääletus on alanud!

Eesti Ulmeühing kuulutab välja ulmeauhinna Stalker 2026 lõpphääletuse eelmisel aastal ilmunud ulmeteoste põhjal. Hääletamiseks tuleb reastada kategooria kolm paremat.
Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.

Paremusjärjestused tuleb reastada vastavas hääletuskeskkonnas.
Hääletus on avatud ja lõpeb 12. juulil 2026 kell 8:00

Estcon 2026

Kohtume Estconil 17.-19. juulil 2026 Udu talus.

Õhtud eesti ulmega

12. mail 2026 kell 19.00 toimub Tartu Kirjanduse Maja saalis (Vanemuise 19) igakuine ürituste sarja üritus “Õhtud eesti ulmega”.

Kriminaalromaan Tartust, mille peategelane on „Heade mõrvade linnast“ (Kriminaalne raamatukogu nr.1) tuntud eradetektiiv Laura Peegel.

Kui Tartu uues Südalinna kultuurikeskuses toimub mõrv ja kahtlusalusena võetakse kinni tuntud poetess, palkab advokaat Sapirstein Laura Peegeli, et tõeline süüdlane välja selgitada.

Tapetud on endine tuntud roheaktivist ja võib kahtlustada vandenõud. Rohepööre on küll lõppenud ja tuulepargid on maha võetud, kuid Tartu akadeemilistes ringkondades on vallandunud uus roheaktivismi laine ja näib, et mõrv on sellega kuidagi seotud.

Iga uus samm uurimises viib Laura sügavamale Tartu intriigide, akadeemiliste rivaalitsemiste ja varjatud vandenõude maailma. Peagi jõuab ta jälile riiklikult salastatud semiootikute programmile nimega „Metakood“, mille eesmärk on lahti murda kultuuri ja keele kõige varjatumad kihid.

Seda võtit jahib ka Ülikooli geneetiliselt muundatud salaagent Artemis. Samal ajal levivad linnas kuuldused, et Toomemäe alt on välja kaevatud muistis, mis võib tühistada kogu senise rahvusliku narratiivi. Kui see osutub tõeks, ei ole Tartus enam miski endine.

Menuka „Kriminaalse raamatukogu“ sarja uus Indrek Hargla romaan ühendab tempoka detektiiviloo ja poliitilise põneviku. See on Tartu-romaan, kus iga vihje võib olla vale ja iga tõde ohtlik.

301 lk, kirjastus Mooses

Tavalise maailma kõrval on inimsilmade eest varjatud maagiline maailm. Olendid, keda tavainimesed teavad ainult müütidest ja muinasjuttudest. Iga maailm vajab valvureid, maagilise maailma korravalvuriteks on vardjad, kes ei vali kunagi poolt, kas heledad, kes soovivad utoopiat või tumedad, kes soovivad kaost. Vardjate jaoks on oluline ainult tasakaal.

See ei tundu siiani reaalsusena, kuid ometi on. Isabel, kes alles oli tavaline inimene, on nüüd vardjate ordu meister, vee elemendi kontrollija. Ta on kistud võitlusesse maagilisse maailma, kus heledad ja tumedad soovivad tema surma. Maailma, kus Surm ja Saatus segavad kaarte ning käivad oma ettureid nii, nagu neile kasulik on. Kõige selle juures peab Isabel koos oma kaitsja ja õpetaja Gage’iga saavutama vee elemendi kõige kõrgema taseme, et päästa maailm. Aeg hakkab armutult lõppema. Lahingud ja ohud ootavad ees. Keegi ei ole kaitstud, sest reeturid varitsevad igal käänakul, olendid kaovad salapäraselt ning tundmatu vari varjutab Saatuse teid. Kas Isabel on tõesti viimane lüli ketist, mis võib maailma päästa? Või on hämaruses peidus võitmatu jõud, mida keegi ei ole osanud karta?

Kirjastus: KLogberg, 319 lk

Romaanisari «Deemonliku Tee Suurmeister» ehk «Mo Dao Zu Shi» kuulub samanimelisse fantaasia- ja võitluskunstide maailma, mis on kohandatud mitmesse vormi – sealhulgas manhuaks ja animasarjaks, millest igaüks lisab jutustusele oma ainulaadse nüansi. See romaan on teine osa samanimelisest viieosalisest romaanisarjast.

Tükeldatud surnukeha kehaosi otsides jõuavad Wei Wuxian ja Lan Wangji Yi linna väravate ette — iidsesse, mahajäetud paika, mida katab udu ja kus rändavad rahutud vaimud. Varjudes ootab neid deemonlik vaenlane ja nad saavad teada pimeda võluri ja väikese orvutüdruku loo. Kui salapärase surnukeha isik lõpuks paljastub, paiskab mõrvari jaht Deemonliku Tee Suurmeistri Wei Wuxiani poliitiliste mängude keerisesse, kus ta peab hoidma oma vaenlasi lähedal — ja Lan Wangjit veelgi lähemal.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Helena Ravasoo, 340 lk.

Ulmekirjanduse 31. suurmeister Larry Niven (1938) ei ole eesti lugejatele tundmatu. 2003. aastal ilmusid meil ta romaanid «Rõngasplaneet» (Ringworld; 1970) ja «Rõngasplaneedi ehitajad» (The Ringworld Engineers; 1979). Kuid juba 1993. aastal ilmus Põhjanaelas ta tuntuim novell «Neutrontäht» (Neutron Star; 1966), mis avas kosmilise seikleja Beowulf Shaefferi sarja, mille kõik tekstid on koondatud nende kaante vahel ilmuvasse kogumikku, mis ilmus originaalis 1994. aastal. Need lood, nagu ka Rõngasplaneedi romaanid, kuuluvad kirjaniku loodud Tuntud Kosmose (Known Space) nime kandvasse tulevikuajalukku. Kaks selles kogus ilmuvat jutustust on võitnud Hugo auhinna ning «Neutrontähte» loetakse üheks 1960ndate kuulsaimaks ulmelooks. Kuigi Niven tuli ulmesse uue laine kirjanduslike stiilipiruettide ja keelemängude kümnendil, sai ta kuulsaks eelkõige just teaduslikult tõepäraste astronoomiliste kirjelduste ja loogiliselt põhjendatud ulmemaailmade väljamõtlemise poolest. Koos Gregory Benfordi, Michael Crichtoni, David Brini ja Greg Beariga sai temast üks 20. sajandi teise poole tähtsaim tõsiteadusliku fantastika (hard science fiction) viljeleja.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Jaana Talja, 312 lk.

Ebamäärasesse tulevikku paigutatud düstoopia maalib lugejale pessimistliku kujutluspildi sellest, kuhu praegused arengusuunad võivad inimkonna viia, ning kuigi teos on kirjutatud üle kümne aasta tagasi, ei ole selles osas palju muutunud: inimkond läheneb endiselt hetkele, mil masinad ületavad inimese vaimse võimekuse, ning mõistagi on sellega seotud palju hirme ja lootusi.

Leena Krohni (1947) looming esindab kaasaegse soome kirjanduse seda külge, mis eesti lugejale nii tuttav ei ole – Krohn ei käsitle isiklikku ega rahvuslikku traumat, vaid kirjutab kogu inimkonna ees seisvatest probleemidest: ökoloogilise tasakaalu kaotamine, tehnologiseerumine, loomulikkusest kaugenemine, enesehävituslik tarbimine, inimvaimu haprus. Neil teemadel arutleb ta peenetundeliselt ja süviti, klaaris ja mõtteselges keeles, võludes lugejat nii sooja inimliku tarkuse kui ka ühiskonnakriitilise huumoriga.

Kirjastus Kultuurileht, tõlkinud Kadri Jaanits, 104 lk.

Eelmise raamatu sündmustest on möödas umbes kakskümmend aastat ja seni on Maa, Kolooniate Liidu ja Konklaavi vahel püsinud rahu. Rahu, millega keegi rahul ei ole, sest endiselt kehtib koloniseerimise keeld ja see ei meeldi tegelikult mitte kellelegi.

Raamatu peategelane on eelmistest osadest tuttav Gretchen Trujillo, kes tõmmatakse sündmuste keerisesse koos oma kassi ja obinlasest sõbraga. Kuna avalikkuse eest varjatult on püütud koloniseerimistega edasi minna, võib arvatagi, et sellega läheb – muuseas tänu konsudele – mitte lihtsalt halvasti, vaid kohe väga halvasti…

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Ats Miller, 240 lk

Esimesele eestikeelsele raamatule pühendatud teema-antoloogias ilmus Meelis Friedenthali üleloomulik jutt “1525”. Samas kogumikus ilmunud Indrek Hargla “Libarebase pihtimus” ulmelist elementi ei sisalda.